| Kuigi õiguskantsler Allar Jõksil on oluline osa selles, et riigikogu jättis seadustamata soovitud maksuvaba palgalisa ja jäi truuks kuluhüvitiste tšekkidele, on tema aastatepikkune kriitika riigikogu liikmete riigiettevõtete nõukogudesse kuulumise aadressil kõlanud kurtidele kõrvadele.
Ligi kaks kuud vaidlused riigi osalusega suurettevõtete nõukogude ümber lõppesid sellega, et nõukogudes võtsid kohad sisse suuremalt jaolt parteiliselt seotud inimesed, sest neid peavad poliitikud usaldusväärsemaks kui oma ala asjatundjaid.
Kui sotsid ja IRL selle aasta aprillis teatasid, et nemad nõukogudesse ei lähe, siis käsitles üks ajaleht seda pretsedendina Eesti valitsemiskultuuris, ehkki sisuliselt teatasid need kaks erakonda, et hakkavad — järelikult pretsedenditult — järgima põhiseadust, mis välistab riigikogulaste kuulumise äriühingute nõukogudesse. IRL taganes oma lubadustest ning võitles Reformi käest endale kätte mitu magusat kohta.
Kindlasti ei ole see riigiettevõtete stabiilsuse huvides, et nõukogude koosseis valimiste järel alati ümber mängitakse. On ka küüniline väita, et ei ettevõtte nõukogu liige ei peagi ettevõtte spetsiifikat põhjani mõistma, piisab sellest, kui ta bilanssi lugeda oskab. Seda enam, et tegelikult ei kanna nõukogu liikmed mingit vastutust ettevõtte tuleviku ees, küll aga kasseerivad seal istumise eest sisse arvestatava tulu.
Allar Jõks on viimaste aastate jooksul korduvalt tähelepanu juhtinud tõsiasjale, et põhiseaduslik võimude lahusus ja tasakaalustatus ning huvide konflikti vältimine ei ole tagatud, kui riigikogu liige kuulub riigi esindajana äriühingu järelevalve- või juhtorganisse — see on põhiseaduse mõtte vastu.
Riigikogu senised lubadused luua selle küsimuse lahendamiseks omaette õigusakt on jäänud tühjaks suukulutamiseks. On ilmne, et sellise õigusakti loomiseks puudub poliitiline tahe.
|
Uudised
Jõksi hääl kõrbes
13. juuni 2007 5:48
Ligi kaks kuud vaidlused riigi osalusega suurettevõtete nõukogude ümber lõppesid sellega, et nõukogudes võtsid kohad sisse suuremalt jaolt parteiliselt seotud inimesed, sest neid peavad poliitikud usaldusväärsemaks kui oma ala asjatundjaid.
Kui sotsid ja IRL selle aasta aprillis teatasid, et nemad nõukogudesse ei lähe, siis käsitles üks ajaleht seda pretsedendina Eesti valitsemiskultuuris, ehkki sisuliselt teatasid need kaks erakonda, et hakkavad — järelikult pretsedenditult — järgima põhiseadust, mis välistab riigikogulaste kuulumise äriühingute nõukogudesse. IRL taganes oma lubadustest ning võitles Reformi käest endale kätte mitu magusat kohta.
Kindlasti ei ole see riigiettevõtete stabiilsuse huvides, et nõukogude koosseis valimiste järel alati ümber mängitakse. On ka küüniline väita, et ei ettevõtte nõukogu liige ei peagi ettevõtte spetsiifikat põhjani mõistma, piisab sellest, kui ta bilanssi lugeda oskab. Seda enam, et tegelikult ei kanna nõukogu liikmed mingit vastutust ettevõtte tuleviku ees, küll aga kasseerivad seal istumise eest sisse arvestatava tulu.
Allar Jõks on viimaste aastate jooksul korduvalt tähelepanu juhtinud tõsiasjale, et põhiseaduslik võimude lahusus ja tasakaalustatus ning huvide konflikti vältimine ei ole tagatud, kui riigikogu liige kuulub riigi esindajana äriühingu järelevalve- või juhtorganisse — see on põhiseaduse mõtte vastu.
Riigikogu senised lubadused luua selle küsimuse lahendamiseks omaette õigusakt on jäänud tühjaks suukulutamiseks. On ilmne, et sellise õigusakti loomiseks puudub poliitiline tahe.