Kristjan kõndis laupäeva hommikul Hansapanga sularahaautomaadi juurde, toksis sisse oma PIN-koodi ja sai soovitud kroonid kätte. Kuid lähemalt uurides selgus, et 100kroonine nägi ainult ühelt poolt ehtne välja. Teine pool oli sulavalge, kui jätta turvamärgistus tähele panemata.
Poes pole selle rahaga midagi peale hakata, sai Kristjanile juba pärast esimest arglikku katset selgeks.
Solvunud krooniomanik läks kodule kõige lähemasse Hansapanga Liivaku kontorisse. Seal keerutati rahatähte käes, soovitati kirjutada avaldus ning anda rahatäht ekspertiisi. «Panga klienditeenindajad kahtlesid tegelikult, et kas ma ikka sain selle rahatähe just Hansapanga sularahaautomaadist,» meenutab Kristjan.
See on ka põhjus, miks ta polnud nõus ebatavalist rahatähte ekspertiisi andma: «Klienditeenindajate jutust paistis selge umbusaldus. Kartsin et äkki jään oma rahast hoopis ilma ja kogu lugu mätsitakse kinni,» räägib Kristjan. Tal ei ole tulnud mõtetki haruldane praakraha mõnele numismaatikule maha müüa – kindlasti suureneks siis 100kroonise väärtus. Täna tahab ta praakrahaga Hansapanga peakontorisse minna.
Hansapank ootab praakraha
Hansapanga suhtekorraldusjuhi Ando Noormetsa sõnul on tal juhtumit raske kommenteerida kuni Kristjan pole oma raha ära toonud ja ekspert seda uurinud. Ta oskab vaid soovitada, et Kristjan tuleks, avalduse kirjutaks ja raha pangale uurimiseks loovutaks.
«Pank on valmis vahetama rahatähte uue vastu. Oma rahast ta kindlasti ilma ei jää,» kinnitab Noormets.
Ta ei oska arvata, kuidas teoreetiliseltki võiks praakraha nende sularahaautomaati sattuda.
Siiski – kui rahatähel on kõik vajalikud turvaelemendid, siis ei saa Noormetsa sõnul kontrollmasinad aru, et tegemist on praagiga. See võib juhtuda, kui rahatähe tagaküljel puudub trükk, aga on turvamärgid.
Talle ei meenu varasemast midagi sarnast.
Eesti Panga avalike suhete nõunik Janno Toots ei mäleta samuti, et ringluses oleva raha seas oleks varem praaki olnud. Aga alati on võimalus, et midagi ikka juhtub.
Eesti Pank on krooniga rahul
Arvestades rahamassi hulka, mis ringluses võib ju praaki juhtuda, ütleb Toots ja kinnitab, et raha ei loe ju inimesed vaid aparaadid.
Tootsi sõnul on praakraha nähtud paljudes teistes riikides, kuid Eesti Pank on oma krooniga väga rahul.
«Kindlasti ei saa rääkida mingist suurest praakraha lainest, see on lihtsalt üks õnnetu erand,» usub Toots.
Tema sõnul on see konkreetne praakrahatäht pärit viimasest tiraa?ist, mis 1999. aastal trükiti Saksamaal ja tõenäoliselt on tegemist tootja praagiga.
«Sellise juhtumi puhul võib inimene selle raha omale suveniiriks jätta, kui summa pole talle suur kaotus,» ütles Toots ja lisas samas, et kindlasti oleks ka Eesti Pangal huvitav seda rahatähte näha.
Janno Toots ei osanud öelda, palju Eestis veel sarnaseid praaksajaseid rahatähti ringluses võib olla. Kuid kuna rahatähti trükitakse poogen korraga, siis teoreetiliselt võib veel mõni praakrahatäht pangaautomaadis varitseda.
Praakraha hind ületab kümnekordselt ehtsa oma
Kollektsionäär Ülo Laul läks elevile kuuldes sajakroonisest praakrahast.
Laul on oma sõnul juba varem sellist praaksajakroonist näinud, kuid ei suutnud toona seda oma kollektsiooni hankida. Laul ise oleks silma pilgutamata nõus sellise praakraha eest välja käima 300 krooni, kuid kinnitas, et oksjonil saab selle eest märksa kõvemat hinda.
Nii oleks rahatähe omanikul kõige kasulikum see enampakkumisele panna, kus selle hind võib tõusta kas või tuhande kroonini.
Eestlased armastavad kanda taskus paberraha
Ühekrooniste rahatähtede ringlusse laskmine lõpetati juba 1998. aastal. Neid tellitigi ainult üks tiraa?, mis aja jooksul asendati müntidega. 2-ja 5krooniste pangatähtede varu on lähiaastate nõudluse katmiseks piisav.
Eesti Panga avalike suhete nõuniku Janno Tootsi sõnul eelistab rahvas paberraha müntidele. Keskpank omalt poolt on valmis rohkem münte ringlusse saatma, aga Eesti paistab maailmas silma just selle poolest, et on väga paberrahakeskne ja müntide osa on meil väga väike.
Eelmisel aastal tehti uus 25kroonine. See jääb ilmselt viimaseks uue kujunduse saanud Eesti rahaks.
Ringlusse minevast paberrahast sorteeritakse välja määrdunud, kulunud ja katkised pangatähed. Näiteks kõrvaldati 2000. aastal ja hävitati 28 miljonit erinevat rahatähte.
Hetkel on Eestis käibel umbes 60 miljonit rahatähte, neist umbes 10,5 miljonit on 100kroonised.
Uudised
VE: Eesti rahatäht, mis maksab …
Esmaspäev. 7. juuli 2003 | UUDISED
Rahatäht, mis maksab 1000 krooni
«Kuidas on võimalik, et praakraha käibele jõuab?» imestab Kristjan. Laupäeval sai ta Hansapanga sularahaautomaadist 100kroonise, millel üks külg oli trükkimata.
Pille Rõivas
Poes pole selle rahaga midagi peale hakata, sai Kristjanile juba pärast esimest arglikku katset selgeks.
Solvunud krooniomanik läks kodule kõige lähemasse Hansapanga Liivaku kontorisse. Seal keerutati rahatähte käes, soovitati kirjutada avaldus ning anda rahatäht ekspertiisi. «Panga klienditeenindajad kahtlesid tegelikult, et kas ma ikka sain selle rahatähe just Hansapanga sularahaautomaadist,» meenutab Kristjan.
See on ka põhjus, miks ta polnud nõus ebatavalist rahatähte ekspertiisi andma: «Klienditeenindajate jutust paistis selge umbusaldus. Kartsin et äkki jään oma rahast hoopis ilma ja kogu lugu mätsitakse kinni,» räägib Kristjan. Tal ei ole tulnud mõtetki haruldane praakraha mõnele numismaatikule maha müüa – kindlasti suureneks siis 100kroonise väärtus. Täna tahab ta praakrahaga Hansapanga peakontorisse minna.
Hansapank ootab praakraha
Hansapanga suhtekorraldusjuhi Ando Noormetsa sõnul on tal juhtumit raske kommenteerida kuni Kristjan pole oma raha ära toonud ja ekspert seda uurinud. Ta oskab vaid soovitada, et Kristjan tuleks, avalduse kirjutaks ja raha pangale uurimiseks loovutaks.
«Pank on valmis vahetama rahatähte uue vastu. Oma rahast ta kindlasti ilma ei jää,» kinnitab Noormets.
Ta ei oska arvata, kuidas teoreetiliseltki võiks praakraha nende sularahaautomaati sattuda.
Siiski – kui rahatähel on kõik vajalikud turvaelemendid, siis ei saa Noormetsa sõnul kontrollmasinad aru, et tegemist on praagiga. See võib juhtuda, kui rahatähe tagaküljel puudub trükk, aga on turvamärgid.
Talle ei meenu varasemast midagi sarnast.
Eesti Panga avalike suhete nõunik Janno Toots ei mäleta samuti, et ringluses oleva raha seas oleks varem praaki olnud. Aga alati on võimalus, et midagi ikka juhtub.
Eesti Pank on krooniga rahul
Arvestades rahamassi hulka, mis ringluses võib ju praaki juhtuda, ütleb Toots ja kinnitab, et raha ei loe ju inimesed vaid aparaadid.
Tootsi sõnul on praakraha nähtud paljudes teistes riikides, kuid Eesti Pank on oma krooniga väga rahul.
«Kindlasti ei saa rääkida mingist suurest praakraha lainest, see on lihtsalt üks õnnetu erand,» usub Toots.
Tema sõnul on see konkreetne praakrahatäht pärit viimasest tiraa?ist, mis 1999. aastal trükiti Saksamaal ja tõenäoliselt on tegemist tootja praagiga.
«Sellise juhtumi puhul võib inimene selle raha omale suveniiriks jätta, kui summa pole talle suur kaotus,» ütles Toots ja lisas samas, et kindlasti oleks ka Eesti Pangal huvitav seda rahatähte näha.
Janno Toots ei osanud öelda, palju Eestis veel sarnaseid praaksajaseid rahatähti ringluses võib olla. Kuid kuna rahatähti trükitakse poogen korraga, siis teoreetiliselt võib veel mõni praakrahatäht pangaautomaadis varitseda.
Praakraha hind ületab kümnekordselt ehtsa oma
Kollektsionäär Ülo Laul läks elevile kuuldes sajakroonisest praakrahast.
Laul on oma sõnul juba varem sellist praaksajakroonist näinud, kuid ei suutnud toona seda oma kollektsiooni hankida. Laul ise oleks silma pilgutamata nõus sellise praakraha eest välja käima 300 krooni, kuid kinnitas, et oksjonil saab selle eest märksa kõvemat hinda.
Nii oleks rahatähe omanikul kõige kasulikum see enampakkumisele panna, kus selle hind võib tõusta kas või tuhande kroonini.
Eestlased armastavad kanda taskus paberraha
Ühekrooniste rahatähtede ringlusse laskmine lõpetati juba 1998. aastal. Neid tellitigi ainult üks tiraa?, mis aja jooksul asendati müntidega. 2-ja 5krooniste pangatähtede varu on lähiaastate nõudluse katmiseks piisav.
Eesti Panga avalike suhete nõuniku Janno Tootsi sõnul eelistab rahvas paberraha müntidele. Keskpank omalt poolt on valmis rohkem münte ringlusse saatma, aga Eesti paistab maailmas silma just selle poolest, et on väga paberrahakeskne ja müntide osa on meil väga väike.
Eelmisel aastal tehti uus 25kroonine. See jääb ilmselt viimaseks uue kujunduse saanud Eesti rahaks.
Ringlusse minevast paberrahast sorteeritakse välja määrdunud, kulunud ja katkised pangatähed. Näiteks kõrvaldati 2000. aastal ja hävitati 28 miljonit erinevat rahatähte.
Hetkel on Eestis käibel umbes 60 miljonit rahatähte, neist umbes 10,5 miljonit on 100kroonised.