• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

Vanaisa pannkoogi retsept

Kena naistepäeva!
VANAISA PANNKOOGI retsept
Kogus: kuuele, paarkümment pannkooki
Valmistusaeg: vanaisal on vanaema jaoks alati aega…
Koostisosad:
4 tk muna
4 sl suhkur
1 l keefir, pett või hapupiim
1 tl sool
6 dl nisujahu
1 tl söögisooda
1-3 pihutäit rosinaid
praadimiseks nt rapsi- või neitsiõli
Valmistamine:
Eralda munakollased ja -valged. Klopi rebud suhkruga lahti, lisa keefir või hapupiim, sool ja vähehaaval ka söögisoodaga segatud jahu. Lisa segades rosinad.
Vahusta eraldi munavalged ning lisa tainale ja sega kergelt.
Lase tainal 5 minutit kerkida.
Küpseta väikesed pannkoogid.
Serveeri hapukoore, jäätise või moosiga.
…Ehk teeb kalli-kalligi – retseptipõhi ju tema oma…
Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Riigikogu XV koosseis pärast 5.03.2023

 PROGNOOS (7)

Riigikogu eeldatav XV koosseis (pärast 5. märtsi 2023 valimisi).

3. märtsi 2023 sisuga ERR avaldatud MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti küsitluse järgi.

(Muutusi eelmise, 6. prognoosiga Isamaa +1, E200 +2, Kesk -3)

Alljärgnevates nimekirjades esimesed 75~80% võivad hakata end lugema valituteks RK liikmeteks.

ISAMAA

1. Helir-Valdur Seeder

2. Priit Sibul

3. Urmas Reinsalu

4. Riina Solman

5. Tõnis Lukas

6. Riho Terras

7. Aivar Kokk

8. Andres Metsoja

9. Mart Maastik

SDP

1. Lauri Läänemets

2. Riina Sikkut

3. Reili Rand

4. Helmen Kütt

5. Eduard Odinets

6. Heljo Pikhof

7. Priit Lomp

EKRE

1. Martin Helme

2. Mart Helme

3. Henn Põlluaas

4. Jaak Madison

5. Evelin Poolamets

6. Jaak Valge

7. Helle-MoonikaHelme

8. Leo Kunnas

9. Kert Kingo

10. Rain Epler

11. Siim Pohlak

12. Anti Poolamets

13. Arvo Aller

14. Rene Kokk

15. Eeva Helme

16. Urmas Reitelmann

17. Merry Art

18. Varro Vooglaid

19. Silver Kuusik

20. Markus Järvi

21. Loone Ots

22. Daniel Mereäär

REFORMIERAKOND

1. Kaja Kallas

2. Hanno Pevkur

3. Jürgen Ligi

4. Siim Kallas

5. Kristen Michal

6. Erki Keldo

7. Urmas Klaas

8. Liina Kersna

9. Urmas Paet

10. Marko Mihkelson

11. Kalle Laanet

12. Karmen Joller

13. Eerik-Niiles Kross

14. Urmas Kruuse

15. Mart Võrklaev

16. Vilja Toomast

17. Maris Lauri

18. Ants Laaneots

19. Aivar Sõerd

20. Yoko Alender

21. Signe Kivi

22. AnnelyAkkermann

23. Andres Sutt

24. Kristo Enn Vaga

25. Signe Riisalo

26. Andrus Seeme

27. Anti Haugas

28. Mait Klaassen

29. Onne Pihlak

30. Kristina Šmigun-Vähi

31. Luisa Rõivas

32. Timo Suslov

33. Urve Tiidus

EESTI 200

1. Johanna-Maria Lehtme

2. Henrik Johannes Terras

3. Züleyxa Izmailova

4. Diana Ingerainen

5. Pirko Konsa

6. Triin Saag

7. Villu Loonde

8. Tarmo Prikk

9. Joel Jesse

10. Peeter-Eerik Ots

11. Aimar Ventsel

12. Indrek Lillemägi

KESKERAKOND

1. Jüri Ratas

2. Yana Toom

3. Jaanus Karilaid

4. Tanel Kiik

5. Tõnis Mölder

6. Jaak Aab

7. Andre Hanimägi

8. Kersti Sarapuu

9. Enn Eesmaa

10 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

11. Tarmo Tamm

12. Taavi Aas

13. Neeme Väli

14. Eva-Maria Liimets

15. Ester Karuse

16. Triin Varek

17. Lauri Laats

18. Marko Sorin

Prognoosi koostaja selgitused

  • Eelpool mainimata erakonnad hetkel Riigikokku ei pääse, kuna toetus jääb alla 5%. Samal põhjusel pole šansse ka üksikkandidaatidel.
    Nende kandidaatide poolt antud hääled ei lähe sugugi kaotsi, vaid “aitavad” kompensatsiooni-mandaatide jaotamisel (d`Hondti jagajate modifitseeritud jadade ja valitud erakondade suletud valimisnimekirjade alusel) võitjatel erakondadel riigikogu kohti suurendada.
  • Kuna prognoos lähtub iganädalastest küsitlustest, siis järgnevad prognoosid muutuvad vastavalt.
  • Mida prognoos aga ei kajasta, on juhud, kui mõni nimekirjas allpool kandidaatidest kogub valimisrinkonnas isikumandaatiks vajaliku häälte hulga, millega tõukab ta prognoosis pakutu(d) kandidaadi(d) asendusliikme(te)ks.
  • Järgmisel nädalal ilmutan täpsema prognoosi.
  • Arvan, et suudan prognoosi vea jätta arvamusküsitluse korraldajate vea piiridesse; Norstat, max viga 1,55%

Korrektsuse huvides lisan viite leidmaks kandidaatide nimekirja ringkondade kaupa.
Jäägu lugeja/valija otsustada, millised on kellegi šansid ringkonnamandaadi saamiseks.

https://www.postimees.ee/7700265/suur-nimekiri-vaata-koiki-riigikogu-valimiste-kandidaate?fbclid=IwAR0HLXYexV_Cb4DJ0CYBVOvAh8Lk7COE_uP6zu33O8GMz9fyOwgrz7MVRq4

 

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Saaremaa püsiühenduse eriplaneeringust

Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu koostamine ning keskkonnamõju strateegiline hindamine sai aasta eest oma kodulehe www.püsiühendus.ee. Kel huvi, saab asjaga kursis olla.

Kuna mul endise sillaprojekteerijana kripeldab püsiühendusega seonduv juba poolteist aastakümmet, on hea, et lõpuks hakati taas Saaremaa püsiühendusega tegelema.
Aga uus algus on küll väga mannetu – isegi planeeringuala on ette antud piirides, nagu oleks tegemist mingi kindlatesse raamidesse surutud vähetähtsa üksikobjektiga, mitte üleriikliku tähtsusega transpordiühendusega.

Planeeringuala

Valitsuse poolt püsiühenduseks määratud planeeringualaga moodustatakse Virtsu „pudelikael“, mis peaks juba alguses olema välistatud. Vaata https://www.riigiteataja.ee/akt/319062020004.

Võimalik, et ei osatud või tahetud näha suurt pilti.

Valitsuse poolt määratud planeeeringuala.

 

** Planeeringuala muutmise ettepanek:

Väidan, et valitsuse poolt määratud planeeringuala välistab tunneli optimaalse (ehk püsiühenduseks parima) asukoha valiku, ning muudab eriplaneeringu koostamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise juba ette määratud suunatud pakkumiseks. Veel enam – püsiühendus ei peaks häirima ega lõhkuma olemasolevat inimkätega loodut ega risustama ei Virtsu, Muhumaa kui ka Suure väina ökoloogiat ja faunat.

Trassivalikutest

Püsiühendusviisi valik pole raske, kui tahetakse parimat lahendust. Iseasi, kui tegemist oleks sundseisuga/valikuga, mis pole avalikud.

  1. Silla trassivalikud.
    Silla eskiisvariant on lähtedokumentides olemas, trassivalikud samuti. Küsimus: kas riigipoolne sihitud eriplaneeringu koostamine peab 10 aastat kestma?
  2. Tunneli trassivalikud.
    Tõsiselt võetavaid tunneli eskiisvariantI siiani pole ja trassivalikut üks. Seetõttu napib eriplaneeringu koostajatel adekvaatset infot, et saaks püsiühenduse kavandamisel tunneli ja sillavarianti võrrelda.
    Paaristunneli asukoha visioon

 

Paaristunneli olemuse võrdlus sillaga

Kui tahetakse mandri ja Muhu saare vahele püsiühendust 24/7/365, siis selleks sobib enam Euroopa ohutusnõuete kohane paaristunnel (2×2 sõidurada). Tunnel kestab sillast kindlasti kauem, aastasadu.

Allakirjutanu poolt enam kui kümmekond aastat tagasi püsiühenduse sillavariandi http://www.virumaa.ee/paaristunnel-pusiuhenduseks/ alternatiivina pakutud Kesse tunneli trass lühendab transpordi (Tallinn-Kuressaare peavoolu) teekonda ligi kümmekond kilomeetrit. Kesselaiu kaasamine teeb tunneli turvaliseks alates ehitusest, kasutamisest ja teenindamisest.

Miks mitte Esivere-Kesselaid-Pärase trassile paaristunnel?

Tunneli mandrisuue paikneks Esivere dolokivi-karjääri asukohas, kulgeks Suure väina alla väina kitsamas kohas Kesselaiu alt läbi (laiul avanevate pääste- ja teenindusliftide ning ventilatsioonišahtidega jmt), jätkuks Muhumaa külade alt läbi ja avaneks Pärase külas teemaal asuva suudmega olemasolevas liiklussõlmes. Paaristunneli avade vahele ehitatakse ühenduskäigud (ehitustehnoloogia lihtsustamiseks, teeninduseks ja sõidusuuna vahetamiseks).

Et pakutav tunnel ja selle trass ei rikuks Muhu külade elu-olu, peab esiteks ebakõlade vältimiseks ehitama selle lihtsalt 2-3 km pikemana.
Tunneli pikkuse kõrval on teiseks suureks miinuseks (ehkki ruumiline planeerimine pole valdavale riigile ülejõu käiv), kuhu realiseerida/ladustada vähemalt 7-8 miljonit kuupmeetrit väljastatavat mineraalpinnast?
Märkus: Tegelikult pole see probleem, vaid fakt, et tunnel saab hakata tulu teenima juba tunneli kaevamise-ehitamise alustamise hetkest peale.

Keskkonnamõjudest

Keskkonna kõige raiskavam variant püsiühenduseks on ja jääb sild, sest sild vajab pealesõitude ehitamiseks sadu hektareid maad, pealesõitude-rampide rajamiseks vajatakse miljoneid kuupmeetreid defitsiitset mineraalset täitepinnast.
Suure väina põhjale ankurdatud sillasambad muudavad merepõhja uhtesetteid ja mikrokliimat.
Sõltuvalt W-E suunalisest trassist on liiklus sillal (Taani-Rootsi sillaga võrreldes) suhteliselt komplitseeritum kas talvise libeduse, W-E suunaliste tormide jmt klimaatiliste tingimuste tõttu. Seega hoolde- ja ekspluatatsioonikulud on kasvavalt märkimisväärsed.
Tunneli-variant selliseid häireid ei tunne, samuti looduse saastet, mereelukate ja lindude häirimist. Hoolde ja ekspluatatsiooni kulud on stabiilsed, ning ei sõltu sesoonsusest.

Paaristunneli ehitusmaksumus ja tulusus

Hinnanguline ehitusmaksumus peaks olema ~1,5 miljardit eurot, st hinnanguliselt mitte suuremad kui ~20 aasta jooksul vajalike parvlaevade (ja nende ning piletite) dotatsioonide sumaarne maksumus. (Ehitusmaksumuse pakkumisel on lähtutud Tallinn-Helsingi tunneli 1km hinnangust.)
Samas pole tunneli ehitusmaksumusse arvestatud tunneli avadest väljutatava mineraalpinnasest valmistatava 7-8 miljoni kuupmeetri killustiku realisatsiooni ja maksumust.

Millist ehitustehnoloogiat kasutada?

Suurt valikut pole, kas kasutada kallist kompleksset tunnelipuurimist või põlevkivikaevandustes kasutatavat tehnoloogiat. Seda enam, et paaristunneli käikude rajamine on täiesti jõukohane.
Vaata: Tunnelipuur Bertha (puuri lõikepea):
https://forte.delfi.ee/artikkel/77072500/justkui-mehaaniline-hiidmutt-nii-muttab-seattle-i-all-maailma-vagevaim-tunnelipuur-bertha?fbclid=IwAR3uxlKzCCc1pUjiR6yR_WPAFOdwbhg1ezmk6j-fFOCTGrIPuoDllf1llUo).

Paaristunneli parameetritest

Paaristunneli optimaalsed parameetrid: pikkus 13(+/-1) kilomeetrit, mõlemad tunneliavad 18…22m. Tunneli lagi sügavamas kohas (jääaegse liustikuoru all) 45 meetrit allpool merepinda.

Vaata: 1) https://saartehaal.postimees.ee/6769001/uuring-kinnitas-suure-liustikuoru-olemasolu-suures-vainas. 2) Suessi kanali aluse tunneli lagi on vaid 10m kanali põhjast sügavamal:  https://www.nccnet.co.jp/english/introduction/suezcanal.html.

Mõlemas tunneliavas 8m laiusel betoonteel 2 sõidurada. Puhketaskud Kesselaiu all ja igal kilomeetril ühendus teise tunneliavaga. Turvalisuse kaalutlustel on tunnelikäigu ristlõige vertikaalis pool-ovaal, sest poolkaares lagi on varisemisohtlikum. Seinad-laed kaetakse neisse ankurdatud gofreeritud plast-ekraanidega.
Tunneli pääsuavad ehitatakse raudbetoonist, r/b tarind võib-olla vältimatu Suure väina endise liustikuoru all (vajadusel kuni 3-4 km ulatuses), ülejäänud tunneli siseava seinad-laekaar raudbetoonist kindlustust ei vaja, kuna tunnel rajatakse dolo-paekihis.
Tunneli ventilatsioon, liftid, turvasüsteemid jt süsteemid peavad vastama Euronõuetele.


Lisamärkused

1) Dolokivi ressursimaksust (
dolokivi – 0,76 ja 5,24 eurot kuupmeetri eest; [RT I, 21.12.2012, 2 – jõust. 01.04.2013] peaks 70% laekuma/jagunema tunneli asukoha järgi Muhu ja Lääneranna valdadele.
2) Lähtuvalt ehitusvaldkonnas arengutendentsidest ja materjalide maksumuse muutustest, on oodata 5-10 aasta perspektiivis konkreetselt Saaremaa püsiühenduse silla ja tunneli ehitusmaksumuste võrdsustumist.
3) Piisav ehitusaeg on viis aastat, kuuendal aastal peaks tunnel juba tulu teenima 24/7/365.
4) Tunnel peaks olema riigi ja erainvestorite ühisprojekt (PPP või konsortsium).
5) Tunnel on kasumlik ~20 aasta möödudes tingimustel, kui tunneli läbimistasu ei ole kõrgem olemasoleva/säilitatava parvlaevaühenduse tasust. Suure väina ületamistasu parvlaevaga vajab konkurentsi.
6) … Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on RB Eesti trassi ehk 213 km väljaehitamise vajaduseks hinnanud nii 15 miljonit m³ erinevat ehitusmaterjali. Aastatel 2023–2026 tahab riik veel välja ehitada 47 km põhimaanteid neljarealiseks. Selleks kulub nii 4,8 miljonit m³ materjale. Tallinna-Pärnu ja Tallinna-Tartu maantee teelõikude nõuetekohaseks väljaehitamiseks on vaja kokku nii 15,3 miljonit m³ materjali…
Vaata http://www.ohtuleht.ee/…/rail-balticu-lahingud…

 

Avo Blankin
avo.blankin@gmail.com

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Visioon uuest põlevkivielektrijaamast, A+B+C

Eilse infotunni ajal jõudsin veendumusele, et ega lähiaastail Eesti energeetilist sõltumatust ilma uue põlevkivielektijaamata ikka saavuta. Tunnistan lüüasaamist, aga reaalsus sunnib alla andma… Aga miks ka mitte? Ega ma ideetu veel pole…

A. Oletagem, et tehnika-tehnoloogia sõna järgi on elektrijaama projekt olemas, jääb ikkagi küsimus – kuhu?
Kuna Ida-Virumaa kant pole mulle just võõras ja olemasolevate jaamade ohtudest (jahutusvesi jm hädad) on ka mingi ülevaade, siis võiks kaaluda uue põlevkivijaama ehitamist Roostojale, Estonia kaevanduse lähedusse. Logistiliselt peaks sobima. Ja mitte ainult.

A+B. Kuna on teoksil (minu teada) kasutatud kaevandusse akumulatsioonijaama rajamine, siis oleks loogiline – kaks-ühes!
Akumulatsiooni pumpjaam varustaks (lisaks elektritootmisele) põlevkivielektrijaama jahutusveega. Muidugi eeldusel, et kaevandusveele lisaks veel vett (nt kanal Narva jõe keskjooksuni?) saadakse.
Mis aga olemasolevate kaevandusvete puhastamisse puutub, siis minu teada lähevad need praegu veel puhastamatult Soome lahte.
Kui rakendada ringvoolu, puhastamist ja taaskasutust komplektselt, on hea soorituse korral parim efektiivsus saavutatav.

A+B+C. Kuhu aga utiliseerida (generaatori tehnoloogiline) aur?
Miks mitte siis juba kolm ühes?
See variant oleks põlevkivielektrijaama kõrvale tipp-tehnoloogilise nn tselluloositehase ehitus (millele seni kohta pole leitud). Logistiliselt isegi sobiv. Väidetavalt pidavat isegi projekt valmis olema… Vaata: https://biorefinery.ee/puidurafineerimistehase-projekt-laks-sahtlisse/
Olen veendunud, et Alutaguse rahvas toetab sellist kompleksi kahel-käel, nad peaks eniselt olema huvitatud ressursimaksu eraldiste jätkumisest…

Olukorras, kus juhtivad elektritootmisvõimsusi ei piisa, tuul ja päike meile stabiilsust varustuskindlust ei taga, käegakatsutavat muud lahendust peale uue põlevkivielektrijaama pole. Potensiaalsete päästvate ja sobivate – tuuma- ja vesinikuelektrijaamade arendus alles kestab ja vaevalt, et 5-10 aasta jooksul need valmivad. (Vahemärkusena lisan, et tuumajäätmete ladustamine-säilitamine-haldamine jääb alatiseks 1kWh hinda kergitavaks hinnalisandiks…) 
Sestap jääbki vaid põlevkivielektrijaama variant, mis viie-kuue aasta jooksul hädast välja aitaks.
Kui asju tervemõistuslikult ajada, siis uus põlevkivielektrijaam peaks juba eos olema valmis põlevkivi asendama teise energeetilise küttega. Vaevalt elektrit ilma (ülekuumendatud veega) generaatorit käiamata lähiajal suudetakse. Ma ei välistaks teiste kütuste seas isegi gaasi (LNG, CNG jms).

Endiselt olen seda meelt, et üle maa paiknevate kombijaamade ja hüdroelektrijaamade võimsuste kasvatamist peaks riiklikult toetama, sest iga +1kWh on toetamist ja säästmist(!) väärt.
Lõpetuseks.
Narva soojuselektrijaamad võiks soovijate olemasolul järjepanu erastada. Ettevõtjatel on elutervet initsiatiivi poliitikutest alati enam; sh elektri tootmiseks.

Avo Blankin, 21.12.2022

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Suur Reede

Aarne Hanni, Suur Reede Galileas, õli

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Torma Album IX on ilmunud

Torma kogukonna järjekordse almanahhi (306 lk) sisu:

PALVE TORMA KIHELKONNA RAHVA PÄRAST  Eenok Haamer
TORMALASTE SAATUSED
„TORMA ALBUM“ I (1939) AUTORITE SAATUSTEST Endel Laul
JAKOB PÄRN – ÄRKAMISAJA MEES Karl August Hermann Jakob Pärnast
MINU ELU Urve Sepman
EI OLE RÄNDURI KÄES JUHTIDA OMA SAMMU Jaan Muru
VANG MÄLETAB: JOOSEPI VANG Jaan Muru
TORMALE PÜHENDUNUD MAA „SOOLAD“
ÜHE VANA ÕPETAJA HEIETUSI Luule Lehemets
LEGENDAARNE JÕGEVAMAA PÕLLUMEES Ahto Vili
AJALUKKU TALLETATUD
TORMA METSKONNA AJAST, TÖÖST JA ELUST. Ülo Pärn
TORMA SEMMELI-TSENTRAAL Ülo Pärn
KADUNUD KÜLA SAAREMETSA Ülo Pärn
TORMA APTEEK Ülo Pärn
TÄHTPÄEVI
TORMA HÕBEDANE 35!
TORMA SELTSIMAJA 110 Luule Lehemets
TORMA RAAMATUKOGU 110 Nele Tõnissoo
TORMA MAARJA KIRIKU LOOD
JUTLUS EELK Peapiiskop Urmas Viilma
TORMA KIRIKUTORNI KUULI 2 kirja
KUI TORMAS KIRIKUKANGAST KOOTI Jaan Muru
KUI TORMAS KANGAST KOOTI. II osa
1966. AASTA TORMAS. Jaan Muru
1967 – TORMA KIRIKU 200 AASTA JUUBELI AASTA. Jaan Muru
JUMALAGA, TORMA! Jaan Muru
IN MEMORIAM
LÜHILOOD
 ARHIIV
TORMA PASUNAKOORI MÄNGIJAD LÄBI POOLSAJANDI
Alfred ÕUNAPUU fotokogus
Torma Album IX  ettetellijad ja toetajad

Ostusooviga pöörduda Torma raamatukogu poole
Täname!

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Juhan Lepasaar on lahkunud

Juhan Lepasaar (sündinud 13. mail 1921 Oonurme külas Ida-Virumaal, kus elas tänini) on loodusemees, kellel on oluline roll eriti Alutaguse looduse kunagisel kaitse alla võtmisel.

Tema teadmised pärinevad pikaajalistest loodus- ja ilmavaatlustest, mis said alguse juba poisikesepõlves.
1949. aastal ta arreteeriti ta metsavendluse eest NKVD poolt ning saadeti Karagandõ oblasti Žezkazgani vangilaagrisse, kust vabanes 1956. aastal.

Ta on avaldanud lisaks üheksale looduseteemalisele raamatule artikleid Eesti Looduses, Noorte Hääles, Rahva Hääles ja rajoonilehtedes. Tegeles ka luuletamisega.

Rein Maran on teinud temast filmi “Kandlekuusk”.
2015. aastal tegi 
Looduse Omnibussi eestvedajana tuntud Jaan Riis neljaosalise videofilmide sarja, kus Juhan Lepasaar jagab oma mõtteid elust ja loodusest.

Juhan Lepasaar on pälvinud Eerik Kumari looduskaitsepreemia, Kotkaristi raudrist, Tudulinna valla aukodaniku nimetuse ja ta oli ka Eesti Looduskaitse Seltsi auliige.

Mari Kartau, Maaleht, 12.01.2022
Foto Sven Arbet

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Kõik kriisid on ootamatud…

Ning nagu alati ei olda kriisideks ka kõige parema tahtmise juures osatud valmistuda.
Erand kinnitab reeglit – elektrienergia hinna oodatav kõikumine oli kõigile ette teada hetkest, mil liituti NordPooliga.
Kuna Eestil puudus energeetiline sõltumatus, paremat valikut polnudki.
Valik tehti, aga ootamatusteks valmistuma ei hakatud. Võimalik, et alustati valest otsast…
Tänu meedias levitatud infole suutsin peamise välja lugeda – igaüks peab oma energiatarbise vähendama optimaalseni. Kes ja kuidas, see on iga tarbija otsustada.
Ego ei lubanud riskida, ning sõlmisin elektritarbimise lepingu börsi-elektri tingimustel. Vajasin sundi, ajendit, et oma kodu soojustada ja elektrienergia tarbimist vähendada optimaalseni. Ilmselt jõudsin tehtuga valmis õige-aegselt – elektriarved on küll suuremad kui kahe aasta eest, aga talutavad. Tõsi, viimastel kuudel jälgin elektripliidi ja pesumasina sisselülitamist börsielektri tunnihindasid.
Olen loobunud riigiga hasartmängude mängimisest, tuleb oma peaga mõelda. Pakutav toetuste skeem on absurdne, mis probleemi ei lahenda, vaid lükkab selle lahendamise edasi. Petta saab lõppkokkuvõttes ikkagi tarbija.
Kes on oma majapidamises elektritarbimise osanud alandada optimaalse miinimumini, see reeglina kompensatsiooni saajate hulka ei kuulu. Ja vaevalt ta ka hädaldama hakkab; mina samuti.
Kes aga laiab, seda hakkab riik toetama?!
Mida pean laiamiseks?
Näiteks elektriga otsekütmist, elamute ja avalike hoonete mittesoojustamist, ülemäärast üldvalgustust jne.
Oleks minu teha, kehtestaks elektrikriisi ajaks kõigile tarbijatele ühesuguse maksimaalse kuu keskmise hinnalae 50 €/Mwh . Ülekandetasu ja käibemaksud jääks kehtima. Samuti tarbimislepingud ja … kokkuhoiusund.
Kuidas toimida, et segadusi oleks vähem? Kuu elektriarved tarbijale koostab endiselt müüja vastavalt sõlmitud tarbimislepingule, kuid hinnalage arvestades. Fikseeritud hinnast tekkiva maksumuse erinevuse peab aga hankijatele tasuma riik vahetult, ilma tarbijaid häirimata.
Nii oleks kirik keset küla.
Vähemalt kriisi lõpuni ja majandustegevust oluliselt häirimata.
Praeguse valitsuse pakutav kompenseerimise skeem on aga absurdne – toetada neid, kes jätkavad laiamist.

Pealegi lisa-bürokraatlik.

Avo Blankin

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Kevadpühad Jaagapral

Küllike tädi Meida jutu järgi

Valmistumine

Kevadiste pühade ettevalmistus eelmise sajandi alguskümnenditel algas taludes ikka enne Palmipuude püha suurpuhastusega. Selleks ajaks pidid olema talvised tubased tööd tehtud, kangad kootud, kedrused kedratud ja vokid toast välja viidud. Pesti ja koristati terve maja: vahetati aknakardinad, põrandariietel, linikutel ja vaipadel keerati peale värskemate värvidega teine pool.

Mööblit meil palju ei olnud. Suures kambris oli meil sohva ees ümmargune laud, seal oli alati valge lina peal ja vaas laual. See oli tähtis. Talvel olid vaasis männioksad, Palmipuude pühaks toodi vaasi pajuurvad, need läksid kollaseks ja pärast tulid ka lehed. Kevadpühadeks pandi lisaks kaseoksi. Suvistepühaks ka esimesed lilled – valged nartsissid, tuppa toodi mõned mehekõrgused kased.
Ja suur lahtikäiv laud, laua all oli alati 6 tooli. Toolide puudust polnud, need olid ühed vähesed asjad mis vaheldusid, sest isa oli toolitegija. Aeg-ajalt tuli ikka keegi, kel oli tooli vaja või oli mõni jalg vm katki läinud. Siis anti mõni ära ja isa tegi uued.
Suur valge linaga laud oli selline puutumatu ja alati pidulik paik. Laual vaas lilledega, tuhatoos, pühade-aegu karahvin õlle- ja klaasidega teebretil.

Ka köögilaual oli alati lina. Vähemalt minu lapsepõlvemälestustes. Ema käis Vadil kodunduse kursustel, seal õpetati uusi toite ja lauakatmist. See oli siis kui lapsed polnud enam “rokutajad” ja oskasid süüa. Varasemat aega ei mäleta.
Kord tuli üks masindusmees tuppa sööma ja imestas – siin lina laual, kahvlid, noad, naaberkülas sõime puulusikaga ühisest kausist.
Muide, isa sõi alati I maailmasõjast pärit oma valatud alumiiniumlusikaga. Nuga iga päev kasutada polnudki vaja.

Kevadpühadeks kudus ema kolm lina, kaks valget ja ühe värvilise; murtud toimses koes kootud.

Toit ja kombed.

Lihavõtted oli nii suur püha, et kirikus oli kolm teenistust. Lihavõttepäeva päikesetõusul mängis Avinurme kirikutornis orkester. Kirikutorni luugid olid lahti, et oleks kaugele kuulda. Orkestrijuhiks oli koolijuhataja ja maa sool hr Oskar Kask.
Mäletan, et ühel aastal läksime õde Ilsega Avinurme, tahtsime pillimängu kuulda. Olime alles Vainumäel kui orkester mängu alustas. Hakkasime jooksma. Kui kiriku juurde jõudsime tulid juba mehed tornist alla.
Kes oli siis kirikuõpetaja, täpselt ei mäleta, äkki Keller? See oli Eesti vabariigi lõpupoole.

Pühapäeva hommikusöögid algasid Jaagapral alati hommikupalvega. Lapsed ei lugenud, ikka täiskasvanud. Ema ja isa käisid kirikus igal pühapäeval, ämm ja äi harvem. Kes kirikusse ei läinud, see luges suures kambris jutlust. Jutluse ajal tuli lastel vaikselt kuulata, või mõnda psalmi jutlustaja järel märguandel korrata. Enne ja pärast jutlust lauldi koraali.

Äi ja ämm tehti lastele selgeks varakult – vanaema ja vanaisa olid pöördumiseks ju pikad sõnad. Aga vanaemale ja vanaisale meeldisid „uued tiitlid“ ämm ja äi väga. 

Jaagapral oli ikka 4 lehma. Lihavõteteks olid lehmad poeginud. Üks vasikas kevadpühadeks, teine suvel viljamasindamise ajal. Kolmas läks müügiks ja neljas kasvatati suureks. Nii oli tavaks.
Pühadenädala vasikasült, pasteet ja rulaad jt toidud tehti ikka kolmapäeval. Ema oli kursustel õppinud ja oskas teha ka küljerulli.
Pühade õlu valmis samuti kolmapäevaks.
Neljapäeva hommikul küpsetati saia ja kohupiima piirakaid.
Neljapäeval käidi saunas enne lõunat, pärast lõunat mindi kirikusse. Kodus olijad lugesid Suure Neljapäeva jutluse. Kui kirikulised koju tulid, algas õhtusöök.
Toidud pidid valmis olema neljapäeva lõunaks, õhtupoolne päev oli juba püha, siis suuri toimetusi ei tehtud enam.
Ka toad pidid olema korras pühadelaupäeva lõunaks. Peale keskpäeva tehti vaid hädavajalikke toimetusi nagu loomade talitus jms.


Jaagapra pere 1930. Äi. ämm, sulane, peremees Johannes, perenaine Katta-Rosalie ja lapsed

Laupäeviti küpsetati pirukaid. Aga lihapirukat tehti küll. Pühadeks tehti väikseid pirukaid, need võtsid rohkem aega ja tööd. Vahel ka suur plaadipiirakas, mis tükeldati. Lihavõtteks küpsetati alati kohupiimapirukat.

Pühapäeva hommikul joodi kohvi. Ja söödi pirukaid, pasteeti, sülti, munavõid, rosinasaia. Lõunasöögiks aedviljasupp. Kui muidu lisati kruupe või tangu, ms omast käest võtta, siis pühade ajal pandi kas makarone või riisi – see oli poekaup. Mõnikord ka nuudleid, neid tegi ema ise.
Lastele meeldis pradi – keedetud kartuliid purustati taldrikul kahvliga, segati kastemega ja laps sõi lusikaga. Täiskasvanud kahvli ja noaga. Igapäevane toit. Kui oli lehmad lüpsma tulid, tehti ternespiimakooki. Joodi teed, vahel ka oma sigurikohvi, piimakann oli söögilaual alati.

Pühadelõunaks oli alati ka magustoit. Kas kissell (jõhvikas, mustiks, õunate) või mannapuder või mannavaht. Kui muud polnud oli soe piim kus kuivatatud saiatükid sees ja moos või rosinad juures.

Kevadpühadel ikka ka kohupiimatoidud. Kohupiima söödi ka lõunaseks magustoiduks, kas moosiga vm. Pashat ei tehtud, see oli rohkem nagu veneusu teema. Vahel osteti pühadeks ka poekompotti. Seal olid rosinad sees.
Lihavõtte õhtusöök. See oli püha söömaaeg. Söödi vasikapraadi jm vasikalihast tehtud toite. Sülti, rulli jne. Paastuaeg oli lõppenud.

Jaagapra jätkas tavasid ka pärast isa surma 1942. Ema Katta-Rosalie suutis kolme lapsega talu pidada, vanim tütardest oli juba mehele läinud.

Munavärvimine ja koksimine.

Siinkandis oli suurem munavärvimise ja koksimise aeg ikka suvistepühade ajal, neid peeti munapühadeks. Kevadpühad olid nagu rohkem lihavõtted.
Lihavõtteks polnud kanad veel välja saanud ja munema hakanud.
Mune värviti laupäeval ja koksiti pühapäeval. See oli ikka pühapäevane rõõm.
Meil värviti mune peamiselt sibulakoorte ja saunavihalehtedega. (kasutamata vihalehtedega, need andsid paremini värvi välja. Munad seoti kas värvilise lõngaga või riidesse, kuhu pandi juurde kruupe või tangu, et jääks valgeid täppe sisse. Riisi ei pandud, see oli poekaup.
Kui oli varane kevad, tõid lapsed väljast ka rohelisi võrseid, mida munade värvimisel kasutati. Kunstvärve oli ka, aga nendega me ei värvinud. Neil oli selline häda, et värv imbus läbi koore ja tegi muna seest värviliseks.
Mune värviti ikka palju. Meie isa polnud suur munade sööja, ei mäleta palju talle rehkendati. Lastele minu mäletamist mööda umbes 10 muna igaühele.
Kõige tähtsam oli ristilastele munade viimine. Neile valiti alati kõige ilusamad munad. Minul oli ristilapsi vähe, neli. Aga Paadenurme onu Karlal oli näiteks 36 ristilast.
Peamine ristilastele munade andmise koht oli kiriku juures. Munad pandi munakorvi, need olid sakilise äärega korvid. Võeti kirikusse kaasa, kui lapsi kirikus polnud, anti vanemate kätte. Ristilastele munade andmine oli hirmus tähtis . Suurtele ristilastele, kel leer läbi enam ei viidud, ikka väikestele.
Aga mõnelt ristiisalt ei saadud kunagi mune, ka see on meeles.

Külalapsed teadsid alati ka mis naabrite juures toimub. Mäletan, et Kopral oli kaks suurt meest, kummalegi keedeti 35 muna – ikka ristilastele kinkimiseks. Alumistel keedeti mune saunaköögis suures pajas. Seal arvestati igale mehele 20 muna. Naistele vähem.

Suvistel magasid tüdrukud juba aidas. Poisid käisid siis mune noolimas.

Munade koksimist ja veeretamist oli ka. Kui tuli lastel munasöömise isu, siis öeldi, et lähme võistlema. Et oleks selle juures riidu olnud, seda ei tea küll. Aga koksimisel oli nii, et kes lõi teise muna katki sai muna endale. Võisteldi munade veeretamismängudes.


Aitähh, tädi Meida!

 

 

 

 

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Emakeelepäeva e-etteütlus 2021

ERR Vikerraadio korraldatud e-etteütluses osales 1050 inimest, so rohkem, kui kunagi varem.
Kontrolltekst:

Luulekogu „Tolmust ja värvidest“, niinimetatud 40 kiri ja kas või keelefilosoofiline esseistika on vaid üksikverstapostid Jaan Kaplinski, hiljutise juubilari paljutahulisel loometeel.

Nii-öelda kaplinskilikkuse pärisosaks või kvintessentsiks on eesti keel ja meel, millest luuletaja kõneles 2000. aastal saates „Ööülikool“, ning ühtekuuluvustunne loodusega.

Sellesinase vaimusuuruse tähtpäeva puhul võiks e-etteütluse sootuks kalevi alla panna ja kõrvu Wiedemanni keeleauhinnaga välja anda hoopistükkis preemia inimesele, kes kannab hoolt soomeugriliku väärtussüsteemi ja väge täis keele eest.

Inimlik-lihtsates refleksioonides mõistaks ta hukka, kuidas nüüdisühiskond meie emakest Maad võikalt üle ekspluateerib.

Emakeelt, mida meie, läänemeresoomlased ja loodususku rahvas, päevast päeva kasutame, räägime alati õigesti.

E-etteütlus 2021 tulemused:
Liias-Andra Lohu,   üldvõitja (ja täiskasvanute kategooria võitja);
Ingrid Alla Hugo Treffneri Gümnaasiumist,   (õpilased);
Kais Allkivi-Metsoja,   (filoloogid);
Sandra Nahkur,   (muu emakeelega);
Merike Saarmann,   (eestlased välismaal);
Olav Kruus,   (vaegkuuljad);
Irja Toots,   (nutiseadme eriauhind).

Õnnitleme võitjaid!

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud