VE: Pent, Arvet – arvustaja

Rahvas ootab riigikogulastelt pühendumist

BNS
20. oktoober 2003 8:58
Ligi kaks kolmandikku Eesti elanikest tahab, et riigikogulased teeksid ainult parlamenditööd ega oleks selle kõrvalt teiste ametikohustustega hõivatud.

Vaid veidi üle veerandi Eesti elanikest oli nõus lubama riigikogu liikmetel kõrvaltööd teha, selgus Eesti Päevalehe tellitud uuringust, milles oktoobri algul küsiti 500 inimese arvamust.

“Kui keegi peaks kunagi tulema välja eelnõuga, mis ei lubaks parlamendiliikmetel enam paralleelselt teistel ametikohtadel töötada, võidaks see avalikkuse silmis ülekaaluka toetuse,” ütles küsitluse korraldanud firma Emor sotsioloog Tõnis Saarts.

Ligi 60 protsenti toetas ka telemängu “Kes tahab saada miljonäriks?” saatejuhi Hannes Võrno ja koorijuhi Hirvo Surva lahkumist riigikogust.

Uuringust selgub, et noorem põlvkond, alla 35-aastased suhtuvad parlamendiliikmete kõrvaltöö tegemisse tunduvalt leplikumalt kui vanemaealised.

“Ilmselt tuleneb see sellest, et noored, kes ise aktiivsemate inimestena on harjunud tegelema korraga mitme asjaga, ei näe ka teiste puhul selles probleemi. Peaasi, et kõik asjad seejuures tehtud saavad,” ütles Saarts. Ka kõrgharidusega inimesed suhtuvad mitut ametit pidavatesse riigikogulastesse mõneti leplikumalt kui madalama haridusega inimesed, kuid ootavad enamasti samuti, et riigikogulane peaks tegelema vaid parlamenditööga.

“Üldiselt on rahva hulgas siiski levinud suhtumine, et kui nad on sinna juba valitud, siis tegelegu ainult rahva teenimisega ning loobugu selle nimel kõigest muust,” lausus Saarts.

Ta lisas, et inimestel puudub tegelikult arusaam parlamenditöö spetsiifikast. “Arvatakse, et parlamenditöö on midagi üheksast viieni kontoritöö stiilis,” ütles Saarts. “Seda, et tegemist on küll tiheda, kuid siiski palju paindlikuma graafikuga tööga, ei kujutata ette.”

Teine väärettekujutus on see, et parlamenditöö käibki vaid riigikogu saalis ja kui seal kõiki liikmeid kohal pole, teevad inimesed järelduse, et rahvaasemikud ei täida oma kohustusi korralikult.

Riigikogu keskerakondlasest aseesimees Peeter Kreitzberg ütles ajalahele, et kuigi osale inimestest samastub riigikogu töö parlamendiruumides olemisega, peavad parlamendiliikmed eluga paremini kursis olemiseks ja paremate eelnõude tegemiseks tegelema suhteliselt paljude asjadega.

“Ei kujuta ette, et saaksime istuda vaid parlamendiseinte vahel ja tööd teha,” lisas ta. “Millegipärast on inimestel parlamendiliikmetest tekkinud kujund kui mittemidagitegijatest. Arvan, et kolmveerand parlamendi liikmetest teeb tegelikult väga ränka tööd.”

Res Publica fraktsiooni esimees Siim-Valmar Kiisler nentis, et iga riigikogu liige peab oma parima äranägemise järgi esindama oma valijate huve. “Kui enne riigikogu inimene töötas ja tegeles poliitikaga kui hobiga, sai ta kindlasti aru, mida tööandja temalt ootab,” lisas ta. “Samuti on riigikogu tööga — muu töö ei tohi takistada põhitööd.”

BNS

xxx

Arvet Pent, 11:06 20.10.2003
Kui keegi peaks kunagi tulema välja eelnõuga, mis ei lubaks parlamendiliikmetel enam paralleelselt teistel ametikohtadel töötada…

kuulge, millest jutt, Põhiseadus juba täna keelab teisel AMETIKOHAL, ehk muus riigiametis töötamise

Paragrahv 63. Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis.

Õiguskantsleril ammu aeg nõuda Riigikogul RIIGIKOGU TÖÖKORRA SEADUSE ja Korruptsioonivastase seaduse sätted, (RT I 1999, 16, 276; 87, 791) §-s 19 sätestatud ametiisikute töökoha- ja tegevuspiirangud Riigikogu liikmele ei laiene, viia vastavusse Põhiseaduse Paragrahv 63. sätte ja mõttega!

Sellega lõppeks Riigikogu liikmete laialihajumine oma põhitööst, milleks neid üldse Riigikogusse valitigi, et tegeleda seadusloome tööga igapäevaselt ja mitte istuda erinevates nõukogudes, fondides, mis on puhtalt täidesaatva võimu funktsioon, mitte aga seadustandva, kelleks on teadaolevalt Riigikogu.

Küsimus ei ole mitte pelgalt tänaseks uute seaduste kirjutamise, vaid olemasolevate täiendamise ja Euroopa Liidu seadusandlusega vastavusse viimisega ja sellisel tähtsal Eesti Riigile ajajärgul on kurjast Riigikogu liikmete tegelemine mitte oma põhitööga- seadusloomega.

See korralagedus, nagu ka esindushüvitiste kasutamine kõrvalistel eesmärkidel, on tarvis kiiremas korras ära lõpetada, sest see on suur häbiplekk tervele riigile ja rahva mõnitamine, kellele poliitilised parteid lubasid Riigikogu valimistel “taevamannat”!

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.