Athena kiiskav jääkuju, millel kõrgust kaks meetrit, paelub majesteetlikkusega, mida teravmeelsemad tartlased jõudsid juba enne avamist võrrelda setu memmega. Need, kes vaimustusid jääjumalanna sõjakiivrist, kiitsid Athenat pesuehtsaks punkariks.
Kunstikuu annab fantaasiale tiivad, ei muud. Kujur Tiiu Kirsipuu ja Jääskulptuuride Stuudio valmistatud tarkusejumalanna jääskulptuur, mis jääb ülikoolilinna valitsema kuni sulamispäevani, peaks lisaks kunstikuule upitama pjedestaalile ka klassitsistliku arhitektuuri, loodab Tartu linnakunstnik, Athena kuju idee autor Anli Tummi. «Meil on Tartus klassitsismi seni vähe väärtustatud,» ohkab ta. «Et kunstikuu, olgu siis ka klassitsism.» Pajatab veel kui lektor, et klassitsism toetus antiikarhitektuurile, mille üheks eredaks väljendajaks oli ka Kreeka pealinn Ateena. Viimase tõttu kutsuti Tartut enne II maailmasõda Emajõe Ateenaks ning nüüd on siis neitsi Athena, kel omakorda tarkuslikud seosed Eesti väärikaima ülikooliga, ise omanimelises Lõuna-Eesti linnas kohal mis kohal.
Kunstikuu ürituste loetelu sarnaneb pigem pöörasele möllule kui hillitsetud kunstiaustamisele. «tARTu kunstikuu» kavva kuulub 26 näitust ja ligi poolsada muud kunstiettevõtmist. Teiste seas hiilgab kui kroonijuveel Tartu Ülikooli kunstigalerii Y tänane avamine maalikunsti õppetooli õppejõudude näitusega «Õpetajate tuba».
Kunagi asus neis võluvais, ent kulunuis keldriruumes boheemliku olekuga Küü galerii, kuid oma eelkäijaga pole uuel näitusepaigal mingit sidet, kinnitab maalikunsti õppetooli dotsent Anne Parmasto. «Samad ruumid, aga täiesti uus galerii,» lisab ta. Seni on Tartu hiilanud pigem näitusesaalide vähesusega kui üleküllusega, mistap on iga uue näitusesaali avamine kui suur pidupäev. Parmasto on nõus: «See on ülikoolilinn, kus peaks olema rohkem vaimsust kui kusagil mujal.» Vastse näitusepaiga galeristiks on teravmeelne ja -keelne kriitik Margus Kiis.
Kuid mitte ainult jääkujud ja galerii: kunstimöllule annavad vormi ja värvi ka Uus-Ihaste tänavatele nime andnud kunstnikke tutvustav loengusari Tartu kunstimuuseumis, «Tegevuskunstide öö» 16. jaanuaril Tartu lastekunstikooli uues majas, lumelinna «Vorm ja vaim» ehitamine Anne kanali juurde ning E-kunstisalongi heategevusoksjon Maarja küla toetuseks 28. jaanuaril. Needki on aga üksnes jäämäe (või -skulptuuri?) tipp – viimne kui jaanuarikuu sekund on kõikvõimalikku kunsti ääretasa täis.
Uudised
VE: Tartu kunstikuu
Tartus algas kunstikuu
(06.01.2004)
Foto: Aldo Luud
xxx
Jäine Athena troonib kunstikuul Emajõe Ateena keskväljakulAigi Viira,SLÕL, teisipäev. 6. jaanuar 2004
Eilne õhtu kukutas Tartu raeplatsi ainuvalitsejate paigalt suudlevad tudengid ning väänas kunstiliseks linna nimegi – tarkusejumalanna Athena jääskulptuuri «Emajõe Ateena ja tarkuse kivid» avamine lõi avaakordi «tARTu kunstikuule».
Kunstikuu annab fantaasiale tiivad, ei muud. Kujur Tiiu Kirsipuu ja Jääskulptuuride Stuudio valmistatud tarkusejumalanna jääskulptuur, mis jääb ülikoolilinna valitsema kuni sulamispäevani, peaks lisaks kunstikuule upitama pjedestaalile ka klassitsistliku arhitektuuri, loodab Tartu linnakunstnik, Athena kuju idee autor Anli Tummi. «Meil on Tartus klassitsismi seni vähe väärtustatud,» ohkab ta. «Et kunstikuu, olgu siis ka klassitsism.» Pajatab veel kui lektor, et klassitsism toetus antiikarhitektuurile, mille üheks eredaks väljendajaks oli ka Kreeka pealinn Ateena. Viimase tõttu kutsuti Tartut enne II maailmasõda Emajõe Ateenaks ning nüüd on siis neitsi Athena, kel omakorda tarkuslikud seosed Eesti väärikaima ülikooliga, ise omanimelises Lõuna-Eesti linnas kohal mis kohal.
Kunstikuu ürituste loetelu sarnaneb pigem pöörasele möllule kui hillitsetud kunstiaustamisele. «tARTu kunstikuu» kavva kuulub 26 näitust ja ligi poolsada muud kunstiettevõtmist. Teiste seas hiilgab kui kroonijuveel Tartu Ülikooli kunstigalerii Y tänane avamine maalikunsti õppetooli õppejõudude näitusega «Õpetajate tuba».
Kunagi asus neis võluvais, ent kulunuis keldriruumes boheemliku olekuga Küü galerii, kuid oma eelkäijaga pole uuel näitusepaigal mingit sidet, kinnitab maalikunsti õppetooli dotsent Anne Parmasto. «Samad ruumid, aga täiesti uus galerii,» lisab ta. Seni on Tartu hiilanud pigem näitusesaalide vähesusega kui üleküllusega, mistap on iga uue näitusesaali avamine kui suur pidupäev. Parmasto on nõus: «See on ülikoolilinn, kus peaks olema rohkem vaimsust kui kusagil mujal.» Vastse näitusepaiga galeristiks on teravmeelne ja -keelne kriitik Margus Kiis.
Kuid mitte ainult jääkujud ja galerii: kunstimöllule annavad vormi ja värvi ka Uus-Ihaste tänavatele nime andnud kunstnikke tutvustav loengusari Tartu kunstimuuseumis, «Tegevuskunstide öö» 16. jaanuaril Tartu lastekunstikooli uues majas, lumelinna «Vorm ja vaim» ehitamine Anne kanali juurde ning E-kunstisalongi heategevusoksjon Maarja küla toetuseks 28. jaanuaril. Needki on aga üksnes jäämäe (või -skulptuuri?) tipp – viimne kui jaanuarikuu sekund on kõikvõimalikku kunsti ääretasa täis.