VE: Veski, Viljar – korvpallitulevik?

KORVPALL: Ülipikk Viljar Veski tunnetab arengut
(18.02.2004)

Ville Arike, Vinni-Tallinn

Ruut  215 cm pikkune noormees tahab peagi saada KK Rakvere põhitegijaks

Ruut  “Mõnele võivad Erkmaa treeningud tunduda rasked, aga seda ongi vaja.”

Uudise pilt
Viljar Veski hooaja tipphetk: pealtpanek Saku suurhallis mängus Kaleviga.
Foto: Tairo Lutter (Virumaa Teataja)

Kui 17-aastane ja 215 cm pikkune Viljar Veski kolis suvel Tartumaalt KK Rakveresse, küsis mõnigi kade kiibitseja: mis ta sealt ikka paremat leiab? Tuleb välja, et on leidnud küll.

Temaga tegeldakse palju personaalselt, ta saab mängida ja areng on silmanähtav. “Oma mängudega ei tohi kunagi rahule jääda, sest alati saab paremini. Aga oma arenguga siin veedetud poole aasta jooksul olen tõepoolest rahul,” valgub üle Veski näo lai naeratus.

Visanud meistriliigas 87 punkti

Noormees, kes eelmisel hooajal sai Ülenurme koosseisus Eesti meistrivõistluste esiliigas platsile vaid mõneks minutiks, on tänavu visanud meistriliigas 20 mänguga 87 punkti. Veski on teeninud 43 vabaviset ja realiseerinud neist 34.

Muljetavaldavalt sekkus ta hiljuti mängus Pirita Top Spaga, kus tabas lühikese ajaga kaks haakviset ja kõik 6 vabaviset. Lisaks noppis ta kokku 7 lauapalli ja aitas Rakverel võtta väga tähtsa võidu. Kõigis mängudes on säärast stabiilsust nõuda mõistagi veel vara.

“Ettekujutus sellest, mis siin Vinnis ees ootab, on täitunud,” ütleb Veski. “Teen palju individuaalset tööd, tsentrile vajalikke liikumisi. Tartus lihtsalt tuli meeskond kokku ja mängisime. Olen siin hästi kohanenud, probleeme pole. Noortekoondise sõbrad juba ootasid ees,” räägib Vinni–Pajusti gümnaasiumi 11. klassis õppiv noormees.

Kahel eelmisel suvel avaldasid Veskile muljet Aivo Erkmaa treeningud noortekoondise laagrites. “Need hakkasid meeldima. Tundsin end paremini, lisandus jõudu ja vastupidavust. Muidu lihtsalt käisid trennis. Rakvere meeste võistkonnaga harjutades pole midagi ülejõukäivat tundnud. Kui vaja, saan puhkust. Mõnele võivad Erkmaa treeningud tunduda rasked, aga seda ongi vaja. Treening peabki koormav olema. Kui teed aastaid tagasihoidlikul tasemel trenni, siis ma ei usu, et see viiks kuhugi.”

Tahab haakviske hästi selgeks saada

Veski arvab, et eelkõige on talle lisandunud julgust ja agressiivsust. Ta peab meistriliigas saadavaid kogemusi väga vajalikeks. Vinnis, Erkmaa ja Venemaa teenelise treeneri Viktor Zavgorodni käe all õpitud mänguelementidest toob ta esile haakviske. “See on hea relv. Varem sai seda vaid vahel nalja pärast poistega visatud. Pean veel kõvasti harjutama, käpas see vise pole. Kahjuks meie tsentrid õieti ei kasuta haakviset, kelleltki pole malli võtta. Põhiline on kehamäng ja küünarnukid,” tõdeb Veski.

Meistriliigas alustades oli tal loomulikult väike värin sees. “Esiliiga tähendas hoopis midagi muud. Keha antakse siin kõvasti, aga midagi karta ei tohi. Pead samamoodi vastu andma,” seletab Veski, kes on kohati teeninud üle 20 minuti mänguaega. “See üllatas küll. Nüüd tahan aega saada järjest rohkem, võistlus arendab kõige paremini. Järgmine eesmärk on saada meheks, keda treener julgeb igal hetkel usaldada. Loodan, et see juhtub lähitulevikus.”

Meistriliiga esitustest meenub Veskile esmajärjekorras pealtpanek Kalevi vastu Saku suurhallis. “Pealegi võitsime ka tolle mängu,” lisab ta.

Muljetavaldav statistika noorte keskel

Muljetavaldavalt on Veski tegutsenud ka noortemeistrivõistlustel. Seal on ta hooajal visanud keskmiselt 24 punkti mängus. Rekordskoor — 44 silma, sealhulgas kolm kolmepunktiviset — pärineb 83:71 võidumängust ühe pearivaali TaBa 89-ga.

Just põhiliste konkurentide vastu on Veski esitanud parimad partiid.

“Reaalset olukorda arvestades on Viljar arenenud ülikiirelt. Ta treenib korralikult sisuliselt esimest aastat, esimene liiga on vahele jäänud. Arenguruumi on tal tohutult mitte ainult tsentri, vaid hea viskekäe tõttu ka ääremängija kohal. Aga ärme esialgu nõua võimatut. Tal on kõik eeldused saada tippmängijaks, kuid loomulikult otsustavad lõpuks mehe enda töötahe ja isiksuseomadused,” hindab Eesti pikimat korvpallurit Erkmaa.

“Tema senise töössesuhtumisega olen rahul. Ta tuli uude keskkonda, uude kooli, siin on uued nõudmised, tihe mängugraafik. Usun, et ta jõuab kahe aastaga Eesti koondisse,” lisab treener.

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.