VE: Porkuni

Porkuni oma mitmekesise looduse, küngaste ja järvega meelitab siia igal aastal palju matkajaid. Juba kaugelt märkate üle järve kahte heledat hoonet. Siin igast küljest veega piiratud maalilisel küngassaarel õpivad vabariigi kurdid lapsed.

Porkunit hakati nimetama Simon von der Borchi, Tallinna piiskopi nime järgi, kes veest piiratud küngassaarele 1479.aastal laskis ehitada kindlustatud lossi.
Lossi siseruumid olid pikad ja kitsad, et anda ruumi siseõuele, kuhu piiskopi tarbeks ka väike kirik ehitati.

XVI sajandil peeti kindlustatud piiskopilossi pärast vaenuliste vägede vahel hulgaliselt lahinguid.
XVII sajandi alguseks oli loss juba nii varemeis, et sel ajal ei nimetata Porkunit enam kindlustatud kohana.

Tänaseni on säilinud lossist ainult jupike müürijäänuseid ja alt neljakandiline, ülalt kaheksakandiline väravatorn.

Lossist olla viinud Ilumäele läbi jõesängi palkidele ehitatud kruusatatud salatee. Küngassaare lõunaosas asub Kabelimägi, kuhu olla maetud lossi asutaja.
Teise teate järgi algavat siit Rakvere ja Kiltsi lossi ühendav maa-alune käik.
Porkuni järve, teme ujuvate saarte, allikate, mägede ja jõgede kohta räägitakse hulgaliselt muistendeid.

Jätkub

H. Joonuks. Pandivere teedel. ERK 1963 ainetel. Avo Blankin

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.