| Viru vangla rajamine Jõhvi sunnib linnavõime tegelema elamuehituse hoogustamisega, et maksumaksjaid juurde saada.
“Sel aastal oleme võtnud suuna anda ehitamise prioriteet kinnisvarafirmadele, kes rajavad linna korterelamuid. Tahame, et kõik krundid, mis praegu on vabad, läheksid just korterelamute ehitamiseks,” ütles Jõhvi abilinnapea Vello Juhkov.
Linnavõimude pingutus on seotud asjaoluga, et pakkuda sadadele tulevastele vanglatöötajatele Jõhvis elamisvõimalusi ja teha nad seega linna maksumaksjateks. “Loomulikult on meie huvi selles, et kui linna tuleb vangla, kus saab tööd 350 inimest, laekuksid nende palkadest makstavad maksud Jõhvi eelarvesse,” tunnistas Juhkov. Juba on linnavalitsuses näidatud rohelist tuld firmale, kes soovib ehitada Narva maantee äärde ridaelamukvartalit.
Aastas tuleb piirkonda kümneid miljoneid
Justiitsministeeriumi vanglate asekantsler Peeter Näks ütles, et kui uus ajakohane vangla 2007. aastal Jõhvi idaservas tööd alustab, on selle aastaeelarve praeguste hinnangute kohaselt 60 miljonit krooni. “Kaks kolmandikku sellest on töötajate palgad, ülejäänud raha eest ostetakse sisse teenuseid: küte, vesi, elekter, raviteenused, toit jne. Kõik see raha peaks suuremalt jaolt jääma siia piirkonda,” kinnitas Näks. Ka lubas ta, et lähiaastatel peaks vanglaametnike palgad tõusma ja lähenema politseinike omadele.
Asekantsler usub, et suurem osa Virumaalt pärit kinnipeetavatele rajatava vangla tööjõust värvatakse Ida- ja Lääne-Virumaalt, vaid tippjuhid võidakse sisse tuua teistest vanglatest, sest kinnipidamiskoha juhtimine eeldab sellekohast kogemust. Näks ütles, et vanglaametnike koolitamist alustatakse juba tänavu, kui sisekaitseakadeemiasse võetakse vanglaametniku erialale senise 30 asemel 60 õppurit. “Loodan, et need inimesed on kõik siit piirkonnast ja 2007. aasta kevadel, kui nad lõpetavad, asuvad Jõhvis vastavatud vanglas tööle,” rääkis ta.
Näksi sõnul tõstab vangla rajamine ka Jõhvi turvalisust, sest 350 vanglatöötajast 250 on eriväljaõppe saanud relvastatud mundrikandjad, kes oskavad ka näiteks tänaval kriitilises situatsioonis tegutseda. Ta lisas, et jõhvilastelt ei ole vangla rajamise kohta mingeid protestinoote tulnud. “Riik saab omavalitsuse territooriumile vanglat ehitada vaid siis, kui kohalikud inimesed seda tahavad. Ja minu meelest jõhvilased tahavad,” ütles ta.
Vangla toob kinnisvarabuumi
Vello Juhkov ütles, et kui siiani oli piirkond, kuhu Viru vangla ehitatakse, soine ja kinnisvarafirmade jaoks väheatraktiivne, siis pärast seda, kui vangla ehitamise käigus tuuakse riigi rahaga ka vajalikud kommunikatsioonid ning maa kuivendatakse, olukord muutub. “Kahe-kolme aastaga ehitatakse Jõhvi linna idapiirkond täis,” ennustas abilinnapea.
Kuigi Viru vangla on planeeritud suurem kui Eesti esimene “eurovangla” Tartus ja mõeldud 1000 kinnipeetavale Ida- ja Lääne-Virumaalt, on praegu Eesti vanglates vaid meie maakonnast 1200 vangi, millele Lääne-Viru lisab veel 200 kinnipeetavat, pluss need, kes istuvad praegu arestimajades. Tulevases vanglas on 1000 kohast 600 mõeldud neile, kes on kohtu poolt juba süüdi mõistetud, 400 kohta aga kohtualustele ja eeluurimise all olevatele isikutele. Peeter Näks ennustas, et tulevikus peaks Eestis vangide arv siiski vähenema, milles oma osa on sellel, et uus kambersüsteemiga vangla on ümberkasvatusasutusena efektiivsem kui Nõukogude Liidult päranduseks saadud laagri tüüpi vangla.
Esialgu hakkavad kinnipeetavad Viru vanglas elama kahestes kambrites. Vangla territooriumil hakkab peale kinnipidamishoonete olema spordihoone, pood, kirik, spordiväljakud, aga ka tootmishoone. Viimases on lisaks pesumajale tulemas ruumid ilmselt metalli- ja puidutööstuse jaoks. “Aga seal võib ka muud tootmistegevust edendada,” sõnas asekantsler. Kuigi vangide töölerakendamisega tegeleb AS Vanglatööstus, on Näksi sõnul ka kohalikel ettevõtjatel võimalik tellida sealt endale allhanketöid. “Vanglas on tööjõud odav, töö käib kellast kellani, keegi ei joo ega varasta,” loetles Näks vanglas tootmise plusse.
ERIK KALDA
Neljapäev, 11.03.2004
|
Uudised
VE: Viru vangla
“Sel aastal oleme võtnud suuna anda ehitamise prioriteet kinnisvarafirmadele, kes rajavad linna korterelamuid. Tahame, et kõik krundid, mis praegu on vabad, läheksid just korterelamute ehitamiseks,” ütles Jõhvi abilinnapea Vello Juhkov.
Linnavõimude pingutus on seotud asjaoluga, et pakkuda sadadele tulevastele vanglatöötajatele Jõhvis elamisvõimalusi ja teha nad seega linna maksumaksjateks. “Loomulikult on meie huvi selles, et kui linna tuleb vangla, kus saab tööd 350 inimest, laekuksid nende palkadest makstavad maksud Jõhvi eelarvesse,” tunnistas Juhkov. Juba on linnavalitsuses näidatud rohelist tuld firmale, kes soovib ehitada Narva maantee äärde ridaelamukvartalit.
Aastas tuleb piirkonda kümneid miljoneid
Justiitsministeeriumi vanglate asekantsler Peeter Näks ütles, et kui uus ajakohane vangla 2007. aastal Jõhvi idaservas tööd alustab, on selle aastaeelarve praeguste hinnangute kohaselt 60 miljonit krooni. “Kaks kolmandikku sellest on töötajate palgad, ülejäänud raha eest ostetakse sisse teenuseid: küte, vesi, elekter, raviteenused, toit jne. Kõik see raha peaks suuremalt jaolt jääma siia piirkonda,” kinnitas Näks. Ka lubas ta, et lähiaastatel peaks vanglaametnike palgad tõusma ja lähenema politseinike omadele.
Asekantsler usub, et suurem osa Virumaalt pärit kinnipeetavatele rajatava vangla tööjõust värvatakse Ida- ja Lääne-Virumaalt, vaid tippjuhid võidakse sisse tuua teistest vanglatest, sest kinnipidamiskoha juhtimine eeldab sellekohast kogemust. Näks ütles, et vanglaametnike koolitamist alustatakse juba tänavu, kui sisekaitseakadeemiasse võetakse vanglaametniku erialale senise 30 asemel 60 õppurit. “Loodan, et need inimesed on kõik siit piirkonnast ja 2007. aasta kevadel, kui nad lõpetavad, asuvad Jõhvis vastavatud vanglas tööle,” rääkis ta.
Näksi sõnul tõstab vangla rajamine ka Jõhvi turvalisust, sest 350 vanglatöötajast 250 on eriväljaõppe saanud relvastatud mundrikandjad, kes oskavad ka näiteks tänaval kriitilises situatsioonis tegutseda. Ta lisas, et jõhvilastelt ei ole vangla rajamise kohta mingeid protestinoote tulnud. “Riik saab omavalitsuse territooriumile vanglat ehitada vaid siis, kui kohalikud inimesed seda tahavad. Ja minu meelest jõhvilased tahavad,” ütles ta.
Vangla toob kinnisvarabuumi
Vello Juhkov ütles, et kui siiani oli piirkond, kuhu Viru vangla ehitatakse, soine ja kinnisvarafirmade jaoks väheatraktiivne, siis pärast seda, kui vangla ehitamise käigus tuuakse riigi rahaga ka vajalikud kommunikatsioonid ning maa kuivendatakse, olukord muutub. “Kahe-kolme aastaga ehitatakse Jõhvi linna idapiirkond täis,” ennustas abilinnapea.
Kuigi Viru vangla on planeeritud suurem kui Eesti esimene “eurovangla” Tartus ja mõeldud 1000 kinnipeetavale Ida- ja Lääne-Virumaalt, on praegu Eesti vanglates vaid meie maakonnast 1200 vangi, millele Lääne-Viru lisab veel 200 kinnipeetavat, pluss need, kes istuvad praegu arestimajades. Tulevases vanglas on 1000 kohast 600 mõeldud neile, kes on kohtu poolt juba süüdi mõistetud, 400 kohta aga kohtualustele ja eeluurimise all olevatele isikutele. Peeter Näks ennustas, et tulevikus peaks Eestis vangide arv siiski vähenema, milles oma osa on sellel, et uus kambersüsteemiga vangla on ümberkasvatusasutusena efektiivsem kui Nõukogude Liidult päranduseks saadud laagri tüüpi vangla.
Esialgu hakkavad kinnipeetavad Viru vanglas elama kahestes kambrites. Vangla territooriumil hakkab peale kinnipidamishoonete olema spordihoone, pood, kirik, spordiväljakud, aga ka tootmishoone. Viimases on lisaks pesumajale tulemas ruumid ilmselt metalli- ja puidutööstuse jaoks. “Aga seal võib ka muud tootmistegevust edendada,” sõnas asekantsler. Kuigi vangide töölerakendamisega tegeleb AS Vanglatööstus, on Näksi sõnul ka kohalikel ettevõtjatel võimalik tellida sealt endale allhanketöid. “Vanglas on tööjõud odav, töö käib kellast kellani, keegi ei joo ega varasta,” loetles Näks vanglas tootmise plusse.
ERIK KALDA
Neljapäev, 11.03.2004