Mida ootate Euroopa Liidult?

Küsitlus: Mida ootate Euroopa Liidult?

Kahes viimases Virumaa Teatajas oleme avaldanud Lääne-Virumaale oluliste inimeste euro-arvamusi. Täna võtame otsad kokku.

Torben Porsholdt, Vest-Woodi juht:

Ühest Euroopa Liidus olevast riigist tulnuna olen üpris tuttav liidusisese olukorraga.

Meie ettevõtte jaoks ei too Eesti liitumine mingeid muutusi. Meil on juba praegu head kaubandustingimused Euroopa Liiduga ja minu arvates ei muutuks need ka siis, kui Eesti hääletaks “ei”.

Isiklikus plaanis usun ma ühendatud Euroopa ideesse, kuid ma olen vastu viisile, kuidas seda praegu läbi viiakse. Euroopa Liidu administratiivne aparaat on muutunud liiga suureks – liiga palju bürokraatiat. Uute liikmesriikide administratsiooni lisandumisel kasvab see veelgi.

On ju kuulda olnud nii palju lugusid raha ülekasutamisest, subsiidiumivassingutest, parlamendiliikmete reisikulu-pettustest… Vihastab, kui minu maksudest tulev raha läheb selle peale.

Ühiskonna jaoks, arvan, saavad liitumisel olema mitmed silmaga nähtavad projektid. Euroopa Liidu poolt makstud tee-ehitus, maaelutoetused… Aga mis puudutab üldist elatustaset, pole liitumisest kasu – endine Ida-Saksamaa on siin näiteks.

Kõrgem elatustase saabub siis, kui rahvas ja ettevõtted loovad väärtusi, tooteid. Pelgalt poolt hääletamine seda ei anna.

Ma arvan, et pole nii tähtis, milline saab olema referendumi tulemus. On näiteid riikidest, mis on otsustanud Euroopa Liiduga mitte liituda, kuid omavad siiski liikmetega võrdväärseid kaubandussuhteid.

Karl Mäesepp, Rakvere Kukeküla linnaosa vanem ja Orvuna Kasvanute Liidu tegelane:

Ootan, et maksud läheksid väiksemaks. Just perede olukorra mõttes on praegune elu väga raske. Väga tahaksin, et toidu, eriti leiva hind ei tõuseks. Keskmistele ja vaesematele peredele on see väga tähtis. Euroopa Liidus on paljud saanud selles osas ehmatuse osaliseks.

Aga põllumajanduse osas on liitumine teretulnud. Meile on see uus asi, aga talunikele tuleb liidust häid võimalusi.

Hääletama lähen ja vastu ei ole. Fakt on, et Eesti läheb Euroopa Liitu.

Enn Kuusik, Lääne-Viru politsei ülemkomissar:

Ootan, et Euroopa Liitu astumise mõjud meie riigile ja rahvale positiivsed. Võib-olla just majanduslikus plaanis on see kõige suurem.

Sügavamalt pole liitunud riikide kohta uurinud, aga lehest loetu ja televiisorist nähtu järgi olen küll kindel, et neil pole liitumise järel sugugi halvemini hakanud minema.

Politsei vallas loodan lihtsamat koostööd riikide vahel. Praegu, kui meie inimene seal või nende inimene meil vahele kukub, aetakse asju diplomaatia vahendusel, läbi välisministeeriumi.

Kui on Lääne-Euroopas isiklikke kontakte, siis saab otse ka üht-teist ajada, aga need on väikesed asjad.

Marko Pomerants, Lääne-Viru maavanem:

Üldlevinud demagoogiliseks vastuväiteks Euroopa Liidule on olnud, et alles me ühest liidust tulime. See “alles” nihkub küll järjest kaugemasse minevikku. Kui Nõukogude Liit välja jätta ja mõned lagunenud väiksemad liidukesed siseriiklikult kah, siis tegelikult on inimestes suundumus liitudeks.

Hakkame peale pisemast: abieluliidust, edasi võime jõuda näiteks Rahvaliidu kohaliku algorganisatsioonini, maakonnatasemel omavalitsusliiduni, riigitasemel näiteks tööandjate või tootjate liiduni.

Ja kui mõni liit lõhenebki, siis lahkulöönud otsustavad ikka oma liidu teha. Põhjus üldistatult väga lihtne – on olemas ühised huvid ja arusaamad, mis kaaluvad üles lahusoleku.

Isiklikult hindan liikumisvabadust ja võimalusi, mis aitavad eestlaste heaolu ja elujärge parandada. Euroopa Liidu maadest on mul kogemusi Soomest, Rootsist ja Saksamaalt. Elatustaseme vahe annab ju ikka väga selgelt tunda. Kas me siis ei vääri paremat?

Olev Liblikmann, Väike-Maarja vallavanem:

Toetan liitumist ja loodan, et Eesti suudab võimalikult head tingimused kokku leppida. Et iseseisva Eesti rahvuslikud huvid oleks kaitstud. Liitumisel ootan eesti rahva elujärje tuntavat paranemist.

Loomulikult ma ootan ka, et Euroopa Liidu investeeringute kaasabil luuakse uusi tootmisettevõtteid ja koos nendega uusi töökohti. Elu on näidanud, et kui inimene tööst ilma jääb, satub ta allakäigutrepile, millelt on väga raske tagasi pöörduda. Kui rahval on tööd, jääb ka igasuguseid muid probleeme – kuritegevust, narkomaaniat – vähemaks.

Kindlasti tahaks maaomavalitsuse juhina loota, et Euroopa Liidus paraneb maainimeste olukord. Omavalitsuste osas loodan meie rolli tähtsustumist – keskvalitsus peaks omavalitsusi võtma partneritena. Ega omavalitsused ei taha riigilt almust, tulubaasi laienemine peaks toimuma seadusandluse kaudu.

Väike-Maarjal on sõprusvallad Taanis ja Soomes. Seal on käidud ja nähtud ka nende probleeme, nii et olen päris hästi kursis Euroopa Liidu oludega.

Ly Kivistik, Rakvere Linna Algkooli direktor:

Selge see, et ühinemisest me kuhugi ei pääse. Ootan, et eesti rahvas saaks ühinemisest nii palju head kui vähegi võimalik. Vähem bürokraatiat ja suuremaid võimalusi igas valdkonnas.

Ja muidugi tahan ma, et eestlane ja Eesti riik ei lahustuks suures katlas, et säiliks meie rahvuslik eripära. Juba praegu oleme võtnud paljudest Euroopa riikidest eeskuju ja selles suunas tuleks edasi liikuda. Tahaks loota, et meie otsustajad oskavad näha ja võtta üle selle, mis on väärt. Et otsustes oleks mõte ja Euroopa ei hakkaks meid ahistama.

Euroopa hariduselus toimuvast on palju head üle võtta, aga seda ei tohi teha mõtlematult. Kõike ei tasu rakendada. Neil on asju, mis on tegelikult väljavahetamisel – neid pole mõtet meil proovida.

Aga kokkuvõttes tahan Euroopa Liidu kohta öelda: rahu, ainult rahu!

Euromeelsuse uurimine toimus Lääne-Viru maavalitsuse ja Soome välisministeeriumi projekti “Intervjuud Lääne-Viru arvamusliidritega” raames.

–>Vahur Afanasjev
vahur@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.