• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

VE: Ehrnrooth, Adolf – legendaarne kindral

Autor Avo | Avaldatud: 14. märts 2004
Maarjamaa Risti kavaler

BNS/DELFI
14. märts 2004 5:46
AdolfEhrnrooth.jpg: Soomes maeti laupäeval legendaarne jalaväe erukindral, esimese klassi Maarjamaa Risti kavaler Adolf Ehrnrooth.

99-aastane sõjasangar Ehrnrooth, keda soomlased peavad marssal Carl Gustaf Emil Mannerheimi kõrval oma iseseisvuse sümboliks, suri 26. veebruari varahommikul.

Ehrnroothile korraldati riiklikud matused.

Eestit esindas matustel major Jaanus Elvre, Eesti kaitseatašee Soomes ja Rootsis.

Ehrnroothile andis Maarjamaa Risti president Lennart Meri 1998. aastal.

“Sinise taeva ja valge lumega matavad soomlaste kõrval ka eestlased oma lugupeetud ja armastatud jalaväekindrali Adolf Ehrnroothi. Kindral teenis Soome Vabariiki nii sõjas kui rahus. Ta oli eeskujuks taassündinud Eesti kaitseväele. Meie veteranid ei unusta tema südamlikke sõnu ja julgustavat pilku,” ütles Meri oma kaastundeavalduses.

Kindral Ehrnrooth, kelle sugupuu ulatub tagasi 16. sajandisse Narva, oli ka Mannerheimi Risti kavaler.

BNS/DELFI
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Mehhiko ralli: eestlaste eneseuhkus sai sel nädalal päästetud!

Autor Avo | Avaldatud: 14. märts 2004
Markko Märtin võitis Mehhiko ralli!

Delfi Autoleht
12. märts 2004 14:11
 
Markko Märtin Mehhiko rallil

Markko Märtin võitis esmakordselt autoralli maailmameistrivõistluste kavva kuulunud Mehhiko ralli, teisena lõpetas eestlase meeskonnakaaslane Francois Duval, kes kindlustas Fordi rallimeeskonda koordineerivale M-Sport’ile nende 100ndal WRC stardil kaksikvõidu.

Üldarvestuses järgnesid Fordi duole Carlos Sainz (kaotus 1 minut ja 20,9 sekundit), Petter Solberg (kaotus 3 minutit ja 14,7 sekundit), Mikko Hirvonen (kaotus 3 minutit ja 36,2 sekundit), Marcus Grönholm (kaotus 3 minutit ja 58,4 sekundit), Jussi Välimäki (kaotus 11 minutit ja 6,9 sekundit) ja Gilles Panizzi, kes ralli kokkuvõttes kaotas Märtinile 11 minutit ja 30,6 sekundit.

Märtinile tõi Mehhiko ralli võidu ühtlaselt kiire sõit ning konkurentide probleemid.

Avapäeva kiiruskatsete järel Mehhiko rallit juhtinud Petter Solbergi autol purunes enne päeva viimasesse ajakontrolli ning teenindusse sisenemist generaator, mistõttu norralase Subaru Impreza WRC 2004 auto enam ei käivinud ning ekipaaž oli sunnitud kasutama kõrvalist abi, et auto ajakontrolli ning teenindusse saada.

Kuna reeglitega on kõrvalise abi kasutamine vastuolus, siis karistati norralast 5-minutilise ajatrahviga, millele lisandus ajakontrolli hilinemise eest 40-sekundiline trahv.

Pärast Solbergi katkestamist kerkis ralli liidriks Loeb, kuid tema sõit lõppes pärast teist laupäevast kiiruskatset, kui prantslane kivile maandudes auto põhja lõhkus ning mootorist seetõttu õli välja jooksis.

Samuti Märtinist pärast reedet eespool olnud Grönholmi lootused ralli võidule lõppesid esimesel laupäevasel kiiruskatsel, kui soomlase Peugeot 307 WRC auto roolivõimendi purunes. Grönholmi õnnetuseks tuli tal katkise roolivõimendiga läbida kokku kolm kiiruskatset.

Pühapäevale läks Märtin vastu 14,4 sekundilise eduga Sainzi ees, kellega kolmel kiiruskatsel ka tuline heitlus maha peeti. Lahingust väljus seekord võitjana Märtin, kuna Sainz keeras kolmeteistkümnendal kiiruskatsel oma auto külili ning langes üldarvestuses kolmandaks.

Ka Märtini jaoks ei kulgenud Mehhiko ralli muretult. Neljandal kiiruskatsel tegi eestlane 170 kilomeetrilisel tunnikiirusel pirueti, milles Märtini auto imekombel terveks jäi.

Kaheksanda ja üheksanda kiiruskatse stardis ei töötanud Märtini auto automaatne stardisüsteem, mistõttu suri mõlema kiiruskatse alguses eestlase Focus RS WRC 03 auto mootor välja. Kaheksandal kiiruskatsel läks Märtini auto ühtlasi ka põlema.

Enne kümnendat kiiruskatset eksis Märtini kaardilugeja Michael Park arvutamisega, mistõttu ekipaaž hilines kiiruskatse starti ning sai 10 sekundit trahvi.

Mehhiko ralli viimase viieteistkümnenda 27,85 kilomeetri pikkuse kiiruskatse võitis Marcus Grönholm, kellele järgnesid Petter Solberg (kaotus 5,1 sekundit), Carlos Sainz (kaotus 17,3 sekundit), Markko Märtin (kaotus 25,6 sekundit), Mikko Hirvonen (kaotus 26,5 sekundit), Francois Duval (kaotus 27,8 sekundit), Harri Rovanperä (kaotus 34,4 sekundit) ja Jussi Välimäki, kes kiiruskatsel kaotas Grönholmile 1 minut ja 3,1 sekundit.

Mehhiko ralli võit tõstis Markko Märtini jagama autoralli maailmameistrivõistluste tänavuse punktitabeli liidrikohta Sebastien Loebiga.

Fordi kaksikvõit tõstis autotootja ühtlasi juhtima meeskondlikut punktitabelit.

DELFI Autoleht õnnitleb Markko Märtinit ja Michael Parki karjääri kolmanda autoralli maailmameistrivõistluste ralli võidu puhul ning soovib ekipaažile kiirust ja õnne eesolevaks hooajaks!

Tulemused kiiruskatsete kaupa:

Mehhiko ralli 3. päev (LEG 3):

SS 11, SS 12, SS 13, SS 14, SS 15

Markko Märtini kohad Mehhiko ralli pühapäevastel kiiruskatsetel olid vastavalt: 1. (1.), 2. (1.), 2. (1.), 3. (1.), 4. (1.)

Mehhiko ralli 2. päev (LEG 2):

SS 5, SS 6, SS 7, SS 8, SS 9, SS 10

Markko Märtini kohad Mehhiko ralli teise päeva kiiruskatsetel olid vastavalt: 2. (3.), 3. (2.), 2. (1.), 3. (1.), 5. (1.), 3. (1.)

Mehhiko ralli 1. päev (LEG 1):

SS 1, SS 2, SS 3, SS 4

Markko Märtini kohad Mehhiko ralli avapäeva kiiruskatsetel olid vastavalt: 3. (3.), 6. (4.), 5. (4.), 7. (5.)

* sulgudes on Märtini koht üldkokkuvõttes pärast kiiruskatse lõppu

Sündmused kiiruskatsete kaupa:

SS 13:

Carlos Sainz keeras oma auto üle katuse (loe lisa).

SS 10:

Markko Märtin hilines kiiruskatse starti ning sai 10-sekundilise ajatrahvi (loe lisa).

SS 9:

Markko Märtini auto mootor suri stardis välja.

SS 8:

Markko Märtini auto mootor suri stardis välja ning eestlase auto läks kiiruskatsel ka põlema, kuid midagi hullu ei juhtunud.

SS 7:

Harri Rovanperä lõhkus oma auto juhtimissüsteemi. Mikko Hirvonen lõhkus oma auto vedrustuse ning tegi ühtlasi pirueti.

SS 6:

Sebastien Loeb katkestas ralli pärast kiiruskatse lõppu, kuna auto õlisüsteem lekkis (loe lisa). Gigi Galli katkestas ralli vedrustuse purunemise tõttu. Markko Märtin suretas kiiruskatse stardis auto mootori välja.

SS 5:

Marcus Grönholmi autol purunes roolivõimendi. Gigi Galli autot vaevasid tehnilised probleemid, mistõttu ta kaotas kiiruskatsel parimale koguni 40 minuti ja 21,2 sekundiga. Gilles Panizzi autot vaevasid tehnilised probleemid. Markko Märtin suretas kiiruskatse stardis auto mootori välja.

SS 4:

Markko Märtin tegi kuuenda käiguga sõites pirueti (loe lisa). Petter Solbergi auto ei käivitunud enne ajakontrolli ning norralane sai 5-minutit trahvi (loe lisa). Luis Perez Companc sõitis teelt välja ja katkestas.

SS 2:

Harri Rovanperä läbis kiiruskatse katkise rehviga. Gigi Galli autol ei töötanud pidurid.

SS 1:

Harri Rovanperä autol oli piduritega probleeme. Francois Duvali autol purunes kiiruskatsel rehv. Mikko Hirvoneni autol purunes rehv. Gilles Panizzi lõhkus kurvi lõigates oma auto esivedrustuse. Gigi Galli autol oli probleeme piduritega.

Mehhiko ralli lõpptulemused:

KOHT SÕITJA/AUTO AEG KAOTUS
1. Markko MÄRTIN (EE) 4:06:46.2 0.0
Ford Focus RS WRC 03
2. Francois DUVAL (B) 4:07:28.7 +42.5
Ford Focus RS WRC 03
3. Carlos SAINZ (E) 4:08:07.1 +1:20.9
Citröen Xsara
4. Petter SOLBERG (N) 4:10:00.9 +3:14.7
Subaru Impreza WRC 2004
5. Mikko HIRVONEN (FIN) 4:10:22.4 +3:36.2
Subaru Impreza WRC 2004
6. Marcus GRÖNHOLM (FIN) 4:10:44.6 +3:58.4
Peugeot 307 WRC
7. Jussi VÄLIMÄKI (FIN) 4:18:03.1 +11:16.9
Hyundai Accent WRC
8. Gilles PANIZZI (F) 4:18:16.8 +11:30.6
Mitsubishi Lancer WRC 04
9. Anthony WARMBOLD (F) 4:20:46.6 +14:00.4
Ford Focus RS WRC 02
10. Harri ROVANPERÄ (FIN) 4:26:06.5 +19:20.3
Peugeot 307 WRC
11. Daniel SOLA (E) 4:26:44.9 +19:58.7
Mitsubishi Lancer Evo VII
12. Ramon FERREYROS (PE) 4:28:43.1 +21:56.9
Subaru Impreza WRX STI
Delfi Autoleht
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: lõbutüdruk

Autor Avo | Avaldatud: 14. märts 2004

Lõbutüdruk pakkus ennast sotsiaalministrileKatrin Pauts, laupäev. 13. märts 2004

Kalev Lilleorg
KOHTUS PROSTITUUDIGA: Sotsiaalminister Marko Pomerantsil oli hiljuti õpetlik kogemus – tema auto peale hääletas end seksiteenust pakkuv neiu. Pomerants ei võtnud pakutut vastu, aga tal on kahju, et polnud rohkem aega neidu küsitleda.

 

Kui sotsiaalminister Marko Pomerants ühel reedeõhtul Rakverre sõitis, võttis ta peale tee ääres hääletanud neiu. Sellest sai ministri esimene isiklik kokkupuude prostitutsiooniga Eestis.
 

Marko Pomerants oli Narvas tööasju ajamas. Oli juba pime, kui ta koju Rakverre sõitma hakkas. Purtse teeristis märkas ta hääletavat neidu. «Ma oleks sealt mööda vihistanud, aga ta oli hästi teadlik kodanik, tal oli helkur küljes,» meenutab minister. «Vaatasin, et üksik naisterahvas, kuhu ta, vaeseke, ikka.»

Pomerants tahtis ruttu koju jõuda, sõitis lubatud maksimumkiirusega suurtest veokitest mööda. «Ta küsis, kas ma kiirustan. Ütlesin, et kiirustan küll. Siis, naiivse inimesena: aga miks küsite? Selle peale tema, et oleks teinud pakkumise. Mina jälle, naiivne, küsin, mida pakud?

Siis jõudsimegi selleni, et ennast, 300 krooni eest. Küsisin, kas tal on aimu, kelle auto peale ta on hääletanud. Polnud. Ütlesin, et rõõm tutvustada, tegemist on Eesti vabariigi sotsiaalministriga.»

Pomerants kahetseb tagantjärele, et neiu «pakkumisega» nii venitas – suur jupp teest oli juba sõidetud, aga jutuajamine prostituudiga huvitas ministrit väga.

Prostituut pihib sotsiaalministrile

«Miks?» küsis Pomerants. Kuulis, et neiu on orb, elab Jõhvis koos koolis käiva vennaga, korteriüür tahab maksmist. «Kuidas on tööga lood?» uuris minister. Selgus, et neiu oli kaks kuud müüja olnud, aga siis pandi pood kinni.

«Küsisin, kas ta on käinud jutul linnavalitsuses. Toimetulekupiir on küll väga väike, aga korterikulud ju kaetakse. Ta arvas, et see on ikka õudselt keeruline. Inimestel pole venekeelses keskkonnas vist päris head ettekujutust, et omavalitsus võiks olla ka abisaamise koht.»

Pomerants märkas neiu hägust pilku ja küsis narkootikumide kohta. Seda probleemi neiul enda väitel polnud.

«Null glamuuri selle juures, õnnetu tüdruk tee ääres hääletamas,» ohkab minister.

«Oleks tahtnud rääkida, millised võiksid olla lahendused. Kahjuks jõudsime õige pea Sõmeru risti.»

Pomerants revideeris oma rahakotti ja andis õnnetule kogu raha – veidi üle saja krooni. «Ütlesin: teate, täna teil ei ole vaja midagi teha, saate selle raha niisama. Teeristis läks ta maha, eks püüdis koju hääletada. Aga millised on tema šansid sealt välja tulla või siis kuhugi metsa alla jääda, see jutt jäi rääkimata.»

Esimene isiklik kokkupuude prostitutsiooniga

«Läksin koju ja teatasin naisele, et olen täna prostituudi peale raha kulutanud, aga soovitasin tal loo kenasti lõpuni kuulata,» muigab Pomerants.

Eestis pole ta varem prostitutsiooniga nii otseselt kokku puutunud.

«Naljakas, et käisin Norras mingil inimkaubanduse konverentsil ja siis teel hotelli mulle ka pakuti teenust.»

Äsja peetud prostitutsioonikonverentsil kuulis minister head terminit «jääkvalik». Ta usub, et tema autosse sattunud neiu leidiski, et prostitutsioon on tema jääkvalik.

«Millised on minu alternatiivid?» küsib ta neiu eest. «Ja tõepoolest, lähipilgul tundub, et tõepoolest millised?

Aga kuna tal vanemaid ei ole, siis kindlasti on võimalik toitjakaotuspension. Seda ei ole palju, aga see peaks aitama.»

Samas rõhutab Pomerants, et kogetu põhjal ei saa teha üldistusi. «See oli üks konkreetne inimene ühest konkreetsest õhtust.»

Minister Marko Pomerantsi mõtted prostitutsiooni kohta

Uuringust, mille järgi Eesti prominendid soovitavad seksiäri legaliseerida

«Arvan, et selle uuringu valim ei võrdu minu jaoks Eesti prominendiga, kelleks ka ennast pean.

Minu arvamust seal hulgas pole.

Kui avaliku elu tegelane suu lahti teeb, peaks ta sügavalt mõtlema, mida ütleb. Et seksi ost on normaalne, võib omavahel rääkida, aga sellega ei peaks püüdma ajalehtedes silma paista.»

Kui palju peab sotsiaalminister lõbumajadest teadma?

«Ma ei kuulu õnneks selle 13 protsendi hulka, kes on väidetavalt käinud bordellis.

Ma ei näe, et peaksin tutvuma olukorraga kohapeal. Küll on olnud kiusatus helistada õhtul «rääkida võib kõike» telefonil, et arendada vestlust Eesti sotsiaalpoliitikast. Mind huvitab, mis oleks selle teise poole reageering.

Arvan, et olemasoleva seadusandluse rakendamine on politsei töö.»

Prostitutsiooni legaliseerimisest

«Kõik räägivad Austraalia näitest, kus ei juhtunud, mida eeldati – et inimesed hakkaksid tollest hommikust jagunema müüjateks, prostituutideks, autojuhtideks. Legaliseerimine ei ole seni lihtsalt tulemust toonud.

Teine on suhtumise küsimus – mis asi see siis on? Äri? Normaalne värk? Või miskit muud?

Ei taheta-julgeta arutada, mis on selle olemus, kas tegu on inimesemüügiga või siis valikuga, et lähen kutsekooli trammijuhiks või prostituudiks õppima.»

Miks hoogustub Eestis prostitutsioonialane arutelu justkui lainetena?

«Parem lainetena, kui üldse mitte. Võib-olla mõni laine osutub nii kõrgeks, et purustab tammi?

Kõik muutub ikkagi ajas. Kas või naiste valimisõigus – veel mitte kaua tagasi oli see ilmvõimatu.

Või soolise võrdõiguslikkuse seadus – täna istuvad inimesed täitsa rahulikult ühes toas ja arutavad seda.

Kriitiline mass üha suureneb, probleem teravneb – varsti on nagu elevant, mööda ei vaata.

Jõuame ühel hetkel sinna, et meil on jääkvalik – mitte nagu prostituutidel, vaid reageerimises. Mis võib suure tõenäosusega olla kriminaliseerimine.

Määratlemine, mis on prostitutsioon, ei ole pika aja küsimus, aga kas sellele järgneb mingi reaalne tegevus, võib omakorda aega võtta.»

Marko Pomerants pole telefoninumbrit vahetanud

Sotsiaalminister Marko Pomerantsi mobiilinumber, mille Juhan Parts avalikult välja hõikas, on ikka sama. «Tund tagasi vestlesin kodanikuga, kes oli lasknud proteesid panna, aga pole nii vana, et haigekassa soodustust saada,» seletab Pomerants. «Eks inimesi aitab tihti see, et nad saavad rääkida. Hommikul üks mees küsis tööd. Ütlesin, et mina ei tegele värbamisega, meil on selleks personaliosakond.»

Pomerants ei näe praegu põhjust numbrit vahetada. «Mul ei jää midagi ju tegemata. Kui mul on parajasti nõupidamine, siis ma lihtsalt keeldun kõnele vastamast ja teen seda siis, kui mul aega on.

Minu 14aastane poeg ka aitab minu rolli täita, kuna minu nimele on mitu telefoni registreeritud. Eks ta siis ka jõudumööda püüab Eesti rahvast aidata.»

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Taal, Aarne – raudteeomanik

Autor Avo | Avaldatud: 12. märts 2004

Omanik kaalub Riisipere-Haapsalu raudtee ülesvõtmist
Raigo Neudorf, 12.03.2004

Ruut Raudteelõiku läbis aastas vaid 400 kaubavagunit

Ruut Riisipere-Haapsalu raudteel saab liigelda kiirusega kuni 50 km/h

Uudise pilt
OÜ Haapsalu Raudtee juhi Aarne Taali sõnul võib juhtuda, et Riisipere-Haapsalu raudteelõik tuleb üles kiskuda. Kasinad kaubavood ei suuda raudtee remondiks lihtsalt raha teenida.
Foto: Arvo Tarmula/Lääne Elu

OÜ Haapsalu Raudtee juht ja omanik Aarne Taal kaalub ühe võimalusena kuue aasta eest erastatud Riisipere-Haapsalu raudteelõigu ülesvõtmist, sest raudteed läbiva väikese kaubaveoga ei ole võimalik ettevõtmist plussis hoida.

“Kuivõrd rööbas on vana, kerget tüüpi ning naelutatud pehmest puust liipritele, siis oleks õige vana raudtee üles võtta, sest nagunii tuleb korralik raudtee ühel hetkel peale ehitada,” ütles Taal.

Otsus lähiajal

Otsust, mida Riisipere-Haapsalu raudteega peale hakata, pole Taali sõnul veel langetatud. Kuid seda tuleks teha lähiajal, sest saabuva kevadega jõuab kätte ka raudtee remontimise aeg.

“Lähiajal otsustan, mis teha, kuigi olen praegu suures segaduses. Tahaks raudteed säilitada – nagu juba kuus aastat on ponnistatud,” lisas ta. Raudtee käigushoidmisele kulub aga hulk raha ning oma jõududega omanik asja töös hoida ei suuda.

naeratama

Taali hinnangul oleks mõistlik raudteelõigu arendamiseks taotleda raha Euroopa Liidu struktuurifondidest. “Mina kui eraettevõtja seda aga taodelda ei saa. Samas poleks tulusaajaks ka mitte raudtee, vaid ühiskond,” vihjab Taal riigi võimalikule huvile.

OÜ Haapsalu Raudtee on esitanud ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) taotluse 3,4 miljoni krooni saamiseks, et saadud raha raudteelõigu remonti suunata, kuid vastust pole veel saadud.

Praegu hoiab Riisipere-Haapsalu raudteelõiku töös vaid vähene kaubavedu. “Aasta ringi keskmiselt iga päev ühe vaguni jagu kaupa,” täpsustab Taal, kelle sõnul veeti erastatud raudteel eelmisel aastal kokku 400 vagunit. “Veame Venemaalt tulevat puitu, mis siin töödeldakse, samuti kivisütt ja jõusööta.”

Erastamisest alates ongi ettevõte tegelenud 53 kilomeetri pikkusel raudteelõigul kaubaveoga, sest reisirongiliiklus katkestati seal juba 1995. aastal. Kuid ka kaubaveole seab hulga piiranguid raudtee olukord – tegu on ikkagi saja aasta vanuse infrastruktuuriga, kus rööpatüübiks R43. “See on kerget tüüpi rööbas,” selgitas Taal. See tähendab, et kui raudtee oleks ka täielikult korras, ei tohiks seal liiklemiseks arendada kiirust üle 80 km/h. Praegu kõigub Riisipere-Haapsalu vahel rongide kiirus eri teelõikudes 15–50 kilomeetrini tunnis.

“Eesti Raudtee toob meie kauba Riisiperre ning meie veame sealt edasi Haapsallu,” ütles Taal. Riisiperest Haapsallu jõuavad kaubakoormad pooleteise tunniga. “Seetõttu tulekski vanad rööpad üles võtta ning asendada uutega, mis võimaldaks ka reisirongiliikluse taastada,” leiab Taal. “Reisirongide tagasitoomine aitaks ka raudteele tehtavaid kulutusi katta.”

Taali sõnul tagaks uus ja korralik tee, kus oleks võimalik sõita 120 kilomeetrit tunnis, taas ka inimeste liikumise Tallinna ja Haapsalu vahel.

Mugav tööl käia

“See oleks regionaalpoliitiline efekt,” tõdes Taal, kelle sõnul võimaldaks reisirongide liikumine Haapsalu elanikel Tallinnas mugavalt tööl käia. “Paari aasta vanune statistika näitas, et juba siis käis Läänemaalt Tallinna tööl umbes 2000 inimest. Nüüd võib see arv kindlasti veelgi suurem olla.”

AS-i Edelaraudtee juhatuse esimehe Henn Ruubeli sõnul peaks Riisipere-Haapsalu raudteelõigu arendamisel silmas pidama, millised on seal võimalikud reisijate- ning kaubavood.

“Reisijate vedu tuleks kõne alla vast suveperioodil, arvestades seda, et Haapsalu on kuurortlinn,” sõnas Ruubel. Samuti oleks tema sõnul mõeldav kaubavedu.

“Samas – ega tal suuremat ja pikaajalist perspektiivi ei ole. Seal ei saa rääkida olulistest investeeringutest või kiiruse kasvust. Tegu on sellise vaikse teega,” leidis Ruubel.

Ta lisas, et Edelaraudtee tõenäoliselt nimetatud raudteelõigu puhul koostööprojektist huvitatud pole. “Me oleme kogenud, mida tähendab olla eraomanikust raudteeomanik Eestis. Sa pead ise oma investeeringutega hakkama saama. Tegu pole riikliku projektiga, kus saaks Euroopa Liidu regionaalarengu rahasid kasutada,” ütles Ruubel.

Uue raudtee rajamine maksaks 400 miljonit

Aarne Taali juhitav OÜ Haapsalu Raudtee erastas Riisipere-Haapsalu raudteelõigu 1998. aastal. Pärast erastamist on Riisipere-Haapsalu raudteelõiku investeeritud umbes neli miljonit krooni. Et vana raudtee maha võtta ja uus peale ehitada, võtaks Taali kalkulatsioonide kohaselt umbes 400 miljonit krooni, kuid see oleks ka investeering 30 aastaks.

Pelgalt vana raudtee ülesvõtmine läheks Taali sõnul maksma umbes 10 miljonit krooni. “Eriti suurt võitu ülesvõtmisega ei saa,” lisas ta.

Taali sõnul on peamine, et Riisipere ja Haapsalu vahel säiliks raudteetamm, mis on kõige väärtuslikum. “Olen kindel, et reisirong tuleb Haapsallu tagasi, kui ainult teaks, millal see teoks saab.”

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Viru vangla

Autor Avo | Avaldatud: 12. märts 2004
Uue vangla rajamine paneb Jõhvi elamuid ehitama
 Viru vangla rajamine Jõhvi sunnib linnavõime tegelema elamuehituse hoogustamisega, et maksumaksjaid juurde saada.

“Sel aastal oleme võtnud suuna anda ehitamise prioriteet kinnisvarafirmadele, kes rajavad linna korterelamuid. Tahame, et kõik krundid, mis praegu on vabad, läheksid just korterelamute ehitamiseks,” ütles Jõhvi abilinnapea Vello Juhkov.

Linnavõimude pingutus on seotud asjaoluga, et pakkuda sadadele tulevastele vanglatöötajatele Jõhvis elamisvõimalusi ja teha nad seega linna maksumaksjateks. “Loomulikult on meie huvi selles, et kui linna tuleb vangla, kus saab tööd 350 inimest, laekuksid nende palkadest makstavad maksud Jõhvi eelarvesse,” tunnistas Juhkov. Juba on linnavalitsuses näidatud rohelist tuld firmale, kes soovib ehitada Narva maantee äärde ridaelamukvartalit.

Aastas tuleb piirkonda kümneid miljoneid

Justiitsministeeriumi vanglate asekantsler Peeter Näks ütles, et kui uus ajakohane vangla 2007. aastal Jõhvi idaservas tööd alustab, on selle aastaeelarve praeguste hinnangute kohaselt 60 miljonit krooni. “Kaks kolmandikku sellest on töötajate palgad, ülejäänud raha eest ostetakse sisse teenuseid: küte, vesi, elekter, raviteenused, toit jne. Kõik see raha peaks suuremalt jaolt jääma siia piirkonda,” kinnitas Näks. Ka lubas ta, et lähiaastatel peaks vanglaametnike palgad tõusma ja lähenema politseinike omadele.

Asekantsler usub, et suurem osa Virumaalt pärit kinnipeetavatele rajatava vangla tööjõust värvatakse Ida- ja Lääne-Virumaalt, vaid tippjuhid võidakse sisse tuua teistest vanglatest, sest kinnipidamiskoha juhtimine eeldab sellekohast kogemust. Näks ütles, et vanglaametnike koolitamist alustatakse juba tänavu, kui sisekaitseakadeemiasse võetakse vanglaametniku erialale senise 30 asemel 60 õppurit. “Loodan, et need inimesed on kõik siit piirkonnast ja 2007. aasta kevadel, kui nad lõpetavad, asuvad Jõhvis vastavatud vanglas tööle,” rääkis ta.

Näksi sõnul tõstab vangla rajamine ka Jõhvi turvalisust, sest 350 vanglatöötajast 250 on eriväljaõppe saanud relvastatud mundrikandjad, kes oskavad ka näiteks tänaval kriitilises situatsioonis tegutseda. Ta lisas, et jõhvilastelt ei ole vangla rajamise kohta mingeid protestinoote tulnud. “Riik saab omavalitsuse territooriumile vanglat ehitada vaid siis, kui kohalikud inimesed seda tahavad. Ja minu meelest jõhvilased tahavad,” ütles ta.

Vangla toob kinnisvarabuumi

Vello Juhkov ütles, et kui siiani oli piirkond, kuhu Viru vangla ehitatakse, soine ja kinnisvarafirmade jaoks väheatraktiivne, siis pärast seda, kui vangla ehitamise käigus tuuakse riigi rahaga ka vajalikud kommunikatsioonid ning maa kuivendatakse, olukord muutub. “Kahe-kolme aastaga ehitatakse Jõhvi linna idapiirkond täis,” ennustas abilinnapea.

Kuigi Viru vangla on planeeritud suurem kui Eesti esimene “eurovangla” Tartus ja mõeldud 1000 kinnipeetavale Ida- ja Lääne-Virumaalt, on praegu Eesti vanglates vaid meie maakonnast 1200 vangi, millele Lääne-Viru lisab veel 200 kinnipeetavat, pluss need, kes istuvad praegu arestimajades. Tulevases vanglas on 1000 kohast 600 mõeldud neile, kes on kohtu poolt juba süüdi mõistetud, 400 kohta aga kohtualustele ja eeluurimise all olevatele isikutele. Peeter Näks ennustas, et tulevikus peaks Eestis vangide arv siiski vähenema, milles oma osa on sellel, et uus kambersüsteemiga vangla on ümberkasvatusasutusena efektiivsem kui Nõukogude Liidult päranduseks saadud laagri tüüpi vangla.

Esialgu hakkavad kinnipeetavad Viru vanglas elama kahestes kambrites. Vangla territooriumil hakkab peale kinnipidamishoonete olema spordihoone, pood, kirik, spordiväljakud, aga ka tootmishoone. Viimases on lisaks pesumajale tulemas ruumid ilmselt metalli- ja puidutööstuse jaoks. “Aga seal võib ka muud tootmistegevust edendada,” sõnas asekantsler. Kuigi vangide töölerakendamisega tegeleb AS Vanglatööstus, on Näksi sõnul ka kohalikel ettevõtjatel võimalik tellida sealt endale allhanketöid. “Vanglas on tööjõud odav, töö käib kellast kellani, keegi ei joo ega varasta,” loetles Näks vanglas tootmise plusse.

ERIK KALDA
Neljapäev, 11.03.2004

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Johansson, Scarlett – uus Marilyn Monroe?

Autor Avo | Avaldatud: 12. märts 2004

Scarlett Johansson – kas uus Marilyn Monroe?Triin Tael, neljapäev. 11. märts 2004

All Over Press/Getty Images
NAINE TÜDRUKU KEHAS: 19aastane Scarlett Johansson on veendunud, et tema noores kehas pesitseb kogenud hingega naine. Omavanuste noormeeste kohta ütleb ta: «Need saavad küpseks alles kolmekümneselt.»
Kaader filmist
NAGU VÕÕRAD ÖÖS: Sofia Coppola südamlik ja humoorikas «Tõlkes kaduma läinud» viib keset suurlinn Tokyo melu kokku kaks täiesti erinevat inimest, verinoore abielunaise (Scarlett Johansson) ja morni filmitähe (Bill Murray). Coppola võitis filmiga parima originaalstsenaariumi Oscari. Murray kaotas kuldmehikese Sean Pennile.

Homme jõuab Eestis linale koomiline draama «Tõlkes kaduma läinud», mille naispeaosatäitjat Scarlett Johanssoni nimetatakse juba uueks Marilyn Monroeks. 19aastane ameeriklanna on kindlasti sama blond ja sensuaalne, kuid lisaks on teda õnnistatud rabava ümberkehastumisoskuse ja tugeva iseloomuga.

 
Eelmise aasta võib Hollywood kuulutada Scarletti omaks. Kahe osatäitmise eest – draamades «Pärlkõrvarõngaga tüdruk» ja «Tõlkes kaduma läinud» – esitati näitlejatar parima naispeaosalise Kuldgloobuse kandidaadiks. Tippauhind jäi küll saamata, kuid seda korvab ehk BAFTA ehk brittide lemmiknaisnäitleja tiitel.

Sofia Coppola draama «Tõlkes kaduma läinud» kirjeldab kahe üksiku hinge teineteiseleidmist keset Tokyot. Scarletti tegelaskuju Charlotte’i vaevab nukrus, sest fotograafist abikaasa (Giovanni Ribisi) on ta võõras linnas unarusse jätnud. Vastu kõi ki ootusi sõbruneb ta endast kõvasti vanema Ameerika filmistaari Bobiga (Bill Murray). «Pärlkõrvarõngaga tüdrukus» mängib Scarlett hollandi maalikunstniku Jan Vermeer van Delfti teenijat ja muusat. Äsja sai valmis «Lembelaul Bobby Longile», kus näitlejatari partner on 50aastane John Travolta.

Hindab küpseid mehi

Muuseas, ka eraelus tunneb Scarlett tõmmet küpsemate meeste poole. Boyfriend, näitleja Patrick Wilson on temast 11 aastat vanem. «Miks ma vanematele meestele meeldin?» arutleb tõusev filmitäht Briti ajalehe The Sun intervjuus. «Sest noorus tõmbab ligi.» Scarlett meenutab hea sõnaga Robert Redfordi, kelle «Hobulausujas» ta 13aastaselt mängis. «Filmis oli üks stseen, kus auto sõidab mulle otsa. Robert Redford sisendas mulle: «Ja auto tuleb sulle aina lähemale, lähemale, lähemale,» ja mina mõtlesin, et see pole üldse hirmus. See on iga keskealise naise unistus. Robert on väga seksikas. Kunagi olin sisse võetud Sean Conneryst. Nii et vanus on mulle tühipaljas number.»

Mõistagi on Scarlett saanud oma nime Scarlett O’Haralt, üliromantilise romaani ja filmi «Tuulest viidud» kangelannalt. Tal on vanem vend, vanem õde ning kaksikvend Hunter. Nad kasvasid üles New Yorgis. Scarlett käis Manhattanil koolis, kus õpetati kunstiannetega lapsi. Laval debüteeris ta juba kaheksa-aastaselt näidendis, milles mängis ka Ethan Hawke. Ehkki 1998. aasta «Hobulausuja» avatiitrites nimetati Scarlettit justkui debütandiks, oli Redfordi draama selleks ajaks talle tegelikult juba kuues mängufilm. Tõsi küll, varasemad osad olid üsna väikesed.

Ema hakkas tütre mäned?eriks

Kuus aastat tagasi läks Scarletti ema Melanie taani päritolu isast Karstenist lahku ning siirdus lastega Los Angelesse. Vaatamata lahutusele on peresidemed tihedad. «Meil on tore suur pere. Lahutus mõjus kohutavalt hästi. Ema ja isa on nüüd palju õnnelikumad ning mul on ka tore kasuisa.» Melanie, kes varem pidas filmiprodutsendi ametit, on nüüd tütre mäned?er. Arhitektist Karsten aitab renoveerida korterit, mille Scarlett Los Angeleses äsja ostis.

Calvin Kleini uus reklaaminägu

Calvin Klein Cosmetics Company teatas, et sügisel turule tuleva Calvin Kleini lõhna reklaaminäoks saab näitlejanna Scarlett Johansson. Kuigi uut lõhna ümbritseb alles saladuskate, kirjastas Johansson lepingud osalemaks trüki- ja televisioonikampaanias, mille võtted algavad märtsis.

Praegu on Calvin Kleini reklaaminägudeks modell Natalia Vodianova ja profisportlane Frederik Ljungberg. Seda ametit on pidanud näiteks ka modellid Kate Moss, Brooke Shields, Christy Turlington, Jessica Miller ja muusikud Moby, Macy Gray, Pharrel Williams.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Madrid, 11. märts 2004

Autor Avo | Avaldatud: 11. märts 2004

Madridis hukkus plahvatustes 173 inimest 
11.03.2004 14:09PM Online

(Täiendatud 14.10)
Vähemalt 173 inimest sai surma ja 592 haavata neljapäeva hommikul tipptunnil toimunud mitmetes plahvatustes Madridi rongides, teatas CNN.

Plahvatused toimusid kolmes raudteejaamas: Atochas, Santa Eugenias ja El Pozonis, kirjutas BBC.

Kuigi plahvatuste põhjused pole veel selged, peab politsei kahtlusalusteks baski terroriste.

Samal teemal:
Juhan Parts saatis Hispaania peaministrile kaastundeavalduse
Hispaania jalgpalliklubid mängivad vaatamata pommiplahvatustele 
Savisaar saatis Madridi linnapeale kaastundeavalduse
Praegustel andmetel eestlased Madridis kannatada ei saanud 
Madridi pommiplahvatused põhjustasid kaose ja paanika
FOTOD: Madridi pommiplahvatused

Pühapäeval toimuvate parlamendivalimiste tõttu on Hispaania politsei olnud baski terroristide võimalike rünnakute kartuses kõrgendatud valmisolekus.

Baski separatistliku partei liidri Arnaldo Otegi sõnul ei olnud ETA plahvatustega seotud. Otegi süüdistas terroriaktis araabia vastupanuliikumist.

Hispaania oli üks USA suurimatest toetajatest Iraagi sõja eel ja ajal.

xxx

 

See oli hullem kui sõda. See oli põrgu!
Aadu Hiietamm, SLÕL, reede. 12. märts 2004

All Over Press
TERRORISTIDE OHVRID:Hispaania pealinnas Madridis hommikuse tipptunni ajal toimunud rongiplahvatustes tapsid terroristid vähemalt 190 ja vigastasid ligi 1300 inimest.

Madridis eile hommikuse tipptunni ajal rongides plahvatanud pommid tapsid Hispaania siseministeeriumi esialgsetel andmetel vähemalt 190 ja vigastasid 1247 inimest.

Kolm päeva enne parlamendivalimisi korraldatud kümme pommiplahvatust kärgatasid kolmes raudteejaamas neljas reisijaid täis rongis. Kolm neist olid linnalähirongid ja üks linnadevaheline Intercity kiirrong. Kolm pommi plahvatas Madridi kesklinnas Atocha raudteejaamas, neli sama jaama lähedal, üks Santa Eugenias ja kaks Pozo jaamas. Atocha on Madridi kahest suurest raudteejaamast lõunapoolseim, Santa Eugenia ja El Pozo asuvad kagusse jäävates eeslinnades

Esimene pomm plahvatas kell 7.39 ja viimane kell 7.42 kohaliku aja järgi. Eestis näitasid kellaosutid sel ajal üht tundi rohkem. Napilt üheksa tundi varem oli Madridis lõppenud maailmas suurt tähelepanu äratanud ülipõnev jalgpallimäng, milles kohalik Real alistas Müncheni Bayerni. Politseinikud leidsid hiljem veel kolm pommi ja panid need plahvatama.

Eesti välisministeeriumi esialgsetel andmetel eestlased Madridis kannatada ei saanud.

Telekanalid näitasid eile Madridist ronge, mille keres haigutasid suured augud. Politsei, päästetöötajad ja kaaskodanikud toimetasid sündmuspaigalt minema haavatuid ja ohvrite veriseid jäänuseid. «Vigastatuid on igasuguseid, paljudel on vigastatud nägu, on küljest tulnud jäsemeid ja murdunud luid. Te ei tea, kui jõuetuna me end tunneme, sest ei suuda kõiki aidata,» rääkis kiirabiauto juht Enrique Sanchez Atocha jaamas. «Rong rebiti lahti nagu tuunikalakonserv… Me ei teadnud, kellele esimesena abi anda. Kõik kohad olid verd täis. See oli veresaun,» lisas Sanchez, pisarad silmis.

«Kõikjal lebasid rööbaste kõrval tükkideks rebitud laibad. See oli hullem kui sõjas,» rääkis juhtunu tunnistajaks olnud vanem mees.

«See oli nagu põrgus. Õhus oli tunda põlenud liha lõhna,» ütles üks pommirünnaku üleelanu.

Päästeteenistused ja haiglad kutsusid inimesi verd andma, et vigastatud vajalikku abi saaksid. Paljud ellujäänud lasid sündmuspaigal haavade sidumiseks oma riided ribadeks lõigata.

Valitsus: see oli ETA

Hispaania valitsus süüdistas terrorirünnakus otsekohe baskide iseseisvuse eest võitlevat rühmitust ETA, mille nii Euroopa Liit kui ka USA on tunnistanud terroriorganisatsiooniks.

«On absoluutselt selge, et terroriorganisatsioon ETA tahtis korraldada laialdase vastukajaga rünnakut,» ütles siseminister Angel Acebes ajakirjanikele.

«Tapjad püüavad külvata terrorit ja tekitada kaost. See on kollektiivne tapmine, mille autoriks on kuritegelik jõuk ETA,» vahendas Reuters/BNS tööminister Eduardo Zaplana sõnu raadiojaamale Cadena Ser.

Valitsuse väitel olid eilsetes rongiplahvatustes pommid tehtud niisugusest lõhkeainest, mida tavaliselt kasutab ETA.

Baski keelustatud partei Batasuna juht Arnaldo Otegi seevastu tõrjus väiteid ETA seotusest plahvatustega ning süüdistas nende toimepanekus araabia vastupanuvõitlejaid. Ka mitmed ETA-asjatundjad leidsid, et eilsed rongiplahvatused erinevad baski äärmuslaste tavalisest käekirjast. Varem on ETA enamasti oma plaanidest telefonitsi ette hoiatanud ning rünnanud eelkõige võimu esindajaid, mitte lihtinimesi. Tõsi, erandeid on olnud.

Osa eksperte avaldas siiski veendumust, et rünnaku korraldas ikkagi ETA. «See oli selgelt katse endast valimiste eel märku anda. Nad pidid midagi tegema, et tõestada oma elujõudu, oma olemasolu,» ütles Prantsuse Kriminoloogiainstituudi ETA-ekspert Jean Chalvidant.

Veebruaris oli ETA kuulutanud Kataloonia provintsis välja vaherahu, kuid teatas, et mujal Hispaanias jätkatakse 14. märtsi parlamendivalimiste eel võitlust veelgi ägedamalt.

Vähem kui kahe nädala eest, 29. veebruaril vahistas politsei kaks ETA liiget, kes olid teel Madridi pakiautoga, milles oli 536 kilogrammi lõhkeainet. Tookord väideti, et ETA valmistus nurjama 22. mail Madridis peetavaid Hispaania kroonprintsi pulmi.

Kui eile oli tegu tõepoolest ETA rünnakuga, siis on see rühmituse ajaloos kõigi aegade ohvriterohkeim. ETA senine suurim veretöö pärines 1987. aastast, kui Barcelona ühe kaubamaja plahvatuses hukkus 21 inimest. Kokku on baski äärmuslased 1968. aastast saadik tapnud võitluses iseseisva Baskimaa eest umbes 850 inimest.

Kolmepäevane lein

Hispaania ametist lahkuv peaminister Jose Maria Aznar kutsus valitsuse kriisiistungile, et arutada rünnakut, mis on Hispaania rängim pärast 1975. aastast, kui demokraatia Franco diktatuuri järel taastati.

Pärast istungit lubas Jose Maria Aznar telepöördumises rahvale leida need, kes vastutavad Madridi massimõrva eest. «Me ei tagane terroristlike tapmiste ees. Süüdlaste üle mõistetakse kohut ja nad saavad karistuse,» ütles ta. «Meie sihiks on totaalne, täielik ja tingimusteta võit terrorismi üle,» rõhutas Aznar, avaldades ohvrite omastele kaastunnet. Ta kuulutas kuningriigis välja kolmepäevase leina ja kutsus inimesi täna õhtuks üles ETA vastu meelt avaldama.

Valitsev Rahvapartei (PP) otsustas peatada valimiskampaania, mille keskmeks oli karmim suhtumine iseseisva Baskimaa nimel võitlevatesse separatistidesse. Valimised otsustati siiski ära pidada.

Üksmeelne hukkamõist

Euroopa Liidu liikmesriikide juhid avaldasid Hispaaniale kaastunnet, paljud neist väljendasid suurt kohkumust rünnakute üle, mis Euroopa Parlamendi esimehe Pat Coxi sõnul on hirmsaim terroriakt Euroopa Liidu ajaloos. Euroopa Parlament pidas Strasbourg’is hukkunute mälestuseks leinaseisaku.

Euroopa Komisjoni president Romano Prodi nimetas hommikuse tipptunni ajal rahvast täis rongides toimunud plahvatusi veriseks, julmaks ja mõttetuks rünnakuks. Prodi sõnul ei saa need, kes selle metsiku kuriteo taga seisavad, kaitsetute inimeste ründamist millegagi õigustada.

Paavst Johannes Paulus II saatis Hispaania katoliku kirikule kaastundeavalduse, milles plahvatusi nimetatakse jälestusväärseks rünnakuks.

Briti välisminister Jack Straw keeldus vastamast ajakirjanike küsimusele, kas rünnak võis olla terrorivõrgustiku al Qaeda kätetöö. Rühmitust süüdistatakse mullu novembris Türgis Briti huvide vastu suunatud samalaadsetes üheaegsetes pommiplahvatustes. Suurbritannia ja Hispaania olid teatavasti Iraagi sõjas USA kindlaimad toetajad.

Iisrael kutsus vaba maailma ühinema terrorismi vastu. «Terrorism on kolmas maailmasõda ning vaba maailma riigid peavad ühinema selle vastu. Madridis juhtunu tõestas seda taas,» ütles Iisraeli peaministri Ariel Sharoni esindaja Raanan Gissin agentuurile AFP.

Eesti peaminister Juhan Parts saatis eile Hispaania kolleegile Jose Maria Aznarile ning Hispaania Rahvapartei peasekretärile Mariano Rajoyle kaastundeavalduse.

«Ma olen tänahommikustest pommiplahvatustest Madridis sügavalt šokeeritud. Kahjuks on maailmas endiselt inimesi, kes üritavad vägivalla abil oma eesmärkideni jõuda,» kirjutas peaminister kaastundeavalduses.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Tormalaste kodupaigaühendus peab üldkogu

Autor Avo | Avaldatud: 11. märts 2004

Austatud  tormalane!

Olete oodatud Tormalaste Kodupaigaühenduse üldkogu aastakoosolekule, mis toimub laupäeval, 20. märtsil k. a. Tallinnas  J.Poska tänav 15 (Kadriorus) algusega kell 12.

Kuulame ära ühenduse majandusaasta (2003) tegevusaruande ning revisjonikomisjoni aruande.

Arutame ühenduse tegevuskava, naudime kunstilisi ettekandeid ja vanade tuttavate seltskonda,

Osavõtust palume Teid teatada kuni 18. märtsini telefonidel 5662 1213 (Avo Blankin), 677 5286 (Aksel Jõgi) või e-postiga ablankin@hot.ee, ajogi@starman.ee. Osavõtumaks liikmetel 50 krooni.

Oodatud on iga Teile tuttav kodukandihuviline tormalane, kellel palume enda tulekust samuti ette teatada.

Müügil on ühenduse poolt kirjastatud väljaandeid.
Palume kaasa võtta vahetusjalatsid.

tormalaste kodupaigayhendus.jpg:  

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Kekkonen, Urho Kaleva – Soome president

Autor Avo | Avaldatud: 11. märts 2004

Urho Kekkose lause tõi Eesti-Soome laevaliini
Risto Berendson 11.03.2004

Uudise pilt
Peale suusatamise keerutas Soome riigipea Kääriku spordibaasis jalga Tartu Riikliku Ülikooli rahvakunstiansambli liikmetega.
Foto: B.Murd/Eesti Filmiarhiiv

Täna nelikümmend aastat tagasi Eestisse saabunud Soome presidendi Urho Kaleva Kekkose visiidi aegsest Kääriku suusasõidust ja saunaskäigust teatakse palju. Ometi oli tema visiidi suurim saavutus Eesti ja Soome vahelise laevaliini avamine, millekohase idee president kõigile üllatuseks Tallinnast lahkudes välja käis.

Soome riigipea visiit 1964. aasta 11.–14. märtsini oli 20 aastat muust maailmast isolatsioonis elanud eestlastele suursündmus. Tudengipõlves Tartus kergejõustikus võistlemas käinud Kekkonen avaldas soovi Eestit külastada juba 1958. aastal Moskvas olles. Toona sõidutati president siiski eksootilisse Usbekistani.

1964. aastal lubati Varssavi riigivisiidilt naasev Kekkonen Eestisse mitteametlikule külaskäigule. Vastutasuks pidi Soome lõpetama ametlikud suhted Rootsis tegutsevate Välis-Eesti organisatsioonidega, mida Moskva kartis Soome laienevat.

Pidas kõne eesti keeles

Tallinnas Marati riidetööstuses ja raekojas käinud Kekkonen pidas kõne Tartu Ülikoolis, kus ta venekeelsete julgeolekutöötajate õuduseks rääkis puhtas eesti keeles. Kekkonen teatas, et eestlus saab edasi kesta vaid oma kodumaal, mitte välismaistes pagulasorganisatsioonides, mis kahe sugupõlvega teiste rahvaste sisse sulavad.

Kuna Kekkonen oli spordimehena (kunagine Soome kõrgus-hüppemeister – toim) avaldanud soovi suusatada, kohandati talle Kääriku spordibaasi juhataja kabinetti tuba. Vaid üheks ööks ehitati Soome presidendile otse spordihoone koridori isegi privaatne kanalisatsioonita WC.

Kuulus Kekkose suusarada kulges taludest võimalikult eemal, sest julgeolek kartis hea suhtlejana tuntud presidenti mõnda juhuslikku majapidamisse astuvat, et juttu ajada.

Presidendi teele jäävate majade fassaadid värviti üle. Legend räägib koguni ühe vana hoone täielikust lammutamisest. Lihtinimesi raja äärde ei lastud.

Presidenti saatsid rajal küm-nevõistluse treener Fred Kudu ja Arnold Green. Neist mõnisada meetrit eespool ajasid rada lahti Eesti suusakoondise noored.

“Naljakas, kuid Kekkost tervitas iga nurga peal Tartu Ülikooli kehakultuuri kolmas kursus, kes liikus ühest sihtpunktis teise ja hüüdis alati “Tervist, härra Kekkonen!”” mäletab üks lahtiajajaist Helle Tallo. “Tundsime nad muidugi ära, aga kas Kekkonen aru sai, ma ei tea.”

Kuigi presidenti pidid rajal saatma relvastatud julgeolekutöötajad, pudenesid nood kohe alguses sabast. Üks pillas laskumisel kukkudes koguni teenistusrelva lumehange. “Sõit algas Kääriku söökla juurest, kus oli kohe järsk laskumine. Kõik need antennidega varustatud julgeolekumehed vajusid sinna pikali,” räägib Tallo. “Olime suusatajatena kiirustega küll harjunud, kuid peab tunnistama, et Kekkonen valis päris kiire tempo.”

Abikaasa tähistas juubelit

Kekkost saatnud Soome sõja-väelastest adjutantidest lõpetas üks presidendist veerand, teine kolmveerand tundi hiljem. Suusatamine lõppes saunaskäiguga.

Õhtul oli Käärikul pidu, kus peeti ühtlasi Kekkose abikaasa Sylvi 70. aasta juubelit. “Kekkosele meeldis väga tantsida, kuid meie ülemus käsutas meid magama,” meenutab Tallo.

Peol esinenud laulja Uno Loobi sõnul tegi Kekkonen õige mitu tantsu. “Kindlasti kästi mul laulda Saaremaa valssi. Tegemist oli üldiselt väga vaoshoitud peoga.”

Naistel olid pisarad silmis

Päevasest suusasõidust väsinud Kekkonen otsustas Loobi sõnul “inimlikul ajal” magama minna, misjärel pidu lõppenuks kuulutati. “Osa tahtis küll möllama hakata, kuid ansamblile pisteti viinapudel ja võileivad pihku ning kästi magama minna.”

“Hommikul oli Kekkosega äärmiselt südamlik ärasaatmine,” mäletab Loop. “Eestlannadel olid pisarad silmas. Tahtsime justkui Kekkose külge klammerduda, sest ta oli ikkagi esimene meid külastanud vaba maailma president.”

Lahkudes pidas Kekkonen Tallinna lennujaamas kõne, kus teatas, et Eesti ja Soome vahel võiks avada laevaliini. Samal õhtul jõudis see mõte raadio kaudu üle Eesti. “Ausalt öeldes ei uskunud toona, et see idee teoks tehakse,” ütleb Kekkost visiidil saatnud telemees Rein Karemäe.

Pool aastat hiljem kordas Kekkonen mõtet laevaliinist Soomes ja 1965. aasta 7. juulil tegigi reisilaev Vanemuine Tallinna-Helsingi liinil esimese reisi. Eestile oli aken Soome tähtis nii kultuuriliselt kui ka poliitiliselt, sest aitas hoida sidet “vaba maailmaga.” 25 aastaga käis Eestis üle kolme miljoni soomlase.

Telemees meenutab naljakaid seiku

Telemees Rein Karemäe mäletab mitut visiidi ajal juhtunud naljakat seika.

LILLEd rabati tagasi: ETV toonane juht usaldas visiidiks alluvate käsutusse luksusauto ZIM, kuhu pandi soomlastest telemeeste kostitamiseks sada võileiba musta ja sada punase kalamarjaga, lisaks kast Armeenia konjakit ning sünnipäeva pidanud Sylvi Kekkosele suur lillebukett. “Astusin siis presidendiproua juurde, ulatasin lilled ja haarasin käe, et seda suudelda, kui operaator ütles, et kaamera ei käinud,” meenutab Karemäe. “Võtsin lillekorvi tagasi ja tegin kõike uuesti.”

KAAMERAMEES KAPIs: “Tallinna Raekojas oli vastuvõtt, kus linnapea Undusk tuli minu juurde ja ütles saladuskatte all, et viib Kekkose Mustamäele tavalisele perele külla. Läksin öeldud aadressil ette ja trepikojas astus mulle vastu kergejõustikutreener Ervin Uuk. Palusin, et ta laseks minu kaameramehe tagatuppa ja peidaks kasvõi kappi ära. Nii tehtigi, ja kui operaator äkki tagatoast välja astus, ei teinud kolmandat pitsi Vana Tallinnat võttev Kekkonen teist nägugi. Kui saadetud turvaülem sellest kuulis, ütles ta mulle: “Nu tõ huligan!”

PUUSEPP VÄÄNATI SELILI: “Tartusse sõites tegi kolonn peatuse Adavere poe juures, kust astus parajasti välja õlut ostnud kohalik mees. Kekkonen küsis, et mis tööd mees teeb, ja sai vastuseks, et puusepp. Kekkonen palus näidata tööriista. Kui mees kirve kotist välja võttis, väänasid julgeolekumehed ta pikali. Asi lahenes, Kekkonen uuris kirve tera ja teatas, et sellisega ei teeks Soomes ükski puusepp tööd. Kui ta kuulis, et paremat pole saada, lubas saata. Hiljem saatiski.”

ÜKS MEES SAUNAS ÜLE: “Kuulsa saunaskäigu ajal olid KGB mehed rahul, et said hetkeks puhata. Üks mees tuli, ringutas ja ütles – kõik, kümme meest saunas – mispeale algas paanika, sest nimekirjas oli üheksa meest. Turvaülem tõmbas särgi maha ja läks trakside väel seltskonnale Pepsit viima, et selgitada, kes on üleliigne. Kümnevõistleja Heino Lipp oli samuti saunas, sest Kekkonen oli tahtnud leili võtta koos tugeva Eesti mehega.”

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Tallinna Ülikool

Autor Avo | Avaldatud: 11. märts 2004

Tallinna Ülikool alustab peatselt
11.03.2004 00:01Ülo Mattheus, poliitikareporter
Anu Mõistlik, toimetaja

Kolme kõrgkooli ühinemisel tekkiv Tallinna Ülikool loodab alustada tegevust tuleva õppeaasta jooksul, avades oma tudengite ees uksed senisest enamatele loengukursustele nii Tallinnas kui Viljandis.

Ühe liituja, Tallinna Pedagoogikaülikooli rektor Mati Heidmets rääkis, et esialgu oli plaanis ülikool avada juba 1. septembril, kuid bürokraatlikud takistused lükkasid ametliku avamise õppeaasta sisse.

Praeguseks on õppeasutuse loomiseks vajalikud ülikooliseaduse muudatused haridus- ja teadusministeeriumis koostamisel, õppe- ja teadustöö poolelt süütas uuele ülikoolile 25. veebruaril rohelise tule kõrghariduse hindamise nõukogu.

Tallinna Ülikooli moodustavad neli akadeemilist asutust: Tallinna Pedagoogikaülikool, Eesti Humanitaarinstituut, Viljandi Kultuuriakadeemia ja Ajaloo Instituut. Hiljem peaks sõlmima assotsieerumislepingu ka Eesti Kunstiakadeemia.

Tallinna Ülikooli projektijuhi Leif Kalevi sõnul tähendab liitumine üliõpilastele esmalt valikute suurenemist – nad saavad vabamalt võtta varem teise kõrgkooli all olnud loengukursusi, vormistamata väljastpoolt tulijale vajalikke pabereid.

Tallinna Ülikool võtab automaatselt üle need liituvate koolide õppekavad, mis on täielikult akrediteeritud. «Meie selge soov on olnud see, et Tallinna Ülikooli lähevad üle tugevad õppekavad ja need, kus on murekohti, tuleb enne läbi vaadata,» selgitas Heidmets.

Kalev märkis, et ühinemine aitab tugevdada õppe taset, sest ühendada saab varem eri koolides sarnaseid erialasid õpetanud õppejõudude oskused.

Ülikooli töötajate täpsest arvust ei soovinud osapooled eile rääkida. Heidmets tõdes BNSile, et ühisesse organisatsiooni koondumine tähendab paratamatult personali mõõdukat koondamist. «Pole ju mõtet pidada näiteks mitut eraldiseisvat raamatupidamist,» sõnas ta.

Kalev märkis, et Tallinna Ülikool peaks tooma kasu ka ühinevate asutuste teadlastele, kellele suurem ja tugevam seljatagune annab paremad eelised uurimistööks. Lisandub teisigi suurusest tulenevaid hüvesid – näiteks saab korraga käiku lasta suuremaid investeeringuid.

Oma nägu nelja aastaga

Heidmets rääkis, et ülikool loodab oma näo välja kujundada nelja aastaga. Ta märkis, et kõike tulevast ülikooli puudutavat ei saagi ette planeerida.

«On ju selge, et see ei ole seinast seina klassikaline universaalne ülikool õigusteaduskonnast arstiteaduskonnani,» ütles Heidmets. «Olen ammu välja pakkunud, et Tallinnas võiks pikemas perspektiivis välja kujuneda kaks spetsialiseerunud ülikooli, tehnika- ja tehnoloogiaülikool, ja teine, mis õpetaks pehmemaid valdkondi.»

Füüsiliselt hakkab uus ülikool põhiosas paiknema ülikoolilinnakus, mis moodustub pedagoogikaülikooli baasil. Samas kvartalis algab sel aastal ka ülikooli uue hoone ehitus.

Ühinemisel lähevad ajalukku nimed Tallinna Pedagoogikaülikool, Eesti Humanitaarinstituut, Viljandi Kultuuriakadeemia ja Ajaloo Instituut, alles jääb ühtne avalik-õiguslik juriidiline isik Tallinna Ülikool.

Kalev rääkis, et Eesti Kunstiakadeemia soovib Tallinna Ülikooliga liita vaid õppe- ja teadustöö, kuid jätta eraldiseisvaks majanduspoole, nagu eelarve, kinnisvara jms.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

  • Arhiiv