VE: Vahter, Arthur – muusikamees ja pedagoog

Pedagoog Artur VAHTER.

23.02.1913 sündis Kunda vallas Lauriveski külas muusikamees Artur Vahter. Tema isa oli Kalvi mõisa sepp, hiljem väikese talu omanik. Kõik Vahterid – ema, isa ja seitse last olid muusikalembelised: lauldi, mängiti lõõtspilli, kannelt, kitarri, viiulit ja kornetit.

Koolipoisipõli hakkas Arturil Kalvi valla Koila algkoolis. Järgnes Unukse algkool. Kuna õde õppis Rakvere Õpetajate Seminaris, siis järgnes talle ka Artur. Seminaris, mis valmistas ette 6-klassilise algkooli õpetajaid, oli tähtsal kohal muusika. Peagi oli Artur Vahter hea viiuldajana seminari sümfooniaorkestri kontsertmeister ja esines tihti ka lauljana. Kutsetunnistusega algkooliõpetajana sai esimese töökoha Narva III algkoolis, kus õpetas vanematele klassidele matemaatikat ja joonistamist.  Narva Tööstuskoolis andis muusikatunde ja organiseeris siia ka poistekoori.

1934.a-l algasid tema õpingud Tallinna Konservatooriumis – algul muusikateooria osakonnas,1936.-l lauluklassis ja 1940.-l koolimuusika erialal.
1935-1936 käis Tallinna Sõjakoolis aspirantide kursustel.1940.-l kolis A.Vahter Tallinna ja järgmisel aastal lõpetas konservatooriumi, kuid tööle ei saanudki, sest mobiliseeriti Nõukogude Armeesse. Peagi määrati Eesti Laskurkorpuse 27. polgu kapellmeistriks. Samas organiseeris ka ligi 200 mehelise meeskoori, kes andis hulgaliselt kontserte väeosades ja kolhoosides. Järgnes A.Vahteri määramine 7. diviisi orkesri juhiks. Selle diviisi koosseisus tegi ta ka läbi lahingutee Velikije Lukist Kuramaani. 1946.-l A.Vahter demobiliseeriti korpuse kapellmeistri kohalt ja nüüd kutsus G.Ernesaks ta RAM-i dirigendiks. Sellel kohal oli ta 11 aastat. 1954 omistati A.Vahterile Eesti NSV teenilise kultuuritegelase aunimetus.
Ta on olnud ka 1959-1963 ETV ja Eesti Raadio Segakoori dirigent. 1947.-st on ametis Konservatooriumi õppejõuna, algul Lääne-Euroopa muusika ajaloo ja peagi lisandus ka eesti muusika ajalugu ja dirigeerimise algõpe. 1949-1965 oli ta muusikateaduste, 1971-1977 muuusika-pedagoogika ja 1977-1983 koolikateedri juhataja, 1968.-st professorina,1993.-st emeriitprofessor. 1966-1971 oli ta ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi muusikapedagoogika kateedrijuhataja.

Peale muusika õpetamise on ta ka kirjutanud rida muusikakriitilisa artikleid, monograafiaid (G.Ernesaks 1959, A.Läte 1965, M.Härma 1971 jt), mälestusraamatud oma muusikuteest II maailmasõja aegu “Kapellmeistri päevik” (1990) ja mälestusteraamatu “Kui ma veel noor olin”. Kokku on kirjas 21 raamatut ja üle 250 artikli. Paljud kirjutised eesti muusikaloost on tölgitud mitmesse võõrkeelde.

Poeg Tauna on muusikaõpetaja, Kuulo aga graafik.

Arthur Ruusmaa, aluseks H.Rannapi raamat “EMA professorid 1919-2001”, Tallinn, 2002.

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.