Eestist peaks soomlastele saama uus eeskuju 28.10.2003 00:01Erkki Erilaid, toimetaja
Soome üks rikkamaid ärimehi, Sampo suuraktsionär ja tegevjuht Björn Wahlroos kinnitas Postimehele antud intervjuus, et soomlased peaksid konkurentsis püsimiseks jälgima rootslaste asemel üha terasemalt eestlasi.
Kui teie asusite Sampot juhtima, oli Sampol pank juba Eestis ostetud. Kuidas on Balti investeeringud ennast õigustanud?
Kui asusin panka juhtima, oli Sampos Balti strateegia, mis tähendas turgude hõivamist kolmes Balti riigis ja Poolas, juba tõepoolest käivitunud. Suhtusin sellesse aga skeptiliselt.
Tegu on eraldi seisvate turgudega, kus ei saa ühtsete reeglite abil edukalt majandada. Ajalooline taust, keeled, kultuur ja usk on selleks liialt erinevad.
Kõige keerulisemaks kujunes investeerimine Poola, mis alles nüüd on hakanud efektiivselt toimima. Kõige paremini on kahtlemata läinud investeeringutel Eestis. Siinne ärikliima on soomlastele mõistetav. Meil on ühine keeleline ja kultuuriline taust ja sellel ei ole äritegemisel sugugi nii väike tähtsus, kui arvatakse.
Millal viimati käisite Eesti Sampos oma investeeringuid üle vaatamas?
Tööasjus pole ma Eestis käinud veel kordagi. Eelmise aasta suvel käisin Muhu saarel, mis oli üldse esimene kord Eestit külastada. Olin nähtust-kogetust vaimustuses, mistõttu olen Eesti suhtes äärmiselt optimistlikult meelestatud.
Eesti on Sampo jaoks panganduses peale Soome praktiliselt ainus turg, kus tõsiselt kanda kinnitada.
Teine asi on muidugi kindlustusselts If, mille suurosanik Sampo on ja mis peab arenema kõikides Balti riikides.
Eestis tegutsevate Rootsi pankade juhid räägivad tihti laienemisest. Kas ka Sampo plaanib itta tungimist?
Oleme väga ettevaatlikud. Ma lausa vihkan liigseid riske. Pole mõtet laieneda pelgalt laienemise pärast, impeeriumide aeg on minu arvates läbi.
Kui oluline oli Sampole eestlaste euroreferendumi tulemus 14. septembril?
Pean referendumil vastu võetud liitumisotsust oluliseks nii eestlastele kui soomlastele.
Soomlased on elanud viimased viiskümmend aastat, üritades võtta eeskuju Rootsist. Vähemalt majanduses olid nad meile halvaks eeskujuks.
Kuigi nad seda ise tunnistada ei taha, on rootslastel läinud üsna kehvasti juba viimased kolmkümmend aastat. Ja mis veelgi hullem – soomlased on võtnud paljud nende rumalused omaks.
Nüüd on meil vaja uut eeskuju ja selleks on eestlastel pärast liitumist kõik eeldused. Kuigi majanduste kaaluklassid on väga erinevad, on meil palju õppida konkurentsivõime arendamises.
Väidate, et rootslased ei suuda efektiivselt majandada, samas aga ostis Sampo hiljuti seitse protsenti Rootsi kindlustusfirmast Skandia. Mis on aktsiate ostu põhjuseks?
Skandia puhul on tegu pelgalt finantsinvesteeringuga. Aktsiad olid aasta tagasi selgelt allahinnatud ja nüüdseks on need tublisti kallinenud.
Björn Wahlroosi CV
• Sündinud 10. oktoobril 1952 Helsingis
• Abielus, kaks last
• 1979 omandas majandusdoktori kraadi
• 1979-85 õppejõud erinevates ülikoolides
• 1985 Union Bank of Finland, juhatuse liige
• 1992 rajas investeerimispanga Mandatum
• 2001 Sampo, president ja tegevjuht
xxx
Björn Wahlroosile tõid edu tehingud aktsiatega 28.10.2003 00:01
Oma pooleteise miljardi kroonise varandusega jääb Sampo aktsionär ja tegevjuht Björn Wahlroos Soomes kapitalimaksu osas alla vaid lehemagnaadile Aatos Erkkole.
Wahlroos on oma varandust suurendanud just investeerimisega Sampo panka. Tänaseks on Wahlroos Sampo suurim eraisikust aktsionär, omades 2,1 protsenti panga aktsiatest.
Sampot asus Wahlroos juhtima pärast suures osas talle kuulunud investeerimispanga Mandatum liitmist Sampoga 2001. aastal.
Teenida sadu miljoneid
Tänu osavatele investeeringutele on tal õnnestunud mitmel viimasel aastal teenida sadu miljoneid kroone nii endale kui pangale.
Näiteks oli Sampo üks vähestest investoritest, kellel õnnestus 2001. aastal müüa enne börsihindade valusat kukkumist Soome majandusime Nokia aktsiaid ja teenida ligi 12 miljardit krooni erakorralist kasumit. Sellel aastal võib pank aga teenida priske kasumi Rootsi Skandia aktsiatehingutelt.
Edukate tehingute tõttu peavad paljud soomlased Wahlroosi finantsgeeniuseks ja 51-aastasest mehest on Soomes saanud juba eluajal panganduslegend. Pea iga tema avalik ülesastumine leiab nii ühiskonnas kui meedias hulgaliselt vastukaja. Viimati põhjustas avalikku arutelu tema kriitiline suhtumine põhjanaabrite pensionifondidesse.
Hellitav karupoeg
Oma vabad hetked veedab Wahlroos kas isiklikul saarel, jahiga merel seilates või Salo lähedal asuvas Soome ühes vanimas 2000-hektarilise maavaldusega mõisas linde jahtides.
Wahlroosi alluvad, kes kutsuvad teda hellitavalt Nalleks ehk karupojaks, on oma juhist ääretult heal arvamusel, kirjeldades elurõõmsat ja värvikat ülemust kui nõudlikku, ent õiglast, avatud suhtlemisega inimest, kes varaga uhkeldama ei kipu.
Wahlroosi sõnul pole Sampol Balti riikides peale Eesti suuremaid äriprojekte plaanis. Eestit loetakse aga ühiste juurte ja kultuuri tõttu juba koduturuks.
Sampol on veel pank Leedus ja osaluse läbi If kindlustuses Sampo kindlustusseltsid kõikides Balti riikides. (PM)
Uudised
VE: Wahlroos, Björn – miljardär
Eestist peaks soomlastele saama uus eeskuju 28.10.2003 00:01Erkki Erilaid, toimetaja
Kui teie asusite Sampot juhtima, oli Sampol pank juba Eestis ostetud. Kuidas on Balti investeeringud ennast õigustanud?
Kui asusin panka juhtima, oli Sampos Balti strateegia, mis tähendas turgude hõivamist kolmes Balti riigis ja Poolas, juba tõepoolest käivitunud. Suhtusin sellesse aga skeptiliselt.
Tegu on eraldi seisvate turgudega, kus ei saa ühtsete reeglite abil edukalt majandada. Ajalooline taust, keeled, kultuur ja usk on selleks liialt erinevad.
Kõige keerulisemaks kujunes investeerimine Poola, mis alles nüüd on hakanud efektiivselt toimima. Kõige paremini on kahtlemata läinud investeeringutel Eestis. Siinne ärikliima on soomlastele mõistetav. Meil on ühine keeleline ja kultuuriline taust ja sellel ei ole äritegemisel sugugi nii väike tähtsus, kui arvatakse.
Millal viimati käisite Eesti Sampos oma investeeringuid üle vaatamas?
Tööasjus pole ma Eestis käinud veel kordagi. Eelmise aasta suvel käisin Muhu saarel, mis oli üldse esimene kord Eestit külastada. Olin nähtust-kogetust vaimustuses, mistõttu olen Eesti suhtes äärmiselt optimistlikult meelestatud.
Eesti on Sampo jaoks panganduses peale Soome praktiliselt ainus turg, kus tõsiselt kanda kinnitada.
Teine asi on muidugi kindlustusselts If, mille suurosanik Sampo on ja mis peab arenema kõikides Balti riikides.
Eestis tegutsevate Rootsi pankade juhid räägivad tihti laienemisest. Kas ka Sampo plaanib itta tungimist?
Oleme väga ettevaatlikud. Ma lausa vihkan liigseid riske. Pole mõtet laieneda pelgalt laienemise pärast, impeeriumide aeg on minu arvates läbi.
Kui oluline oli Sampole eestlaste euroreferendumi tulemus 14. septembril?
Pean referendumil vastu võetud liitumisotsust oluliseks nii eestlastele kui soomlastele.
Soomlased on elanud viimased viiskümmend aastat, üritades võtta eeskuju Rootsist. Vähemalt majanduses olid nad meile halvaks eeskujuks.
Kuigi nad seda ise tunnistada ei taha, on rootslastel läinud üsna kehvasti juba viimased kolmkümmend aastat. Ja mis veelgi hullem – soomlased on võtnud paljud nende rumalused omaks.
Nüüd on meil vaja uut eeskuju ja selleks on eestlastel pärast liitumist kõik eeldused. Kuigi majanduste kaaluklassid on väga erinevad, on meil palju õppida konkurentsivõime arendamises.
Väidate, et rootslased ei suuda efektiivselt majandada, samas aga ostis Sampo hiljuti seitse protsenti Rootsi kindlustusfirmast Skandia. Mis on aktsiate ostu põhjuseks?
Skandia puhul on tegu pelgalt finantsinvesteeringuga. Aktsiad olid aasta tagasi selgelt allahinnatud ja nüüdseks on need tublisti kallinenud.