VE: Sarros, Nikolaus – kreeklane, Preatoni panga suuromanik

Kreeklane ostis Eestis panga naise soovitusel
Henrik Roonemaa, toimetaja, 27.03.2004 

Eile Preatoni Panga ostnud Kreeka ärimehed juhatas Eestisse põhiinvestor Nikolaos Sarrose eestlannast abikaasa, kes mehel just siia investeerida soovitas.

«Mu naise roll oli selles otsuses üsna suur,» ütles Sarros. «See ei olnud küll nii, et ta käskis mul Eestisse panga osta, ma tegin otsuse ikka ise, aga sellepärast, et mulle see maa meeldib. Eriti suvel.»

Sarros on just perekondlike sidemete tõttu viimased seitse aastat tihti Eestis käinud ning on kohalike oludega üsna hästi kursis. Seepärast usub ta ka, et suudab pankurina siin läbi lüüa.
Peamiselt tahavad kreeklased pangaga olla sillaks Baltikumi ja Põhjamaade ning Vahemere-riikide ärimeeste vahel.

Suured ärivõimalused

«Hoolimata sellest, et siin piirkonnas on suured ärivõimalused, ei ole see Euroopa uus osa Lõuna-Euroopas, näiteks Kreekas ja teisteski riikides, väga hästi tuntud,» ütles panga nõukogu esimeheks saav Dimitrios Germidis, kellel on aastatepikkused kogemused Kreeka suurtest pankadest. «Me tahame vahendada investeeringuid Eestisse.»

Germidis ütles, et juba praegu käis nendega Eestis üks Kreeka suurärimees, kes võib-olla tahaks siia raha paigutada.
«Sel ärimehel on neli firmat Ateena börsil, ta tegeleb tekstiili, telekommunikatsiooni ja arvutiäriga,» rääkis ta. «Teistelt aladelt võiks investeerimisest olla huvitatud Kreeka sadamarajatiste ehitamise firmad, samuti põllumajandusfirmad, näiteks piima-, juustu- ja oliiviärimehed.»

Praegu on Kreeka ärimehed oma tegevust laiendanud peamiselt lähiriikidesse, Rumeeniasse ja Bulgaariasse. «Te suudate pakkuda rohkem kui meie naabrid,» ütles Germidis.
«Eesti on organiseeritud, stabiilne riik korralikult töötavate institutsioonidega. Ainus miinus on see, et teie tööjõuturg ei ole nii odav kui mõnel pool mujal, aga see on ka ainus asi,» ütles ta.

Töötajad alles

Tiheda konkurentsiga ja hästi välja arenenud jaepanganduse alale Kreeka ärimeeste pank esialgu laieneda ei kavatse.
Kreeklased kinnitasid ajakirjanikega kohtudes eile mitu korda, et Preatoni Pangast ei jää järgi muud, kui ainult siinsed töötajad. «Me vahetame kiiremas korras välja panga nime, muutub panga filosoofia ja kõik,» rääkis uue panga strateegiat välja töötav Andreas Boumis. «Unustage Preatoni Pank ära, me ehitame kõik uuesti üles.»

Samas kahtlesid Postimehega kõnelenud Eesti spetsialistid, et Kreeka omanikud investeerimispanganduse alal midagi ära suudaks teha. Nende sõnul pole Preatoni Pank seni millegi erilisega investeerimise alal silma paistnud, jäädes selgelt LHV, Suprema ja Cresco varju.

Postimehele on kinnitatud, et investeerimispangandus on suures osas sõltuv konkreetsetest inimestest, kes suudavad suuri ja olulisi tehinguid läbi viia. Eestis hinnatakse enim Rain Tamme LHV-st, Henrik Igastat Supremast ning Olev Schultsi Crescost.
Ernesto Preatoni sõnul on tema ümber toimuv pangale pikapeale koormavaks muutunud. «Kuigi minu isiku ümber toimuv ei ole otseselt puudutanud panka, on kaudsed mõjud siiski pärssinud panga arengut ja tegevjuhtkonna võimalusi,» ütles ta. «Seetõttu pidasin mõistlikuks sellest ärist välja astuda.»

Preatoni lisas, et pealegi pole pangandus kunagi olnud tema ärides kesksel kohal, põhirõhk on olnud kinnisvaraarendamisel ning turismi- ja hotelliäril.

Preatoni Panga uued omanikud

• 55,2 protsenti kuulub Kreeka ärimehele Nikolaos Sarrosele
• 9,9 protsenti kuulub Sarrose kontrolli all olevale Eesti firmale Sigma Real Estate OÜ
• 9,9 protsenti kuulub Rootsi investeerimispankuri Ulrich Johni kontrolli all olevale Frösundaviksparken AB-le
• 5 protsenti kuulub Kreeka ärimehele ja juristile Emmanouil Karavelakisele
• 20 protsenti jääb Ernesto Preatonile, kuid selle on lubanud kreeklased hiljem välja osta

 

xxx

 

Kreeklased ja rootslased elustavad Preatoni panga
Toivo Tänavsuu, 27.03.2004


Skandaalne ärimees Ernesto Preatoni müüs enamusosaluse omanimelises pangas Kreeka ja Rootsi investorite grupile.

Uued omanikud plaanivad viimased aastad peaaegu tegevuseta olnud panga nullist käivitada ning selle toel suure hulga Lõuna-Euroopa välisinvesteeringuid Eestisse tuua.

“Tahame olla sild Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel ehk siis Kreeka ja Balkani riikide investeeringute vahendaja Baltikumi,” ütles panga nõukogu uus esimees, endine Kreeka keskpanga president Dimitrios Germidis, kelle hinnangul pole lõunamaa ärimeestel seni olnud tuge Baltikumi investeerimisel. Pank vahetab paari nädala jooksul nime ja identiteeti, laiendab aktsiakapitali ning keskendub esialgu peamiselt äriklientidele, pakkudes finantsvahendust, varahaldust ja laenu. Panga senine juhatus säilib, juhatuse esimehena jätkab Ott Karolin.

Germidise sõnul kolib pank peagi uutesse ruumidesse kesklinnas ning avab seal oma teeninduskontori. Sellele järgneb esinduste loomine ka Lõuna-Euroopas.

“Kahele Eesti suurpangale me ilmselt peavalu ei valmista, kuid spetsiifilistes äriklientide sektorites on meil kindlasti konkurentide ees selged eelised,” ütles ta.

Ernesto Preatoni osalus pangas kahanes tehinguga 20 protsendile ja tema aktsiate ostmiseks on uued omanikud sõlminud optsioonilepingu. Preatoni sõnul on tema isiku ümber toimuv pärssinud panga arengut – see ajendaski pangandusärist eemalduma. Itaallane lubas keskenduda kinnisvaraarendusele ning turismi- ja hotelliärile.

65 protsenti uue panga aktsiatest kuulub Eestis kinnisvara omava ja eestlannaga abielus oleva kreeklase Nikolaos Sarrosega seotud firmadele, 10 protsenti on Rootsi Frösundaviksparken AB-l.

Preatoni pank on seni Eestisse vahendanud 200 miljoni krooni eest investeeringuid, pangaga on seotud olnud Võru Juustu aktsiate müük, Kristiine keskuse emissioon ning Pro Kapitali ja Domina hotellide ühinemise nõustamine.

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.