|
Boriss Sreznevski sündis Peterburis maailmakuulsa slavisti akadeemik Izmail Sreznevski pojana. Pärast sünnilinna ülikooli lõpetamist täiendas ta end mitmel pool Euroopas.
Tunnustuse tõid Boriss Sreznevskile juba esimesed teadustööd. Tartu ülikool nimetas ta esmalt oma audoktoriks, 1894 kutsus aga korraliseks professoriks ning meteoroloogiaobservatooriumi direktoriks.
Eestis töötas Sreznevski 24 aastat, õpetades lisaks meteoroloogiale Maa magnetismi ja õhuelektri erikursusi. Tema juhatusel alustati Tartus päikesekiirguse mõõtmisi ning kõrgemate õhukihtide uurimist ilmasondidega.
Sreznevski oli ka aktiivne ühiskonnategelane: üks Tartu Kõrgemate Naiskursuste asutajaid, üliõpilasorkestri looja ja teadusajakirjade toimetaja.
Laiema tuntuse tõid teadlasele tööd sünoptilise meteoroloogia vallas, näiteks võttis ta kasutusele külmalaine mõiste. Kliimauurimuste eest anti Sreznevskile Vene Geograafiaseltsi väike kuldmedal.
Tartus töötas Sreznevski 1918. aastani, mil ta põgenes sõja jalust Voroneži, kuhu viidi ka ülikooli varad.
Boriss Sreznevski viimaseks ametikohaks jäi Kiievi meteoroloogiaobservatooriumi direktori koht. Viljakas teadlane suri 24. märtsil 1934. aastal.
|
Uudised
VE:Sreznevski, Boriss – meteoroloog
Laupäeval möödus 150 aastat Eesti meteoroloogiale palju kuulsust toonud teadlase, Tartu ülikooli professori Boriss Sreznevski sünnist.
Foto: Tartu Observatoorium
Boriss Sreznevski sündis Peterburis maailmakuulsa slavisti akadeemik Izmail Sreznevski pojana. Pärast sünnilinna ülikooli lõpetamist täiendas ta end mitmel pool Euroopas.
Tunnustuse tõid Boriss Sreznevskile juba esimesed teadustööd. Tartu ülikool nimetas ta esmalt oma audoktoriks, 1894 kutsus aga korraliseks professoriks ning meteoroloogiaobservatooriumi direktoriks.
Eestis töötas Sreznevski 24 aastat, õpetades lisaks meteoroloogiale Maa magnetismi ja õhuelektri erikursusi. Tema juhatusel alustati Tartus päikesekiirguse mõõtmisi ning kõrgemate õhukihtide uurimist ilmasondidega.
Sreznevski oli ka aktiivne ühiskonnategelane: üks Tartu Kõrgemate Naiskursuste asutajaid, üliõpilasorkestri looja ja teadusajakirjade toimetaja.
Laiema tuntuse tõid teadlasele tööd sünoptilise meteoroloogia vallas, näiteks võttis ta kasutusele külmalaine mõiste. Kliimauurimuste eest anti Sreznevskile Vene Geograafiaseltsi väike kuldmedal.
Tartus töötas Sreznevski 1918. aastani, mil ta põgenes sõja jalust Voroneži, kuhu viidi ka ülikooli varad.
Boriss Sreznevski viimaseks ametikohaks jäi Kiievi meteoroloogiaobservatooriumi direktori koht. Viljakas teadlane suri 24. märtsil 1934. aastal.