Virumaa august

Tähtpäevi Virumaal augustis.

1. august

1886.a. toimus Jõhvis Ruubeni majas (praegu on sel kohal Linnaisa kohvik ja kauplused) Iisaku Laulukoori kontsert, kus muuseas lauldi ka T.Hanseni laulu “Ema süda”.

1926.a. avas teedeminister August Kerem 57 km pikkuse Sonda-Mustvee kitsarööpmelise raudtee.

 2. august

1561.a. kinnitas Rootsi kuningas Erik XIV Stocjholmis Harju-Viru- ja Järvamaa aadli privileegid ja Tallinna kirikupea alluvusse läksid ka siinssed maakogudu- sed.

1936.a. külastas Soome Vabariigi president Svinhufvud koos riigivanem K.Pätsiga Kurtna sõjaväelaagrit. Teel Orult Kurtnasse tehti ka peatus Jõhvis.

3. august

1821 sündis Breemenis vene tööstur Ludwig Knoop, kes 1857 asutas Narva Kreenholmi Manufaktuuri ja oli selle peadirektoriks. Tehased valmisid 1858-1862.

1936 külastas Soome Vabariigi president Svinhufvud koos riigivanem K.Pätsi-ga Kohtla-Järve ja Kiviõli põlevkivitööstust.

4. august

1996 avati Vaivara raudteejaamas mälestuskivi 5.augusti 1941 õhurünnaku 300 ohvri mälestuseks. Mälestuskivi püstitamist organiseeris Ida-Viru SOMS-I liige Arvo Puu Päitelt.

5. august

1896 sündis Maidlas II liigi 3.järgu Vabadusristi kavaler Herman Mantsik.

6. august

1946 sündis Tallinnas arhitekt Raal Kivi, kes on projekteerinud Kohtla-Järve Lõuna mikrorajooni (1969-1972) praeguse Sinivoore ja Outokumpu piirkonna ja natuke ka Katse tänavat (Gümnaasiumi vastas piirkond).

8. august

1821 sündis Rägavere vallas Põlula külas orelimeister Gustav Normann (25 orelist on kuulsamad Haljalas ja Tallinna Jaani kirikus). Suri 18.01.1893 Tallinnas.

9. august

1921 sündis Harku vallas graafik Allex Kütt, kes 1956 tegi litode sarja Narva HEJ ehitamisest ja kuivnõelas Peipsi kaluritest. Neist esimene sari on ka Põlevkivimuuseumi kunstikogus. Suri Tallinnas 12.04.1991.

11. august

1941 sündis Häädemeeste vallas Peeter Orav, kes õppis Kohtla-Järve keemia- ja mäetehnikumis, oli kauaaegne Pärnumaa hariduselu juht.

Samal päeval algas Punaarmee taganemine läbi Jõhvi.

12. august

1931 sündis Narvas filmiajaloolane Veste Paas, kes on uurinud Eesti filmilugu 1895-1940.a.

Samal päeval lasti hävituspataljonlaste poolt puruks Kohtla-Järve Elektrijaama generaator ja õlivabrik, põletati maha Kohtla mõisahoone ja enamus asustusest.

13. august

1936 hakkas 16.septembrini kestnud Kiviõli kaevurite streik.

1941 ründas hävituspataljon Illuka metsavendi nende viimases peidupaigas nn.”Paseni” saarel. Hukkusid Vallo ja Valdek Taidred, Arnold Vares, Arnold Salus, Bruno Mikelsaar(?), Hermann Vilt ja Heino Tamman.

Ennelõunal vallutasid sakslased Jõhvi. Tööstur Friedrich Luts oli teejuhiks soomukil Jõhvi ja hukkus juhuliku mürsu lõhkemisel turuplatsil

14. august

1996 avati mälestuskivi Oru raudteejaamas meenutamaks 500 hukkunut punaväelast ja kümneid sakslasi, kes langesid Voka ja Konju piirkonna lahingutes.

17. august

1941 sündis Kohtla-Järvel parteitöötaja ja ajakirjanik Lembit Annus

1996 laskis tunnimees kõiki sõjamäärustiku reegleid jälgides Jõhvis maha ajateenija, kes püüdis arestimajast põgeneda.

18. augustil

1916 sündis Vihula vallas ooperilaulja Ants Aasma. Suri Tallinnas 29.04.1984.

20. augustil

1906 peeti Jõhvis piiblipüha.

21. augustil

1946 sündis Mäetagusel zooloog-mürmekoloog Ants-Johannes Martin, 2000st doktor ja üks tuntumaid sipelgauurijaid Eestis.

22. august

1921 sündis Mahu vallas soomepoiss Leo Tender, meremees Soome armees, kes anti NSVL välja. Läbis Komi vangilaagri, vabanedes elas Kohtla-Nõmmel. Suri 1983 põllumehena.

1971 Kauksi rannas oli meeskoor “Kaevuril” 235. avalik esinemine.

23. august

1931 avati Rannus Voldemar Melliku (Melniku) kujundatud mälestuskivi Vabadussõja lahingute tähistamiseks. Taastatud.

1986 oli Katasel ENSV ekslibristide VIII vabariiklik kokkutulek, millega tähistati Kohtla-Järve Eksliibriseklubi X aastapäeva. Juubeliks tegi eksliibrise Leida Soom.

24. august

1996 avati Kukrusel mälestuskompleks Kukruse sõjavangilaagris 1945-1949 surnud 44 (pareguseks on kilndlaks tehtud 54 surnu nimed) sakslase mälestuseks. Organiseerijana oli tegev sama vangilaagri vang Otto Petersen.

26. august

1581 saabus Pontus De la Gardie Rootsi peaväega Narva alla.

1906 sündis Maidla vallas soomepoiss Emil (ka Rene) Keermaa. Pääses Kanadasse, kus suri 17.03.1982.

27. august

1991 võeti Jõhvis maha V.I.Lenini mälestussammas, mis seisis siin alates 30.08.1953.

1991 ilmus EV ÜP seadlus Jõhvi linnaõiguste taastamise kohta.

28. august

1986 suri Kiviõli töölis- ja ametiühingutegelane, kohaliku spordielu korraldaja August Annert (sünd.16.02.1909).

29. august

1346 müüs Taani kuningas Valdemar Eestimaa ühes Tallinna, Narva ja Rakvere linna ja linnustega Saksa ordule.

 

Arthur Ruusmaa kasutades kodu-uurijate Sulev Hurma ja Lembit Kiisma väljakirjutisi.

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.