Maajaotus Karepal lõi emotsioonid lõkkele
Praeguste Karepa suvitajate kired lõid lõkkele, kui Mereäärse kinnistu detailplaneeringu arutelul tuli jutuks kinnistule planeeritud majade arv.
Mereääre kinnistu ostis tänavu märtsis Rakvere firma Aale Ehituse OÜ. Firma juhatuse esimehe Ilmar Loite kinnitusel kavatsetakse kinnistu valminud detailplaneeringu kohaselt jagada kümneks ehituskrundiks.
“See on üks väheseid kohti Karepal, mis on kole ja lodu,” väitis Loite külarahva ees esinedes. Karepa raamatukogu ja Kullo lastelaagri vahele jääv 3,16 hektari suurune maatükk koosneb vesisest loduheinamaast ning võsastunud metsast.
Suvitajad olid vastu
Karepa põliselanikel ei olnud kinnistule ehitamise vastu pretensioone, pigem tunti muret selle pärast, et kümme maja on pisut liiga palju ja arhitekt Indrek Olli poolt detailplaneeringu illustreerimiseks joonistatud lamekatusega majad ei sobi rannaäärsesse miljöösse.
Vihula vallavanem Arvo Kübar rahustas kokkutulnuid, kinnitades, et majade lõplik väljanägemine saab paika ikkagi projekti ja ehitusloaga seatud eritingimustega. Majade arvu ja kruntide suuruse osas kokkuleppele ei jõutudki.
Vihula vallas on kehtestatud ehituskrundi minimaalsuurused Võsul ja Käsmus, vastavalt 1200 ja 2000 ruutmeetrit. Mereääre kinnistu kõige väiksema krundi pindala oleks detailplaneeringu kohaselt üle 2500 ruutmeetri.
Arvo Kübara sõnul on vallavolikogul loomulikult võimalus kaaluda ehituskrundi minimaalsuuruse kehtestamist ka teistes asulates, kuid reaalselt ei saaks see olla suurem kui 3000 ruutmeetrit. Ka sellisel juhul mahuks krundipiiride ümbermängimisel Mereääre kinnistule ikkagi kümme maja.
Kõige aktiivsemad detailplaneeringu vastased olid hoopis Karepa suvitajad.
Vallavalitsusele esitasid kirjalikud pretensioonid Rakvere tohter Reet Ülesoo, raamatukoguteadlane Maie Gross ja kirjandusteadlane Elem Treier.
Suverahva põhilisteks pretensioonideks olid rannaäärse ehituskeeluala rikkumine, majade sobimatus antud kohta, settekaevud, mis võivad mõjutada kaevude joogivett, supelrannale laskuv kinnistupiir.
Kinnistu piir laskub tõepoolest üle rannavalli kivisele rannalõigule Jõeääre ja Pioneerilaagri ranna vahel. Detailplaneering näeb ette võimaluse nelja paadikuuri ehitamiseks randa, mis iseenesest ei ole vastuolus ranna- ja kaldakaitseseadusega.
Küll tekkis külarahvas seoses väga kivise rannaga kahtlus, et paadikuuride asemel ehitatakse rannale hoopis saunad ning tõkestatakse rannaäär aedadega.
Vallavanem otsustas järgmisel nädalal pöörduda maavalitsuse poole, et uurida, kas Mereääre kinnistu detailplaneeringu kehtestamine eeldab maavanema poolt teostatavat riiklikku järelevalvet.
Pooled kultuuriinimesed
“Kui maavalitsus loobub järelevalvest, arutab Vihula valla volikogu detailplaneeringu kehtestamist 13. augustil,” rääkis Arvo Kübar.
Kõikidele vallavalitsusse laekunud kirjalikele pretensioonidele ja ettepanekutele lubas Kübar kindlasti kirjalikult vastata.
Vallavanem kinnitas, et volikogu kätte antakse lisaks ettepanekutele ka Karepal toimunud koosoleku protokoll.
Karepa raamatukogu juhataja Ene Loo leidis, et vastasseis detailplaneeringule tuleneb suvitajate harjumustest. “Eks nad ole pikki aastaid siin suhtelises rahus suvitanud, aga nüüd tuleb neile hulk naabreid,” mõtiskles Loo. Ta lootis, et mitte kõik krundid ei lähe suvitajatele, vaid mõni tuleb Karepale ka aastaringselt.
Kui kinnistuomanik järgiks välja öeldud mõtet, et vähemalt pooled tulevastest majaomanikest võiksid olla kultuuriinimesed, paraneks külarahva suhtumine ilmselt veelgi.
–>Andres Pulver
andres.pulver@virumaateataja.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Maajaotus, Karepa suvitajad ja emotsioonid
Maajaotus Karepal lõi emotsioonid lõkkele
Praeguste Karepa suvitajate kired lõid lõkkele, kui Mereäärse kinnistu detailplaneeringu arutelul tuli jutuks kinnistule planeeritud majade arv.
Mereääre kinnistu ostis tänavu märtsis Rakvere firma Aale Ehituse OÜ. Firma juhatuse esimehe Ilmar Loite kinnitusel kavatsetakse kinnistu valminud detailplaneeringu kohaselt jagada kümneks ehituskrundiks.
“See on üks väheseid kohti Karepal, mis on kole ja lodu,” väitis Loite külarahva ees esinedes. Karepa raamatukogu ja Kullo lastelaagri vahele jääv 3,16 hektari suurune maatükk koosneb vesisest loduheinamaast ning võsastunud metsast.
Suvitajad olid vastu
Karepa põliselanikel ei olnud kinnistule ehitamise vastu pretensioone, pigem tunti muret selle pärast, et kümme maja on pisut liiga palju ja arhitekt Indrek Olli poolt detailplaneeringu illustreerimiseks joonistatud lamekatusega majad ei sobi rannaäärsesse miljöösse.
Vihula vallavanem Arvo Kübar rahustas kokkutulnuid, kinnitades, et majade lõplik väljanägemine saab paika ikkagi projekti ja ehitusloaga seatud eritingimustega. Majade arvu ja kruntide suuruse osas kokkuleppele ei jõutudki.
Vihula vallas on kehtestatud ehituskrundi minimaalsuurused Võsul ja Käsmus, vastavalt 1200 ja 2000 ruutmeetrit. Mereääre kinnistu kõige väiksema krundi pindala oleks detailplaneeringu kohaselt üle 2500 ruutmeetri.
Arvo Kübara sõnul on vallavolikogul loomulikult võimalus kaaluda ehituskrundi minimaalsuuruse kehtestamist ka teistes asulates, kuid reaalselt ei saaks see olla suurem kui 3000 ruutmeetrit. Ka sellisel juhul mahuks krundipiiride ümbermängimisel Mereääre kinnistule ikkagi kümme maja.
Kõige aktiivsemad detailplaneeringu vastased olid hoopis Karepa suvitajad.
Vallavalitsusele esitasid kirjalikud pretensioonid Rakvere tohter Reet Ülesoo, raamatukoguteadlane Maie Gross ja kirjandusteadlane Elem Treier.
Suverahva põhilisteks pretensioonideks olid rannaäärse ehituskeeluala rikkumine, majade sobimatus antud kohta, settekaevud, mis võivad mõjutada kaevude joogivett, supelrannale laskuv kinnistupiir.
Kinnistu piir laskub tõepoolest üle rannavalli kivisele rannalõigule Jõeääre ja Pioneerilaagri ranna vahel. Detailplaneering näeb ette võimaluse nelja paadikuuri ehitamiseks randa, mis iseenesest ei ole vastuolus ranna- ja kaldakaitseseadusega.
Küll tekkis külarahvas seoses väga kivise rannaga kahtlus, et paadikuuride asemel ehitatakse rannale hoopis saunad ning tõkestatakse rannaäär aedadega.
Vallavanem otsustas järgmisel nädalal pöörduda maavalitsuse poole, et uurida, kas Mereääre kinnistu detailplaneeringu kehtestamine eeldab maavanema poolt teostatavat riiklikku järelevalvet.
Pooled kultuuriinimesed
“Kui maavalitsus loobub järelevalvest, arutab Vihula valla volikogu detailplaneeringu kehtestamist 13. augustil,” rääkis Arvo Kübar.
Kõikidele vallavalitsusse laekunud kirjalikele pretensioonidele ja ettepanekutele lubas Kübar kindlasti kirjalikult vastata.
Vallavanem kinnitas, et volikogu kätte antakse lisaks ettepanekutele ka Karepal toimunud koosoleku protokoll.
Karepa raamatukogu juhataja Ene Loo leidis, et vastasseis detailplaneeringule tuleneb suvitajate harjumustest. “Eks nad ole pikki aastaid siin suhtelises rahus suvitanud, aga nüüd tuleb neile hulk naabreid,” mõtiskles Loo. Ta lootis, et mitte kõik krundid ei lähe suvitajatele, vaid mõni tuleb Karepale ka aastaringselt.
Kui kinnistuomanik järgiks välja öeldud mõtet, et vähemalt pooled tulevastest majaomanikest võiksid olla kultuuriinimesed, paraneks külarahva suhtumine ilmselt veelgi.
–>Andres Pulver
andres.pulver@virumaateataja.ee