On reede pärastlõuna, Brüsselis eurokvartalis sajab paduvihma. Eesti Päevalehe reporter Toivo Tänavsuu on külas Euroopa Komisjoni presidendil Romano Prodil tema nooblilt sisustatud kabinetis. Juttu tuleb Euroopast ja Eesti rollist selles.
Itaallane Prodi jätab kontrastse esmamulje. Ühel hetkel lõbus ja naerusuine ning itaallasliku temperamendiga, siis jälle rahuliku vaikse kõnega, veidi väsinud olemisega ning aeglase mõttelennuga. Ootan Prodi vastuvõttu väikeses ajakirjanikele mõeldud ooteruumis koos Aasia päritolu kolleegi ja tema tõlgiga.
“Võtame eestlase enne – pikkuse järjekorras,” ütleb uksele ilmuv Prodi ning komisjoni pressiesindaja soomlane Reijo Kemppinen juhatab mind lahkesti presidendi kabinetti.
Prodi palvel olen saatnud talle intervjuu küsimused ette. “Ta ei saatnud mitte mõningaid küsimusi, vaid terve piibli – nii vana kui ka uue testamendi,” mainib Prodi Kemppinenile. Mõtlen: lõbus sell.
Alustan vestlust teemal eurobürokraatia.
Hr Prodi, Euroopa Liiduga seonduvalt on räägitud bürokraatlikust ülereguleeritud masinavärgist, mis tekitab läbipaistmatust ning pärsib konkurentsivõimet. Kas liit on ülereguleeritud?
Jäägem tõe juurde ja pöörakem vähem tähelepanu müütidele. Jutud liigsest reguleeritusest, mida tihti illustreeritakse näidetega oa suurusest banaani kumeruseni, on lihtsalt lapsikud. Enamik nendest reeglitest on üleeuroopalised standardid, mis on loodud tööstuse initsiatiivil, et tõsta efektiivsust ning kaitsta tarbijaid. Meie majandusruum ei vaja regulatsioone mitte selleks, et tekitada bürokraatiat, vaid selleks, et kulusid kokku hoida ning konkurentsi tõhustada. Euroopa Liidul on siseturg tänu kõikidele nendele regulatsioonidele. Ilma regulatsioonideta seda lihtsalt poleks.
Kas mõni valdkond vajab tihedamat reguleerimist?
| Romano Prodi
• Sündinud: Itaalias Scandianos 1939. aastal.
• Pere: abielus, kaks poega – Giorgio ja Antonio.
• Haridus: Omandas keskhariduse Liceo Ludovico Ariosto koolis, naasis juurakraadiga Milano Katolikust Ülikoolist. Lisaks õppinud Bologna Ülikoolis, majanduskoolis London School of Economics.
Karjäär:
• On olnud külalisõppejõud Harvardi Ülikoolis ja Stanfordi Teadusinstituudis.
• Alustas akadeemilist karjääri Bologna Ülikoolis majandusprofessorina. Tegeles aktiivselt teadustööga, uurides väike- ja keskmise suurusega ettevõtete arengut ning tööstusregioone. Hiljem huvitus sellistest teemadest nagu riigi ja turu vahelised suhted, erastamine, hariduse panus majandusarengusse, sotsiaalne ühtekuuluvus, Euroopa integratsioon jne.
• Oli trükikoja Societa Editrice Il Mulino juhataja (1974–78) ning asutas 1981. aastal majanduskonsultatsioonibüroo Nomisma.
• 1978–1979 oli Itaalia tööstusminister ning 1982–1989 Tööstusliku Rekonstruktsiooni Instituudi IRI juht. 1990-ndatel oli IRI juures osaline Credito Italiano ja Banca Commerciale Italiana erastamisprotsessides.
• On kirjutanud kolumne Itaalia päevalehtedele ning toimetanud majandusajakirja.
• 1995. aastal asutas Ulivo vasaktsentristliku partei ning sai selle peaministrikandidaadiks. 1996 võitis Ulivo valimised Itaalias ja Prodi moodustas valitsuse, mis jäi võimule 1998. aasta oktoobrini.
• Nimetati 1999. aastal Euroopa Komisjoni presidendiks. Ametiaja jooksul on talle omistatud mitmeid aunimetusi ülikoolide poolt üle maailma.
• Ametiaeg Euroopa Komisjonis lõpeb oktoobris 2004. Tema võimalike mantlipärijatena on nimetatud komisjoni välissuhete volinikku Chris Pattenit, justiits- ja siseküsimuste volinikku Antonio Vitorinot, Belgia peaministrit Guy Verhofstadti ning Soome endist peaministrit Paavo Lipponeni. EPL
|
Loomulikult lihtsustame regulatsioone seal, kus see on võimalik. Meie eesmärk ei ole mitte inimeste ahistamine, vaid nende teenimine. USA turg on palju rohkem reguleeritud kui meie oma.
EL oli Eestis hiljaaegu terava kriitika all, kui ilmnes, et Euroopa Liidu–Venemaa läbirääkimistel lubati ühisavaldustesse Eesti ja Läti vähemusi puudutav klausel, mis võimaldanuks Venemaal jätkata vähemuste olukorra kritiseerimist Eestis ja Lätis. Kuigi nüüdseks on Euroopa Komisjon lubanud Venemaale vaid avalikku materjali vähemuste integratsiooni kohta, oli ometi teemaks liikmesriikide huvide tõsine kahjustamine.
Stopp, see on täielik nonsenss (Prodi vihastub silmanähtavalt – toim). Selline kinnismõte on täiesti vale. Me ei müü kedagi, vaid kaitseme liikmesriikide õigusi, olenemata nende suurusest. Meil on omad reeglid vähemuste osas, mida peavad kõik liikmesriigid järgima. Vähemusi ei tohi enamusest teisiti kohelda. Sellest reeglist peab kinni pidama ka Euroopa Liitu mitte kuuluv Venemaa. See on meie reegel ning me ei tee selles osas järeleandmisi Venemaale ei Eesti arvelt ega Eesti nõusolekuta. Veelgi enam, me ei sekku teie sisepoliitikasse ega tule teid õpetama, kuidas peaks vähemusi samaväärselt enamusega kohtlema.
Nimetage kolm praktilist põhjust, miks tavaline eestlane, kes kunagi varem ei ole Euroopa Parlamenti valinud, peaks seda tegema 13. juunil? Euroopa Parlamenti on aegade algusest peetud vähetähtsaks jututoaks.
Euroopa Parlament ei ole kindlasti tähtsusetu, tegelikult on tal väga suur mõjuvõim. Parlament on mitmel korral peatanud või blokeerinud komisjoni ettepanekuid, tema roll muutub aina olulisemaks. Ka liidu konstitutsioonilises leppes on mitmeid klausleid, mis parlamendi sõna kaalu veelgi suurendavad. Iseasi, kas konstitutsiooni osas suudetakse kokku leppida.
Veelgi enam, Euroopa Parlament ei ole samalaadne nagu rahvusparlamendid, sellel on väga spetsiifiline kompetents, mida jagatakse Euroopa Nõukogu ja komisjoniga. Inimesed hääletavad rahvusparlamenti, kuigi sellel on väga tihti veelgi väiksem mõjuvõim kui Euroopa Parlamendil.
Arvamusuuringud näitavad, et Euroopa Liit kaugeneb oma kodanikest ja muutub vähem populaarseks. Millised on liidu ja tema kodanike peamised pidepunktid, kus liidu positiivne mõju on kõige ilmselgem?
Võiksin öelda tuhat erinevat pidepunkti. Liidus on turvalisem ning majanduslik heaolu suureneb kiiremini. Keegi ei ole teid sundinud liitu astuma, soovi korral oleksite võinud ka üksikuna välja jääda. See oleks aga olnud halb valik.
Samas alternatiive on alati – no näiteks võib olla mingite iseseisvate põllumeeste või salakaubavedajate riik.
Eesti huvides on olla tugeva demokraatia osa. Ainult koos suudame püsida konkurentsis USA ning Hiinaga.
Suhkru hind tõusis Eestis pärast 1. maid ligi 80 protsenti. Kas Euroopa Liit ei peaks mõtlema importtollide
kaotamisele, mis kunstlikult hoiavad siseturul mõningate põllumajandussaaduste hindu kõrgel?
Kõrge suhkruhind Eestis ei ole seotud mitte Euroopa Liidu, vaid Eesti endaga. Keskmine inflatsioon on liidus madal – umbes 2,2 protsenti – ning ma ei näe põhjust, miks Eestis peaks selles suhtes olukord kuidagi teistsugune olema. Hinnatõus pidurdub ilmselt ka tulevikus. Euroopa Liidu liikmelisus avab Eesti konkurentsile, mis aja möödudes toob kaasa ka mõningate kaupade ja teenuste hinnalangused.
Kui põhjalikku reformi siis ikkagi importtollide süsteem vajab?
Põllumehed on peamine osa meie põllumajandussüsteemist. Suur põllumajanduspoliitika reform on juba töös, kuid olen nõus, peaksime põllumajandust tulevikus veelgi reformima. Selle reformiga toetame põllumehi, aga mitte hinnapoliitikat. Me toetame põllumehi, kes pakuvad riigile teenust, kuid me ei toeta hindu. Hinnad kujunevad turul vabalt ja tarbijatel on õigus soodsamalt toidukraami osta. Minu arvates liigume õiges suunas.
Millised on teie ootused uute liikmesriikide suhtes, milline on nende panus Euroopa Liidu majanduse üldisesse arengusse?
Alates laienenud komisjoni esimesest istungist, ei nimetakski ma neid enam uuteks liikmesriikideks, nüüd oleme kõik võrdsed.
Nn uutes riikides on haridustase proportsionaalselt sissetulekutest suurem. Seetõttu olen täiesti veendunud, et suurel Euroopa turul saab nende majanduskasv olema veel pika aja jooksul oluliselt kiirem kui senistel 15 liikmesriigil keskmiselt.
Kas Eesti süüdistamine maksudumpingus, nagu mõned Euroopa riigitegelased seda on teinud, on teie arvates põhjendatud?
Euroopa Liit vajab mõningaid maksureegleid. Eestis tegutsev Eesti firma ja samas tegutsev välisfirma peavad olema samamoodi maksustatud. See ei tähenda, et riikidelt võetakse õigus oma fiskaalpoliitika juhtimisele. Eesti võidab oluliselt laienenud Euroopa Liitu astumisest, kuid sellel siseturul peavad kehtima teatud ühtsed reeglid, mis hoiaksid ära konkurentsi moonutusi.
Kas see tähendab, et pooldate minimaalsete tulumaksumäärade kehtestamist Euroopa Liidus?
Meil ei ole mingeid tulumaksumäärade harmoniseerimise plaane. Mis pea
mine, et ei oleks maksureegleid, mis tekitavad ebaausat konkurentsi. Kahte ühel territooriumil tegutsevat firmat ei tohi erinevalt maksustada – selle eest ma üritan võidelda.
Euroopa suurriigid on hädas Kasvu- ja Stabiilsuspakti nõuete täitmisega (eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3 protsenti). Kas see tähendab, et pakt on aegunud ja seda tuleb muuta või peab siiski nui neljaks sundima liikmesriike selle nõudeid järgima?
Siin on kaks eraldi küsimust. Kasvu- ja Stabiilsuspakti saab muuta, seda olen ka varem korduvalt öelnud. Samas toetan igati kehtivaid reegleid, sest neid tuleb järgida. Riigid peavad järgima pakti sellisena nagu see hetkel on. Ideaalis võiks meil toimida käsikäes rahanduspoliitikaga ehtne Euroopa Liidu majanduspoliitika. Seni elame ebakõlaga: meil on ühisraha, ühine rahapoliitika, aga puudub majanduspoliitika. Samas puudub ka liikmesriikide üksmeel ühtse majanduspoliitika vajalikkuse suhtes. Pane aga tähele: ühel päeval oleme lõhkise küna ees ning leiame, et oleme sunnitud siin üksmeele leidma.
Laienemise järel on uue hoo sisse saanud läbirääkimised liidu konstitutsioonilise lepingu osas. Milline on ðanss, et riigid suudavad selles veel käes-oleval aastal kokku leppida ning mida konstitutsiooniline leping Euroopa Liidule tähendab?
Tõenäosus kokkuleppeks konstitutsiooni osas sel aastal on 85 protsenti. See pole vajalik mitte pelgalt seetõttu, et 25 liikmega liit saaks toimida tõhusalt, konstitutsiooni oli vaja juba varem. Meil on lihtsalt vaja reegleid, et ühiselt toime tulla.
EL-is on nüüd 25 riiki, kõigil omad huvid ja hirmud. Kas Euroopa Komisjon ikka suudab välja töötada uusi seaduseelnõusid, mis riikide mitmekesisusega arvestaksid?
Euroopa Liit ongi olemuselt erinevate riikide ja rahvuste liit. Liidus töötame, hääletame ja otsustame sel moel, et Eestil on sama palju õigusi kui Saksamaal. Nüüd on Eesti ülesanne leida endale head liitlased, et oma soove kaitsta. Demokraatlikus liidus ei lähe aga alati nii, nagu soovid, vahel ka kaotad, kuid oluline on koos otsustamine Euroopa tasemel.
Miks ei suuda Euroopa Liidu majandus USA majandusega n-ö sammu pidada?
Sest ühisraha on veel noor ning meie teadustööl ei ole veel sellist rahvusvahelist haaret. Pealegi ei ole meie turg veel nii liberaliseeritud. Vajame aega. Rahvusvahelises vabas konkurentsis on meil parim ajupotentsiaal kogu maailmas.
Miks ei võidelnud Euroopa Komisjon piisavalt vanade liikmesriikide diskrimineerivate piirangute vastu, millega peaaegu kõik liidu senised riigid takistavad uute liikmesriikide tööjõu turulepääsu ja sellega pärsivad ka ühtse turu efektiivset toimimist?
Olin algusest peale diskrimineerimise vastu. Seitsmeaastane üleminekuperiood on vale ja mõttetu, sest meil ei ole probleeme immigrantidega uutest liikmesriikidest. Meie probleem on immigrandid Aafrikast, Hiinast, Aasiast, Pakistanist ja Bangladeshist.
Täna (reedel, 7. mail – toim) oli laienenud Euroopa Komisjoni volinikeringi esimene istung. Kas uute volinike seljad olid sirgu?
Nad sekkusid probleemistikku samasuguste teadmistega nagu vanad volinikud, isegi suuremate teadmistega. Keegi ei suutnud vahet teha uutel ja vanadel volinikel.
Mida “meie mehe Brüsselis” – Siim Kallase kohta öelda?
Siim on jõuline figuur, hea poliitilise taustaga. Ta on muljet avaldanud ning arvan, et tema mõju volinikuna saab olema suur.
|
Uudised
VE: Prodi, Romano – Euroopa Komisjoni president
Romano Prodi: Euroopa Liit ei kauple Venemaaga Eesti seljataga
Toivo Tänavsuu
11.05.2004
Pille-Riin Pregeli foto
On reede pärastlõuna, Brüsselis eurokvartalis sajab paduvihma. Eesti Päevalehe reporter Toivo Tänavsuu on külas Euroopa Komisjoni presidendil Romano Prodil tema nooblilt sisustatud kabinetis. Juttu tuleb Euroopast ja Eesti rollist selles.
Itaallane Prodi jätab kontrastse esmamulje. Ühel hetkel lõbus ja naerusuine ning itaallasliku temperamendiga, siis jälle rahuliku vaikse kõnega, veidi väsinud olemisega ning aeglase mõttelennuga. Ootan Prodi vastuvõttu väikeses ajakirjanikele mõeldud ooteruumis koos Aasia päritolu kolleegi ja tema tõlgiga.
“Võtame eestlase enne – pikkuse järjekorras,” ütleb uksele ilmuv Prodi ning komisjoni pressiesindaja soomlane Reijo Kemppinen juhatab mind lahkesti presidendi kabinetti.
Prodi palvel olen saatnud talle intervjuu küsimused ette. “Ta ei saatnud mitte mõningaid küsimusi, vaid terve piibli – nii vana kui ka uue testamendi,” mainib Prodi Kemppinenile. Mõtlen: lõbus sell.
Alustan vestlust teemal eurobürokraatia.
Hr Prodi, Euroopa Liiduga seonduvalt on räägitud bürokraatlikust ülereguleeritud masinavärgist, mis tekitab läbipaistmatust ning pärsib konkurentsivõimet. Kas liit on ülereguleeritud?
Jäägem tõe juurde ja pöörakem vähem tähelepanu müütidele. Jutud liigsest reguleeritusest, mida tihti illustreeritakse näidetega oa suurusest banaani kumeruseni, on lihtsalt lapsikud. Enamik nendest reeglitest on üleeuroopalised standardid, mis on loodud tööstuse initsiatiivil, et tõsta efektiivsust ning kaitsta tarbijaid. Meie majandusruum ei vaja regulatsioone mitte selleks, et tekitada bürokraatiat, vaid selleks, et kulusid kokku hoida ning konkurentsi tõhustada. Euroopa Liidul on siseturg tänu kõikidele nendele regulatsioonidele. Ilma regulatsioonideta seda lihtsalt poleks.
Kas mõni valdkond vajab tihedamat reguleerimist?
• Sündinud: Itaalias Scandianos 1939. aastal.
• Pere: abielus, kaks poega – Giorgio ja Antonio.
• Haridus: Omandas keskhariduse Liceo Ludovico Ariosto koolis, naasis juurakraadiga Milano Katolikust Ülikoolist. Lisaks õppinud Bologna Ülikoolis, majanduskoolis London School of Economics.
Karjäär:
• On olnud külalisõppejõud Harvardi Ülikoolis ja Stanfordi Teadusinstituudis.
• Alustas akadeemilist karjääri Bologna Ülikoolis majandusprofessorina. Tegeles aktiivselt teadustööga, uurides väike- ja keskmise suurusega ettevõtete arengut ning tööstusregioone. Hiljem huvitus sellistest teemadest nagu riigi ja turu vahelised suhted, erastamine, hariduse panus majandusarengusse, sotsiaalne ühtekuuluvus, Euroopa integratsioon jne.
• Oli trükikoja Societa Editrice Il Mulino juhataja (1974–78) ning asutas 1981. aastal majanduskonsultatsioonibüroo Nomisma.
• 1978–1979 oli Itaalia tööstusminister ning 1982–1989 Tööstusliku Rekonstruktsiooni Instituudi IRI juht. 1990-ndatel oli IRI juures osaline Credito Italiano ja Banca Commerciale Italiana erastamisprotsessides.
• On kirjutanud kolumne Itaalia päevalehtedele ning toimetanud majandusajakirja.
• 1995. aastal asutas Ulivo vasaktsentristliku partei ning sai selle peaministrikandidaadiks. 1996 võitis Ulivo valimised Itaalias ja Prodi moodustas valitsuse, mis jäi võimule 1998. aasta oktoobrini.
• Nimetati 1999. aastal Euroopa Komisjoni presidendiks. Ametiaja jooksul on talle omistatud mitmeid aunimetusi ülikoolide poolt üle maailma.
• Ametiaeg Euroopa Komisjonis lõpeb oktoobris 2004. Tema võimalike mantlipärijatena on nimetatud komisjoni välissuhete volinikku Chris Pattenit, justiits- ja siseküsimuste volinikku Antonio Vitorinot, Belgia peaministrit Guy Verhofstadti ning Soome endist peaministrit Paavo Lipponeni. EPL
Loomulikult lihtsustame regulatsioone seal, kus see on võimalik. Meie eesmärk ei ole mitte inimeste ahistamine, vaid nende teenimine. USA turg on palju rohkem reguleeritud kui meie oma.
EL oli Eestis hiljaaegu terava kriitika all, kui ilmnes, et Euroopa Liidu–Venemaa läbirääkimistel lubati ühisavaldustesse Eesti ja Läti vähemusi puudutav klausel, mis võimaldanuks Venemaal jätkata vähemuste olukorra kritiseerimist Eestis ja Lätis. Kuigi nüüdseks on Euroopa Komisjon lubanud Venemaale vaid avalikku materjali vähemuste integratsiooni kohta, oli ometi teemaks liikmesriikide huvide tõsine kahjustamine.
Stopp, see on täielik nonsenss (Prodi vihastub silmanähtavalt – toim). Selline kinnismõte on täiesti vale. Me ei müü kedagi, vaid kaitseme liikmesriikide õigusi, olenemata nende suurusest. Meil on omad reeglid vähemuste osas, mida peavad kõik liikmesriigid järgima. Vähemusi ei tohi enamusest teisiti kohelda. Sellest reeglist peab kinni pidama ka Euroopa Liitu mitte kuuluv Venemaa. See on meie reegel ning me ei tee selles osas järeleandmisi Venemaale ei Eesti arvelt ega Eesti nõusolekuta. Veelgi enam, me ei sekku teie sisepoliitikasse ega tule teid õpetama, kuidas peaks vähemusi samaväärselt enamusega kohtlema.
Nimetage kolm praktilist põhjust, miks tavaline eestlane, kes kunagi varem ei ole Euroopa Parlamenti valinud, peaks seda tegema 13. juunil? Euroopa Parlamenti on aegade algusest peetud vähetähtsaks jututoaks.
Euroopa Parlament ei ole kindlasti tähtsusetu, tegelikult on tal väga suur mõjuvõim. Parlament on mitmel korral peatanud või blokeerinud komisjoni ettepanekuid, tema roll muutub aina olulisemaks. Ka liidu konstitutsioonilises leppes on mitmeid klausleid, mis parlamendi sõna kaalu veelgi suurendavad. Iseasi, kas konstitutsiooni osas suudetakse kokku leppida.
Veelgi enam, Euroopa Parlament ei ole samalaadne nagu rahvusparlamendid, sellel on väga spetsiifiline kompetents, mida jagatakse Euroopa Nõukogu ja komisjoniga. Inimesed hääletavad rahvusparlamenti, kuigi sellel on väga tihti veelgi väiksem mõjuvõim kui Euroopa Parlamendil.
Arvamusuuringud näitavad, et Euroopa Liit kaugeneb oma kodanikest ja muutub vähem populaarseks. Millised on liidu ja tema kodanike peamised pidepunktid, kus liidu positiivne mõju on kõige ilmselgem?
Võiksin öelda tuhat erinevat pidepunkti. Liidus on turvalisem ning majanduslik heaolu suureneb kiiremini. Keegi ei ole teid sundinud liitu astuma, soovi korral oleksite võinud ka üksikuna välja jääda. See oleks aga olnud halb valik.
Samas alternatiive on alati – no näiteks võib olla mingite iseseisvate põllumeeste või salakaubavedajate riik.
Eesti huvides on olla tugeva demokraatia osa. Ainult koos suudame püsida konkurentsis USA ning Hiinaga.
Suhkru hind tõusis Eestis pärast 1. maid ligi 80 protsenti. Kas Euroopa Liit ei peaks mõtlema importtollide
kaotamisele, mis kunstlikult hoiavad siseturul mõningate põllumajandussaaduste hindu kõrgel?
Kõrge suhkruhind Eestis ei ole seotud mitte Euroopa Liidu, vaid Eesti endaga. Keskmine inflatsioon on liidus madal – umbes 2,2 protsenti – ning ma ei näe põhjust, miks Eestis peaks selles suhtes olukord kuidagi teistsugune olema. Hinnatõus pidurdub ilmselt ka tulevikus. Euroopa Liidu liikmelisus avab Eesti konkurentsile, mis aja möödudes toob kaasa ka mõningate kaupade ja teenuste hinnalangused.
Kui põhjalikku reformi siis ikkagi importtollide süsteem vajab?
Põllumehed on peamine osa meie põllumajandussüsteemist. Suur põllumajanduspoliitika reform on juba töös, kuid olen nõus, peaksime põllumajandust tulevikus veelgi reformima. Selle reformiga toetame põllumehi, aga mitte hinnapoliitikat. Me toetame põllumehi, kes pakuvad riigile teenust, kuid me ei toeta hindu. Hinnad kujunevad turul vabalt ja tarbijatel on õigus soodsamalt toidukraami osta. Minu arvates liigume õiges suunas.
Millised on teie ootused uute liikmesriikide suhtes, milline on nende panus Euroopa Liidu majanduse üldisesse arengusse?
Alates laienenud komisjoni esimesest istungist, ei nimetakski ma neid enam uuteks liikmesriikideks, nüüd oleme kõik võrdsed.
Nn uutes riikides on haridustase proportsionaalselt sissetulekutest suurem. Seetõttu olen täiesti veendunud, et suurel Euroopa turul saab nende majanduskasv olema veel pika aja jooksul oluliselt kiirem kui senistel 15 liikmesriigil keskmiselt.
Kas Eesti süüdistamine maksudumpingus, nagu mõned Euroopa riigitegelased seda on teinud, on teie arvates põhjendatud?
Euroopa Liit vajab mõningaid maksureegleid. Eestis tegutsev Eesti firma ja samas tegutsev välisfirma peavad olema samamoodi maksustatud. See ei tähenda, et riikidelt võetakse õigus oma fiskaalpoliitika juhtimisele. Eesti võidab oluliselt laienenud Euroopa Liitu astumisest, kuid sellel siseturul peavad kehtima teatud ühtsed reeglid, mis hoiaksid ära konkurentsi moonutusi.
Kas see tähendab, et pooldate minimaalsete tulumaksumäärade kehtestamist Euroopa Liidus?
Meil ei ole mingeid tulumaksumäärade harmoniseerimise plaane. Mis pea
mine, et ei oleks maksureegleid, mis tekitavad ebaausat konkurentsi. Kahte ühel territooriumil tegutsevat firmat ei tohi erinevalt maksustada – selle eest ma üritan võidelda.
Euroopa suurriigid on hädas Kasvu- ja Stabiilsuspakti nõuete täitmisega (eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3 protsenti). Kas see tähendab, et pakt on aegunud ja seda tuleb muuta või peab siiski nui neljaks sundima liikmesriike selle nõudeid järgima?
Siin on kaks eraldi küsimust. Kasvu- ja Stabiilsuspakti saab muuta, seda olen ka varem korduvalt öelnud. Samas toetan igati kehtivaid reegleid, sest neid tuleb järgida. Riigid peavad järgima pakti sellisena nagu see hetkel on. Ideaalis võiks meil toimida käsikäes rahanduspoliitikaga ehtne Euroopa Liidu majanduspoliitika. Seni elame ebakõlaga: meil on ühisraha, ühine rahapoliitika, aga puudub majanduspoliitika. Samas puudub ka liikmesriikide üksmeel ühtse majanduspoliitika vajalikkuse suhtes. Pane aga tähele: ühel päeval oleme lõhkise küna ees ning leiame, et oleme sunnitud siin üksmeele leidma.
Laienemise järel on uue hoo sisse saanud läbirääkimised liidu konstitutsioonilise lepingu osas. Milline on ðanss, et riigid suudavad selles veel käes-oleval aastal kokku leppida ning mida konstitutsiooniline leping Euroopa Liidule tähendab?
Tõenäosus kokkuleppeks konstitutsiooni osas sel aastal on 85 protsenti. See pole vajalik mitte pelgalt seetõttu, et 25 liikmega liit saaks toimida tõhusalt, konstitutsiooni oli vaja juba varem. Meil on lihtsalt vaja reegleid, et ühiselt toime tulla.
EL-is on nüüd 25 riiki, kõigil omad huvid ja hirmud. Kas Euroopa Komisjon ikka suudab välja töötada uusi seaduseelnõusid, mis riikide mitmekesisusega arvestaksid?
Euroopa Liit ongi olemuselt erinevate riikide ja rahvuste liit. Liidus töötame, hääletame ja otsustame sel moel, et Eestil on sama palju õigusi kui Saksamaal. Nüüd on Eesti ülesanne leida endale head liitlased, et oma soove kaitsta. Demokraatlikus liidus ei lähe aga alati nii, nagu soovid, vahel ka kaotad, kuid oluline on koos otsustamine Euroopa tasemel.
Miks ei suuda Euroopa Liidu majandus USA majandusega n-ö sammu pidada?
Sest ühisraha on veel noor ning meie teadustööl ei ole veel sellist rahvusvahelist haaret. Pealegi ei ole meie turg veel nii liberaliseeritud. Vajame aega. Rahvusvahelises vabas konkurentsis on meil parim ajupotentsiaal kogu maailmas.
Miks ei võidelnud Euroopa Komisjon piisavalt vanade liikmesriikide diskrimineerivate piirangute vastu, millega peaaegu kõik liidu senised riigid takistavad uute liikmesriikide tööjõu turulepääsu ja sellega pärsivad ka ühtse turu efektiivset toimimist?
Olin algusest peale diskrimineerimise vastu. Seitsmeaastane üleminekuperiood on vale ja mõttetu, sest meil ei ole probleeme immigrantidega uutest liikmesriikidest. Meie probleem on immigrandid Aafrikast, Hiinast, Aasiast, Pakistanist ja Bangladeshist.
Täna (reedel, 7. mail – toim) oli laienenud Euroopa Komisjoni volinikeringi esimene istung. Kas uute volinike seljad olid sirgu?
Nad sekkusid probleemistikku samasuguste teadmistega nagu vanad volinikud, isegi suuremate teadmistega. Keegi ei suutnud vahet teha uutel ja vanadel volinikel.
Mida “meie mehe Brüsselis” – Siim Kallase kohta öelda?
Siim on jõuline figuur, hea poliitilise taustaga. Ta on muljet avaldanud ning arvan, et tema mõju volinikuna saab olema suur.