• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

Eduard Wiiralt 1934

Autor Avo | Avaldatud: 14. jaan. 2004

Eduard Wiiralti tööd aastast 1934

  • Aktid maastikus.1934.Pehmelakk.
  • Neli tütarlast.1934.Värviline tušš.28,3×20,9.RKM
  • Naised rannal.1934.Pehmelakk 
  • Kaardimängijad.1934.Kuivnõel.34,8×49,6.RKM

 

Ed.W.Aktid maastikus.1934.Pehmelakk.jpg: E.Wiiralt. Aktid maastikus.1934.Pehmelakk.

E.Wiiralt. Aktid maastikus.1934.Pehmelakk.

 

Ed.W.Neli tütarlast.1934.Värviline tušš.jpg: Ed.Wiiralt.Neli tütarlast.1934.Värviline tušš.28,3x20,9.RKM

Ed.Wiiralt.Neli tütarlast.1934.Värviline tušš.28,3×20,9.RKM

 

Ed.W.Naised rannal.1934.Pehmelakk.jpg: Ed.Wiiralt.Naised rannal.1934.Pehmelakk

Ed.Wiiralt.Naised rannal.1934.Pehmelakk

 

Ed.W.Kaardimängijad.1934.Kuivnõel.jpg: Ed.Wiiralt.Kaardimängijad.1934.Kuivnõel.34,8x49,6.RKM

Ed.Wiiralt.Kaardimängijad.1934.Kuivnõel.34,8×49,6.RKM

 

Tagasi kataloogi algusesse

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Eduard Wiiralt – 1933

Autor Avo | Avaldatud: 14. jaan. 2004

Eduard Wiiralti tööd aastast 1933

  • Mulati pea.1933.Värviline pliiats,süsi.50,9×40,2.RKM
  • Neegripead.1933.Kuivnõel.38,6×45,5.RKM
  • Neegri pea.1933.Puugravüür.21,5×16.RKM
  • Absindijoojad.1933.Puugravüür.21,4×15,9.RKM
  • Lamav akt kanepiriidel.1933.Puugravüür.20,1×26,2.RKM
  • Akt.1933.Värviline monotüüpia.
  • Lamav akt.1933.Monotüüpia
  • Lamav akt maastiku taustal.1933.Monotüüpia
  • Melanhoolia.1933.Joonistus

 

Ed.W.Mulati pea.1933.Värviline pliiats,süsi.jpg: Ed.Wiiralt.Mulati pea.1933.Värviline pliiats,süsi.50,9x40,2.RKM

Ed.Wiiralt.Mulati pea.1933.Värviline pliiats,süsi.50,9×40,2.RKM

 

Ed.W.Neegripead.1933.Kuivnõel .jpg: Ed. Wiiralt. Neegripead.1933.Kuivnõel.38,6x45,5.RKM

Ed. Wiiralt. Neegripead.1933.Kuivnõel.38,6×45,5.RKM

 

Ed.W.Neegri pea.1933.Puugravüür. jpg: Ed.Wiiralt. Neegri pea.1933.Puugravüür.21,5x16.RKM

Ed.Wiiralt. Neegri pea.1933.Puugravüür.21,5×16.RKM

 

Ed.W.Absindijoojad.1933.Puugravüür.jpg: Ed.Wiiralt. Absindijoojad.1933.Puugravüür.21,4x15,9.RKM

Ed.Wiiralt. Absindijoojad.1933.Puugravüür.21,4×15,9.RKM

 

Ed.W.Lamav akt kanepiriidel.1933.Puugravüür.jpg: Ed.Wiiralt.Lamav akt kanepiriidel.1933.Puugravüür.20,1x26,2.RKM

Ed.Wiiralt.Lamav akt kanepiriidel.1933.Puugravüür.20,1×26,2.RKM

 

Ed.W.Akt.1933.Värviline monotüüpia.jpg: Ed.Wiiralt.Akt.1933.Värviline monotüüpia.

Ed.Wiiralt. Akt.1933.Värviline monotüüpia.

 

Ed.W.Lamav akt maastiku taustal.1933.Monotüüpia.jpg: Ed.Wiiralt. Lamav akt maastiku taustal.1933.Monotüüpia

Ed.Wiiralt. Lamav akt maastiku taustal.1933.Monotüüpia

 

Ed.W.Lamav akt.1933.Monotüüpia.jpg: Ed.Wiiralt.Lamav akt.1933.Monotüüpia

Ed.Wiiralt.Lamav akt.1933.Monotüüpia

 

Ed.W.Melanhoolia.1933.Joonistus.jpg: Ed.Wiiralt. Melanhoolia.1933.Joonistus

Ed.Wiiralt. Melanhoolia.1933.Joonistus

 

Tagasi kataloogi algusesse

 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Eduard Wiiralt 1932

Autor Avo | Avaldatud: 14. jaan. 2004

Eduard Wiiralti tööd aastast 1932

 

  • Jutlustaja.1932.Lito.61,7×4732.RKM
  • Kolm naist.1932.Pehmelakk.12,6×8,5.RKM

 

Ed.Wiiralt.Jutlustaja.1932.jpg: Ed.Wiiralt. Jutlustaja.1932.Lito.61,7x47.RKM

Ed.Wiiralt. Jutlustaja.1932.Lito.61,7×47.RKM

 

Ed.W.Kolm naist.1932.Pehmelakk.jpg: Ed.Wiiralt.Kolm naist.1932.Pehmelakk.12,6x8,5.RKM

Ed.Wiiralt.Kolm naist.1932.Pehmelakk.12,6×8,5.RKM

 

Tagasi kataloogi algusesse

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Eduard Wiiralt – 1932

Autor Avo | Avaldatud: 14. jaan. 2004

1932

  • Jutlustaja.1932.Lito.61,7×4732.
  • Kolm naist.1932.Ofort, vasegravüür
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Eduard Wiiralt – 1931

Autor Avo | Avaldatud: 14. jaan. 2004

Eduard Wiiralti tööd aastast 1931

  • Istuv naine.1931.Monotüüpia,49,8×40.RKM
  • Ema ja laps.1931.Monotüüpia.69,8×49,9.TKM
  • Viiuldaja.1931.Monotüüpia.47,5×67.RKM
  • Viiuldaja.Elu viiul.1931.Monotüüpia.69,9×50.RKM
  • Lamav akt.1931.Monotüüpia.50×40.RKM
  • Lamav akt.1931.Kuivnõel   
  • Kabaree.1931.Ofort,vasegravüür.38,8×45,7.RKM
  • Maalija.1931.Ofort,vasegravüür.20,8×15,9.RKM

 

Ed.W.Istuv naine.1931.Monotüüpia,jpg: Ed. Wiiralt.Istuv naine.1931.Monotüüpia,49,8x40.RK

Ed. Wiiralt.Istuv naine.1931.Monotüüpia,49,8×40.RK

 

Ed.W.Ema ja laps.1931.Monotüüpia.jpg: Ed.Wiiralt.Ema ja laps.1931.Monotüüpia.69,8x49,9.TKM

Ed.Wiiralt.Ema ja laps.1931.Monotüüpia.69,8×49,9.TKM

 

Ed.W.Viiuldaja.1931.Monotüüpia.jpg: Ed.W.Viiuldaja.1931.Monotüüpia.47,5x67.RKM

Ed.W.Viiuldaja.1931.Monotüüpia.47,5×67.RKM

 

Ed.W.Viiuldaja.Elu viiul.1931.Monotüüpia.jpg: Ed.W.Viiuldaja.Elu viiul.1931.Monotüüpia.69,9x50.RKM

Ed.W.Viiuldaja.Elu viiul.1931.Monotüüpia.69,9×50.RKM

 

Ed.W.Lamav akt.1931.Monotüüpia.jpg: Ed.W.Lamav akt.1931.Monotüüpia.50x40.RKM

Ed.W.Lamav akt.1931.Monotüüpia.50×40.RKM

 

Ed.W.Lamav akt.1931.Kuivnõel.jpg: Ed.Wiiralt.Lamav akt.1931.Kuivnõel

Ed.Wiiralt.Lamav akt.1931.Kuivnõel  

 

Ed.Wiiralt.Kabaree.1931.Ofort,vasegravüür.jpg: Ed.Wiiralt.Kabaree.1931.Ofort,vasegravüür.38,8x45,7.RKM

Ed.Wiiralt.Kabaree.1931.Ofort,vasegravüür.38,8×45,7.RKM

NB! Tartu Kunstimuuseumist varastati Eduard Wiiralti vasegravüür
30.10.2003

Käesoleva aasta 15. oktoobril varastati Tartu Kunstimuuseumist töö: Eduard Wiiralt. Kabaree /Elutants/ 1931. Ofort, vasegravüür. 

15. oktoobril kella 13.00 ja 15.00 vahel Tartus, Raekoja plats 18 Näitusemaja seinalt varastatud Eduard Wiiralti graafiline leht “Kabaree” oli must-valge. Lehemõõt on vasegravüüril 50 x 64,5 ja plaadimõõt on 37,5 x 44, 8. Plaadi mõõt vastab ka kujutise mõõtmetele. All paremal plaadi all asub töö autori signatuur, mis on kirjutatud kunstniku käega – Eduard Wiiralt. Varastatud vasegravüüri eritunnusteks on lehe tagaküljel servades olevad tugevad liimiplekid ning ülal vasakul pliiatsiga kirjutatud TR 12215 ning all vasakul märge TKM3352 G.  Vargusega on Tartu Kunstimuuseumile tehtud varalist kahju 25 000 krooni.

Tartu politsei ootab teateid gravüüri asukohast telefonidele 07 308 747 või 110.
Pressiteatele on lisatud ka töö reproduktsioon.
Kristi Kuusik
Tartu PP pressiesindaja
07 308 850
055 690 616
kristi.kuusik@tartu.pol.ee

 

Ed.W.Maalija.1931.Ofort,vasegravüür.jpg: Ed.Wiiralt.Maalija.1931.Ofort,vasegravüür.20,8x15,9.RKM

Ed.Wiiralt.Maalija.1931.Ofort,vasegravüür.20,8×15,9.RKM

 

Tagasi kataloogi algusesse

 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Piirissaare vald

Autor Avo | Avaldatud: 14. jaan. 2004

Gripp murrab vaesusega võitlevat Piirissaart
Marko Püüa, PM reporter, 14.01.2004

Süveneva vaesuse ja vananeva rahva pärast muretsevat Piirissaart tabas aasta hakul uus häda, kui väikesaarele pääses möllama gripipisik.

Gripilaine jõudis Eesti vaeseima, Vene piirist vaid paari kilomeetri kaugusel asuva Piirissaare valla inimeste kallale tõenäoliselt koos ühe saareelanikuga, kes käis Tallinnas aastavahetust veetmas.

Vähemalt pakkus niimoodi Piirissaare poe juhataja Feodora Kuzina (50), kes ütles Postimehele, et saarel praegu talvel elavast ligikaudu kuuekümnest elanikust on gripp juba ehk rohkem kui kümnele külge hakanud.

Kuudepikkune eraldatus

Nohusele ninale vaatamata oli Kuzina eile siiski poeleti ääres, et vähestele poeskäijatele kaupa müüa. «Me pole kuu aega kaupa saanud, sest ühendust mandriga polnud, täna läks buraan õnneks esimest korda üle ja reedel saab uut kaupa,» rääkis ta.

Piirissaare rahvas on sellega harjunud, et nad ei saa mandriga tihtipeale kuude kaupa ühendust. Kui jääd on, siis sõidetakse mootorsaani ehk buraaniga või käiakse see 12 kilomeetrit jala maha.

Ainus pidev side «suure maaga» on neil tänu piirivalvele, kes teeb saarele ühe sõidu nädalas, et vahtkond välja vahetada.

Viletsa ühenduse tõttu peab Kuzina korraga suure koguse kaupa ära tellima. Viimase vormistas ta septembris, võttes poodi näiteks 25 kasti makarone, millest kaks on veel järel.

Hästi lähevad kaubaks ka kommid, küpsised, jahu, sealihakonservid, või, tee ning loomulikult viin meestele.

Viis aastat tohtrita

Kommide ja konservidega aga haiguste vastu ei saa, kuid peale vanavanematelt päritud ravivõtete pole saarerahval mujalt abi loota. Viimase kolme aasta jooksul on Piirissaarel olnud viis arsti. Viimane velsker jäi sügisel haigeks ning naasis Tartusse, kuid pole tänaseni tagasi tulnud.

Piirissaare vallavanem Maria Korotkova (45) on nüüd nii velskri kui ka kaubavedaja eest. Eilegi sokutas ta end mootorsaanile ja lasi end üle järvejää mandrile sõidutada. Sealt sai ta küüdiga 60 km kaugusele Tartusse polikliinikusse.

Polikliinikus ostis Korotkova 260 krooni eest ravimeid, mida rahvas tuua palus. «Täidan arsti kohuseid ka, sest inimesed jooksevad ju hädas minu kui vallavanema juurde, aitan neid siis kas või hea sõnaga,» ütles ta.

Vallavanema sõnul pole Piirissaarel tulevikust esmapilgul midagi head loota, sest rahvas vananeb, ranged seadused seavad piiranguid kalapüügile ning suurt midagi pole järel ka kuulsast sibulakasvatusest, sest odavate Poola mugulatega ei suuda saareelanikud võistelda.

Nii tuligi Korotkoval tõdeda, et Piirissaares on rikas inimene kuni 2400-kroonise kuuteenistusega pensionär. Samas on vanuritega seotud ka üks idee, millest vallavanem loodab saarele kasu saada.

Korotkova tahab saada Euroopa Liidu või mõne muu välisfondi abi, et ehitada saarele kuni kuuskümmend inimest mahutav hooldekodu.

Selle klientideks oleksid värskest õhust ja kalast lugu pidavad varakad välismaised vanurid. Hooldekoduga loodab Piirissaare vallavanem tabada kaks kärbest ühe hoobiga – tuua saarele raha ning ühes vanainimestega ka arstiabi.

Piirissaar

Tulu ühe elaniku kohta 733 krooni.

• 7,8 km² suurune saar Peipsi järves Tartu maakonnas.

• Ametlikult elab vallas 105 inimest, kuid talviti on alalisi elanikke kuuekümne ringis (1920. aastal kuni 700 inimest). Ligikaudu 70 protsenti elanikest on pensionieas.Saarel elab svaid kolm last.

• Piirissaarele saab sõita laevaga Laaksaare sadamast (10 km) ja tiiburlaevaga Tartust (63 km).

• Kohalike elanike põhiliseks sissetulekuallikaks on olnud kalapüük ja sibulakasvatus.

• Valla eelarve oli mullu 1,35 miljonit krooni, millest 600 000 krooni kulus mandri ja saare vahelise transpordi dotatsiooniks.

Allikas: PM, rahandusministeerium

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Narva linna vanus

Autor Avo | Avaldatud: 14. jaan. 2004

Ajaloolased vaidlustavad Narva juubeli
(08:08 14.01.2004)

Uudise pilt

NARVA, 14. jaanuar (EPLO) – Narva järjekordse juubeli tähistamine nõukogude süsteemi järgi on küsimärgi all, mistõttu 2006. aastal võib linna pidulik 750. aastapäeva tähistamine ära jääda, kirjutab Postimees.

Narva aselinnapea kultuuri alal Galina Moldon nentis, et linnavalitsus oli valmis juba varakult pidustusteks valmistuma hakkama, kuid ajaloolased vaidlustasid läheneva ümmarguse tähtpäeva.

Narva muuseumi direktori kohusetäitja, ajaloolane Aili Vester on veendunud, et Narva vanust pole õige arvestada 1256. aastast nagu nõukogude ajal.

«1256. aastal ei ehitatud kindlustust mitte jõe meiepoolsele kaldale, vaid Venemaa-poolsele, kus on Ivangorod,» selgitas Vester.

Esimese kirjaliku tunnistuse daatumiks Narva kohta võetakse Vesteri kinnitusel 1240. aasta, kui Taani hindamisraamatus märgiti ära Narvia küla, mis asus sellel kohal, kus praegu on Rakvere tänav. Linnaks sai Narva 1345. aastal.

Nii võib Narva järgmisel aastal tähistada linnaõiguste saamise 660. aastapäeva. «See aastaarv on juba ammu kindlalt paigas ja seda ei vaidlusta keegi,» selgitas Vester.

Kaua aega Narva linnamuuseumi juhtinud kutseline ajaloolane Eldar Efendijev arvas, et iga linna ajaloo seisukohast tähtsat daatumit tuleks meenutada või isegi tähistada.

«Narva ajalugu on ressurss, mida tuleb maksimaalselt ära kasutada,» lausus Efendijev. «Ja aastaarvu 1256 võib tänapäeva kontekstis täiesti kasutada, sest tookord jõe kaldal toimunud sündmustel on maailma ajaloos suur väärtus.»

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Utria dessant 2004

Autor Avo | Avaldatud: 14. jaan. 2004

Suvel Erna retkel Skautpataljonile alla jäänud Järva malev võttis pakases toimunud Utria dessandi võidu, jättes eliitväeosa seekord selja taha.

15-20kraadises pakases toimunud ja ligi 30 tundi kestnud Utria dessanti alustas kolm aastat tagasi Erna retke võitnud ning eelmisel suvel Hiina ja Skautpataljoni järel kolmandaks jäänud kaitseliidu Järva maleva võistkond 24 karistuspunktiga püstolilaskmises. Lõpuks, pärast esmaabi andmist, köitega takistuse ületamist, relvaseaduste testi, transpordivahendi lükkamist, luureülesande lahendamist ja automaadist laskmist, oli võistkonna karistuspunktide konto kasvanud 83,73ni. Sellest piisas, et edestada Eesti eliitväeüksust Skautpataljon, kes hoolimata sellest, et kõige paremini luureülesande lahendas ja transpordivahendit lükkas, ometi üle saja karistuspunkti kogus. 126,85 karistuspunktiga teise koha saavutanud Skautpataljoni järel tuli napi ühepunktise vahega kolmandaks Luurepataljon.

17 rajale pääsenud võistkonnast jõudis finiðisse 14. Esimesena vandus alla naiskodukaitse Alutaguse ringkonna naiskond, katkestasid ka üks kahest kaitseliidu Alutaguse maleva meeskonnast ja Põhja piirivalvepiirkonna võistkond. “See on üllatav, et katkestajaid oli sellisest külmast ilmast hoolimata nii vähe,” kiitis võistlejaid kaitseliidu pressiesindaja nooremleitnant Tanel Rütman.

Teist aastat kasutati Utria dessandil ka vastutegevust, mis hoogustus pärast esimesi kontrollpunkte. Nagu Erna retkelgi, korraldas ka sel korral vastutegevust Skautpataljon. Lisaks patrullidele kasutati vastutegevusel ka helikopterit, mis samas tagas ka võistkondade julgeolekut. “Kui Skautpataljon midagi teeb, siis korralikult. Nii oli ka vastutegevusega,” tunnistas Rütman. Tema sõnul on nad varem vaenlastena kasutanud kaitseliidu malevaid, kuid viimastel kordadel elukutselisi sõjaväelasi.

Järgmine Utria dessant saab stardi järgmise aasta 7. jaanuaril. “Mida ja kuidas seal tegema hakatakse, on veel vara öelda. Korraldajad saavad lähipäevil kokku, et seda arutada,” kinnitas Rütman. Küll aga loodetakse järgmisel aastal kohale meelitada mõni välisvõistkondadest. “Võistlustel peakohtunikuks olnud USA sõjaväeataðee lubas, et ameeriklased tulevad järgmisel aastal kindlasti. Eks aeg näita,” ütles Rütman.

GERLI ROMANOVIŠ
Teisipäev, 13.01.2004

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Kohtla-Järve: sõda keset linna

Autor Avo | Avaldatud: 14. jaan. 2004

Kohtla-Järvel Kalevi tänava 16. maja juures põleb lõke, mille juures majaelanikud kordamööda valvet peavad. Nad valvavad soojustorustiku kaevude luuke, mille juures oli laupäeval tõeline sõda.
Nagu sõjas. Esimese lahingu vastu pidanud elanikud valvavad kordamööda maja juures, soojendades end lõkke ääres, kuhu läks kogu keldrites olev mittevajalik koli.

Esialgu on maja juures vaikne. Kuid elanikud ei lahku valvepostilt, kartes, et muidu kordub laupäevane olukord.

Seda, mis 10. jaanuaril Kalevi tänava 16. maja juures juhtus, pole linnas varem olnud. Puhkenud konfliktis osalesid majaelanikud, Kohtla-Järve Soojuse ja turvafirma Falck töötajad, politseipatrull, kaitsepolitsei Virumaa osakonna töötajad, Kohtla-Järve linnavolikogu esimees Valeri Korb ning Kohtla-Järve aselinnapea Jüri Kollo.

Eelmisel päeval, reedel, 9. jaanuaril lülitas Kohtla-Järve Soojus majast kütte välja, sest ühistu ei sõlmi nõutavat lepingut. Kuid elanikud lülitasid kütte taas sisse, sest nende arvates on Kohtla-Järve Soojuse tegevus ebaseaduslik. Asi on selles, et korteriomanikud selgitavad oma suhteid soojusfirmaga kohtus. Maakohus langetas otsuse Kohtla-Järve Soojuse kasuks, kuid hagejad kaebasid selle edasi teise instantsi kohtusse.

Kohtutäitur pidas võimalikuks enne apellatsiooni läbivaatamist esimese instantsi kohtu otsuse täitmist – soojuse väljalülitamist majast – mitte nõuda, kuid Kohtla-Järve Soojus käitus teisiti. Elanike arvates oli soojusfirma käitumine ebaseaduslik ja nad lülitasid soojuse uuesti sisse. Kuid 10. jaanuaril lülitasid Kohtla-Järve Soojuse töötajad kütte taas välja. Seekord palkasid nad turvafirma Falck, et see kaeve valvaks, et elanikud siibrite juurde ei pääseks. Turvamehed parkisid oma autod luukidele.

Asi läks peaaegu kakluseni

Õues on pakane, trepikodades lõhkesid juba radiaatorid. Kuid elanike palvetele, et Falcki töötajad autod luukidelt ära koristaksid, nood ei reageerinud. Turvatöötajaid püüdis veenda ka politseipatrull, kes saabus kohale korteriühistu esimehe Maria Jantðenko kaebuse peale soojusfirma ja turvameeste omavolilise tegevuse kohta. Siis pöördusid ühistu juhatuse liikmed kaitsepolitsei Virumaa osakonda.

Läbirääkimised Falcki töötajatega ei andnud tulemusi ning elanikud tegid maja külmumisest päästmiseks katse autod kaevudelt ära lükata ja niimoodi luukidele ligi pääseda. Turvatöötajad kutsusid kohale lisajõud.

Turvameeste ja majaelanike vastasseis jõudis mõlemapoolsete vägisõnadeni ja kaklusähvardusteni. Politseil õnnestus kaklus siiski ära hoida. Kohtla-Järve Soojuse tegevust omavoliks nimetanud Jüri Kollo võttis ühendust Falcki juhtkonnaga. Lõpuks viisid turvamehed autod luukidelt ära. Ühistu lukksepp avas siibrid.

Majaelanikud pidasid terve öö lõkke juures vahti, et kütet uuesti välja ei lülitataks. Nad olid hoovis ka järgmise päeva ja öö.

Eile päeval põles lõke endiselt maja juures. Maria Jantðenko ütles, et valvet pidanud olid näinud, kuidas Falcki auto mitu korda majast mööda sõitis, ilmselt oodates, millal inimesed lahkuvad, et luugid taas sulgeda.

Toomas Niinemäe arvates varastab ühistu soojust

“Käib põhimõtteline õigusalane vaidlus ja meie lähtume seaduslikest võimalustest, mis Kohtla-Järve Soojusel oma õiguste kaitseks on,” ütles ASi Kohtla-Järve Soojus juhatuse esimees Toomas Niinemäe Põhjarannikule. “Siin on väga palju emotsioone, kuid me tegutseme niimoodi, et lõpetada soojusenergia avalik vargus. Sellel majal pole mingit seaduslikku alust soojuse tarbimiseks. Probleemi lahendus on aga väga lihtne – üks allkiri ühistult lepingu sõlmimiseks ning nad saavad soojust seaduslikult.”

“Oleme valmis lepingut sõlmima, kuid mitte sellist nagu soojusfirma nõuab,” ütles Jantðenko. “Kõik korteriomanikud on maja soojussõlme kaasomanikud ning meil on seaduslik õigus nõuda ka meie huve kaitsvat lepingut, meie paranduste tegemist lepingusse.”

Niinemäe teatas kategooriliselt, et mingeid erisoodustusi Kohtla-Järve Soojus Kalevi 16 ühistule tegema ei hakka. “On olemas tüüpleping, mille tingimused on kõikidele ühistutele ühesugused, ning juba üle 200 sellise lepingu on allkirjastatud,” ütles ta. “Kui Kalevi 16 soovib revolutsiooni korraldada, siis tehku seda terviseks. Kuid kuni sellel majal seaduslikku alust soojusenergia tarbimiseks ei ole, rakendame oma meetmeid.”

Majaelanike arvates on Kohtla-Järve Soojuse tüüpleping soojustarbijatele surveavaldamise vahendiks. “Paljud neist, kes sellele alla kirjutasid, on praegu sunnitud külmas elama, sest Kohtla-Järve Soojus määris majale kaela vanad võlad, mida ta oleks pidanud ise välja nõudma, ja lülitas kütte välja,” sõnasid inimesed.

Linnavõimud pöördusid peaministri poole

Eile kutsuti kokku Kohtla-Järve linnanõukogu eestseisus, nädala lõpus on kavas linnavolikogu istung. Päevakorras on ainult üks küsimus: kütteprobleemid.

“Valmistasime ette kirja peaministrile, mitmele ministeeriumile, maavalitsusele ja Toomas Niinemäele palvega lõpetada soojuse väljalülitamine ning luua sõltumatu komisjon, kes tooks olukorda selgust, ilmselt teeb seda majandus- ja kommunikatsiooniministeerium,” ütles Valeri Korb eile Põhjarannikule.

Tema arvates on linnas tekkinud olukorra lahendamise sõlmküsimuseks soojusvõrgud. 1996. aastal anti need üle Kohtla-Järve Soojusele.

“Peame paluma valitsusel kaaluda võimalust need linnale tagastada,” sõnas Korb. “Meil on teisigi soojustootjaid – Viru Keemia Grupp, Fortum – ja kui võrgud antakse linnale, siis kaob monopolism. Esialgu oleme aga monopolisti pantvangid.”

Politsei algatas kriminaalasja

Kalevi tänava 16. maja elanike avalduse põhjal algatas politsei ASi Kohtla-Järve Soojus tegutsemise fakti kontrollimiseks kriminaalasja § 257 alusel, mis näeb ette vastutust omavoli eest. Süüdlasi võidakse karistada rahatrahvi või kuni viieaastase vabaduskaotusega.

NIINA VOROPAJEVA
Teisipäev, 13.01.2004

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Mäetaguse vald

Autor Avo | Avaldatud: 14. jaan. 2004
 
Mäetaguse vallavalitsus asub kaunis renoveeritud mõisahoones. Vallavolikogu esimees Jaan Surva teab, et maavaramaksu toel püsiv heaolu ei pruugi olla igavene

Eesti jõukaim vald elab oma maapõue arvelt
Alo Lõhmus, reporter, 14.01.2004 

Elaniku kohta kogutud tulu järgi Eesti rikkaima omavalitsuse, üllatuslikult pealinnakauge Ida-Virumaa Mäetaguse valla jalgealune kõigub sõna otseses mõttes.

Kunagise Sompa kaevanduse kauaaegne töötaja ning viimane direktor Jaan Surva, praegu Mäetaguse vallavolikogu esimees, ei pääse enam iialgi oma endise direktorikabineti ukseni. Metallivargad lõhuvad kaevanduse muinsuskaitsealuse peahoone teise korruse treppi just siis, kui Surva seal ajakirjanikele ekskursiooni teeb.

«Varastate metalli, jah? Mis firmast olete?» küsib sirgeselgne Surva. «Ei mingist firmast,» tuleb venekeelne vastus.

Saksa sõjavangide kätega kohalikest maakividest ehitatud kaevanduse kaunis peahoone, mille ukse Surva 2000. aastal enda järel kinni pani, on nüüdseks segi pekstud ning lagastatud. Siiski on see vaid sissejuhatuseks ahermägede vahel laiuvale veelgi ebamaisemale varemeteväljale.

Miljonid maapõuest

Varemete alt alguse saavad kaevanduskäigud siuglevad Mäetaguse valla põldude ja metsa all koos samuti suletud Ahtme ja Kohtla ning veel tegutsevate Estonia ja Viru kaevanduste põlevkivisoontega. Just need käigud, mitte viljakad Virumaa põllud, on Eesti rikkaima valla õnn ja õnnetus.

Viimasel neljal aastal on see pooleteise tuhande elanikuga vald saanud kaevandustelt kokku 80,6 miljonit krooni ressursitasu põlevkivi eest ning 6,6 miljonit krooni vee eest.

Põhikooli kaunis ja verivärskelt renoveeritud hoone annab silmad ette enamikule linnakoolidele (16,7 miljonit krooni). Lasteaed valmis viie miljoni eest. Mäetaguse, Kiikla ning Pagari rahva- ja seltsimajad on oma seintesse mahutanud kokku kümme miljonit krooni. Vallavalitsus asub mõisahoones, mille renoveerimine maksis 3,6 miljonit.

Vallarahvale mõeldud basseinidega peresaunad võtsid sama suure summa, «väiksemaid» miljoneid on neelanud tänavavalgustus, perearstikeskus, elamumajandus, teed jne.

Koht lasteaias ning lasteaiabussis ei maksa vallaelanikele midagi. Koolilaste lõunad ja rohked huvialaringid on tasuta. Konkursi korras kooli asuvad õpetajad saavad 20 000-kroonise stardiraha ja elamispinna. Kes vallaelanikest oma maja üle värvib, saab poole värvirahast vallalt.

Maa vajub

Ehkki isegi need hüved ei ole pannud valla pooleteisetuhandelist rahvaarvu kasvama, ei ole elanikkond ka kahanenud.

Kuid kogu suhteline heaolu pärineb sõna otseses mõttes tulevaste põlvede jalge alt. «Kuigi raha on ühe inimese kohta palju, on meil ka tuhat lahendamata probleemi,» sõnab Surva. «Võib-olla alles tulevikus hakkavad need välja tulema.»

Käigust maha võetud kaevandused lastakse vett täis imbuda. See paneb aluse tervele murede plejaadile.

Kaevanduste tõttu kuivaks jäänud või mürgitatud kaevudega taludeni kaevab praegu veetrasse Eesti Põlevkivi, kuid kunagi jääb nende talude veega varustamine valla mureks. Ehkki kaevud kuivavad, muutuvad teisal metsad märgadeks lodumetsadeks.

Veelgi hullem on tõsiasi, et keegi ei tea, kui kaua kaevanduskäigud üldse üleval püsivad. Kui kaevanduskäik omal ajal maja alt läbi kaevati, jäeti maja alla põlevkivist tugisambad. Nüüd need sambad murenevad vee mõjul ning ühel hetkel võivad majad maapõue vajuda.

Põldudel on traktorid juba auku kukkunud. Soomlased, kes mujal põllumajandusettevõtteid kokku ostavad, hoiavad Mäetaguse põldudest kõrvale.

Kuni maa püsib, püüab vald oma elu põlevkivirahaga käima saada. Vettpidava äriprojektiga valda pöörduv ettevõtja saab vallalt toetust 50% investeeringuks vajalikust summast või kuni 100 000 krooni.

Kuid ettevõtlikke inimesi on nii vähe, et toetusfondi 700 000 krooni jääb tihti lõpuni välja jagamata. Nii ongi fondi komisjoni esimees, Patmari suurtalu peremees Ain Rego pidanud ise ostma valla toetusel juba kaks traktorit.

2001. aasta sügisel kasvastema talu 40 hektarilt sajale, sel sügisel 380 hektarile. Varsti peaks olema juba 600 hektarit.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud