Eesti muuseumide V näituste festival Narvas 30. september-1. oktoober 2002
Käesoleva nädala algul toimus Narva Hermanni kindluses asuvas muuseumis järjekordne Eesti muuseumiprofessionaalide kokkusaamine, kus Eesti Muuseumiühingu, Narva Linnavalitsuse ja Narva Muuseumi korraldusel sai teoks traditsiooniline näituste konkurss ja sisukas seminar.
Seekordsel, juba viiendatel Eesti muuseumide näituste festivalil Narvas osales üle 150 muuseumispetsialisti Eestimaa erinevatest piirkondadest. Põhiettekande teemal “Muuseum ja turg. Ootused ja probleemid”, mis puudutas muuseumireformi plusse ja miinuseid Hollandis kümne aasta jooksul tehtud ümberkorraldustest, esitas külalisena Eestisse kutsutud filosoofiadoktor Jan Vaessen. Mahukas ettekanne analüüsis regulatsioonimehhanisme, mis tagasid uute printsiipide efektiivse toimimise Hollandi näitel ja riigi ning muuseumiinstitutsioonide partnersuhteid koos pikemaajaliste eelarvegarantiidega.
Ettekandele järgnenud elav diskussioon tõi esile mitmeid analoogseid probleeme ka meie muuseumides kavandatavate ümberkorraldustega. Arutelu tõi eredalt välja Hollandis toimunud reformile eelnenud pädeva uuringu vajalikkuse ka Eestis, mis mahuka raportina fikseeriks muuseumi spetsiifiliste valdkondade hetkeseisu nii kogu riigis kui ka üksikute institutsioonide lõikes. Näiteks oli Hollandis kaasatud riikliku muuseumipoliitilise strateegia väljakujundamise ja otsuste tegemise protsessi kuus erinevat muuseumitega tegelevat riiklikku ning valitsusvälist organisatsiooni .
Eesti muuseumidest konkureerisid käesoleval aastal festivalil näitustega kuus muuseumi. 30 000.- krooni suurune preemiafond jagunes peale z^ürii põhjalikku arutelu järgmiselt: I koha pälvis mahukale uurimistööle baseeruv Tallinna Linnamuuseumi näitus MAARJAMAA TAGASITULEK, kus tutvustati põhjalikult katoliikluse ajalugu Eesti aladel ning mille koostajaks oli teadur Toomas Abiline.
II koha sai Piirivalvemuuseumi ekspositsioon “IDAPIIR: 1920-1940”, koostaja Ruth Ristmägi, mis esitles huvitavat dokumentaalset allikmaterjali atraktiivsete kujunduselementidega. Seekord anti välja kaks võrdset III kohta, mis läksid väljapanekule “TULEKUD JA MINEKUD” koostajaks Heli Nurger Harjumaa Muuseumist ning Tartu Kunstimuuseumi kontseptuaalsele näituseprojektile “LADESTUMINE”, kuraatoriteks Ahti Seppet ja Hannes Varblane.
Meie muuseumite sisesele koostöövajadusele ning erinevate tegevuslõikude spetsiifikale orienteeritud seminar toimus 1. oktoobril kolmes töörühmas, kus kokku osales üle saja erialaspetsialisti ning mida juhtisid teadustöö aspektist Aivar Põldvee Eesti Ajaloomuuseumist, koguhoidjate probleemidest lähtudes Helgi Põllo Hiiumaa muuseumist ja muuseumipedagoogika arendamise vajadusi silmas pidades Virve Tuubel Eesti Rahva Muuseumist. Antud teemade sissejuhatavad ettekanded pidasid vastavalt Piret Õunapuu ja Riina Reinveld Eesti Rahvamuuseumist ning Heli Nurger Harjumaa muuseumist.
Õnnestunud üritus andis võimaluse loota traditsiooni jätkumistele Eesti Muuseumiühingu initsiatiivil ning kohtuda Narvas 29. ja 30. septembril 2003. aastal.
Ülle Kruus, Eesti Muuseumiühingu juhatuse liige
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Narva kogunes kogemusi vahetama enam kui 150 muuseumispetsialisti
Eesti muuseumide V näituste festival Narvas 30. september-1. oktoober 2002
Käesoleva nädala algul toimus Narva Hermanni kindluses asuvas muuseumis järjekordne Eesti muuseumiprofessionaalide kokkusaamine, kus Eesti Muuseumiühingu, Narva Linnavalitsuse ja Narva Muuseumi korraldusel sai teoks traditsiooniline näituste konkurss ja sisukas seminar.
Seekordsel, juba viiendatel Eesti muuseumide näituste festivalil Narvas osales üle 150 muuseumispetsialisti Eestimaa erinevatest piirkondadest. Põhiettekande teemal “Muuseum ja turg. Ootused ja probleemid”, mis puudutas muuseumireformi plusse ja miinuseid Hollandis kümne aasta jooksul tehtud ümberkorraldustest, esitas külalisena Eestisse kutsutud filosoofiadoktor Jan Vaessen. Mahukas ettekanne analüüsis regulatsioonimehhanisme, mis tagasid uute printsiipide efektiivse toimimise Hollandi näitel ja riigi ning muuseumiinstitutsioonide partnersuhteid koos pikemaajaliste eelarvegarantiidega.
Ettekandele järgnenud elav diskussioon tõi esile mitmeid analoogseid probleeme ka meie muuseumides kavandatavate ümberkorraldustega. Arutelu tõi eredalt välja Hollandis toimunud reformile eelnenud pädeva uuringu vajalikkuse ka Eestis, mis mahuka raportina fikseeriks muuseumi spetsiifiliste valdkondade hetkeseisu nii kogu riigis kui ka üksikute institutsioonide lõikes. Näiteks oli Hollandis kaasatud riikliku muuseumipoliitilise strateegia väljakujundamise ja otsuste tegemise protsessi kuus erinevat muuseumitega tegelevat riiklikku ning valitsusvälist organisatsiooni .
Eesti muuseumidest konkureerisid käesoleval aastal festivalil näitustega kuus muuseumi. 30 000.- krooni suurune preemiafond jagunes peale z^ürii põhjalikku arutelu järgmiselt: I koha pälvis mahukale uurimistööle baseeruv Tallinna Linnamuuseumi näitus MAARJAMAA TAGASITULEK, kus tutvustati põhjalikult katoliikluse ajalugu Eesti aladel ning mille koostajaks oli teadur Toomas Abiline.
II koha sai Piirivalvemuuseumi ekspositsioon “IDAPIIR: 1920-1940”, koostaja Ruth Ristmägi, mis esitles huvitavat dokumentaalset allikmaterjali atraktiivsete kujunduselementidega. Seekord anti välja kaks võrdset III kohta, mis läksid väljapanekule “TULEKUD JA MINEKUD” koostajaks Heli Nurger Harjumaa Muuseumist ning Tartu Kunstimuuseumi kontseptuaalsele näituseprojektile “LADESTUMINE”, kuraatoriteks Ahti Seppet ja Hannes Varblane.
Meie muuseumite sisesele koostöövajadusele ning erinevate tegevuslõikude spetsiifikale orienteeritud seminar toimus 1. oktoobril kolmes töörühmas, kus kokku osales üle saja erialaspetsialisti ning mida juhtisid teadustöö aspektist Aivar Põldvee Eesti Ajaloomuuseumist, koguhoidjate probleemidest lähtudes Helgi Põllo Hiiumaa muuseumist ja muuseumipedagoogika arendamise vajadusi silmas pidades Virve Tuubel Eesti Rahva Muuseumist. Antud teemade sissejuhatavad ettekanded pidasid vastavalt Piret Õunapuu ja Riina Reinveld Eesti Rahvamuuseumist ning Heli Nurger Harjumaa muuseumist.
Õnnestunud üritus andis võimaluse loota traditsiooni jätkumistele Eesti Muuseumiühingu initsiatiivil ning kohtuda Narvas 29. ja 30. septembril 2003. aastal.
Ülle Kruus, Eesti Muuseumiühingu juhatuse liige