VE: Parts, Juhan – Res Publica esimees

Juhan Parts on sündinud 27. augustil 1966 ning on seega peale Nõukogude okupatsiooni noorim Eesti peaminister. Kõrgariduse on saanud ta Tartu Ülikoolist, kus 1991. aastal lõpetas õigusteaduskonna.

1992.-1998. aastani oli Parts justiitsministeeriumi asekantsler, pärast seda kuni 2002. aastani riigikontrolör ja samal ajal Euroopa kõrgemate kontrolliorganisatsioonide juhatuse liige. 2002. aastal asus ta Res Publica esimeheks ning selle aasta kevadel sai temast peaminister.

Parts on lahutatud, tal on kaks last – 12aastane Toomas-Hendrik ja 8aastane Pille-Riin.

Valdab eesti, inglise ja vene keelt. Hobidena on ta märkinud, et mängib jalgpalli FC Toompea ridades.

Kouts&vabavalitsus.jpg:  

Juhan Partsi oma kass Miisu (PMfoto)

xxx

Loe lisaks:

 

xxx

Koosmeele koalitsioon
Postimees, esmaspäev 10.03.2003

Miks eelistame nelja erakonna liitu

Valimised 2. märtsil muutsid Eesti poliitika olemust ja seadsid Res Publica ette põhimõttelised küsimused. Esiteks, mida eesti rahvas meilt täna ootab? Teiseks, kas Res Publica julgeb võtta juhtimise ja valitsemise vastutust? Kolmandaks, kui julgeme, siis kuidas?

Lubasime enne valimisi üheseltmõistetavalt, et oleme võimelised ja valmis kandma valitsemisvastutust. Valijate usaldus tähendab, et meilt oodatakse muudatusi ja arengut ning lubaduste täitmisele asumist. Kui asuksime täna seisukohale, et meil ei ole sisemist kindlust ja valmisolekut, tähendaks see, et oleme kuritarvitanud meile pandud ootusi ja usaldust.

Kuid kinnitan veel kord: meie jaoks ei ole võim eesmärk omaette. Meie jaoks on tähtis põhimõte, et võimu ei võeta, võim usaldatakse. Ja vajadusel võimust ka loobutakse, sest usaldust ei tohi kuritarvitada.

Stabiilne valitsusliit

Kas meis on kodanikujulgust taotleda valitsemise ja juhtimisega kaasnevat vastutust? Ütlen oma selge arvamuse: jah, meil on. Rõhutan, et Res Publica üksi ei saa korda luua. Res Publica saab luua võimalused ja kutsuda kogu rahvast üles korra loomisele.

Liitumisel Euroopa Liiduga vajab Eesti tugevat valitsust, mis suudaks seista meie rahvuslike huvide eest. Probleemid, mis kerkivad esile uue valitsuse ees, on unikaalsed ja keerukad. Selleks vajame stabiilset valitsusliitu, mis oleks üles ehitatud koosmeelele.

Senine Eesti poliitika on olnud vastandamise poliitika. Reformide ajastu omapäraks on kogu Ida-Euroopas ja ka Eestis olnud ühiskonna rebenemine võitjateks ja kaotajateks. See on tinginud ka poliitilise ebastabiilsuse: kord on olnud võimul võitjate valitsus, kord kaotajate valitsus.

Res Publica eesmärk on selline vastandumise lehekülg sulgeda. Ühiskond on reformidest väsinud ja ootab poliitikalt kindlust edasiviivaks arenguks. Vähem ootamatuid muudatusi, rohkem tööd kõigi heaolu kasvu nimel. See olekski koosmeele valitsuse telg.

Res Publica eestseisus asus seisukohale, et nii programmiliselt ühisosalt kui valijatelt saadud mandaadi järgi tuleb alustada kõnelusi valitsusliidu moodustamiseks Reformierakonna, Rahvaliidu ja Isamaaliiduga. Neljal erakonnal põhinev liit oleks tugev ja sel oleks head eeldused neli aastat püsida.

Senised valitsusliidud on rajanenud napil häälteenamusel Riigikogus ning eranditult kõik on lagunenud enne parlamendikoosseisu volituste lõppu. Sellist ohtu vahetult Euroopa Liiduga liitumise järgsel ajal ei pea ma Eesti rahvuslikele huvidele vastavaks.

Varasemad Eesti valitsused on olnud omamoodi sundabielud. Napile parlamendienamusele toetuv valitsus ei tähenda midagi muud kui seda, et valitsus püsib koos üksnes tänu teadmisele, et ühe osapoole lahkumisel laguneb kogu valitsusliit. See tähendab liitu, mille ainus eesmärk on võim.

Res Publica eelistab valitsusmudelit, kus koostöö, oskus teha kompromisse ja valmidus ühiste kavatsuste nimel paljustki loobuda on igasuguse valitsuse moodustamise eeldus. See on nii Soomes ja seda soovitame ka Eestile.

Seepärast eelistame nelja erakonna liitu, mis esindaks Eesti inimeste väga erinevaid arusaamu, tunneks hästi nii linna- kui maaelanike muresid, sisaldaks nii kriitilist pilku seni tehtule kui selget vaadet tulevikule, ühendaks erinevaid põlvkondi.

Eestil on läinud hästi. Kuid kaugeltki mitte nii hästi, kui me oodanuks. Läheb veel kümneid aastaid, et meie inimeste elujärg jõuaks Euroopa tasemele.

Seda ei saavuta me üksteise arvelt: linnast ära võttes ja külasse jagades ega põlvkondi omavahel tülli pöörates. Ja koosmeelt ühiskonnas ei ole võimalik saavutada enne, kui selle oskuse omandab poliitiline eliit. Usume, et koostöös Reformierakonna, Rahvaliidu ja Isamaaliiduga saame sellega hakkama. See oleks ka presidendi algatatud rahvusliku kokkuleppe idee tõsise käsitlemise eelduseks.

Olen aus: on palju asju, mida Res Publica erakonnana peab kiirelt ja rahulikult õppima. Kas tuleme sellega toime? Jah. Ja seda kahel põhjusel.

Esiteks, ütleme ausalt, et ei kavatse otsuste langetamises ja töös Riigikogus apelleerida ainult omaenese tarkusele. Me tahame kaasata poliitikaväliseid asjatundjaid, küsida nõu ametnikelt, teadlastelt, kodanikeühendustelt.

Minu arusaam on, et kui valitsusliidu partnerid on suutnud jõuda kokkuleppele valitsemislepingus, peaksime andma selle arutamiseks ja ettepanekute tegemiseks Eesti kodanike ette.

Teiseks, meie riikluse-ideeks ei ole uisapäisa kiired muudatused. Kes ootavad meilt pidevaid ümberkorraldusi, üksteise otsas reforme ning kaadrimuudatusi, peavad pettuma. Meie tegevuse printsiibiks on ju kompetentsus.

Otsused ja eesmärgid

Valitsusliidulepingut koostades ei alusta me sellest, mitu ujulat või depood peab nelja aasta pärast Eestis rohkem olema. Iga valitsusliidu tulevane otsus, iga eelarvekulutus peab olema eesmärgipõhine ja eesmärgid peavad olema väljendatavad inimeste elukvaliteedi muutuses.

See tähendab, et ükski seadus, ükski valitsuse akt ei saa tulevikus olla asi iseeneses või mahakirjutus mõnest välisriigi direktiivist. Eesti ametnikkond peab seadusi ette valmistades õppima neid põhjendama ja siduma ühiskonna eesmärkidega.

Koosmeel ja usaldus ongi need kaks sõna, millega Res Publica on alustanud neid läbirääkimisi. Kolmas on küsimus Eesti juhtimise stiilist järgmisel neljal aastal. See on küsimus meie erakonna hingest ja vaimsusest.

Järgmise valitsuse vaimne telg ja esimene ülesanne oleks minu meelest anda tagasi inimeste usk endasse, usk valitsusse ja riiki. Valitsuse ülesanne peab olema olla ühiskonnas arengu ja loovuse toetaja, mitte kõrvalseisja või eemaletõukaja. Ja see ongi koosmeel.

Täna peame endilt küsima kas tahame teha rohkem Eesti jaoks. Kas meie osalus valitsuses muudab Eesti inimeste heaolu suuremaks, loob tulevikku vaadates suuremat turvatunnet? Või kukume läbi, sest ei usaldanud teisi ja eelkõige iseenda võimeid?

Ei, me ei kuku läbi. Senise viieteistkümne kuu jooksul oleme suutnud olla endist suuremad. Me suudame seda ka täna. Nii nagu Eesti alati on suutnud.

Juhan Parts
Res Publica esimees

Lühendatult kõnest Res Publica volikogu ees Tallinnas, 9.03.

xxx

Res Publica esimees Parts sai peaministriks tänavu aprillis pärast Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu koalitsioonilepingu allkirjastamist. Res Publica sai riigikogus võrdselt kohti Keskerakonnaga ning kuna viimase esimees loobus valitsuse moodustamisest, tegi president selle ettepaneku Partsile. Endine riigikontrolör moodustas kolme paremerakonna põhise valitsuse, mis astus ametisse 10. aprillil.

Suur õde ja väike vend. Peeter Langovitsi foto.jpeg:  

xxx

(16:39 29.05.2003)

Online-intervjuu Juhan Partsiga

Uudise pilt
Foto: Raigo Pajula

Neljapäeval vastas Eesti Päevaleht Online’i lugejate küsimustele peaminister Juhan Parts. Loe vastuseid!

Eesti Päevaleht Online tänab hr. Partsi ja kõiki küsijaid!

vutt
Tere Juhan!
Milline on sinu eluvärav jalkaplatsil?

peaga löödud

Dr. Stirlitz
Tahaks Ilmar Raagi vaimus küsida, et mis on Eesti riigi eesmärgid? Paberil ja tegelikult. Sest et ei pole mitte aru saanud.

Eesti rahva ja kultuuri püsimine ja areng. Konkreetsemalt inimese heaolu pidev kasv.

wolde
Kas Mona Lisa tõesti naeratab?
Mis “uues poliitikas” nii uut?
kes varastas Glompmani teemani?

Kas Mona Lisa tõesti naeratab – vt Louvre, Pariis
Mis on “uues poliitikas” uut – vt www.respublica.ee

Rein Silmer
Hr peaminister
Miks sõlmisite koalitsioonilepingu, kus Te liitusite tulumaksu drastilise alandamise projektiga, mis avaldab ulatuslikku mõju kogu Eesti elu-olule, kui te enne valimisi ei kõnelenud sedalaadi maksukärbetest. Teid valiti teades, et te ei kavanda tulumaksu alandamist. Kas Teie arvates pole see oma valijate selge petmine? Miks tuli RP vastu kõigile Reformierakonna tähtsamatele nõudmistele, kui Reformierakond on vähemuspartner ja samal ajal kui RP enda tähtsamad väljaöeldud loosungid on võrreldamatult ebamäärasemad (a la Vali kord!) või unustatud. Usun, et inimeste teadvuses seostub valitsus eelkõige maksumäära vähendamisega, kuid see on Reformierakonna projekt. Valisime RP, saime jälle Reformierakonna. Miks?

Koalitsioonileping on üle 50 lk pikk ja kolme erakonna ühise töö tulemus. See on koosmeele lepe.

TM
härra peaminister!
Millal on kavas Eesti Vabariigis lahutada kodakondsus ning migratsiooniamet viisil, nagu omane enamusele arenenud riikidest? Ehk teisisõnu, millal lõpeb absurdne olukord, kus Eesti Vabariigi kodanik peab võidu trügima elamislube taotlevate immigrantidega?

Praegu ameti kaheks lahutamise kava ei ole.

Tõnu Samuel
Miks on järjekordselt kadunud valimiseelsed lubadused ning eetikateemalised arutelud aadressilt: http://vaher.respublica.ee/ ?
Kas need lubadused pole enam aktuaalsed?

Res Publica valimislubadused on kirjas Res Publica valitsemisprogrammis ning nende täitmist on võimalik pidevalt jälgida.

Tallinnas kehtib ainukese linnana Eestis ikka veel üks nõukogude bürokraatia jäänus. Ma mõtlen linnaviletsuse seatud üüri piirmäära ja nõukogudeaegse sissekirjutuse võrdsustamist üürilepinguga.Mida arvate Teie juristist peaministrina sellise olukorra sobivusest meie Põhiseadusega?

Toetan üüri piirmäära vabastamist.

Väikeriigi edukuse võtmeks on, et ta on paindlikum ja erinev suurriikidest. Minu arvates “Euroliidu mütsi” pähetõmbamine kahjustab oluliselt eesti arengut, kuna peame olema suurriikide moodi ilma majandusliku ja poliitilise potensiaalita. Teie arvamus sellele väitele?

Eesti jääb ka Euroopa Liidus paindlikuks ja loovaks riigiks.

Härra Parts, kas Teile ei tundu, et Eesti riigi juhtimine praegusel ajahetkel näib kaootilise vehklemise ja tõmblemisena erinevates suundades. Puudub nagu terviklik süstematiseeritud, ühtne arengule suunatud tegevus. On see tingitud valitsuse lühiajalisest ametisolekust või eelmise valitsuse lõpuperioodi passiivsusest? Või see, et aegajalt raputab avalikku elu mingi skandaalne prahmakas, mille silumiseks tegeletakse järjekordse tulekahju kustutamisega. Tahaks näha stabiilset, edasiviivat tegutsemist ja selleks palju jõudu Teile!

Aitäh! Olen korduvalt öelnud, et stabiilne edasiviiv valitsus on Eesti jaoks hindamatu tähtsusega,
eriti nüüd, mil Euroopa Liit ja NATO kui Eesti riigi jaoks tähtsad sihtmärgid on käeulatuses.

mati
Tuleme veelkord Vaheri juhtumi juurde:
1. Te ütlesite, et annate Vaherile veel ühe võimaluse. Missugusest uuest võimalusest oli jutt, kui Vaher sõitis vähemalt 2 korda ilma lubadeta (peale nende äravõtmist) ning 2 korda kohustuslikku liikluskindlustust tegemata. Missugusest uuest võimalusest saab olla juttu, kui inimene pidevalt ja teadlikult läheb vastuollu seadustega ja missugune moraalne õigus on sellisel inimesel juhtida õiguslikku korda riigis ?
2. Ülistasite Vaherit, kui ministrit. Selleks ajaks (ja ka praeguseni) polnud Vaher ministrina midagi teinud. Varasemate töödega toimetulek ei anna alust väita, et inimene tuleb toime ka kõrgemal tasandil, see postulaat (igal inimesel on olemas oma kõrgeim toimetuleku tasand) peaks ju Teilegi teada olema ? Ka sennustasite kohvipaksu pealt ?

1. Olen oma otsuse ja argumendid selle kohta avaldanud siin.

2. Kõik valitsuse liikmed peavad ennast reaalselt tööd tehes tõestama. Hinnangu annab nende tööle
valija 2007. aastal.

Valija
Lp. hr. peaminister,
mitmed erakonna arvamusliidrid on avalikkuses kritiseerinud justiitsministri ametissejätmist. Kindlasti ei saa neid kriitikuid pidada “primitiivseteks” vastutuse tõlgendamisel. Kas see viitab Res Publica sügavamale lahknevusele oma väärtuste mõistmises? Kui jah, siis mida kavatsete teha tekkinud lõhe ületamiseks

Res Publica on demokraaltik erakond, kus eri arvamused on teretulnud ning tõde sünnib arutelude käigus.

Feeliks
Lugupeetud hr. Peaminister, sellel ametikohal olles olete te automaatselt ka Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) esimees. Kuna Teie erakond on korduvalt rõhutanud teadmiskeskuse vajalikkust, siis sooviks siinkohal teada saada, mida te Te TANis arutanud olete? Samuti ei suutnud ma internetist leida TANi poolt igal aastal koostatavat teaduse aruannet ja edasist tegevuskava? Kas need dokumendid ei peaks olema avalikud? Millal esitate peaministrina Riigikogu ees ettekande Eesti teaduse olukorrast aastal 2002, mille mustand loodetavasti juba Teie laual? (vt. Teadus- ja arendustegevuse seadus)?

Teadus- ja Arendusnõukogu järgmine istung on 12. juunil. Pidasin 8.4.2003 Riigikogus Valitsuse programmi tutvust
ades Eesti liikumist teadmistepõhisele majandusele äärmiselt oluliseks ja seega on mõistetavalt vastava tegevuskava alane diskussioon ka eelseisva TANi istungi üheks põhiteemaks.

TANi poolt 2002. aasta novembris heaks kiidetud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika ülevaade Eesti majanduse konkurentsivõime ja tulevikuväljavaated on kättesaadav Internetis http://www.tan.ee/tan/et/doc/Index/istung/tan44/

Kuna selle valitsuse koosseisu ajal ei ole veel ühtki TANi istungit toimunud, siis on võimalik momendil internetist http://www.tan.ee/tan/et/doc/Index/istung/tan43/ leida ainult TANi poolt 2003. aastaks heaks kiidetud tegevuskava. 2004. aasta tegevuskava saab Internetis kättesaadavaks hiljemalt TANi istungi ajaks.

Teadus- ja arendustegevuse teemalise ettekande aeg Riigikogus ei ole momendil veel fikseeritud, kuid see toimub loogiliselt pärast 12 juunit, mil mul on olnud võimalik tegevuskavade osas TANis nõu pidada.

Mimata
Tere Hr Peaminister.

Ootan tedet, et kas ja kellelt riiriametnikest
on sõiduk istumise alt ära võetud. Sa lubasid seda.
Teiseks, et kord maia ja mida selles suunas on ära tehtud.

1) Valitsemiskulude kokkuhoid ei saa olla ühekordne kampaania, vaid pidev ja süsteemne tegevus.
Kulude kokkuhoiu programmi ettevalmistamise eest vastutab rahandusminister.
2) Näiteks kiitis valitsus heaks Eesti ja Euroopa Liidu ühinemislepingu, ka see on ülesehitav kord.

leanika
Sooviksin teada Teie arvamust Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valdusalas riigi äriühingute Metrosert, Tehnokontrollikeskus, Areto 100% riigi osaluse säilitamise küsimuses. Osutavad need firmad erafirmadega samasid teenuseid. Ja kui riik midagi tellib, siis on tegemist Riigihankega. Siiani on näiteks AS Metroserti kohta esitatud küsimustele vastanud Majandus- ja rahandusministeeriumi osakondade ametnikud (kes ise osalevad nende äriühingute nõukogudes ja saavad sealt igakuulist tasu), et ei erastata neid (ÄRIPÄEVAS esitatud).
Sooviksingi Teie arvamust nende firmade kohta.

Valitsus kavatseb peatselt käsitleda aruannet riigi äriühingute kohta. Anname siis kindlasti ka rohkem infot ja aruanne saab olema avalik.

kritiseerija
Kuidas vaatate Eestis kehtivatele seadustele?
Kas mõned suuremad apsakad(Asendustäite ja Sunniraha Seaduse ja Täitevametnike koos eksisteerimine,ühel ja samal õiguslikul kohal asetsemine)ei häiri Teie kui juristi õigustunnet?

Õigusriiki on loodud viimased 12 aastat. Suur töö on ära tehtud. Tegijal juhtub aga ka apsakaid ning loomulikult mind need häirivad.

tallinlane
Lp. hr. Parts
Juba aastaid risustavad kõiki Tallinna väljasõiduristmikke plakatid “WAM Lastevabariik”, reklaamides umbes viis aastat tagasi väljasurnud endist Dvigateli laagrit Vääna-Jõesuus. Palun andke mulle sellise ametiisiku kontaktandmed, kelle pädevuses on need maha võtta. Kel kahtlus, saab teel Vääna-Jõesuu randa neile lagunevatele barakkidele silma peale visata.
Ah et miks selline küsimus just peaministrile? Sest et linnaosa- ja linnavalitsus reageerivad sellele küsimusele küünilise naeratusega…

Palun pöörduge sellele küsimusele vastuse saamiseks enda valitud saadiku poole volikogus.

Undo
Kas Teie arvates peaks homode abielu olema Eestis lubatud?
Kas olete kunagi purjus peaga autot juhtinud?
Kas mõni valitsuse liige on Teie isiklik sõber? Kes?

1. Mina isiklikult seda ei toeta.
2. Ei ole.
3. Ei ole.

1 mees
Lp hr. Parts,

Mul on kohe mitu küsimust.

1) Te olete seoses Vaheri skandaaliga rääkinud, et kiiruseületamine ei ole selline patt, mille pärast peaks minister kohe tagasi astuma. Selge see, et ei ole, kuid teadaolevalt andis Vaher enne ametisse astumist vande, kus lubas seaduse rikkumisel tagasi astuda ning liiklusseadust ta kahtlemata rikkus. Kuidas selle vande täitmisega siis on? Tsirkust ja leiba rahvale või oli sellega tõsi taga? Ja kui oli tõsi, siis miks Ken-Marti endiselt justiitsministri toolil istub? Milleks oli üldse vaja nii debiilset vannet anda, kui selge on see, et pisirikkumisi võib igaühel ette tulla? Kõlab ju see rohkem ikka selle “tsirkuse ja leiva” moodi.

Teine aspekt Ken-Marti juures on see, et päev pärast kiiruseületamist teatas ta, et sai nii vähe trahvi, kuna tal polnud kehtivaid rikkumisi. Tegelikult oli tal neid kaks tükki. Viimane 1. detsembril 2002. Kas te tõesti tahate väita, et teie valitsuses on ministriks inimene, kellel on kuldkala mälu ja ta ei mäleta mõne kuu tagust politseile vahelejäämist? Või on Ken-Marti tõesti nii patoloogiline ja süüdimatu liiklushuligaan, et ta tõesti ei mäleta, millal talle järjekordse rikkumise eest karistus määrati? Või oli tegemist sellega, et ta lihtsalt valetas lollis lootuses, et see välja ei tule? Kõigil kolmel juhul peaks olema selge, et mees astub tagasi, miks Ken-Marti endiselt justiitsministeeriumi toolil istub?

2) Eelmise valitsuse ajal tekkis meile kaks uut lahedat ministeeriumi/ministrit: majandus- ja kommunikatsioonim. ja haridus- ja teadusm. Miks oh miks sellised nimed? Haridus- ja teadusm. on vähemalt eestikeelne, aga majandus- ja kommunikatsioonim.? WTF, lubage küsida? Kas ei võiks olla majandusministeerium, sideministeerium või Jumal küll, kasvõi majandus- ja sideministeerium? Kommunikatsioon on ju ometigi side – palju lühem ja palju eestikeelsem sõna. Kas te võtate midagi vähemalt selle ministeeriumi nimega ette?

1)-2) Olen selle küsimuse kohta oma ammendava seisukoha andnud 19. mail ning sellega saate tutvuda siin.
3) Olen nõus Teie arvamusega, kuid ei pea ministeeriumi nime muutmist omaette eesmärgiks.

Roheline
Austet Juhan Parts,
keskkonnateadlikkuse kaart on Eesti erakondade poolt veel üles korjamata. Samas on koalitsioonilepingu keskkonnaosa pärit just Res Publica valitsemisprogrammist ja tundub selle lepingu ühe tugevaima osana. Kas Res Publicast võiks kujuneda “looduskapitalismi” propageeriv erakond?

Rohelised väärtused on Res Publica jaoks väga tähtis teema. Soovitan lugeda Res Publica programmi.

Marten Valstein
Keda näete oma järglasena Res Publica juhi kohal? Keda näete Res Publica presidendikandidaadina järgmistel valimistel?

Res Publica juhi valib Res Publica üldkogu.
Res Publica presidendikandidaadiks on mitmeid häid kandi
daate. Kandidaati ei otsusta mina üksi. Ka on täna liiga vara sellel teemal aru pidada.

Epp Maarja Vasli
1.Mis tunne oli Teil kui normaalsel ja megalomaaniast vabal inimesel vaadata iseenda megaportreid? Piinlik? Syrreaalne?
2. Millised on Teie lemmikud kirjanduses,kunstis?
3. Kas II Eesti Vabariigi mitteametlikule riigiusundlile, friedmanismile ehk neoultraliberaalsele ideoloogiale ja sellest tulevatele globaalprobleemidele ja inimese orjastamisele tehnosysteemi poolt, on Teie arvates reaalseid alternatiive ?
Joudu ja edu Teile.

1. Valitsusprogrammis on lepitud kokku valimiskampaania kulude piiramine.
2. Ühte lemmikut ei ole.
3. Suundmus teadmistepõhisele ühiskonnale.

Timukas
Tere.
Kuidas näete võimalusi riigitasandil parandada ettevõtlus keskkonda maapiirkondades?
haldussuutlikuse paranemine haldusreformi käigus pole ju veel see võti mis paneks näiteks ettevõtjaid investeerima Tallinnast Võrru, kui Tallinnas on parem infrastruktuur ikkagi.

Ettevõtluskeskkonna arendamine saabki põhineda riigipoolsel infrastruktuuri arendamisel regioonides ja teistel sarnastel ettevõtmistel.

luggage
Palun avaldada, kui palju rändas Eestisse elama välismaalt inimesi 2002. aastal.

Palun pöörduge sellele küsimusele vastuse saamiseks Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poole.

Jaanus
Hr peaminister,

Teie partei Res Publica oskas kahetsusväärsel kombel maikuus praktiliselt kahe nädalaga hävitada kogu talle antud usalduskrediidi. Algas asi Ken-Marti kihutamise ja vassimisega ning päädis Jüri Mosina kadumisega vanglast. Mõlemad need juhtumid on seotud justiitsministriga, kes peaks nii sõnades kui tegudes rahvale eeskujuks olema. Kas olete minuga nõus, et usaldusele on ränk hoop antud? Kui jah, siis kuidas kavatsete usaldust taastada? Kui ei, siis kas usaldust valitsuse vastu üldse midagi kõigutada võiks?

Kommentaariks: mulle tuli Ken-Marti puhul meelde eelmise USA presidendi Bill Clintoni tagandamisjuhtum. Aastaks oli siis vist 1999. Mäletatavasti ei algatatud tagandamismenetlust sugugi selle tõttu, et ta ühe teatud tütarlapsega veidi vallatles – no ikka juhtub (nagu ka kiiruseületamisi), vaid just seetõttu, et ta avalikkusele valetas ja vassis.

Kõik valitsuse otsused mõjutavad valitsuse usaldusväärsust. Usaldust valitsuse vastu saab tõsta tegeliku tööga.

küsija
Lp. peaminister!

Kas Teie arvates peaks usuõpetus olema ikka kohustuslik koolides? Miks? Kuidas suhtute erinevate taustadega usuõpetajatesse? Milline peaks olema usundiõpetaja? Kas Te välistate ohtu, et erinevate sektide all tegutsevad õpetajad ei kasuta hoopis lapsi kavalalt ära?

Sellele küsimusele vastuse leidmisega tegeleb nii haridusministeerium kui ka Res Publica erakond. Mõlemad institutsioonid on avanud vastava arutelu ja loodud on töörühm, kes vastuse leidmiseks tööd teeb. Isiklikult arvan, et see teema väärib rahulikku ja põhjalikku analüüsi ning käsitlust.

neokonservatiiv Ivo
Härra Vaher ei sooritanud nüüd ei tea mis tegu, aga õigust ja õiglust tagava institutsiooni juhtfiguurina peaks ta olema etaloniks st. vältima ka teistmoodikuitegelikultoli-jutte. Läbi osava show jätsite Vaheri pukki, nii et, …mina isiklikult ei teagi, missugune on nüüd teie, respublikaanide “oma nägu”? Giuliani nulltolerantsi-toodangu proovimine langeb ära…jääb “teha kõik asju rohkem ja paremini kui enne…” Mis veel?
Valimiste aegu hoidsin Teie erakonnale pöialt – seega põhjendatud küsimus.
Samuti, kas olete absoluutselt kindel, et EL-i astumine vastab meie rahvuslikele huvidele? Alternatiive pole ju tegelikult analüüsitud.

1) Olen selle küsimuse kohta oma ammendava seisukoha andnud 19. mail ning sellega saate tutvuda siin.

2) Euroopa Liitu astumine vastab meie rahvuslikele huvidele.

Keskklass
Millal saab Eestis olema keskklass? Millal lõpeb Eestis töötava inimese mõnitamine ja hakatakse igat tööd vääriliselt ja õiglaselt tasustatama?

Mulle ei meeldi ühiskonna jagamine klassidesse. Kui vaadata perekondade sissetulekuid, siis inimeste keskmine elukvaliteet on pidevalt paranenud.

3.kateg.homo sapiens
Kas meie”tasakaalustatud”ühiskonnas lõpevad Monika Salu taolised preemiasüsteemid?
Ja tavakodaniku 3-4 kuu töötasu on riigikogulase 1 kuu sõidukulu ?
Rahvas elab sealjuures süvavaesuses.

Pean viidatud preemiat ebaõiglaseks ja riigipoolseks rumaluseks. Jagan aga seisukohta, et töö tasustamine peab olema motiveeriv ning väga head ja head tulemust väärtustav.

Miks
Miks on Eestis tööpensionär võrdsustatud invaliidsuspensionäriga sissetulekute poolest?
Eestis on olukord, kus invaliidsuspensionär saab oskuslikumalt läbi elu minna, kui vanaduspensionär.
Kas sotsiaalametnikud on selleks, et istuda ainult kabinettides ning kontrollimata kliendi tausta kirjutada toetusi klientidele?

Sotsiaaltöö peab muutuma kindlasti sisulisemaks. Toetuste väljamaksmine jäägu arveametnike tööks.

beemot
Hr peaminister

1) palun järjestage järgnevad 4 sõna kõige loogilisemasse järjekorda: hindamine (tulemuste), planeerimine, analüüs (olukorra), tegevus.

2) millised etapid on Teie arvates siiani Eesti arengute kavandamisel ja tegevusel kõige nõrgemad olnud?

Edu Teile!

1) Olukorra analüüs, planeerimine, tegevus ja tulemuste hindamine.
2) Neid etappe saab käsitleda ainult tervikuna.

Saara
Austet peaminister!
1. Palun Teie kui Res Publica juhi seisukohta emapalga suhtes.
2. Kas Teie arvates on võimalik kodanikualgatuse korras peatada emapalga maksmist plaanitaval kujul või on see mõttetu ajaraiskamine?
3. Mida arvate meie ühiskonna moraalist?
4. Kes kirjutab Teie kõned?

1. Toetan koalitsioonileppes lubatud vanemapalka.
2. Vanemapalga eelnõu on ettevalmistamisel, kõik ettepanekud täpsustamiseks on teretulnud.
3. Näen arenguruumi.
4. Ise + nõunike meeskond

Mihkel
Hr.peaminister! Te hüljasite perekonda ja eelmise riigiameti.Kas suuda
te garanteerida,et järgmised ei ole Eesti riik ja eesti rahvas?

Suudan.

hobbyland
Austatud peaminister!

Kas Teil on oma lemmikkirjandust ja miks?
Kes on Teie lemmikpoliitik Eestis ja miks?

Viimasel ajal eelistan ajaloolist kirjandust ja memuaare.
Eestis on palju häid poliitikuid.

Linda
1. Millal sõitsite viimati bussi või trammiga?
2. Kui lubatud kiiruse ületamine ei olnud piisav seaduserikkumine, et seda lugeda seaduserikkumiseks RP vande järgi ja Ken-Marti Vaher seetõttu ametist vabastada – siis mis on RP vandes mõeldud seaduserikkumine?
Aitäh!

1. 3. aprillil.
2. Olen selle küsimuse kohta oma ammendava seisukoha andnud 19. mail ning sellega saate tutvuda siin.

Raigo
1)Millal võetakse vastu seadus, mis lubaks narkokuriteo eest kuni eluaegse vanglakaristuse määrata?

Vastava eelnõu esitab valitsus Riigikogule sügiseseks istungijärguks.

jennifer
Tere,
Kui reaalne on emapalk alates 1.01.04?kui laps sünnib 28.12.03.Kas siis ei ole võimalust emapalgale või saab olema emapalgal tagasiulatuv jõud?
Olen väga mures,
Teid vastuse eest ette tänades.

1) Vanemapalk hakkab kehtima 1. jaanuarist 2004.
2) Sellega tegeleb sotsiaalministeeriumi vastav töörühm, vastav ettepanek on neile esitatud.

Ain
Hr.Parts.
Millal on loota,et Eestis kalandus korda saab või läheb kõik ise voolu teed. Kalanduse all ma mõtlen ka kreveti püüki ja selle kaodu Eesti eksporti,mis on nagu olematu kui vaadata Eesti Panga andmeid.(Reet Kirt e-mail rkirt@epbe.ee on ka mures kuidas saada eksport plussi)
Ühesõnaga kvoot on,väljapüük on aga kuhu see maha müüakse ja mis hindadega on müstika. Ja muidugi küsimus on selles kes ültse seda kvooti kamandab ja kes püüab? Selle teemaga ma pöördusin Teie poole juba siis kui olite riigikontrolör aga kõik läheb nagu vanasti.Loeme aga uudistest,et import on ekspordist suurem ja midagi ei ole teha. Mõni asjamees aga peab peent naeru ja laseb vilet.

Kalanduses on tõesti jätkuvalt probleeme, kuid tegeleme nendega valitsuses väga aktiivselt. Just poolteist tundi tagasi lõpetasime vastava nõupidamise põllumajandus- ja keskkonnaministriga.

Raigo
Kas teie arvates ei oleks tõhus kehtestada kiiruseületamise trahvid vastavalt tuleudele? Näiteks kui ületab kiirust 5000 kroonise kuupalgaga autojuht, on tema trahv olenevalt kiirusest näiteks kuni 10000 krooni, ja see kes teenib 100000 kuus, maksaks näiteks 200000 tuhat?? Raha paneks asjad paika..:) Moraalilugemine tänapäeva kapitalistlikus rahale suunatud riigis ei toimi.. Või mis teie arvate?

Seda ideed võib kaaluda, kuid see eeldab väga häid andmebaase ning andmebaaside toimivat ristkasutust.

huviline
Kuidas näete lahendust inimestele, kel on ideed ettevõtluseks, kuid raha pärast jäävad need ideed teostamata? Eestis on ju hulk inimesi hõivatud oma igapäevaeluga toimetulemise raskustega. Milles näete lahendust?

Inimesi, kel on häid ideid, kuid napib raha nende ideede teostamiseks, on palju. Mitte ainult Eestis, vaid terves maailmas. Lahenduseks on see, et idee teostamiseks peab selle suutma teha atraktiivseks rahastajatele.

Lauri
Tere,
sooviks teada, mida võtab valitsus ette selliste olukordade vältimiseks, kus riigiettevõtte juht saab töölepingu alusel näiteks 25%ettevõtte kasumist, olenemata sellest, kas see kasum sõltus temast või mitte? Mismoodi tuleks teha töölepinguid riigietetvõtete juhtidega, et selliseid asju tulevikus vältida ehk teisiti küsides: kuidas teha nii, et ettevõtete nõukogudes ei istuks ebapädevad ja saamatud tegelased, kellel on sisuliselt ükskõik sellest, kuidas sõlmida töölepinguid juhiga ning sellest, kuhu läheb firma kasum. Eesti Loto puhul läks üle 5 miljoni kasumist lihtsalt kuludeks (või preemiaks, kuidas kellelegi) – mis saab siis, kui näiteks Tallinna Sadama juhiga sõlmitakse leping, et 25% kasumist saab ta omale preemiaks? Ma ei taha valitsust süüdistada, kuid sooviks lihtsalt teada, mismoodi seda probleemi hakatakse käsitlema.

Rahandusminister on mulle andnud teada, et ta vaatab lähiajal ükshaaval üle kõik riigiettevõtted ning riigiettevõtete juhtide tasustamissüsteemi ning annab vastavad juhised.

Vürstiriigi alam
Austatud peaminister!
Riigikontrolli ametis ütlesite,et Kohalikku Omavalitsust ei saa kontrollida.Ja tõsi ta on.Kas jääbki kestma see,et nad “majandavad”nii kuis tahavad justkui isikliku rahaga?Tavainimesel sinna vürstiriiki asja ei ole st.näidatakse koht kätte. KOV-l on enamusosalus äriettevõtetes,,mis tegeleb soojamajanduse ja elamuhaldusega ja sealt mingit mõistlikku seletust saada on 0-ga võrdne. Millal lõpeb selline ringkäendus elanike kulul? Kas on normaalne,et maaasulas,kus pole ei turuväärtust korteril jms.on eluasemekulud võrdsed saadud
palga või pensioniga?

1) KOV valimistel on kõigil inimestel võimalik öelda oma selge hinnang volikogu liikmete, selle kaudu ka ametnike tegevusele.
2) Tarbija nõudlikkus on siinkohal suureks abiks.
3) Ei ole normaalne.

Meelis
Teatavasti on alates 2000 aastast eestlaste osakaalu kasv rahvastikust peatunud ja on alanenud märkamatu osakaalu vähenemise protsess. Seda eelkõige 2000 aasta Riigikohtu otsuse ja eelmise aasta riigikogu poolt vastu võetud Välismaalaste seaduse tõttu, mis sisuliselt seadustas massilise sisserände. Aga kui eestlaste osakaal langeb alla kriitilise piiri algab assimileerumise protss hoolimata sellest, kas iive on positiivne või negatiivne ja kas sündivus suureneb või väheneb. See on paratamatu protsess ja siis ei peata seda mitte millegagi. Enamus rahvad, keda enam ei ole, kadusid just osakaalu vähenemise tõttu rahvastikust.

Olles suures mures selle protsessi süvenemise tõttu küsingi nüüd teilt kui valitsuse esndajalt, et
1. kas te toetaksite sisserände piiramist, et eestlaste osakaal rahvastikust hakkaks taas kasvama?
2. missuguseid samme te veel näetete eestlaste osakaalu rahvastikust kasvatamiseks?
Te peate ju tunnistama, et arvestades eestlaste arvukust on praegu nende osakaal rahvastikust murettekitavalt väike (ainult 68%). See on
väga lähedal absoluutsest 50%, millest allapoole langemine tähendab pikemas perspektiivis lõppu eestlastele kui rahvusele. Või on teie jaoks ei oma see tähtsust, kas eestlased säilivad või kaovad?
Juhin veel teie tähelepanu sellele, et see “emapalk” ja muud sarnased sündivust suurendavad meetmed ei aita kuidagi eestlaste osakaalu kasvatada, sest reeglina sünnitavad vähemusrahvused rohkem. Seda on ka tõestanud viimaste aastate statistika.

Ärge nüüd pidage mind mingiks rahvusäärmuslaseks. Seda ma ei ole. Teiste rahvuste vastu ei ole mul absoluutselt midagi.

1) Sisseränne on juba täna kvootidega piiratud.
2) Eestlaste sündivuse tõus. Valitsusprogrammis on kirjas pere- ja rahvastikupoliitika, kus on mõned võimalikud sammud ka ette nähtud. Lisaks tuleb minister Paul-Eerik Rummo juhitav töögrupp välja ka täiendavate ettepanekutega.

Rudolf Osman
Lp. hr. peaminister!

Mul on kaks küsimust ja palun vastata mõlemale:

1) Eesti kodanikest väliseestlaste hulgas on reeglina suhteliselt madal valimisaktiivsus. Õigustusena tuuakse tõika, et ei olda Eestis toimuvaga kursis või et ei omata nii pika aja järel sõnaõigust Eestit puudutavates küsimustes. Mingil määral on neil isegi õigus, kuid kas selline mõtteviis peab paika ka 14. septembril toimuva EL referendumi suhtes? Mõjutab ju liitumine otseselt kõiki EL riikides elavaid väliseestlasi.

2) Millisena näete väliseestlaste rolli Eesti välispoliitiliste eesmärkide saavutamisel?

Loodan südamest, et rahvahääletusel meie rahvuskaaslased väljaspool Eestit ka aktiivselt osalevad.
Eestlus on jagamatu, kodueestlastel ja väliseestlastel on siin kanda ühtne roll.

Allikas

xxx

Juhan Parts disainis Kreekas ELi tippkohtumisel eestlaste kodu
Laupäev 21.06.2003

Euroopa tulevik peaks korda minema igale Eesti kodanikule, sest Euroopa on iga eestlase kodu ja see, mis tema kodus toimub läheb ju kõigile korda, leiab Kreekas ELi tippkohtumisel viibinud peaminister Juhan Parts.

Thessaloniki lähistel koos Euroopa Liidu riikide liidritega uue põhiseadusliku leppe kavandi üle diskuteerinud Parts kinnitas, et lepingu projekt saab valitsustevahelise konverentsi töö aluseks moel, mis on Eestile vastuvõetav – teksti saab muuta ja selleks ettepanekuid esitada.

Parts ütles ETVle, et põhiseaduslik lepe on juba staadiumis, kus ta on valmis 95 protsendile sellest kahel käel alla kirjutama. Eesti kavatseb diskuteerida peamiselt leppe institutsioone puudutava osa üle.

«Kui Euroopa on meie kodu, ja seda ta igale eestlasele on, ja pakub igaühele võimalust õppimisest töötamiseni, peaks uue Euroopa kujundamine korda minema igale vastutustundlikule kodanikule,» ütles Parts, selgitades tehtavate otsuste olulisust.

Peaminister kirjeldas oma ülevat tunnet, kui tulevikukonvendi president Valery Giscard d’Estaing andis talle üle uue põhiseadusliku leppe eelnõu, mis oli eesti keeles.

Partsi kinnitusel on see märgilise tähendusega – ka eesti keel on astunud rahvusvaheliselt võrdsena teiste ELis räägitavate keelte hulka.

Rändav lepe

Peaministri sõnul sai ta Thessalonikis taas kord kindlust, et olles reaalselt kohal on võimalik nn Eesti asja ajada. «Asjaajamine ELis on demokraatlik, kuid edu saavutamiseks peab olema ka piisavalt energiat, tahtmist ja nutikust,» sõnas Parts.

Eesti huvides on, et valitsustevaheline konverents ei jääks venima, vaid jõuaks lõpptulemuseni juba järgmise aasta alguskuudel. Peaministri sõnul on oluline, et lepingu projekti saaks arutada ka Eesti erakonnad. Valitsus vormistab oma ettepanekud septembri lõpuks.

Kuna lepingu allakirjutamine toimub tõenäoliselt Iirimaa eesistumise ajal, esitas Iiri peaminister ettepaneku, mille järgi võiks allakirjutamine aset leida kõigi liikmesriikide ja liitujate riikide pealinnades, algusega Dublinis ja lõpetades Roomas. «See on uudne ettepanek ja me kindlasti toetame seda,» ütles Parts.

Peaminister ei ole veel kujundanud lõplikku seisukohta, kas Eestis oleks mõistlik uus, aastast 2009 toimima hakkav põhiseaduslik lepe ka rahvahääletusele panna. «Peamine on praegu ette valmistada septembrikuine rahvahääletus ja saada sellekohane kogemus,» sõnas Parts.

Ta lisas, et kui järgmise aasta kevadel hakkavad valitsustevahelise konverentsi tulemused selgepiirilisemaks muutuma, tuleks ilmselt parlamendis arutada laiemalt poliitikat rahvahääletuste asjus, eriti ELi puhul. «Kuna uus põhiseaduslik lepe ELi olemust oluliselt ei muuda, siis peaks olema mingi väga strateegiline põhjus, et ühes ja samas võrdlemisi sarnases küsimuses mitut rahvahääletust korraldada,» arutles Parts.

Parts palliväljakul

ELi liidrid arutasid ka liidu välispiiri kontrollimise tõhustamist. Eesti on sarnaselt paljude liikmesriikidega seisukohal, et ühise välispiiri valvamiseks on vajalikud ühised standardid ja raha.

«Eesti piir on suhteliselt efektiivne, kuid siseriiklikult vajab terve piirivalve arendamist, sest kuigi meie piir peab, on vaja rakendada uusi standardeid, kasvõi selleks, et olla valmis ühinema Schengeni viisaruumiga,» ütles peaminister.

Jalgpallisõbrast Parts mängis eile hommikul enne ülemkogu koosolekut Austria peaministriga viimase kutsel ka tunnikese palli.

–>Toomas Mattsontoomas.mattson@postimees.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.