| TOM: E-Eesti üle maailma |
Kui juba käimasolevad Saaremaa tuuleenergiaprojektid plaanitud mahus käivituvad, on ligi pool siinsest Eesti Energia poolt arvestatud võimalikust tootmispotentsiaalist ammendatud. Kuigi saared on tuule kui energiaressursi poolest Eesti rikkamaid piirkondi, ei tule selle suuremahuline kasutuselevõtt esialgu kõne alla. Tuuleelekter on tegelikult kõige kallim elekter Eestis, sest iga tuuleelektrijaama jaoks peab alati olema mõni teine elektrijaam valmis asendama tuulevaikuse ajal tuuleelektrijaama.
Virumaa
Omavalitsused
Virumaa Entsüklopeedia
Meedia
Külastatavus
Admin
-
Tere taas!
Viimased postitused:
VE: Tanner, Risto – rahutu hing
Postitatud rubriiki Määratlemata
Kommenteerimine suletud
Välis-Eesti organisatsioonide lingid
- Eesti Rahvuskomitee USA’s (www.estosite.org/) ja tema osakonnad/partnerid:
- Bostoni Eesti Selts
- Chicago Eesti Maja
- Joint Baltic American National Committee
- Seattle’i Eesti Selts
- Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
- Norra Eesti Selts
- Washington DC Eesti Rahvatantsijad “Pillerkaar”
- Washington DC eestlaste “Virtuaalne Ühiskond”
- Eestlased Saksamaal
Teisi Eesti organisatsioone ning viiteid mitmesugustele asjakohastele infoallikatele.
- Organisatsioonid Põhja-Ameerikas
- Organisatsioonid mujal maailmas
- Organisatsioonide koduleheküljed
- Meedia (ajalehed, raadio, TV)
- New Yorgis ilmuv Vaba Eesti Sõna http://home.earthlink.net/~nordicpress…
- Toronto eesti ajaleht Eesti Elu www.eesti.ca/main.php
- …
NB! 28. jaanuaril 2009 avas oma veebi rahvastikuministri büroo. Edu teile! http://www.eesti.ee/rahvuskaaslased/index.php?id=9
Kes soovib jätkuvalt www.virumaa.ee -le lisateavet anda, avaldada, salvestage tekst palun all asuvasse Response subject Text-kastikesse ja postitage. Pildid saatke palun e-mailile ablankin@hot.ee).
Postitatud rubriiki Määratlemata
Kommenteerimine suletud
VE: Eesti elanike arv
Eestis on 1,4 miljonit elanikkuBNS, kolmapäev. 7. jaanuar 2004
1. jaanuari seisuga on Eesti rahvastikuregistrisse kantud 1 396 026 Eesti elanikku, 2719 inimest vähem kui möödunud aasta 1. jaanuaril.
Registris olevaist inimestest on 30 761 sinna kantud ilma registreerimata elukohata.
Postitatud rubriiki Määratlemata
Kommenteerimine suletud
VE: Uuspõld, Jan – menukoomik
Jan Uuspõld võttis salaja naise
Kirsti Vainküla,SLÕL, kolmapäev. 7. jaanuar 2004
 Nädal VÄRSKE ABIELUPAAR: Endast kaheksa aastat noorema Marioni kosinud Jan Uuspõld on Draamateatri andekas näitleja, keda jätkub peale teatrilava veel telerisse kokasaatesse, naljasaateisse, õhtujuhiks jne. |
Menukoomik Jan Uuspõld võttis vana aasta lõpus naise nii salaja, et isegi temaga ühes majas elav vanaema sellest teada ei saanud. See on näitlejal juba teine abielu.
«Jah, abiellusin,» tunnistas 30aastane Jan Uuspõld vana-aastaõhtul SL Õhtulehele. Jani ja temast kaheksa aastat noorema Marioni abielu registreeriti 20. detsembril valitud sõprade juuresolekul.
Juba suvel kinnitas menunäitleja seltskonnaajakirjas Kroonika, et abiellub kohe, kui leiab õige naise.
Jan tutvus Marioniga poolteist aastat tagasi Tartus ühel peol. Mees on armsamat iseloomustanud nii: «Ta on põlvkonnast, kes mõtleb palju adekvaatsemalt kui minu põlvkond. Ta on palju targem kui mina. Seda ma temas hindangi. Ja veel seda, et ta on tervikuna minu jaoks täiuslik.»
Aastavahetus Kuressaares
Uue aasta võttis noorpaar vastu Kuressaare uues Rüütli hotellis, sest Jan juhtis võõrastemaja aastavahetuspidu. Jaanuari esimesed päevad veetis värske abielupaar kõrval-olevas Mere hotellis – nautis sanatooriumis massaa?i ja teisi terviseprotseduure.
Koos Uuspõlluga hotelli aastavahetuspidu juhtinud näitleja Sepo Seeman kuulis kolleegi naitumisest alles vana-aastaõhtul, kui nad koos Saaremaale sõitsid.
Suurelt Jan sellega siiski ei kelkinud. «Abiellumine tuli juhuslikult välja. Soovin neile väga pikka ja rahulikku ja lõbusat abielu,» ütleb Seeman.
Marion muutub SL Õhtulehe küsimustest tujutuks. «Keda see huvitab?» uurib ta ja keeldub sõnagi ütlemast päeva kohta, mida naised tavaliselt elu ilusaimana meenutavad.
Jani vanaema ei tea midagi
«Mulle pole midagi öeldud. Mind pole igal juhul pulma kutsutud ja mina pole (midagi) näinud. See võib olla järjekordne Jani nali,» naerab näitleja vanaema Liia, kellega mees Tallinnas Pääskülas ühes majas elab.
Siiski märkas ta nädalavahetusel Jani sõrmes sõrmust, kuid ei tihanud selle kohta täpsemalt uurida. Lapselapse väljavalitu kohta ei taha vanaema midagi öelda. «Poisil oma elu. Elagu kuidas tahab,» ütleb naine. «Ma olen üksjagu neid siin näinud…»
Teiste hulgas mainib vanaema ka Jani eelmist elukaaslast, näitlejanna Liina Vahtrikku.
Jani naisevõtust ei tea midagi ka mehe 10aastane tütar ega tema ema Margit Roosaar. «Oo, ma olen üllatunud! Kuid sellele vaatamata soovin neile edu,» ütleb naine. Margiti ja Jani kooselu vältas 3-4aastat.
Lõpp joomisele?
Jan on ise mitu korda kinnitanud, et on elus liiga palju pudelipõhja vaadanud. Alkoholilembus oli ka üks põhjus, miks lagunes tema eelmine, neli aastat kestnud kooselu Vahtrikuga. Näitleja on isegi viinaravil käinud, kuid kinnitas, et suudab alates Marioniga tutvumisest joomisele piiri panna.
SL Õhtulehel ei õnnestunud Uuspõlluga mitme päeva jooksul ühendust saada.
Teler aknast välja
Kuressaare Mere hotellis mõnepäevase puhkuse veetnud noorpaar tähistas abiellumist päris pööraselt – Jani ja Marioni hotellitoa aknast visati lõpuks isegi teler välja. Kes pildikasti õuele lennutas, ei oska hotelli juhtkond öelda, kuid Uuspõld soostus selle vastu vaidlemata kinni maksma.
Postitatud rubriiki Määratlemata
Kommenteerimine suletud
VE: Krediidipank
Krediidipanga mullune kasum on üle 10 miljoni krooni
(16:18 07.01.2004)
Postitatud rubriiki Määratlemata
Kommenteerimine suletud
VE: Mitt, Kaljo – Ida-Virumaa keskhaigla direktor
Ida-Virumaa keskhaigla peaarstiks sai tervishoiuameti peadirektor
Eilsest on Ida-Virumaa keskhaigla peaarst ja juhatuse liige magistrikraadiga lastearst Kaljo Mitt (66), kes seni töötas tervishoiuameti peadirektorina.
Kaljo Mitt ütles, et elukohta ta muuta ei plaani, nädala sees elab ta Kohtla-Järvel, nädala lõpus aga sõidab koju Tartusse.
|
“Mulle meeldivad väljakutsed ja võimalused midagi muuta,” põhjendas Mitt peaarsti ametikohale kandideerimist. Enda sõnul ei olnud tal ametikohta vastu võttes suuri ootusi: “Olen tervishoiuvõrgus kaua töötanud ja tean enam-vähem siinset tausta. Arvan, et siin oleks vaja meditsiini veidi tänapäevasemaks muuta.”
Mitt ütles, et kavatseb kõigepealt kaardistada haiglas valitseva olukorra ja end kõigega kurssi viia. Kahe haigla ühendamisel peab Mitt enda sõnul väga oluliseks enne otsuste tegemist haigla töötajatega rääkida.
“See ühendamisprotsess, mis ei ole iseenesest lihtne, ei tohi kellelegi haiget teha,” lausus Mitt.
Ida-Viru keskhaigla juhatuse esimehe Tarmo Bakleri sõnul oli Mitt peaarsti kohale kandideerinutest kõige sobilikum.
“Arvan, et lasteosakond saab pärast Jõhvi haiglast ületoomist heades kätes olema, sest Mitt on kogemustega lastearst,” ütles Bakler.
Kaljo Mitt on töötanud lastearstina Amblas ja Pärnus, 1977. aastast alates juhtis ta 22 aastat Tartu lastehaiglat, seejärel töötas Tartu ülikooli kliinikumi kopsukliiniku direktorina ning tervishoiuameti peadirektorina.
1979. aastal kaitses Mitt Moskvas maailma tervishoiuorganisatsiooni korraldatud arstide täienduskoolitusel rahvatervise ja sotsiaalhügieeni alal magistrikraadi, ta on täiendanud end Põhjamaade rahvatervise koolis Göteborgis.
Konkursiga valitud keskhaigla finantsjuht, Eesti põllumajandusülikoolis magistrantuuris finantsjuhtimist õppiv 26aastane Christer Haimi asub ametisse veebruaris.
Keskhaigla ülemõeks saab varem Ahtme haiglas töötanud Alevtina Uustalu.
ERIKA PRAVE
Kolmapäev, 7.01.2004
Postitatud rubriiki Määratlemata
Kommenteerimine suletud
Eduard Wiiralt: 1923
Eduard Wiiralti tööd aastast 1923
- Apašš.1923.Presskriit.69,7×49,5.RKM
- Apašš.1923.Sügavtrükk
- Vanglas.1923.Ofort.24,2×24,5.RKM
- Öine külaline.1923.Kuivnõel.24,6×24,4,RKM
- Öine stseen.1923.Sügavtrükk
- Illustratsioon raamatule “Usuõpetuse lugemik”I.1923.Joonistus
- Kaanekujundus ajakirjale “Agu”.1923.Presskriit,tušš.RKM
- Täringumängijad.1923.Presskriit.41,5×37,9.RKM
Ed. Wiiralt. Apašš.1923.Presskriit.69,7×49,5.RKM
Ed.Wiiralt.Apašš.1923.Sügavtrükk
Eduard Wiiralt.Vanglas.1923.Ofort.24,2×24,5.RKM
Ed. Wiiralt. Öine külaline.1923. Kuivnõel. 24,6×24,4.RKM
Ed.Wiiralt.Öine stseen.1923.Sügavtrükk
Ed.Wiiralt.Illustratsioon raamatule “Usuõpetuse lugemik”I.1923.Joonistus
Ed. Wiiralt. Kaanekujundus ajakirjale “Agu”.1923. Presskriit, tušš. RKM
Ed.Wiiralt. Täringumängijad.1923.Presskriit.41,5×37,9.RKM
Postitatud rubriiki Määratlemata
Kommenteerimine suletud
VE: marutaud
Marutaud tegi Tartumaal uue rekordi
Vilja Kohler, PM reporter, 07.01.2004 15:35
Tartumaal liikus mullu ringi rekordiliselt palju marutaudis loomi: veterinaar- ja toidulabor tuvastas selle haiguse 97 uuringule toodud loomal.
Eelmine marutaudi rekord pärineb 2002. aastast, mil maakonnas leiti 69 marutaudis looma.
«Enamik marutaudis loomi olid kährikud ja rebased,» ütles Tartumaa veterinaarkeskuse järelevalveametnik Anneli Kask.
Marutaud diagnoositi 47 kährikul ja 40 rebasel. Metsaloomadest leiti mullu veel marutaudis kobras, mäger ja tuhkur.
Lisaks neile tuvastati marutaud seitsmel koduloomal: kolmel koeral, kolmel kassil ja veisel. Marutaudi haigestunud koerad olid pärit Peipsiääre ja Laeva vallast ning Elva linnast.
Kaks haiget kassi leiti suvel Kambja vallast ning üks detsembris Nõost.
Marutaudi haigestunud veis oli pärit Haaslava vallast. Mullu detsembris tuvastati marutaud 11 loomal. Neist kuus olid kährikud, neli rebased ja üks kass.
Kaks haiget kährikut pärinesid Vara, kaks Laeva, üks Puhja ja üks Mäksa vallast.
Marutaudis rebastest kaks olid pärit Tähtvere ja üks Ülenurme vallast. Üks haige rebane leiti detsembri alguses Tartust Vikerkaare tänavast, haige loom ründas ka inimest.
Sel aastal pole veel leitud ühtegi marutaudis looma.
Postitatud rubriiki Määratlemata
Kommenteerimine suletud
VE: tuuleenergia
Tuuleenergia tootmisvõimalused Saaremaal on juba ammendumas
(14:46 07.01.2004)
KURESSAARE, 7. jaanuar (EPLO) – Kui juba käimasolevad Saaremaa tuuleenergiaprojektid planeeritud mahus käivituvad, on ligi pool siinsest Eesti Energia poolt arvestatud võimalikust tootmispotentsiaalist ammendatud, kirjutas Meie Maa. Eesti Energia arvestuste järgi mahub Saaremaale elektrit tootvaid tuulikuid 9,7 MW võimsuses. Ettevõtte pressiesindaja Riina Vändre sõnul on tuulegeneraatoreid võimalik paigaldada Saaremaale piiratud hulgal, sest nende üheaegne maksimaalselt toodetav elektrikogus ei tohi ületada Saaremaa tarbimiskogust minimaalse tarbimisega ajal, reeglina on selleks suveööd. Piirangu põhjuseks on Saaremaad elektriga varustava elektrivõrgu ülesehitus, mis on loodud vaid ühesuunalise energiavoo edastamiseks, vahendas saarlane.ee. Tänaseks on Saaremaa elektrivõrguga seotult tootmist alustanud või rajamisel tuulegeneraatoreid koguvõimsusega 4,7 MW. Vendade Sõnajalgade firma Telewind sai elektrimüügilepingu läinud aasta 17. detsembril, firma Meritreid 2002. aastast Torgus töötavale tuulikule lisandub samas veel kaks ja üks Kuressaare külje alla Sepama lahe äärde. |
|||||
|
xxx Meie Maa kirjutab asjast ise nii:
|
Postitatud rubriiki Määratlemata
Kommenteerimine suletud
VE: Viiol, Avo – eluaegne miinus-miljonär?
Täpsustus Avo Viioli miljonitesJaan Väljaots, SLÕL, kolmapäev. 7. jaanuar 2004
Suured arvud ei aja pead segi ainult kasiino vilkuvate tulede keskel – kahetsusväärselt on eilses lehes Avo Viioli 8,5 miljoni krooni tagasimaksegraafikus aastate asemel kuud, mistõttu kahju hüvitamine näib kestvat 12 korda kauem kui tegelikult.
Samas selgus asjaolude täpsustamisel, et ehkki Viiol on asunud kahju hüvitama ja maksnud tagasi juba 5419 krooni ja 50 senti, pole Kultuurkapital sellest saanud veel sentigi – makstu on läinud riigile välja mõistetud sundrahaks, ekspertiisitasuks ja täituri teenistuseks.
Justiitsministeeriumi avalike suhete juhi Ave Melliku sõnul ei määra seadus, millise nõude rahuldamisega alustada. Tavaliselt alustatakse sellega, kelle nõue esimesena raamatupidaja kätte jõuab. Viioli puhul jõudis Tartu vangla raamatupidamisse kohtukulu nõue juunis ja Kultuurkapitali oma novembris.
Et kohtukuluks jäi 4995 krooni, lisandub sellele 450 krooni täituritasu. Seega on Viiolil enne Kultuurkapitali nõude juurde asumist vaja maksta veel 26 krooni 50 senti.
Kohtuotsuse järgi tegi Viiol Kultuurkapitalile kahju 8 539 778 krooni. Sellele lisandub veel 62 000 täituritasu. Uus juhataja Raul Altmäe loodab, et Kultuurkapital saab Viiolilt esimesed kroonid tagasi veel tänavu.