Loe lisa Rein Taagepera pälvis maineka Skytte auhinna
xxx
REIN TAAGEPERA: Mis on vasak- ja mis parempoolsus?
Rein Taagepera, Tartu ja California ülikooli emeriitprofessor
Eesti Päevaleht, 08.07.2004
Rein Rauale jäi esmaspäevases Eesti Päevalehes arusaamatuks, miks kasutatakse poliitilises analüüsis parema-vasaku mõõdet. See asetab ju kokku nii erinevad erakonnad kui sotsiaaldemokraadid ning Keskerakond vasakul ja Reformierakond ning Res Publica paremal. Palju olulisem olevat suhtumine isikuvabadusse ja riiklikku sundusse. Seal näeb Raud Keskerakonna ja Res Publica ühisjoonena haldusmeetmete pealesurumist, Reformierakonnal ja Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal seevastu inimvabaduste austamist.
On neid, kelle arvates poliitika on nii ühemõõtmeline, et vasaku-parema astmikust piisab. Ühemõõtmeliseks näib seda pidavat ka Raud, ainult asendades vasaku-parema sunduse-vabaduse mõõtmega. Et pikkuskraad ei erista Tapa ja Tõrva vahet ega laiuskraad Pärnu ja Tartu vahet, siis ei peaks jääma arusaamatuks, miks neid mõlemaid kasutatakse. Poliitikas on palju mõõtmeid, mis erakondade ja üksikinimeste hoiakuid eristavad.
Jõukad ja vaesed
Levinuim vaidlusküsimus on sotsiomajanduslik, s.t jõukamate ja vaesemate huvide erinevus. See esineb pea kõigi demokraatlike maade poliitikas. Ligi pooltel maadel on vaidlusküsimuseks ka usundi laad või tähtsus poliitikas. Veerandil stabiilseist demokraatiaist on erakondi, mis eristuvad etnilisuse alusel. Eristada võib ka maa ja linna huvide vastuolu, keskkonnaküsimusi, välispoliitikat (näiteks hoiak Euroopa Liidu suhtes) või soovi muuta riigikorda (näiteks kommunistid).
Erakondi võivad eristada ka meetodid – näiteks suhtumine isikuvabadusse ja riiklikku sundusse, mida Raud õigusega rõhutab. Sealgi võib eristada veelgi peenemaid tahke. Nii rõhutavad USA vabariiklased isikuvabadust majanduses, kipuvad seda aga piirama magamistoas (abort ja seksuaalne suund). Eestis lisandub asendile vasaku-parema astmikul Rahvaliidul maarahva ja Isamaal etniline rõhuasetus, Keskerakonnal juhikesksus ja Res Publical juhtkonnakesksus.
Teisi vaidlusküsimusi võib esineda, kuid vaeste ja rikaste eri-huvidest vist ei pääse. Vasakpoolsus tähendab vaesemate ja parempoolsus jõukamate huvide kaitsmist .
Kui rikkad on kaua võimul, seostub parempoolsusega konservatiivsus. Aga mis siis, kui vasakpoolsed on kaua võimul? LihhatsŽovi, kes kommunismi nimel GorbatsŽovi uuendusi vastustas, nimetasid mõned läänes parempoolseks tema säilitusmeelsuse pärast, teised jälle vasakpoolseks tema kommunismi pärast. Küllap on parempoolsus ja konservatiivsus kaks eri asja, mida ei maksa samastada.
Me kipume rahvuslust seostama parempoolsusega, sest meid on sada aastat ohustanud end vasakpoolseks kuulutanud võõrvõim. Kui aga rõhuv võõrvõim on parempoolne, võib rahvuslus võtta vasakpoolse rüü – näiteks baskidel Franco võimu ajal. Üks mu kaastudeng ütles aastakümnete eest: “Olen vasakpoolne, sest meil Colombias on kraes USA. Kui oleksin eestlane, siis oleksin muidugi parempoolne.” Nii et ka parempoolsust ja rahvuslust ei maksa samastada.
Isiku- ja riigikesksus
Rein Raua kodumaised näited toovad ilusasti esile, et ka isiku- ja riigikesksus pole üheselt seotud parem- ja vasakpoolsusega. Riigikeskne N Liit väitis end olevat vasakpoolne, ent just riigikesksus tõi esile uue valitseva klassi, mis polnud üldsegi vaene! Kahe sajandi kestel on riigikesksus kippunud olema rakendatud rikaste huvides Prantsusmaal. Meie kaasaegseks näiteks on Singapur. Kas vasakpoolsus on paratamatult seotud riigikesksusega? Kas vaeste huvides on tulude ümberjagamine, mis nõuab riigi tugevat sekkumist? Sotsialistid on tõesti tihti langenud riigikesksusse. Kui aga ametiühingud on tugevad, suudavad nad vaesemate huve esindada tööandjatega võrdsel pinnal. Riigi osaks jääb olla vahekohtunik, kes ei tarvitse olla eriti tugev.
Ja lõpuks tulude ümberjagamine kõrgete maksude abil, mida parempoolne propaganda omistab vasakpoolseile. Nii ühepoolne see pole. Parempoolsed eelistavad rääkida tulumaksust, kuid maksuks on ka käibemaks, aktsiis jne. Kui Eesti alandab tulumaksu ja tõstab alkoholiaktsiisi, siis kes sellest võidab ja kes kaotab? Vaestel kulub alkoholile suurem protsent teenistusest kui rikkail. Võib-olla kulubki kõrge maksustamine ära joodikule, aga fakt on, et madalam tulumaks ja kõrgem alkoholiaktsiis tähendab ümberjagamist jõukate kasuks.
Võtame nüüd kaine pensionäri, kel suurem osa tulust kulub leivale. Tema maksab 18 protsenti käibemaksu pea kogu oma tulu pealt, jõukad aga ainult osa pealt, sest neil on teisi viise tulu kasutada. Kõrge tulumaks puudutab rohem jõukaid ja kõrged kaudsed maksud rohkem vaeseid. Kui tulumaksu protsent kahaneb ja käibemaks jääb samaks, toimub maksukoormuse ümberjagamine vaesemate kahjuks.
Tulude ümberjagamise mängu harrastavad parempoolsed samavõrra kui vasakpoolsed. Nad võtavad endastmõistetavalt kõike, mida nad ühiskonnalt saavad, ilma milleta nad aga “omal jõul” sinna ei jõuaks, kus nad on. Vasakpoolsed nõuavad teinekord rohkem sotsiaalhoolekannet, kui ühiskonna tootvus lubab. Sellepärast eelistan tsentrismi. Ja tunnen, et elan nii vabal maal, kui seda selles maailmas leidub.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Taagepera, Rein – politoloog, professor
Loe lisa Rein Taagepera pälvis maineka Skytte auhinna
xxx
REIN TAAGEPERA: Mis on vasak- ja mis parempoolsus?
Rein Taagepera, Tartu ja California ülikooli emeriitprofessor
Eesti Päevaleht, 08.07.2004
Rein Rauale jäi esmaspäevases Eesti Päevalehes arusaamatuks, miks kasutatakse poliitilises analüüsis parema-vasaku mõõdet. See asetab ju kokku nii erinevad erakonnad kui sotsiaaldemokraadid ning Keskerakond vasakul ja Reformierakond ning Res Publica paremal. Palju olulisem olevat suhtumine isikuvabadusse ja riiklikku sundusse. Seal näeb Raud Keskerakonna ja Res Publica ühisjoonena haldusmeetmete pealesurumist, Reformierakonnal ja Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal seevastu inimvabaduste austamist.
On neid, kelle arvates poliitika on nii ühemõõtmeline, et vasaku-parema astmikust piisab. Ühemõõtmeliseks näib seda pidavat ka Raud, ainult asendades vasaku-parema sunduse-vabaduse mõõtmega. Et pikkuskraad ei erista Tapa ja Tõrva vahet ega laiuskraad Pärnu ja Tartu vahet, siis ei peaks jääma arusaamatuks, miks neid mõlemaid kasutatakse. Poliitikas on palju mõõtmeid, mis erakondade ja üksikinimeste hoiakuid eristavad.
Jõukad ja vaesed
Levinuim vaidlusküsimus on sotsiomajanduslik, s.t jõukamate ja vaesemate huvide erinevus. See esineb pea kõigi demokraatlike maade poliitikas. Ligi pooltel maadel on vaidlusküsimuseks ka usundi laad või tähtsus poliitikas. Veerandil stabiilseist demokraatiaist on erakondi, mis eristuvad etnilisuse alusel. Eristada võib ka maa ja linna huvide vastuolu, keskkonnaküsimusi, välispoliitikat (näiteks hoiak Euroopa Liidu suhtes) või soovi muuta riigikorda (näiteks kommunistid).
Erakondi võivad eristada ka meetodid – näiteks suhtumine isikuvabadusse ja riiklikku sundusse, mida Raud õigusega rõhutab. Sealgi võib eristada veelgi peenemaid tahke. Nii rõhutavad USA vabariiklased isikuvabadust majanduses, kipuvad seda aga piirama magamistoas (abort ja seksuaalne suund). Eestis lisandub asendile vasaku-parema astmikul Rahvaliidul maarahva ja Isamaal etniline rõhuasetus, Keskerakonnal juhikesksus ja Res Publical juhtkonnakesksus.
Teisi vaidlusküsimusi võib esineda, kuid vaeste ja rikaste eri-huvidest vist ei pääse. Vasakpoolsus tähendab vaesemate ja parempoolsus jõukamate huvide kaitsmist .
Kui rikkad on kaua võimul, seostub parempoolsusega konservatiivsus. Aga mis siis, kui vasakpoolsed on kaua võimul? LihhatsŽovi, kes kommunismi nimel GorbatsŽovi uuendusi vastustas, nimetasid mõned läänes parempoolseks tema säilitusmeelsuse pärast, teised jälle vasakpoolseks tema kommunismi pärast. Küllap on parempoolsus ja konservatiivsus kaks eri asja, mida ei maksa samastada.
Me kipume rahvuslust seostama parempoolsusega, sest meid on sada aastat ohustanud end vasakpoolseks kuulutanud võõrvõim. Kui aga rõhuv võõrvõim on parempoolne, võib rahvuslus võtta vasakpoolse rüü – näiteks baskidel Franco võimu ajal. Üks mu kaastudeng ütles aastakümnete eest: “Olen vasakpoolne, sest meil Colombias on kraes USA. Kui oleksin eestlane, siis oleksin muidugi parempoolne.” Nii et ka parempoolsust ja rahvuslust ei maksa samastada.
Isiku- ja riigikesksus
Rein Raua kodumaised näited toovad ilusasti esile, et ka isiku- ja riigikesksus pole üheselt seotud parem- ja vasakpoolsusega. Riigikeskne N Liit väitis end olevat vasakpoolne, ent just riigikesksus tõi esile uue valitseva klassi, mis polnud üldsegi vaene! Kahe sajandi kestel on riigikesksus kippunud olema rakendatud rikaste huvides Prantsusmaal. Meie kaasaegseks näiteks on Singapur. Kas vasakpoolsus on paratamatult seotud riigikesksusega? Kas vaeste huvides on tulude ümberjagamine, mis nõuab riigi tugevat sekkumist? Sotsialistid on tõesti tihti langenud riigikesksusse. Kui aga ametiühingud on tugevad, suudavad nad vaesemate huve esindada tööandjatega võrdsel pinnal. Riigi osaks jääb olla vahekohtunik, kes ei tarvitse olla eriti tugev.
Ja lõpuks tulude ümberjagamine kõrgete maksude abil, mida parempoolne propaganda omistab vasakpoolseile. Nii ühepoolne see pole. Parempoolsed eelistavad rääkida tulumaksust, kuid maksuks on ka käibemaks, aktsiis jne. Kui Eesti alandab tulumaksu ja tõstab alkoholiaktsiisi, siis kes sellest võidab ja kes kaotab? Vaestel kulub alkoholile suurem protsent teenistusest kui rikkail. Võib-olla kulubki kõrge maksustamine ära joodikule, aga fakt on, et madalam tulumaks ja kõrgem alkoholiaktsiis tähendab ümberjagamist jõukate kasuks.
Võtame nüüd kaine pensionäri, kel suurem osa tulust kulub leivale. Tema maksab 18 protsenti käibemaksu pea kogu oma tulu pealt, jõukad aga ainult osa pealt, sest neil on teisi viise tulu kasutada. Kõrge tulumaks puudutab rohem jõukaid ja kõrged kaudsed maksud rohkem vaeseid. Kui tulumaksu protsent kahaneb ja käibemaks jääb samaks, toimub maksukoormuse ümberjagamine vaesemate kahjuks.
Tulude ümberjagamise mängu harrastavad parempoolsed samavõrra kui vasakpoolsed. Nad võtavad endastmõistetavalt kõike, mida nad ühiskonnalt saavad, ilma milleta nad aga “omal jõul” sinna ei jõuaks, kus nad on. Vasakpoolsed nõuavad teinekord rohkem sotsiaalhoolekannet, kui ühiskonna tootvus lubab. Sellepärast eelistan tsentrismi. Ja tunnen, et elan nii vabal maal, kui seda selles maailmas leidub.