Tallinna ja Tartu linnavalitsuse möödunud aastal korraldatud linlaseks registreerimise kampaaniad lõid valusalt väiksemaid omavalitsusi. Igasuguseid soodustusi pakkudes meelitas Tallinn kodanikuks koguni Võru linna täie inimesi, Tartu samasugune ettevõtmine tõi linnale juurde üle tuhande inimese ning protsess jätkub.
Need inimesed, kes Eesti kahte suuremasse linna lisandusid, pole põlised tallinlased ja tartlased. Need inimesed on maalt tulnud, kuid pole mitmetel asjaoludel pidanud vajalikuks elukohamuutust rahvastikuregistris vormistada.
Kuna sissekirjutuse kohustust Eestis pole, siis ongi paljud praegused tallinlased ja tartlased n-ö paberite järgi võrulased, saarlased või virulased. Et nad aga registri järgi on endiselt mõne väikelinna või valla elanikud, siis laekub ka nende tulumaks kodukanti, mitte Tallinna või Tartu eelarvesse. Samas jätkavad nad aga omavalitsuse pakutavate teenuste kasutamist, nagu ühissõidukid ning teed.
Kahe linna kampaania eesmärk oli suurendada oma maksutulu ning numbreid vaadates võib öelda, et see õnnestus. Nii Tallinn kui Tartu võivad alanud aastal loota üksikisiku tulumaksu laekumise suurenemist oma eelarvesse.
Kahe linna õnn on aga teiste linnade ja valdade õnnetus: need jäävad nüüd veelgi vaesemaks. Otsene seos kahe sündmuse vahel pole küll tõestatud, kuid asjaolu, et Võru maakond kaotas mullu 120 inimest, sest need registreerisid end mujale, on ikkagi kurvavõitu fakt.
Peale selle, et loomulik iive on meil negatiivne, on Võru maakond endiselt koht, kust inimesi kolib rohkem välja, kui asemele tuleb.
Vähe on asju, millega inimesi siia elama meelitada, sest puhas loodus võib ju ilus olla, kuid kõhtu see ei täida. Kui võrrelda kas või Võru ja Tallinna eelarvest makstavate sünnitoetuste suurust, on vahed mitmekordsed — võrulaste kahjuks, rääkimata keskmise palga erinevusest Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vahel.
Kui aga mullu alanud kahe linna hoogne kasvamine jätkub, kipub ülejäänud Eesti tengelpung nii kõhnaks jääma, et raha ei jätku enam tänavategi lappimiseks, suurtest spordirajatistest rääkimata.
Võrumaa Teataja juhtkiri, teisipäev, 6. jaanuar 2004
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Eesti tühjeneb…
Tallinna ja Tartu linnavalitsuse möödunud aastal korraldatud linlaseks registreerimise kampaaniad lõid valusalt väiksemaid omavalitsusi. Igasuguseid soodustusi pakkudes meelitas Tallinn kodanikuks koguni Võru linna täie inimesi, Tartu samasugune ettevõtmine tõi linnale juurde üle tuhande inimese ning protsess jätkub.
Need inimesed, kes Eesti kahte suuremasse linna lisandusid, pole põlised tallinlased ja tartlased. Need inimesed on maalt tulnud, kuid pole mitmetel asjaoludel pidanud vajalikuks elukohamuutust rahvastikuregistris vormistada.
Kuna sissekirjutuse kohustust Eestis pole, siis ongi paljud praegused tallinlased ja tartlased n-ö paberite järgi võrulased, saarlased või virulased. Et nad aga registri järgi on endiselt mõne väikelinna või valla elanikud, siis laekub ka nende tulumaks kodukanti, mitte Tallinna või Tartu eelarvesse. Samas jätkavad nad aga omavalitsuse pakutavate teenuste kasutamist, nagu ühissõidukid ning teed.
Kahe linna kampaania eesmärk oli suurendada oma maksutulu ning numbreid vaadates võib öelda, et see õnnestus. Nii Tallinn kui Tartu võivad alanud aastal loota üksikisiku tulumaksu laekumise suurenemist oma eelarvesse.
Kahe linna õnn on aga teiste linnade ja valdade õnnetus: need jäävad nüüd veelgi vaesemaks. Otsene seos kahe sündmuse vahel pole küll tõestatud, kuid asjaolu, et Võru maakond kaotas mullu 120 inimest, sest need registreerisid end mujale, on ikkagi kurvavõitu fakt.
Peale selle, et loomulik iive on meil negatiivne, on Võru maakond endiselt koht, kust inimesi kolib rohkem välja, kui asemele tuleb.
Vähe on asju, millega inimesi siia elama meelitada, sest puhas loodus võib ju ilus olla, kuid kõhtu see ei täida. Kui võrrelda kas või Võru ja Tallinna eelarvest makstavate sünnitoetuste suurust, on vahed mitmekordsed — võrulaste kahjuks, rääkimata keskmise palga erinevusest Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vahel.
Kui aga mullu alanud kahe linna hoogne kasvamine jätkub, kipub ülejäänud Eesti tengelpung nii kõhnaks jääma, et raha ei jätku enam tänavategi lappimiseks, suurtest spordirajatistest rääkimata.
Võrumaa Teataja juhtkiri, teisipäev, 6. jaanuar 2004