Eesti on ainus riik maailmas, kus 92% elektrienergiast toodetakse põlevkivist. Liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga saavutas Eesti üleminekuperioodi põlevkivienergeetika kaitsmiseks välismaise konkurentsi eest aastani 2013.
– – – – –
Ehkki põlevkivienergeetika on üldiselt ebaefektiivne ja loodust saastav, on julgeoleku-, majandus- ja sotsiaalpoliitilisi põhjuseid, miks sellest loobumine ei tule niipea kõne alla. Eesti ei taha sattuda sõltuvusse Venemaa elektritoodangust, elektri suuremahuline import annaks hävitava hoobi väliskaubandusbilansile, samuti jätaks see tööta tuhandeid Ida-Virumaa muukeelseid töötajaid.
Teaduste Akadeemia Energeetikanõukogu esimehe Mihkel Veiderma hinnangul jääb põlevkivi Eesti peamiseks elektriallikaks aastateni 2020-2030, kuid selle osakaal peaks vähenema: “Ainuüksi põlevkivile enam orienteeruda ei saa. Põlevkivi kõrval peavad tulema turule teised kohalikud energiaallikad – turvas ja taastuvad energiaallikad. Suurenema peab maagaasi osatähtsus.”
Eesti on võtnud Euroopa Liidu ees kohustuse toota 2010. aastal 5,1% elektrienergiat taastuvatest allikatest nagu tuul, vesi, puit. Praegu on selle osakaal alla ühe protsendi.
Majandusminister Liina Tõnissoni sõnul on probleemiks rohelise energia kõrge hind. Küsitlused näitavad, et 91% elanikest ei ole nõus loodussäästliku elektri eest peale maksma.
Tõnissoni hinnangul näib tuuleenergia tootmine olevat praeguse hinnapoliitika juures Eestis kasumlik. Seda kinnitab väliskapitali innukas tegevus selles valdkonnas. Samas on tuuleenergia ebakindel ning vajab tasakaalustamist teiste liikide poolt. Potentsiaali näeb majandusminister puidu ja prügilagaasi kasutamisel. Turvas annab juba praegu üle 3% toodetavast elektrist.
Akadeemik Veiderma sõnul peaks põlevkivi osakaal energia tootmisel langema aastaks 2015 kahe kolmandikuni kogumahust.
Põlevkivi põletamine on ebaratsionaalne tegevus. Tarbijani jõuab vaid veerand kivis olevast energiast. Veiderma näeb alternatiivset lahendust:
“Ma näen huvitavaid väljundeid õli ja energia koostootmises põlevkivist, mis võib kujuneda kõige ratsionaalsemaks lahenduseks.”
Praegu kasutatav tehnoloogia annab õlitootmise kasuteguriks 65%, kuid koostootmisel on võimalik seda oluliselt tõsta.
Veiderma ei välista ka tuumaenergia kasutamist, ent Eestile üksipäi käiks see selgelt üle jõu. Balti riikide ühine tuumajaam Ignalinas oleks üks võimalik lahendus.
Esmatähtsaks eesmärgiks praegu on aga Eesti energiaturu liberaliseerimine.
|
Kas põlevkivienergeetikal on tulevikku?
Kas põlevkivienergeetikal on tulevikku?
Riho Laanemäe – 16. jaanuar, 2003 19:56, Raadio Vaba Euroopa
Eesti on ainus riik maailmas, kus 92% elektrienergiast toodetakse põlevkivist. Liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga saavutas Eesti üleminekuperioodi põlevkivienergeetika kaitsmiseks välismaise konkurentsi eest aastani 2013.
– – – – –
Ehkki põlevkivienergeetika on üldiselt ebaefektiivne ja loodust saastav, on julgeoleku-, majandus- ja sotsiaalpoliitilisi põhjuseid, miks sellest loobumine ei tule niipea kõne alla. Eesti ei taha sattuda sõltuvusse Venemaa elektritoodangust, elektri suuremahuline import annaks hävitava hoobi väliskaubandusbilansile, samuti jätaks see tööta tuhandeid Ida-Virumaa muukeelseid töötajaid.
Teaduste Akadeemia Energeetikanõukogu esimehe Mihkel Veiderma hinnangul jääb põlevkivi Eesti peamiseks elektriallikaks aastateni 2020-2030, kuid selle osakaal peaks vähenema: “Ainuüksi põlevkivile enam orienteeruda ei saa. Põlevkivi kõrval peavad tulema turule teised kohalikud energiaallikad – turvas ja taastuvad energiaallikad. Suurenema peab maagaasi osatähtsus.”
Eesti on võtnud Euroopa Liidu ees kohustuse toota 2010. aastal 5,1% elektrienergiat taastuvatest allikatest nagu tuul, vesi, puit. Praegu on selle osakaal alla ühe protsendi.
Majandusminister Liina Tõnissoni sõnul on probleemiks rohelise energia kõrge hind. Küsitlused näitavad, et 91% elanikest ei ole nõus loodussäästliku elektri eest peale maksma.
Tõnissoni hinnangul näib tuuleenergia tootmine olevat praeguse hinnapoliitika juures Eestis kasumlik. Seda kinnitab väliskapitali innukas tegevus selles valdkonnas. Samas on tuuleenergia ebakindel ning vajab tasakaalustamist teiste liikide poolt. Potentsiaali näeb majandusminister puidu ja prügilagaasi kasutamisel. Turvas annab juba praegu üle 3% toodetavast elektrist.
Akadeemik Veiderma sõnul peaks põlevkivi osakaal energia tootmisel langema aastaks 2015 kahe kolmandikuni kogumahust.
Põlevkivi põletamine on ebaratsionaalne tegevus. Tarbijani jõuab vaid veerand kivis olevast energiast. Veiderma näeb alternatiivset lahendust:
“Ma näen huvitavaid väljundeid õli ja energia koostootmises põlevkivist, mis võib kujuneda kõige ratsionaalsemaks lahenduseks.”
Praegu kasutatav tehnoloogia annab õlitootmise kasuteguriks 65%, kuid koostootmisel on võimalik seda oluliselt tõsta.
Veiderma ei välista ka tuumaenergia kasutamist, ent Eestile üksipäi käiks see selgelt üle jõu. Balti riikide ühine tuumajaam Ignalinas oleks üks võimalik lahendus.
Esmatähtsaks eesmärgiks praegu on aga Eesti energiaturu liberaliseerimine.