Mitmevõistlus pani närveerima
Mikk Joorits tekitas teivashüppe kõrval halle juuksekarvu ka kettaheites, kus põrutas alles viimasel katsel 40.89. Foto: Tairo Lutter |
Kergejõustiku Euroopa esiliiga karikavõistlustel kümnevõistluses täitis kahe läänevirulasega tugevdatud Eesti meeskond seatud ülesande ja tõusis superliigasse.
Poola järel ja Hollandi ees teiseks tulnud Eesti koondis, kuhu kuulusid olümpiavõitja Erki Nool, Indrek Kaseorg, Mikk Joorits ja Ranel Rünk, jõudis kontinendi kaheksa parema sekka viie aasta järel.
Kui meeskonna peatreener Tõnu Kaukis tõdes õnnestunud avapäeva järel, et eesmärgile seistakse küllaltki lähedal, ent siiski parasjagu kaugel, oli tal tuline õigus.
Närvesöövamad hetked algasidki meie kümnevõistlejatele ja kaasaelajatele teisel võistluspäeval.
Komistuskiviks teivashüpe
Pärast kettaheidet oli sunnitud katkestama visa võitlejana tuntud tamsalulane Ranel Rünk, kelle võistlemist segas juba enne esimest ala saadud jalavigastus. 110 m tõkkejooksus õnnestus tal teha vaid paar sammu.
Murettekitavamaks muutus olukord siis, kui isikliku rekordi graafikus liikunud rakverlane Mikk Joorits sai teivashüppes “nulli”. Kuni sinnamaani suurepärase võistluse teinud, 100 m jooksus (10,59) ja kuulitõukes (13.26) isiklikud margid püstitanud Jooritsale jäi alistamatuks teivashüppe algkõrgus 3.80.
Kolmanda nurjunud katse järel varises tagatipuks ka hüppesektori konstruktsioon, pärast mida esitas Eesti protesti ja rakverlane sai uue võimaluse. Paraku tegi tellingute püstitamiseks kulunud aeg Jooritsa kallal oma töö ja aia taha läks seegi katse.
Et neljast mehest läksid arvesse kolme tulemused, muutis Mikk Jooritsa ebaedu eestlaste seisu raskeks. Rahva trööstimiseks veerand tundi õigeid sõnu otsinud Kadrioru staadioni kommentaator sai jutu jälle jooksma, kui Erki Nool ületas teivashüppes 5.30 ja vihane Joorits paugutas juba staadioni teises otsas odaviskes uusi isiklikke rekordeid. Parimal katsel (56.93) maandus viskevahend senisest tippmargist kuus meetrit kaugemale.
Mitmeid kordi nii eufoorias käsi taeva poole tõstnud kui ka murest murtuna peast kinni hoidnud rahvahulk elavnes märgatavalt, paljud asusid paberil võimalikku punktisaaki kokku lööma ja seda konkurentide omaga võrdlema – kõik polnud veel kadunud.
Viimasel alal, 1500 m jooksus hoidsid eestlased kümne punktiga taga olnud hollandlasi piisavas kauguses. Erki Nool lõpetas esimesena, kangete jalgadega Mikk Joorits teisena, kõikidest Hollandi meestest oli kiirem ka Indrek Kaseorg.
Individuaalselt kogus hiljutisest haigusest paranenud Nool parimana 8281 punkti, Kaseorg sai kokku 7644 ja Joorits üheksa alaga 6996 punkti. “Rõõmu tegid kõik üheksa ala ja kuni teibani oli kõik hästi,” lausus Joorits kokkuvõtvalt.
Tekkis ängistus ja viha
Oma endiselt hoolealuselt 7800 punkti alistamist lootnud kergejõustikutreener Jaak Vettik märkis, et noormees oli heas vormis ja usinalt harjutanud. “Ta oleks püstitanud isikliku rekordi,” uskus Vettik ja lohutas ennast Indrek Kaseoru sõnadega, et tõeliseks mitmevõistlejaks saadakse 25-26-aastaselt.
Jaak Vettik pidas võistlust iseenesest mõnusaks ja seal valitsenud meeleolu heaks. “Emotsioonid olid kõrged kuni teivashüppeni ja tõusid pärast seda jälle odaviskes,” tunnistas ta. “Väike ängistus oli ja olin teivashüppe järel vihane, aga mehed võtsid tänu Erkile ennast hästi kokku, läksid täis väge jooksma. Hollandlastest ei olnud neile lõpus õnneks vastast.”
Mõlemal päeval oli Kadrioru staadionil selgelt tunda Lääne-Virust tulnud poolehoidjate kohalolekut. Vaatamata küllaltki krõbedale piletihinnale võis neid loendada mitukümmend.
Eesti seitsmevõistluse naiskond suutis vältida esiliigast väljakukkumist tänu 6215 punktiga Eesti rekordi püstitanud Larissa Netsheporukile, hõivates Suurbritannia võiduga lõppenud jõuproovil viienda koha.
Naiskondlikku võistlust ilmestasid 20-aastane rootslanna Carolina Klüft, kes kogus parimana isiklikku rekordit tähistavad 6692 punkti ja 6282 punktiga teiseks tulnud Sydney olümpiavõitja Denise Lewis Suurbritanniast.
KÜMNEVÕISTLUS:
Meeskondlikud punktid: 1. Poola 23 082, 2. Eesti 22 921, 3. Holland 22 637, 4. Shveits 22 551, 5. Hispaania 22 151, 6. Suurbritannia 21 830, 7. Ungari 21 323, 8. Läti 21 001.
–>Margus Martin
margus@virumaateataja.ee
Uudised
Mitmevõistlust punnitasid ka virulased
Mitmevõistlus pani närveerima
Mikk Joorits tekitas teivashüppe kõrval halle juuksekarvu ka kettaheites, kus põrutas alles viimasel katsel 40.89. Foto: Tairo Lutter
Kergejõustiku Euroopa esiliiga karikavõistlustel kümnevõistluses täitis kahe läänevirulasega tugevdatud Eesti meeskond seatud ülesande ja tõusis superliigasse.
Poola järel ja Hollandi ees teiseks tulnud Eesti koondis, kuhu kuulusid olümpiavõitja Erki Nool, Indrek Kaseorg, Mikk Joorits ja Ranel Rünk, jõudis kontinendi kaheksa parema sekka viie aasta järel.
Kui meeskonna peatreener Tõnu Kaukis tõdes õnnestunud avapäeva järel, et eesmärgile seistakse küllaltki lähedal, ent siiski parasjagu kaugel, oli tal tuline õigus.
Närvesöövamad hetked algasidki meie kümnevõistlejatele ja kaasaelajatele teisel võistluspäeval.
Komistuskiviks teivashüpe
Pärast kettaheidet oli sunnitud katkestama visa võitlejana tuntud tamsalulane Ranel Rünk, kelle võistlemist segas juba enne esimest ala saadud jalavigastus. 110 m tõkkejooksus õnnestus tal teha vaid paar sammu.
Murettekitavamaks muutus olukord siis, kui isikliku rekordi graafikus liikunud rakverlane Mikk Joorits sai teivashüppes “nulli”. Kuni sinnamaani suurepärase võistluse teinud, 100 m jooksus (10,59) ja kuulitõukes (13.26) isiklikud margid püstitanud Jooritsale jäi alistamatuks teivashüppe algkõrgus 3.80.
Kolmanda nurjunud katse järel varises tagatipuks ka hüppesektori konstruktsioon, pärast mida esitas Eesti protesti ja rakverlane sai uue võimaluse. Paraku tegi tellingute püstitamiseks kulunud aeg Jooritsa kallal oma töö ja aia taha läks seegi katse.
Et neljast mehest läksid arvesse kolme tulemused, muutis Mikk Jooritsa ebaedu eestlaste seisu raskeks. Rahva trööstimiseks veerand tundi õigeid sõnu otsinud Kadrioru staadioni kommentaator sai jutu jälle jooksma, kui Erki Nool ületas teivashüppes 5.30 ja vihane Joorits paugutas juba staadioni teises otsas odaviskes uusi isiklikke rekordeid. Parimal katsel (56.93) maandus viskevahend senisest tippmargist kuus meetrit kaugemale.
Mitmeid kordi nii eufoorias käsi taeva poole tõstnud kui ka murest murtuna peast kinni hoidnud rahvahulk elavnes märgatavalt, paljud asusid paberil võimalikku punktisaaki kokku lööma ja seda konkurentide omaga võrdlema – kõik polnud veel kadunud.
Viimasel alal, 1500 m jooksus hoidsid eestlased kümne punktiga taga olnud hollandlasi piisavas kauguses. Erki Nool lõpetas esimesena, kangete jalgadega Mikk Joorits teisena, kõikidest Hollandi meestest oli kiirem ka Indrek Kaseorg.
Individuaalselt kogus hiljutisest haigusest paranenud Nool parimana 8281 punkti, Kaseorg sai kokku 7644 ja Joorits üheksa alaga 6996 punkti. “Rõõmu tegid kõik üheksa ala ja kuni teibani oli kõik hästi,” lausus Joorits kokkuvõtvalt.
Tekkis ängistus ja viha
Oma endiselt hoolealuselt 7800 punkti alistamist lootnud kergejõustikutreener Jaak Vettik märkis, et noormees oli heas vormis ja usinalt harjutanud. “Ta oleks püstitanud isikliku rekordi,” uskus Vettik ja lohutas ennast Indrek Kaseoru sõnadega, et tõeliseks mitmevõistlejaks saadakse 25-26-aastaselt.
Jaak Vettik pidas võistlust iseenesest mõnusaks ja seal valitsenud meeleolu heaks. “Emotsioonid olid kõrged kuni teivashüppeni ja tõusid pärast seda jälle odaviskes,” tunnistas ta. “Väike ängistus oli ja olin teivashüppe järel vihane, aga mehed võtsid tänu Erkile ennast hästi kokku, läksid täis väge jooksma. Hollandlastest ei olnud neile lõpus õnneks vastast.”
Mõlemal päeval oli Kadrioru staadionil selgelt tunda Lääne-Virust tulnud poolehoidjate kohalolekut. Vaatamata küllaltki krõbedale piletihinnale võis neid loendada mitukümmend.
Eesti seitsmevõistluse naiskond suutis vältida esiliigast väljakukkumist tänu 6215 punktiga Eesti rekordi püstitanud Larissa Netsheporukile, hõivates Suurbritannia võiduga lõppenud jõuproovil viienda koha.
Naiskondlikku võistlust ilmestasid 20-aastane rootslanna Carolina Klüft, kes kogus parimana isiklikku rekordit tähistavad 6692 punkti ja 6282 punktiga teiseks tulnud Sydney olümpiavõitja Denise Lewis Suurbritanniast.
KÜMNEVÕISTLUS:
Meeskondlikud punktid: 1. Poola 23 082, 2. Eesti 22 921, 3. Holland 22 637, 4. Shveits 22 551, 5. Hispaania 22 151, 6. Suurbritannia 21 830, 7. Ungari 21 323, 8. Läti 21 001.
–>Margus Martin
margus@virumaateataja.ee