Eesti Televisiooni reþissöör Tiiu Vahi, hilisem laulusaate «Entel-Tentel» reþissöör mäletab päeva, mil tumedapäine nägus noormees esmakordselt telemaja uksest sisse astus, et diktorite konkursist osa võtta.
«Ta jäi mulle kohe meelde, oli väga kena poiss,» räägib Vahi, kelle ülesanne oli siis poolsada kandidaati üksteise järel välja hõigata ja þürii ette saata. «Kui ma ta sisse saatsin, siis ütles ta veel, et hoia mulle pöialt… Ja ma hoidsin ka, sest ma tõesti tahtsin, et ta läbi saaks.»
Tennosaar saigi, olles peagi viiekümneseks saava Eesti Televisiooni esimene meesdiktor.
Aastaid hiljem, kui Tennosaarel oli seljataga nn Kremli ööbiku karjäär ning gastroleerimised Nõukogude Liidus, viis elutee neid Vahiga uuesti kokku: Tennosaar tuli televisiooni tagasi ja ühiselt hakati tegema ülipopulaarset lastesaadet «Entel-Tentel», mis sai omakorda epohhiloovaks, sest sellega pandi alus üle-eestilistele lastelauluvõistlustele teleekraanil.
«Teate, ta oli väga õrna hingega inimene, mehe kohta ehk isegi liiga hella südamega,» meenutab Vahi. Polnud harv, et lastega helladel teemadel vesteldes tulid silma liigutuspisarad või hääl hakkas värisema. «Ja lastega sai ta väga hästi läbi… Nojah, kõige enam olid temasse armunud muidugi laululaste emad,» muigab Vahi.
Reet Linna, kauaaegne ETV muusikatoimetaja oli üks viimaseid, kel Tennosaarega teleintervjuu teha õnnestus – eelmisel sügisel pärast tema 75. sünnipäeva.
Linna mäletab Tennosaart vitaalse, värvika ja vaimuka inimesena. Nende teed ristusid estraadilaval 1970ndate lõpul ja 1980ndatel, mil duett Reet ja Ivo Linna estraadiorkestriga mööda Eestimaad tiirutas.
«Kalmer oli erakordne inimene. Ta tuli alati ja ütles mulle, et oi, sa näed täna nii hea välja,» muheleb Linna. Isegi nende viimasel tööalasel kohtumisel telesaate «Tuleb tuttav ette» intervjuu eel võttis Tennosaar Linna uksel rõõmsalt vastu, kallistas ja ütles: «Noh, ikka oled veel täitsa kobe!»
Ning vitaalsust jagus tal Linna kinnitusel elu lõpuni. Ka siis, kui telerahvas intervjuuga ühele poole sai, nõudis ta, et jäädaks veel väikesele viskile. «Mul on ikka väike pits lubatud,» öelnud ta, ehkki kehv tervis kimbutas Tennosaart juba mullugi.
Linnale meenub ka laulja öeldud mõtlemapanev lause. «Juubelil tunnistas ta, et oli puudutatud, et talle sellist tähelepanu ei pööratud, nagu ta ise oodanud oli – kaasa arvatud Eesti Televisioon. Ta ütles siis: «Muidugi olen ma nõus intervjuud andma, sest tahan rahvale ja kuulajatele näidata, et ma elan veel.»»
Linna mäletab ka, et laulumehe üks kirg oli luuletuste lugemine. Eriti siis, kui pisut hundijalavett pruugitud. Nii pajatab Linna loo kontsertreisist Tennosaare kodupaika Põlvamaale 1980ndate keskpaiku.
«Kui kontsert oli läbi, viis ta väga hea sõber, siis piimakombinaadi direktor, meid peolauda… Mäletan, kuidas me otse tootmisliinilt tulnud rõõska koort koos mingi joogiga jõime ja kus siis hakkas Kalmer luuletusi lugema… Ei tea, millegipärast meenus täna just see kohtumine,» poetab Linna.
«Entel-Tentelile» lisaks jättis Tennosaar telearhiivi veel teisegi olulise jälje – tema viimane saade, koos Leo Normetiga tehtud «Heli jälg» vaatles paljusid manalateele siirdunud muusikuid, aidates kaardistada siinse estraadimuusika arengut.
Saate reþissöör Elmo Lööve, kes 1960ndate keskel televisiooni tööle tulles sattus Tennosaarega esmalt kokku ETV ansamblis kontrabassi mängides, ütleb kauaaegse toimetaja kohta esimese hooga vaid üht: igati vahva sell.«Me saime jube hästi läbi, ta oli vastutulelik ja sõbralik,» kirjeldab ta.
See «Kiidjärve poiss» (nagu Tennosaar end ise humoorikalt kutsus) suutis alati halva heaks keerata ja rahva näo naerule viia, sest temast lihtsalt kiirgas heasüdamlikkust,» meenutab reþissöör. «Pean tema elutööks igal juhul «Entel-Tentelit» – ja mitte üksnes seepärast, et ta lastega hästi läbi sai, vaid et ta tegi eesti rahvale suure teene, tuues lapsed laulu juurde.»
«Entel-Tenteli» heledahäälne Anu Sepp (toona Tõrs), kelle esituses kuulsid televaatajad laule «Hei, kelgule!» või «Ehitame maja», iseloomustab Tennosaart äärmiselt sooja inimesena. Ja see, et ta juba üleliiduliselt kuulus oli ja täiesti tundmatute lastega pidi tegelema, ei olnud Onu Kalmeri jaoks Sepa mälestusis mingi probleem.
Ka Mikk Jürisson, «Kriipsu-Kaarli» kuulsaks laulnu, tõdeb, et Tennosaar armastas lapsi väga. «Ja lapsed tundsid selle ära, see oli põhjus, miks nad ikka ja jälle tema sülle tahtsid pugeda. Olen 40 aastat ilmas elanud ja võin julgelt öelda, et ta oli üks suurema südamega inimesi, keda üldse tean.»
Jürisson mäletab telelaululaste juubelikohtumisi Onu Kalmeriga, tunnistades, et ehk võinuks nad üheskoos toonasele saatejuhile hilisemas elus mingilgi moel rohkem abiks olla. «Mäletan, et tabasin end mõttelt, et Tennosaar tundis ennast kuidagi üksikuna,» ütleb ta viimast kohtumist meenutades.
Mati Talvikul, Kalmeri õe Endla pojal olid oma onuga lähedased suhted kuni viimase hetkeni. Ta möönab, et tohtrid ennustasid vanameistrile lõppu juba ligi viis aastat tagasi, kui maksavähk organismis karmi laastamistööd oli teinud. «Öeldi, et noh, paar kuud ehk veel, ometi pidas ta nii kaua vastu,» imetleb Talvik.
Ise õnnestus tal Tennosaarest saade teha vanameistri 50 aasta juubeliks pea 26 aastat tagasi.
Kas oli midagi sellist, mis jäigi Tennosaarele ütlemata, küsin tema kauaaegselt sõbralt ja kolleegilt Tiiu Vahilt. «Võib-olla vaid see jääb kripeldama, et sa ei oska inimest õigel ajal hinnata ja tänada selle eest, mis ta teinud on, vaid mõistad seda alles siis, kui teda enam ei ole..»
Kalmer Tennosaare tähelend
• 1955. aastal võitis Kalmer Tennosaar ETV diktorite konkursi, alustades diktorina tööd 1. jaanuaril 1956. aastal. Aasta hiljem jätkas ta muusikasaadete toimetajana
• 1957. aastal võitis Tennosaar medali Moskva noorsoofestivalilt, mis pani aluse tema edule lauljana, aasta hiljem esines edukalt üleliidulisel estraadikonkursil
• 1962.-1968. aastani tegi Tennosaar teletöös pausi ning keskendus enam lauljakarjäärile: algasid kontserditurneed NSVLis
• 1968. aastal naasis Tennosaar ETVsse, kus saavutas üleriigilise populaarsuse saadetega «Entel-Tentel» ja «Trika-trei»
• 1992. aastani töötas Tennosaar ETV muusikasaadete toimetuses . Tema viimane saade «Helijälg» andis läbilõike Eesti estraadimuusika arenguteest.
Allikas: ETV
Pühapäeval kell 10 näitab ETV Kalmer Tennosaare mälestussaadet «Onu Kalmeri mälestuseks». Tennosaare ärasaatmine on laupäeval, 25. septembril kell 12 Eesti Televisiooni esimeses stuudios, muldasängitamine kell 14 Rahumäe kalmistul.
Töötanud ENSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituudis, Eesti Agrometeoroloogia Laboratooriumis, mitme NSV Liidu observatooriumi ja instituudi koosseisus, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis vanem- ja peateadurina, Eesti Riigikaitse Akadeemias ja Sisekaitse Akadeemias rakendusmeteoroloogia õppejõuna.
21. septembril möödub 60 aastat verisest vennatapulahingust Porkuni lähistel Lääne-Virumaal, kus vastamisi sattusid Vene ja Saksa mundris eesti mehed. Saksa vormis hukkunute hauatähised jäid punavõimule mitut puhku ette.
VE: vedurimeeste streik
Toetusstreigi tõttu käigust ära 20 rongi
Allar Viivik, SLÕL, laupäev. 25. september 2004
Edelaraudtee vedurimeeste eile alanud streik jättis käigust ära enamiku diiselronge.
«Kell 16.30 väljunud Türi rongi asendusbuss oli täis. Sinna ei saanud pileteid,» rääkis Eva Tamfeld, kes pidi ootama järgmist bussi.
Iga päev Kohila ja Tallinna vahet sõitev Lidia Sepp kurtis, et ei saanud hommikul õigeks ajaks tööle. «Õnneks sain Sebe bussiga Tallinna. Aga teavet, millal ja kus asendusbussid liiguvad, on vähe.»
Nördinud oli ka Toivo Niin. «Hommikul 7.15 Kohilast välja sõitma pidanud rongi asendusbussiga oli segadus,» ütles ta. Tund hiljem aga väljus buss kümmekond minutit enne õiget aega. Õnneks viis naine mehe autoga tööle. «Aga need on lisakulud ning asendamine on veidike läbimõtlematu,» kinnitas Niin.
Kokku saab Edelaraudtee kahepäevase streigiga kahju ligi 4 miljonit krooni. Seda nõutakse välja streikijatelt, kuid viimased pole nõus kahju hüvitama.
Eile hommikul ei lasknud Eesti Raudtee Kopli jaama turvamees vedurimeeste ametiühingujuhti Heino Rüütlit jaama. Rüütel tegi kohe politseile avalduse, milles palus tagada ametiühingute õiguslik kaitse. «Selline toimimisviis on seadusevastane, kuna kehtiva seaduse kohaselt pole ettevõttel õigust ametiühingute tegevust takistada,» teatas Ametiühingute Keskliit BNSile.
Eesti Raudtee avalike suhete juhi Priit Koffi sõnul võivad nende territooriumil viibida vaid ettevõtte töötajad. «Paraku Heino Rüütel pole meie töötaja,» selgitas Koff.