Isamaa ja rahvuslus
Neljapäev 05.12.2002
Mart RannutTPÜ õppejõud
Laupäeval Tartus kogunevalt Isamaaliidu erakorraliselt üldkogult oodatakse imerohtu valija usalduse taastamiseks. Eeldatav uus esimees Tunne Kelam pakub selleks rahvuslust. Jutus on iva: ilma selleta ei oleks Eestit.
Küsimus on rohkem rahvusluse vormi valikus.
Mälu
Mõnegi valija mälu ulatub nii eelmiste parlamendivalimiste ette, kus rahvuslik joon edukalt hääli tõi, kui ka sellele järgnenud perioodi, kus võimul olles «pragmaatilist» liini aeti.
Viimane seisnes Tallinna linnavalitsuses äraspidise, eesti keele tõhustamist eirava ja rahakantimise järgi lõhnava integratsiooniprogrammi tekitamises hulga ebapädevate ametnike abil, ning Riigikogus keeleseaduse, valimisseaduste ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eesti keelt kahjustavas täiendamises «ei tea kust ilmunud» eelnõude abil ja keeleküsimuste abitus minnalaskmises.
Kogu võimuloleku jooksul ei konsulteerinud Isamaaliidu tegelased asjatundjatega keeleküsimustes kordagi, küll aga heideti viimastele ette vähest imetlust valitsuse tegude suhtes.
Isamaalise võimuloleku tulemusena toodab muukeelne kool siiani umbvenekeelseid lõpetajaid, kellest enamik Eesti kodanikud, samuti jätkub muukeelse elanikkonna «oma maailmas» elamine.
Lai mõiste
Rahvuslus on lai mõiste, mis ulatub loosungist kuni üksikasjalikult konstrueeritud sotsiaaltehnoloogiani, mille eesmärgiks võib olla majandusliku jõukuse suurendamine ja töökohtade loomine riigikeele väärtustamise ja selle eduka müügi kaudu, piirates samal ajal teiste keelte sisseostu.
Rahvuslus võib suurendada ühiskondlikku mobiilsust ja kuritegevuse vähenemist keelebarjääride efektiivse vähendamise kaudu ning rahvuspingete vähenemist ühtse suhtlusruumi ja arenenud keelekaitse kaudu.
Selline rahvusluse vorm meeldib üldjuhul kõikidele Eesti elanikele rahvusest sõltumata, sest see ei kahjusta kellegi rahvustundeid ega emakeelt.
Siiani pole ükski Isamaaliidu tegelane sellisest rahvusluse vormist huvitunud.
Kas ka seekord eelistatakse seda teist, loosunglikku ja valimiste järel kibekiiresti kaduvat vormi, saab Isamaaliidu üldkogul üsna selgeks.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Isamaa ja rahvuslus
Isamaa ja rahvuslus
Neljapäev 05.12.2002
Mart RannutTPÜ õppejõud
Laupäeval Tartus kogunevalt Isamaaliidu erakorraliselt üldkogult oodatakse imerohtu valija usalduse taastamiseks. Eeldatav uus esimees Tunne Kelam pakub selleks rahvuslust. Jutus on iva: ilma selleta ei oleks Eestit.
Küsimus on rohkem rahvusluse vormi valikus.
Mälu
Mõnegi valija mälu ulatub nii eelmiste parlamendivalimiste ette, kus rahvuslik joon edukalt hääli tõi, kui ka sellele järgnenud perioodi, kus võimul olles «pragmaatilist» liini aeti.
Viimane seisnes Tallinna linnavalitsuses äraspidise, eesti keele tõhustamist eirava ja rahakantimise järgi lõhnava integratsiooniprogrammi tekitamises hulga ebapädevate ametnike abil, ning Riigikogus keeleseaduse, valimisseaduste ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eesti keelt kahjustavas täiendamises «ei tea kust ilmunud» eelnõude abil ja keeleküsimuste abitus minnalaskmises.
Kogu võimuloleku jooksul ei konsulteerinud Isamaaliidu tegelased asjatundjatega keeleküsimustes kordagi, küll aga heideti viimastele ette vähest imetlust valitsuse tegude suhtes.
Isamaalise võimuloleku tulemusena toodab muukeelne kool siiani umbvenekeelseid lõpetajaid, kellest enamik Eesti kodanikud, samuti jätkub muukeelse elanikkonna «oma maailmas» elamine.
Lai mõiste
Rahvuslus on lai mõiste, mis ulatub loosungist kuni üksikasjalikult konstrueeritud sotsiaaltehnoloogiani, mille eesmärgiks võib olla majandusliku jõukuse suurendamine ja töökohtade loomine riigikeele väärtustamise ja selle eduka müügi kaudu, piirates samal ajal teiste keelte sisseostu.
Rahvuslus võib suurendada ühiskondlikku mobiilsust ja kuritegevuse vähenemist keelebarjääride efektiivse vähendamise kaudu ning rahvuspingete vähenemist ühtse suhtlusruumi ja arenenud keelekaitse kaudu.
Selline rahvusluse vorm meeldib üldjuhul kõikidele Eesti elanikele rahvusest sõltumata, sest see ei kahjusta kellegi rahvustundeid ega emakeelt.
Siiani pole ükski Isamaaliidu tegelane sellisest rahvusluse vormist huvitunud.
Kas ka seekord eelistatakse seda teist, loosunglikku ja valimiste järel kibekiiresti kaduvat vormi, saab Isamaaliidu üldkogul üsna selgeks.