Jaan Kaplinski: Eesti teelahkmel

Kaplinski sotsiaaldemokraatia eest
Tuuli Koch, 04.02.2004



Uudise pilt
Foto: Priit Simson

Kirjanik Jaan Kaplinski (pildil) koostas sotsiaaldemokraatlikke ideid toetama kutsuva avaliku pöördumise, kus süüdistatakse paremerakondi hävitamas kõike, mida rahvas on viimase pooleteise sajandiga saavutanud.

Esimestena on oma toetust avaldanud kirjanikud Jaan Kross ja Rein Veidemann.

“Nõukogude Liidu pseudosotsialismi krahhist innustatud parempoolsed tahavad nüüd heita vannist pesuveega ka lapse, nullida kõik, mis töötav rahvas on saavutanud viimase pooleteise sajandiga, viia maailma tagasi varakapitalismi aegadesse,” algab kiri, millele eile õhtuks oli oma toetusallkirja andnud 37 inimest.

Vaja tasakaalustamist

Kaplinski põhjendas, et kirja kirjutama ajendas teda viimaste aegade poliitiline tegelikkus.

“Tundsin, et peab midagi ütlema. Eesti poliitika vajab tasakaalustamist,” ütles Kaplinski, kes ei välistanud, et võib liituda sel nädalavahetusel üldkogu pidavate Mõõdukatega, kes vahetavad parteinime Sotsiaaldemokraatlikuks Erakonnaks.


Põhivaenlaseks riik

Kaplinski koostatud kiri jätkub tõdemusega, et parempoolsete põhivaenlane ongi XX sajandil tekkinud riik, mis on andnud oma kodanikele sotsiaalkindlustuse, õiguse haridusele, arsti- ja sotsiaal-abile ning turvalisusele, loonud inimestele võrdsed eneseteostuse võimalused sõltumata nende varandusest.

• Pöördumist loe: http://sotsiaaldemokraadid.ee/index.php

Allikas

xxx

 

Eesti teelahkmel

Eesti on teelahkmel. Nõukogude Liidu pseudosotsialismi krahhist innustatud parempoolsed tahavad nüüd heita vannist pesuveega ka lapse, nullida kõik, mis töötav rahvas on saavutanud viimase pooleteise sajandiga, viia maailma tagasi varakapitalismi aegadesse.

Sellist tagasipööret õigustatakse ja põhjendatakse vabadusega, mida sotsiaaldemokraatide loodud heaoluriik ahistavat. Parempoolsete põhivaenlane ongi XX sajandil tekkinud riik, mis on andnud oma kodanikkudele sotsiaalkindlustuse, õiguse haridusele, arsti- ja sotsiaalabile ning turvalisusele, loonud inimestele võrdsed eneseteostuse võimalused sõltumata nende varandusest. Riiki süüdistatakse nüüd selles, et ta on halb peremees, et ta ahistab ettevõtlust, piirab inimeste vabadust kasutada oma omandit.

Rünnak riigi vastu käib mitmel rindel. Riiki nõrgestatakse kaudselt, luues alternatiivseid erastruktuure — turvafirmasid, haiglaid, koole, postiteenuseid ja otseselt, kahandades riigi tuluallikaid.

Kui praeguse valitseva koalitsiooni algatatud maksureform läheb läbi, on sisuliselt tegemist parempoolse riigipöördega: Eesti riik, Eesti omariiklus on sündinud sotsiaaldemokraatia tugeva mõju all, Eestis on seni peetud oluliseks seda, et riik kaitseb nii kodanike põhiõigusi kui sotsiaalset õiglust. Nüüd tahetakse üksikisiku tulumaksu viia 26%lt 20%le, mis kahandaks tõsiselt riigi ja eriti kohalike omavalitsuste tulusid.

Parempoolne retoorika laidab rikkuse ümberjagamist, samal ajal aga võtab Riigikogu vastu parempoolsete algatatud vanemahüvituse seaduse, mis tähendab raha ümberjagamist vaesematelt rikkamatele.

Oma riigipöördelisi reformikavu ei vaevu parempoolsed eriti põhjendamagi, piirdudes vaid banaalsete propagandafraasidega. Sellise enesekindluse on neile andnud vasakpoolse mõtte ja aktiivsuse nõrkus meie poliitikas ning avalikus sõnas, mida ikka avalikumalt suunab rahavõim, kapital, millel ei ole rahvust ega kodumaad.

Parempoolsed kuulutavad sotsiaaldemokraatia koos sotsiaalse õigluse ideedega iganenuks, sobimatuks globaliseeruvasse maailma, postindustriaalsesse ühiskonda. Unustatakse, et sotsiaaldemokraatias kehastub inimkonna põline püüd inimlikuma, õiglasema ja arukama ühiskonnakorralduse poole, mis on sama aktuaalne agraarses, industriaalses kui postindustriaalses tarbimisühiskonnas. Neile, kes leiavad, et kaua võimul olles on sotsiaaldemokraadid pidurdanud majanduse arengut ja muutunud selle vähem konkurentsivõimeliseks, võib meenutada, et maailma kõige edukamate, jõukamate ja konkurentsivõimeliste riikide hulka kuuluvad just suuresti sotsiaaldemokraatide juhitud ja kujundatud Rootsi, Soome ja teised põhjamaad. XIX sajandist tänapäevani on sotsiaaldemokraatia pidevalt arenenud, vahel loomulikult läbi kriiside ja konfliktide, ent ikka ja jälle tõestades muutunud oludes oma elujõudu ja tarvilikkust.

Meie aja Eesti paradoks ongi see, et riiki valitsevad need, kellel Eesti riiki tegelikult vaja pole ja kes nii on asunud seda riiki lammutama, minimiseerima. Need, kellel pole kodumaad vaja, tahavad nüüd võtta kodumaa nendelt, kes seda vajavad. Kui praegune võimueliit saab oma tahtmise, jäävad riigist järele vaid mõned võimustruktuurid ja kehvakesed haiglad, koolid ning politsei vaeste jaoks, kes kvaliteetsete teenuste eest ei jõua maksta. Eesti lõheneb tagasipöördumatult kaheks Eestiks. Ilma tegusate vasakjõududeta on riik tänapäeva maailmas sama kohmakas kui inimene, kellel pole vasakut kätt.

Praegu on veel võimalus seda saatuslikku arengut peatada. Praegu on vasakpoolsetel, ent ka lihtsalt tervet, kaugelevaatavat mõistust esindavatel jõududel viimane aeg ühineda ja lõpetada Eestis parempoolsete võimumonopol, taastada kadunud tasakaal, sotsiaalne õiglus ja lihtsalt terve mõistus, kaitsta Eesti riiki, mis on meie rahva ainus kodumaa, meie üks ja ühine kodu. See, mille eest läbi põlvkondade on seisnud sotsiaaldemokraatia. On ülim aeg, et sotsiaaldemokraatia heidaks kõrvale viigilehed ning esineks otsustavalt oma nime all, astuks võitlusse oma põhimõtete eest.

Soovin kirjaga liituda

Nimi: E-mail:


1 Jaan Kaplinski
2 Rein Veidemann
3 Jaan Kross
4 Ülo Veldre
5 Arni Alandi
6 Jaan Kuusik
7 Jarno Laur
8 Peep Peterson
9 Leif Kalev
10 Rauli Rajande
11 Hindrek Lootus
12 Randel Länts
13 Kaupo Aarenpõld
14 Jaak Juske
15 Priit Piipuu
16 Marina Maran
17 Gerri Lesk
18 Karin Uuemäe
19 Andres Mandre
20 Harri Kliimson
21 Ülle Kesküla
22 Ülo Laanoja
23 Aet Annist
24 Marit Valge
25 Kaimo Käärmann
26 Tõnu Ints
27 Keit Fomotðkin
28 Valdu Toomla
29 Ruth Jürjo
30 kaido tamberg
31 Jaanus Klaas
32 Mihkel Nestor
33 Katrin Lugina
34 Mari Sobolev
35 Märt Põder
36 martin paljak
37 Jaanus Glaase
38 Rene Tammist
39 Aarne Laur
40 Mait Ots
41 Taimo Heinberk
42 Karin Kiis
43 Viktor KOOP
44 Peeter Liiv
45 Heikki Käo
46 Katre Koit
47 Jaak Herodes
48 Piret Räni
49 Erki Lepik
50 Varro Vooglaid
51 Tiit Kuul
52 Alar Kalvik
53 Mati Sirkel
54 Helle Vilu
55 Henri Laupmaa
56 Peeter Espak
57 Katrin Maldre
58 Rauno Salupere
59 Juhan Algus
60 Marko Palo
61 Olev Remsu
62 Arvi-Enno Õigus
63 Mati Pallasma
64 Mart Palmas
65 Rein Kiis
66 Aado Lintrop
67 Urmas.Välba
68 Madis Gross
69 Juta Reinaus
70 Liia Krumm
71 Kristjan Mägi
72 Daniel Reim
73 Silvia Pristupa
74 Sulev Õitspuu
75 Lea Tui
76 katri minski
77 Mika Keränen
78 Andres Jõgiste
79 Kaarel B. Väljamäe
80 Kaspar Rammo
81 Liilia Veskimäe
82 Maie Niinemets
83 Henri Sepp
84 Peeter Väling
85 Taivo Uffert
86 Toomas Jürgenstein
87 Janek Jakoby
88 Piret Indlo
89 Rein Promet
90 Piret Veerus
91 Enda Pormann
92 Andres Mikeshin
93 Enn Koger
94 maris s. kaasik
95 Teet Jaagosild
96 Erika Weber
97 Sirje Lauring Vaska
98 Tiiu Rumen
99 Kristel Rattus
100 Toomas Help
101 Kaido Rannik
102 Krista Kallas
103 Immar Puun
104 Asta Veenpere
105 Eino Väärtnõu
106 Hannes Roosaar
107 Allan Alaküla
108 Peep Rivis
109 Tõno Hein
110 Aivar Luht
111 Andres Hanso
112 Gustav Haller
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.