|
Idee
|
| Pealkiri: Metsatulumaks |
| Autorid: Avo Blankin |
| Saatmiskuupäev: 2002-02-14 |
| Esitaja: Avo Blankin |
Kokkuvõte:
1.Täiendada maksuseaduse loetelu metsatulumaksuga 2.Kehtestada metsatulumaks eraldi seadusena |
Sisu:
Täiendava lisarahata so maksukoormuse suurendamiseta pole võimalik kohalikel omavalitsustel kõiki oma ülesandeid rahuldavalt täita.
Maksustama peaks minu arvates seda, mis praegu on maksustamata ja maksustama nii, et ka ääremaadel sellest kasu oleks.
Ettepanek:
Lisada maksuseadusesse uus maks – metsatulumaks maksumaaraga 5-18%. Metsatulumaksu aastamäära kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu järgnevaks eelarveaastaks. Metsamaksuga maksustatakse kõiki metsaomanikke, kes realiseerivad tarbe- ja/või tehnoloogilist puitu. Põletuspuid ei maksustata. Metsamaks laekub täies ulatuses metsa asukohajärgse omavalitsuse eelarvesse maksuameti kaudu.
Metsamaksust tagastatakse metsaomanikule uue metsa istutuskulud istandiku kahe aasta vanuse saavutamise järel kohalikust eelarvest. Vastava taotluse esitajaks saab olla vaid metsatulumaksu resident ja enne kohaliku eelarve menetluse algust.
Selgituseks: maksumäära eelolevaks aastaks kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu.
Selgituseks
Miks maksustada metsaomanikke? Miks vallale?
Mets kui ressurss kasvab valla haldusterritooriumil. Usun, et metsatulumaks oleks ääremaa valdade olulisimaks investeeringute ja finantsallikaks. Samas on praegu valla teede esimeseks lõhkujaks on metsamaterjali müüja ja teede ainsaks parandajaks vald on peenrahaga. Samal ajal jaotatakse riigimetsamiljardeid tegelike metsaomanike osaluseta. Meenutagem – mets aitas omal ajal eesti krooni- nüüd on ta nü pandivaba ja aeg aidata riiki ka ääremaade arendamisel.
Metsatulumaksu suurusest
Kui lähtuda ajakirjanduses avaldatud raiutud metsa kogusest üle 12 miljoni thm puitu aastas, siis maksustatava tarbepuidu kogus oleks ca 9-10 miljonit thm. Kui korrutada see keskmise thm tarbepuidu hinnaga ja maksumääraga, siis summaarne eelarvetulu peaks olema vahemikus o,5 kuni 1 miljardit EEK
Paraku on kett just nii tugev, kui tugev on selle norgem lüli. Ega teisiti pole ka riigiga – tema edukus, turvalisus jne on otseselt seotud tema valdade edukusega.
Enamus valdu vajab toimetulekuks lisaraha, arenguks investeeringuid.
Valja pakutud haldusreform ei suuda liitmiste labi toimetulekut parendada. Kui jätta kõrvale halduse edasise tsentraliseerimise ja kohalike eelarvete rahakasutamise valitsuskontrolli eesmärgid (st. heita korvale Euroopa omavalisusharta mitmed peatükid), siis minu arvutamisoskuste kohaselt peaks … tühi kott ikka kokku kukkuma.
Kaksikliit lubas koalitsioonilepingus maksukoormust mitte tõsta. Kahju, sest järgnevate kuude jooksul halveneb ääremaavaldade olukord veelgi.
Riigieelarve lisainvesteeringud kohaliku eelarve täienduseks on minimaalsed ja tendents vähenemisele paraku jätkub.
Euroopa kohaliku omavalitsuse harta kohaselt on kohalik omavalitsus riigi keskvalitsuse partneriks.
Seni kui lepingupooled ei alusta lepinguläbiraakimisi võrdsetena (kuigi riigi keskvalitsus ning kohalik omavalitsus Euroopa harta kohaselt seda peaks olema) pole
ka lepingut ja selle tulemit. Nõustun sellega, et omavalitsusi peaks lepingulabiraakimistel riigiga esindama linnade ja valdade omavalitsuste liit. Kahjuks on aga iga omavalitsus eraldi ja omavalitsuste liit tervikuna on vaid keskvalitsuse ees nö almuse paluja rollis.
Mis hetkest voiks omavalitsusliit olla valitsusele vääriline lepingupartner?
Igal juhul mitte enne, kui seadustega on piiritlenud omavalitsuse ja riigi keskvalitsuse kohustused ja vastutuse ning määranud nende ulesannete täitmiseks vajalike finantsallikate proportsiooni.
Riiki ei ole kunagi iga tema elaniku või siis maksumaksja jaoks ühepalju. Kui aga riigi kõrgeim võim soovib (ta on seda valimistel korduvalt ka soovinud!), et elu-olu on elamisväärne nii keskuses kui ääremaal, siis tuleb ka omavalitsuse alaväärtustamise (nad ei oska riigi rahasüstideta hakkama saada)asemel riigi keskvalitsusel võtta omavalitsusi ja nende liitu võrdse partnerina.
Vaene omavalitsus jääb mittearvestatavaks partneriks nii riigile kui ka oma elanikele. Allakirjutanu lugupidamine neile, kes iseendal hinge sees suudavad hoida.
Ilma uue täiendava tuluallikata (või maksukoormuse suurendamiseta) omavalitsuste olukord (ja seda eriti ääremaadel) oma kohustuste täitmiseks ka tulevikus ei parane. See on kõigile selge.
|
Koopia www.tom.riik.ee
Valik arvamusi ideeautori kommentaaridega
Neeme Danziger kirjutas 2002-02-15 09:05:
Mina arvan…
Mina arvan, et
Plussid:
*Stimuleerib valdu soodustama maade metsastamist, mis on meie kliimavööndis otstarbekam, kui põllupidamine.
*Suurendab valdade sõltumatust riigieelarvest.
Miinusd
*Maks on tulumaksu tüüpi s.t. sõltub müüdava hinnast ehk müügitöö edukusest ja kokkuvõttes stimuleerib valede andmete esitamist. Tõesti on taotlus tulumaksu tüüpi maksu kehtestamiseks, ehkki maksustatake igakordset käivet. Põhjus on selles, et kõik metsa- ja metsamaterjali müüjad pole käibemeksukohuslased. Valeandmete esitamise vastumeetmeteks on maksupolitsei ja vallas loodavad metsavahikohad. Mainigem, et praegu on ületsentraliseerimise tulemusena mets jäänud sisuliselt järelvalveta.
*Maks kehtestatakse käibelt, kuid arvestades, et metsaäris on head ajad juba läbi (hinnad on välisturul langenud ja nende muutmine ei ole meie võimuses) tähendab see kasumi vähenemist väga suures ulatuses, isegi jõudmist kahjumisse. See tähendab aga vastava tegevuse lõppu. Idee üheks osaks on eesmärk vähendada metsaraiemahtu, säästa ressurssi. Mis aga puutub headesse aegadesse, siis see on kahtlase maiguga oletus. Õigem on siiski metsaraiet teha kehtestatud metsamajanduskavade kohaselt.
Probleemiks on praegu metsamaa kokkuostjad, sest nende metsamajanduskavadega on nagu on. Uus metsatulumaks aga maksustaks ka kasvava metsa müügitehingu.
*Tahame või mitte, kuid see raha, mis läheb selleks maksuks peab millegi arvelt tulema. Ma arvan, et see raha läheb praegu puidutöötlemisettevõtete arenguks ja talumeeste abiks. Kas me ikka tahame nende summade vähenemist? Täiesti õieti aru saadud – kaasneb metsamaterjali hinna tõus. See omakorda piirab ja maksuseaduse kehtestamisega korrastab metsa majandamise ja selle järelvalve. Ei usu, et metsakasvataja ja töötleja sellest kaotaksid.
Küsitavused
*Umbes samaks funktsiooniks on mõeldud maamaks. Miks ei võiks maamaksu seadust reformida nii, et ta täidaks umbes samu eesmärke? Arutleda selle üle vast võiks, kuna paljudel juhtudel on tegemist metsamaa müügiga. Usun siiski, et lähem oleks ressursimaks, kuigi, jah, see vaidlus metsa kui ressursi osas on riigikogus lõpuni vaieldud.
*Sellise maksu administreerimine on väga keeruline ja kulukas. Kas see ei söö ära enamikku loodetud tulust? Kahtlused keerulisuses ja kulukuses pole tõsiseltvõetavad, kuna maksupolitsei on tegus. Kordan ka valla osa oma haldusterritooriumil korra tagamisel (valla metsavahid oma residentide teenindamiseks)
Pregusel kujul suhtun ettepanekusse pigem eitavalt.
………………….
|
Pat Man kirjutas 2002-02-15 14:29:
Hea mõte…
Maksustaks kõiki asjade omanike nii, et võtaks neilt kogu papi ära! Küll siis oleks meil hea elada, kui riigi- ja omavalitsuste ametnikud otsustavad, kes mida tahab ja mida saab.
Aga tõsisemalt – enne, kui hakata maksust rääkima, tuleks välja mõelda mida maksustada. Ülaltoodust ei selgu sugugi, kas tahetakse maksustada omandit, käivet, tulu, kasumit,…
Usun, et seaduseelnõu skitsi valmides (umbes nädala pärast) on ka idee ja taotlus paremini arusaadav.
|
Enn Oja kirjutas 2002-02-15 00:46:
Maksustatav omand pole enam omand.
1. Kui maksustada OMANDIT, siis sellega sedasama OMANDIT ju tegelikult ei tunnistata. Omandiks on näiteks käekell, hambahari, püksid (kui need parajasti naise jalas pole). Omand tähendas juba rooma eraõiguses isiku TÄIELIKKU võimu asja üle. Meil on kombeks omandit ja omanikku mängida.
2. Saan aru kangest rahasaamise soovist aga see on vaid raha ümbertõstmine ühest taskust teise.
3. Mis tahes tehislik maksustamine moonutab loomulikku nõudmisel-pakkumisel tuginevat raharinglust ning sünnitab uusi tehislikke ning totraid makse.
Hr Oja on eksitatud. Ilmselt olen oma ideed ja eesmärke väljendanud väga segaselt. Vabandan!
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Metsatulumaksu idee esitatud TOMis
Idee
1.Täiendada maksuseaduse loetelu metsatulumaksuga 2.Kehtestada metsatulumaks eraldi seadusena
Täiendava lisarahata so maksukoormuse suurendamiseta pole võimalik kohalikel omavalitsustel kõiki oma ülesandeid rahuldavalt täita.
Maksustama peaks minu arvates seda, mis praegu on maksustamata ja maksustama nii, et ka ääremaadel sellest kasu oleks.
Ettepanek:
Lisada maksuseadusesse uus maks – metsatulumaks maksumaaraga 5-18%. Metsatulumaksu aastamäära kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu järgnevaks eelarveaastaks. Metsamaksuga maksustatakse kõiki metsaomanikke, kes realiseerivad tarbe- ja/või tehnoloogilist puitu. Põletuspuid ei maksustata. Metsamaks laekub täies ulatuses metsa asukohajärgse omavalitsuse eelarvesse maksuameti kaudu.
Metsamaksust tagastatakse metsaomanikule uue metsa istutuskulud istandiku kahe aasta vanuse saavutamise järel kohalikust eelarvest. Vastava taotluse esitajaks saab olla vaid metsatulumaksu resident ja enne kohaliku eelarve menetluse algust.
Selgituseks: maksumäära eelolevaks aastaks kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu.
Selgituseks
Miks maksustada metsaomanikke? Miks vallale?
Mets kui ressurss kasvab valla haldusterritooriumil. Usun, et metsatulumaks oleks ääremaa valdade olulisimaks investeeringute ja finantsallikaks. Samas on praegu valla teede esimeseks lõhkujaks on metsamaterjali müüja ja teede ainsaks parandajaks vald on peenrahaga. Samal ajal jaotatakse riigimetsamiljardeid tegelike metsaomanike osaluseta. Meenutagem – mets aitas omal ajal eesti krooni- nüüd on ta nü pandivaba ja aeg aidata riiki ka ääremaade arendamisel.
Metsatulumaksu suurusest
Kui lähtuda ajakirjanduses avaldatud raiutud metsa kogusest üle 12 miljoni thm puitu aastas, siis maksustatava tarbepuidu kogus oleks ca 9-10 miljonit thm. Kui korrutada see keskmise thm tarbepuidu hinnaga ja maksumääraga, siis summaarne eelarvetulu peaks olema vahemikus o,5 kuni 1 miljardit EEK
Paraku on kett just nii tugev, kui tugev on selle norgem lüli. Ega teisiti pole ka riigiga – tema edukus, turvalisus jne on otseselt seotud tema valdade edukusega.
Enamus valdu vajab toimetulekuks lisaraha, arenguks investeeringuid.
Valja pakutud haldusreform ei suuda liitmiste labi toimetulekut parendada. Kui jätta kõrvale halduse edasise tsentraliseerimise ja kohalike eelarvete rahakasutamise valitsuskontrolli eesmärgid (st. heita korvale Euroopa omavalisusharta mitmed peatükid), siis minu arvutamisoskuste kohaselt peaks … tühi kott ikka kokku kukkuma.
Kaksikliit lubas koalitsioonilepingus maksukoormust mitte tõsta. Kahju, sest järgnevate kuude jooksul halveneb ääremaavaldade olukord veelgi.
Riigieelarve lisainvesteeringud kohaliku eelarve täienduseks on minimaalsed ja tendents vähenemisele paraku jätkub.
Euroopa kohaliku omavalitsuse harta kohaselt on kohalik omavalitsus riigi keskvalitsuse partneriks.
Seni kui lepingupooled ei alusta lepinguläbiraakimisi võrdsetena (kuigi riigi keskvalitsus ning kohalik omavalitsus Euroopa harta kohaselt seda peaks olema) pole
ka lepingut ja selle tulemit. Nõustun sellega, et omavalitsusi peaks lepingulabiraakimistel riigiga esindama linnade ja valdade omavalitsuste liit. Kahjuks on aga iga omavalitsus eraldi ja omavalitsuste liit tervikuna on vaid keskvalitsuse ees nö almuse paluja rollis.
Mis hetkest voiks omavalitsusliit olla valitsusele vääriline lepingupartner?
Igal juhul mitte enne, kui seadustega on piiritlenud omavalitsuse ja riigi keskvalitsuse kohustused ja vastutuse ning määranud nende ulesannete täitmiseks vajalike finantsallikate proportsiooni.
Riiki ei ole kunagi iga tema elaniku või siis maksumaksja jaoks ühepalju. Kui aga riigi kõrgeim võim soovib (ta on seda valimistel korduvalt ka soovinud!), et elu-olu on elamisväärne nii keskuses kui ääremaal, siis tuleb ka omavalitsuse alaväärtustamise (nad ei oska riigi rahasüstideta hakkama saada)asemel riigi keskvalitsusel võtta omavalitsusi ja nende liitu võrdse partnerina.
Vaene omavalitsus jääb mittearvestatavaks partneriks nii riigile kui ka oma elanikele. Allakirjutanu lugupidamine neile, kes iseendal hinge sees suudavad hoida.
Ilma uue täiendava tuluallikata (või maksukoormuse suurendamiseta) omavalitsuste olukord (ja seda eriti ääremaadel) oma kohustuste täitmiseks ka tulevikus ei parane. See on kõigile selge.
Koopia www.tom.riik.ee
Valik arvamusi ideeautori kommentaaridega
Neeme Danziger kirjutas 2002-02-15 09:05:
Mina arvan…
Mina arvan, et
Plussid:
*Stimuleerib valdu soodustama maade metsastamist, mis on meie kliimavööndis otstarbekam, kui põllupidamine.
*Suurendab valdade sõltumatust riigieelarvest.
Miinusd
*Maks on tulumaksu tüüpi s.t. sõltub müüdava hinnast ehk müügitöö edukusest ja kokkuvõttes stimuleerib valede andmete esitamist. Tõesti on taotlus tulumaksu tüüpi maksu kehtestamiseks, ehkki maksustatake igakordset käivet. Põhjus on selles, et kõik metsa- ja metsamaterjali müüjad pole käibemeksukohuslased. Valeandmete esitamise vastumeetmeteks on maksupolitsei ja vallas loodavad metsavahikohad. Mainigem, et praegu on ületsentraliseerimise tulemusena mets jäänud sisuliselt järelvalveta.
*Maks kehtestatakse käibelt, kuid arvestades, et metsaäris on head ajad juba läbi (hinnad on välisturul langenud ja nende muutmine ei ole meie võimuses) tähendab see kasumi vähenemist väga suures ulatuses, isegi jõudmist kahjumisse. See tähendab aga vastava tegevuse lõppu. Idee üheks osaks on eesmärk vähendada metsaraiemahtu, säästa ressurssi. Mis aga puutub headesse aegadesse, siis see on kahtlase maiguga oletus. Õigem on siiski metsaraiet teha kehtestatud metsamajanduskavade kohaselt.
Probleemiks on praegu metsamaa kokkuostjad, sest nende metsamajanduskavadega on nagu on. Uus metsatulumaks aga maksustaks ka kasvava metsa müügitehingu.
*Tahame või mitte, kuid see raha, mis läheb selleks maksuks peab millegi arvelt tulema. Ma arvan, et see raha läheb praegu puidutöötlemisettevõtete arenguks ja talumeeste abiks. Kas me ikka tahame nende summade vähenemist? Täiesti õieti aru saadud – kaasneb metsamaterjali hinna tõus. See omakorda piirab ja maksuseaduse kehtestamisega korrastab metsa majandamise ja selle järelvalve. Ei usu, et metsakasvataja ja töötleja sellest kaotaksid.
Küsitavused
*Umbes samaks funktsiooniks on mõeldud maamaks. Miks ei võiks maamaksu seadust reformida nii, et ta täidaks umbes samu eesmärke? Arutleda selle üle vast võiks, kuna paljudel juhtudel on tegemist metsamaa müügiga. Usun siiski, et lähem oleks ressursimaks, kuigi, jah, see vaidlus metsa kui ressursi osas on riigikogus lõpuni vaieldud.
*Sellise maksu administreerimine on väga keeruline ja kulukas. Kas see ei söö ära enamikku loodetud tulust? Kahtlused keerulisuses ja kulukuses pole tõsiseltvõetavad, kuna maksupolitsei on tegus. Kordan ka valla osa oma haldusterritooriumil korra tagamisel (valla metsavahid oma residentide teenindamiseks)
Pregusel kujul suhtun ettepanekusse pigem eitavalt.
………………….
Pat Man kirjutas 2002-02-15 14:29:
Hea mõte…
Maksustaks kõiki asjade omanike nii, et võtaks neilt kogu papi ära! Küll siis oleks meil hea elada, kui riigi- ja omavalitsuste ametnikud otsustavad, kes mida tahab ja mida saab.
Aga tõsisemalt – enne, kui hakata maksust rääkima, tuleks välja mõelda mida maksustada. Ülaltoodust ei selgu sugugi, kas tahetakse maksustada omandit, käivet, tulu, kasumit,…
Usun, et seaduseelnõu skitsi valmides (umbes nädala pärast) on ka idee ja taotlus paremini arusaadav.
Enn Oja kirjutas 2002-02-15 00:46:
Maksustatav omand pole enam omand.
1. Kui maksustada OMANDIT, siis sellega sedasama OMANDIT ju tegelikult ei tunnistata. Omandiks on näiteks käekell, hambahari, püksid (kui need parajasti naise jalas pole). Omand tähendas juba rooma eraõiguses isiku TÄIELIKKU võimu asja üle. Meil on kombeks omandit ja omanikku mängida.
2. Saan aru kangest rahasaamise soovist aga see on vaid raha ümbertõstmine ühest taskust teise.
3. Mis tahes tehislik maksustamine moonutab loomulikku nõudmisel-pakkumisel tuginevat raharinglust ning sünnitab uusi tehislikke ning totraid makse.
Hr Oja on eksitatud. Ilmselt olen oma ideed ja eesmärke väljendanud väga segaselt. Vabandan!