Hansa Liising müüb radiaatoritehast omanikule tagasi
Anti Ronk, EPL, 08.01.2004
Virumaa
Omavalitsused
Virumaa Entsüklopeedia
Meedia
Külastatavus
Admin
-
Tere taas!
Viimased postitused:
VE: Metsaroos, Voldemar – ettevõtja
Postitatud rubriiki Määratlemata
Kommenteerimine suletud
Venemaa tähistab Eesti okupeerimist
Uuel Vene margil on Eesti okupeerimine
08.01.2004 09:42PM Online
Järgmisel nädalal annab Vene post välja margiploki, millega tähistatakse «Nõukogude relvajõudude 1944. aasta strateegiliste pealetungioperatsioonide 60. aastapäeva», kirjutab Eesti Ekspress.
Sajas tuhandes eksemplaris trükitud margiplokil kujutatud kaardil on ka Eesti okupeerimine, mida väljaandjad peavad ilmselt vabastamiseks.
Tutvustavas tekstis on kirjas, et Saksa fašistlikud väed löödi Baltikumis puruks suvise kampaania ajal.
Eest Post võiks ajalehe hinnangul neidsamu sündmusi samuti margiga mälestada. Näiteks kaitselahinguid Sinimägedes või Eesti linnade purukspommitamist Vene lennuväe poolt märtsis 1944. Või siis Nõukogude dessandi purustamist Mereküla all veebruaris 1944.
Postitatud rubriiki Määratlemata
Kommenteerimine suletud
VE: Mõedaku – suusa-Meka
Tragöödia suusamekas: segadus ja selgusetus
Maakonna talispordimekas – Mõedaku suusabaasis kehtinud suusateenuste kirvehinnad kukkusid päevapealt, kui Virumaa Teataja toimuva vastu huvi tundis, küll aga püsib selgusetus suusabaasi tuleviku osas.
Mõedaku spordibaasis eilseni kehtinud hinnakiri tegi suusatajatele tuska, valgustatud suusarajal sõitmine maksis 150 krooni.
Nädala alguses Mõedaku valgustatud suusarajale läinud Paul (nimi muudetud) ehmatas, kui kuulis summast, mida peab maksma. “Helistasin ette, et pandaks tuled põlema. Kui kohale jõudsin ja teada sain, mis see maksab, olin šokis,” rääkis Paul. “150 krooni – see on röövimine. Minu jaoks on 25 krooni lagi.”
Paulil on toimuvat valus vaadata. “Nii kaotamegi Mõedaku…,” arutles ta.
Vald kutsub vaibale
Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev ütles, et vastavalt Mõedaku spordibaasi rentniku Jaan Loidiga sõlmitud üürilepingule ei saa vald jõuliselt tema ärisse sekkuda. Küll on aga vallal kinnistu kaasomanikuna õigus suusaradade kohta selgitusi nõuda.
“Kutsusime Loidi 15. detsembril vallavalitsuse istungile aru andma. Selleks ajaks olid meieni jõudnud kaebused põhjendamatult kõrgete hindade kohta,” rääkis Vassiljev.
Vassiljevi sõnul püüdis Loit istungil kalkuleerides põhjendada tavaraja kasutamise kõrget hinda – täiskasvanutel 50 ja lastel 40 krooni. Aga lõpuks nõustus pöörduma tagasi vana süsteemi juurde. Seega parkimistasu 25 krooni auto eest ja tasuta suusatamine.
“Esialgu võeti hinnakirjad maha, aga millegipärast on mees detsembri lõpus meelt muutnud,” nentis Vassiljev, lisades, et on kinnistu teise kaasomaniku, Rägavere vallaga, jõudnud otsusele ärimees taas välja kutsuda.
“Ei saa lubada, et inimesed, kes on aastaid käinud Mõedakul suusatamas, spordipaigast kõrge hinna pärast võõrduvad,” märkis Vassiljev.
Hind lasti vabaks
Jaan Loit ei soostunud eile hindade teemat ajaleheveergudel pikemalt kommenteerima. “Raputan endale tuhka pähe ja vabandan. Tänasest (eilsest-toim.) päevast saavad kõik siinseid teenuseid kasutada tasuta. Kas tasuta teenus on kvaliteetne, on iseasi,” ütles Loit. Ta lisas, et spordibaasi juurde seatakse üles kast, kuhu sportijad võivad panna raha vastavalt südametunnistusele.
Virumaa Teataja andmetel püüab Loit oma hinnapoliitikaga tõmmata tähelepanu spordibaasi saatusele ja väljendab muret baasi tuleviku pärast.
2002. aastal Mõedaku spordibaasi kümneks aastaks rendile saanud mittetulundusühingu eelkäija jättis omanikele maha veerand miljonit krooni võlgasid. “Viivised kruvisid peale, oli vaja midagi otsustada,” meenutas ühisomavalitsuse juht Urmas Tamm.
Mõedaku tulevikuga seotud küsimusi arutati mullu maavalitsuses. Tamme ütlusel kaaluti kolme varianti: kas võtavad baasi enda hallata mõlemad omavalitsused, maavalitsus või pannakse see müüki.
“Sõmeru ja Rägavere vald ütlesid, et pole Mõedakust huvitatud, samas, mida maavalitsuski sellega teeb, ja nii otsustati hakata müüki ette valmistama,” meenutas Tamm.
Maavalitsus tegi möödunud aasta lõpus ettepaneku esitada maakondliku tervisespordikeskuse kandidaadiks ja suunata ühtlasi riigi poolt kolmeks aastaks lubatud umbes kaks miljonit krooni finantseeringuid Vinni spordikeskusele.
VANA HIND:
Valgustatud rada (kella 17-20) 1-5 inimesele 150 krooni. Soodustusena (50% odavamalt) Viru suusa- ja rattamaratonil osalejatele sisaldas sooja teed, pesemisvõimalust ja tualeti kasutamist.
Margus Martin, Aivi Pargi
Postitatud rubriiki Määratlemata
Kommenteerimine suletud
VE: Marss
… Marsi atmosfäärist leiti metaani
xxx Punasel planeedil oma nägu ja süda
Kui USA kosmose-aparaadid Viking 1 ja Viking 2 jõudsid 1976. aastal Marsi orbiidile ja edastasid sealt esimesi pilte, avastati maal, et üks Marsi mäeahelikest meenutab kangesti inimnägu. 25. juulil 1976 tehtud pilt Cydonia regioonis Marsi põhjapoolkeral meenutab nägu, millel on kaks silma, nina ja suu. Kõmutekitavaid teooriaid kül-vas tollal NASA ise, vihjates juba pildiga kaasas käinud pressiteates mäe sarnasusele inim-näoga. Hiljem on vaieldud, kas see nägu tekkis ebaselgete piltide teravdamisel ja töötlemisel või on ta tõesti olemas. Marsi nägu on olnud populaarne teema ulmekirjanduses, samuti versioonides Marsil elavate tulnukate kohta, selle objekti populaarsus sundis NASA sealset pinnast uuesti detailselt uurima. 25-kilomeetrine mägi 2001. aastal lendas üle sama piirkonna praeguseni Marsi orbiidil töötav satelliit Mars Global Surveyor. 8. aprillil 2001. aastal avanes esimest korda alates 1998. aastast võimalus suunata satelliidi kaamerad just nn Marsi näole. 450 kilomeetri kauguselt võetud pildid olid 1976. aasta omadest tunduvalt täpsemad, tuues esile lõhesid mäeahelikus, kuigi näojooned siiski täielikult ära ei kadunud. Tegemist on väikese vulkaanilise mäeahelikuga. Marss on kaetud mäeahelike ja orgudega, mida on kujundanud peamiselt vulkaaniline pulbitsemine pinna all ning planeeti aja jooksul korduvalt tabanud asteroidid ja meteoriidid. Marsil on avastatud ka päikesesüs-teemi kõrgeim mägi Olympos, mille kõrguseks hinnatakse praegu 25 kilomeetrit. Olympost uurides on imestatud, et kuigi tegemist on Maa kõrgeimast tipust kolm korda kõrgema mäega, on sel väga lauged nõlvad. Olympos Mons võtab enda alla hinnanguliselt Arizona osariigi suuruse ala ehk ligi 300 000 ruutkilomeetrit. Tegemist on vulkaaniga. Marsi atmosfääri hõredus tagab aga selle, et vulkaaniline aktiivsus ei ilmne mitte kõrgete laavapursetena, vaid laava valgub kraatrist aegamööda välja. Marsil on ka süda Üks veidraid nähtusi Marsil on Mars Global Surveyori 1999. aastal pildistatud nn Marsi süda. 2,3-kilomeetrise läbimõõduga moodustis meenutab tõesti romantilist südamekujutist. Tegemist on ilmselt Alba Patera vulkaanist valgunud laavajoaga, mis mingi takistuse üm-ber kahte lehte valgununa on tardunud südant meenutavasse vormi. Teine, kandilisemate servadega südamekujutis ilmnes 2000. aasta piltidel, selle läbimõõt on veelgi väiksem, vaid 255 meetrit. Marsi pinnal on otsitud ka looma- ja liblikakujutisi, üks 1999. aastal pildistatud Galle kraater Argyre tasandikul meenutab aga naerunägu kahe silma ja kõverdatud suuga. Veel üks diskussiooni tekitavaid fenomene Marsil on selle kanalid, mida algsete ebaselgete piltide järgi arvati olevat korrapäraselt kujundatud. Hiljem on arvatud, et kanaleid ja voolusänge on vorminud voolav vesi, kolm aastat tagasi käidi aga välja oletus, et neid on kujundanud hoopis liikuvad jäämassid. Vulkaanilisest tegevusest on leitud märke nii Marsil kui ka Kuul, kuid ei ole märgata, et sealsed vulkaanid ka praegu aktiivsust ilmutaks. Küll edastas kosmoseaparaat Galileo 2001. aastal pilte Jupiteri kaaslasest Io, kus oli selgelt näha hõõguvaid laavavoolusid. |
||||||||||||||||||
 |
||||||||||||||||||
xxx
Punane planeet justkui peo peal
08.01.2004 00:01Alo Lõhmus, reporter
Liis Jemmer
Tohutu punakas tasandik, millele on laiali pillutatud suur hulk kivikamakaid, roosaka taeva taustal paistab silmapiiril laavamägi – selline paistab meie naaberplaneet Mars USA kulgurilt Spirit saabunud enneolematult täpsetelt fotodelt.
«Maandumispaiga ümber on imestusväärne segu nii siledaid kui nurgelisi kivikamakaid, selle kallal me paari järgmise nädala jooksul töötama hakkamegi,» rääkis uudisteagentuurile AP Marsi-kulguri kaameraga tegeleva teadlasterühma juht Jim Bell.
Praegu pole teadlastel veel vähimatki aimu, millest Spiriti saadetud fotodel näha olevad kivid koosnevad.
Eriti intrigeerivaks peab Marsi-missiooni juht Steven Squyres õhukest koorikut, millega on Marsi pinnas kaetud. «See on veidralt tihedasti kokkujääv,» kirjeldas ta. «Me ei tea, mis seda koos hoiab.»
Vee ja elu otsinguil
Squyers peab võimalikuks, et Marsi pinnase tihedalt ühendatud katte tekitasid vee aurumisel maha jäänud soolad. Just vee otsinguil NASA teadlased punasel planeedil ongi.
Vesi on elu olemasolu eeltingimuseks ning peetakse võimalikuks, et praegu kuival ja külmal punasel planeedil võis kunagi olla veekogusid, alates jõgedest ning lõpetades meredega.
Praegu uurib Spirit Marsil peamiselt 144 kilomeetri laiust Gusevi kraatrit, mis moodustus ligi kolm miljardit aastat tagasi, kui Marsiga põrkus asteroid.
Gusevi kraatri pinnas on näha praod, mis teadlaste arvates võisid kunagi olla veega täidetud.
Pärast nädalapikkusi tehnilisi teste ja ettevalmistusi peaks Spirit järgmise nädala alguses oma maandumisplatvormilt lahkuma ning iidsete merede kohta käegakatsutavat tõestusmaterjali koguma asuma.
Teadlastel on seekord tublisti lootust oma küsimustele vastused saada, sest Spiriti tehtud värvilised pildid on enam kui kolm korda paremad varasematest Marsi-fotodest.
«Minu reaktsiooniks on olnud shokk ja aukartus,» tunnistas Jim Bell fotosid nähes.
Juba ainuüksi Spiriti Marsile jõudmine tähendas suurt edu: viimase neljakümne aasta vältel on enam kui pooled Marsi-missioonidest nurjunud.
NASAt tõttas seekordse saavutuse puhul telefonitsi õnnitlema isegi Ühendriikide president George W. Bush, kes kutsus Spiriti õnnestunud maandumist Ameerika avastamisvaimu uuestikinnitamiseks.
Briti teadlased püüdsid aga eile viimast korda ning tulutult Euroopa kosmoserobotiga Beagle 2 ühendust saada. Euroopa Kosmoseagentuuri Marsi-missioon on sellega läbikukkunuks tunnistatud.
Ameeriklased loodavad samas oma Marsi-edu jätkumist. Spirit on vaid üks kahest identsest NASA marsikulgurist, mille ameeriklased 820 miljonit dollarit maksva Marsi- projekti käigus teele saatsid. Spiriti kaksik Opportunity peaks Marsile jõudma 24. jaanuaril.
Kui kõik hästi läheb, peaks Opportunity võtma koha sisse Meridiaani platoole, kus arvatakse leiduvat hematiiti, mineraali, mida Maal seostatakse veega.
Aitab mõista Maad
Tartu Observatooriumi direktor Laurits Leedjärv selgitab, et Marsi geoloogilise ajaloo uurimine ning võimalike elujälgede otsimine on kõige tihedamalt seotud sooviga mõista meie enda planeedi minevikku ja tulevikku.
Ehkki Spiriti maandumiskohta peetakse ammuse järve põhjaks, pole tegelikult veel sugugi kindel, kas Marsil üldse on kunagi leidunud suurtes kogustes vedelat vett.
«Ilmselt on vee kadumises mänginud olulist rolli Päike,» usub Leedjärv. «See tähendab, et samalaadsete probleemide ees võib kunagi seista ka Maa, kui Päike hakkab paisuma punaseks hiiuks ning Päikese intensiivsus Maa suhtes suureneb.»
Küsimus vee leidumisest on tihedalt seotud küsimusega elu kunagisest või isegi praegusest eksistentsist Marsil. Kuid jällegi: elu jälgede avastamine Marsil on esmatähtis maise elu päritolu tundmaõppimiseks.
«Hüpotees, et elu võib olla alguse saanud kosmosest, kus komeedid kannavad keerulisi orgaanilisi molekule, tundub mõistlik olevat,» arutleb Leedjärv. «Maa ja Marsi oletatav elu võiksid olla ühise päritoluga.»
Marsi-ekspeditsioone sageli kimbutava ebaõnne põhjuseks nimetab Leedjärv ennekõike asjaolu, et erinevalt teistest planeetidest Marsile ka lennatakse palju ning iga missioon pälvib ühiskonnas suurt tähelepanu. Kuid kes palju teeb, sel palju juhtub.
Eesti astronoomidele on Marsi-uudised siiski mitte töö-, vaid huviobjekt. Tõravere ja Tartu kabinettides tegeldakse juba aastakümneid kosmoloogia fundamentaalküsimustega.
xxx
|
||
 |
Marsikulgur Spiriti koopia NASA pressikonverentsil | |
|
||
Marsikulgur on sõiduks valmis
11.01.2004 11:20PM Online
Marsikulgur Spirit tõusis ratastele ja lõpetas manööverdamise maandumisseadme ümber ning on seega valmis planeeti avastama.
Veel ei olda siiski päris kindlad, et maandumist pehmendanud gaasipadjad ei takista kulguril maandumisplatvormilt lahkumast ja iseseisvat sõitu alustamast, vahendab BBC.
Missioonijuhi Jennifer Trospersi sõnul on üks gaasipatjadest tõenäoliselt purunenud ja vigastanud Spiriti päikesepaneele.
Kuid isegi praeguses, «pargitud» olekus on Spirit saatnud Maale tagasi hea kvaliteediga pilte Marsi pinnast, lähipäevil pannakse kokku 360-kraadise ulatusega panoraamfoto kulguri lähiümbrusest.
Postitatud rubriiki Määratlemata
Kommenteerimine suletud
VE: Viiol, Avo – eluaegne miinus-miljonär?
Täpsustus Avo Viioli miljonitesJaan Väljaots, SLÕL, kolmapäev. 7. jaanuar 2004
Suured arvud ei aja pead segi ainult kasiino vilkuvate tulede keskel – kahetsusväärselt on eilses lehes Avo Viioli 8,5 miljoni krooni tagasimaksegraafikus aastate asemel kuud, mistõttu kahju hüvitamine näib kestvat 12 korda kauem kui tegelikult.
Tegelikult kuluks Avo Viiolil Kultuurkapitalist omastatud 8,5 miljoni krooni tagasimaksmiseks Eesti keskmist palka teenides 219 aastat, riigikogulase palgaga 54, presidendi omaga 31, Eesti Energia juhatuse esimehe palgaga 18 ja USA presidendi omaga 3 aastat ja 5 kuud. Palun vabandust!
Samas selgus asjaolude täpsustamisel, et ehkki Viiol on asunud kahju hüvitama ja maksnud tagasi juba 5419 krooni ja 50 senti, pole Kultuurkapital sellest saanud veel sentigi – makstu on läinud riigile välja mõistetud sundrahaks, ekspertiisitasuks ja täituri teenistuseks.
Justiitsministeeriumi avalike suhete juhi Ave Melliku sõnul ei määra seadus, millise nõude rahuldamisega alustada. Tavaliselt alustatakse sellega, kelle nõue esimesena raamatupidaja kätte jõuab. Viioli puhul jõudis Tartu vangla raamatupidamisse kohtukulu nõue juunis ja Kultuurkapitali oma novembris.
Et kohtukuluks jäi 4995 krooni, lisandub sellele 450 krooni täituritasu. Seega on Viiolil enne Kultuurkapitali nõude juurde asumist vaja maksta veel 26 krooni 50 senti.
Kohtuotsuse järgi tegi Viiol Kultuurkapitalile kahju 8 539 778 krooni. Sellele lisandub veel 62 000 täituritasu. Uus juhataja Raul Altmäe loodab, et Kultuurkapital saab Viiolilt esimesed kroonid tagasi veel tänavu.
Postitatud rubriiki Määratlemata
Kommenteerimine suletud
VE: Tanner, Risto – rahutu hing
| TOM: E-Eesti üle maailma |
Postitatud rubriiki Määratlemata
Kommenteerimine suletud
Välis-Eesti organisatsioonide lingid
- Eesti Rahvuskomitee USA’s (www.estosite.org/) ja tema osakonnad/partnerid:
- Bostoni Eesti Selts
- Chicago Eesti Maja
- Joint Baltic American National Committee
- Seattle’i Eesti Selts
- Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
- Norra Eesti Selts
- Washington DC Eesti Rahvatantsijad “Pillerkaar”
- Washington DC eestlaste “Virtuaalne Ühiskond”
- Eestlased Saksamaal
Teisi Eesti organisatsioone ning viiteid mitmesugustele asjakohastele infoallikatele.
- Organisatsioonid Põhja-Ameerikas
- Organisatsioonid mujal maailmas
- Organisatsioonide koduleheküljed
- Meedia (ajalehed, raadio, TV)
- New Yorgis ilmuv Vaba Eesti Sõna http://home.earthlink.net/~nordicpress…
- Toronto eesti ajaleht Eesti Elu www.eesti.ca/main.php
- …
NB! 28. jaanuaril 2009 avas oma veebi rahvastikuministri büroo. Edu teile! http://www.eesti.ee/rahvuskaaslased/index.php?id=9
Kes soovib jätkuvalt www.virumaa.ee -le lisateavet anda, avaldada, salvestage tekst palun all asuvasse Response subject Text-kastikesse ja postitage. Pildid saatke palun e-mailile ablankin@hot.ee).
Postitatud rubriiki Määratlemata
Kommenteerimine suletud
VE: Eesti elanike arv
Eestis on 1,4 miljonit elanikkuBNS, kolmapäev. 7. jaanuar 2004
1. jaanuari seisuga on Eesti rahvastikuregistrisse kantud 1 396 026 Eesti elanikku, 2719 inimest vähem kui möödunud aasta 1. jaanuaril.
Registris olevaist inimestest on 30 761 sinna kantud ilma registreerimata elukohata.
Postitatud rubriiki Määratlemata
Kommenteerimine suletud
VE: Uuspõld, Jan – menukoomik
Jan Uuspõld võttis salaja naise
Kirsti Vainküla,SLÕL, kolmapäev. 7. jaanuar 2004
 Nädal VÄRSKE ABIELUPAAR: Endast kaheksa aastat noorema Marioni kosinud Jan Uuspõld on Draamateatri andekas näitleja, keda jätkub peale teatrilava veel telerisse kokasaatesse, naljasaateisse, õhtujuhiks jne. |
Menukoomik Jan Uuspõld võttis vana aasta lõpus naise nii salaja, et isegi temaga ühes majas elav vanaema sellest teada ei saanud. See on näitlejal juba teine abielu.
«Jah, abiellusin,» tunnistas 30aastane Jan Uuspõld vana-aastaõhtul SL Õhtulehele. Jani ja temast kaheksa aastat noorema Marioni abielu registreeriti 20. detsembril valitud sõprade juuresolekul.
Juba suvel kinnitas menunäitleja seltskonnaajakirjas Kroonika, et abiellub kohe, kui leiab õige naise.
Jan tutvus Marioniga poolteist aastat tagasi Tartus ühel peol. Mees on armsamat iseloomustanud nii: «Ta on põlvkonnast, kes mõtleb palju adekvaatsemalt kui minu põlvkond. Ta on palju targem kui mina. Seda ma temas hindangi. Ja veel seda, et ta on tervikuna minu jaoks täiuslik.»
Aastavahetus Kuressaares
Uue aasta võttis noorpaar vastu Kuressaare uues Rüütli hotellis, sest Jan juhtis võõrastemaja aastavahetuspidu. Jaanuari esimesed päevad veetis värske abielupaar kõrval-olevas Mere hotellis – nautis sanatooriumis massaa?i ja teisi terviseprotseduure.
Koos Uuspõlluga hotelli aastavahetuspidu juhtinud näitleja Sepo Seeman kuulis kolleegi naitumisest alles vana-aastaõhtul, kui nad koos Saaremaale sõitsid.
Suurelt Jan sellega siiski ei kelkinud. «Abiellumine tuli juhuslikult välja. Soovin neile väga pikka ja rahulikku ja lõbusat abielu,» ütleb Seeman.
Marion muutub SL Õhtulehe küsimustest tujutuks. «Keda see huvitab?» uurib ta ja keeldub sõnagi ütlemast päeva kohta, mida naised tavaliselt elu ilusaimana meenutavad.
Jani vanaema ei tea midagi
«Mulle pole midagi öeldud. Mind pole igal juhul pulma kutsutud ja mina pole (midagi) näinud. See võib olla järjekordne Jani nali,» naerab näitleja vanaema Liia, kellega mees Tallinnas Pääskülas ühes majas elab.
Siiski märkas ta nädalavahetusel Jani sõrmes sõrmust, kuid ei tihanud selle kohta täpsemalt uurida. Lapselapse väljavalitu kohta ei taha vanaema midagi öelda. «Poisil oma elu. Elagu kuidas tahab,» ütleb naine. «Ma olen üksjagu neid siin näinud…»
Teiste hulgas mainib vanaema ka Jani eelmist elukaaslast, näitlejanna Liina Vahtrikku.
Jani naisevõtust ei tea midagi ka mehe 10aastane tütar ega tema ema Margit Roosaar. «Oo, ma olen üllatunud! Kuid sellele vaatamata soovin neile edu,» ütleb naine. Margiti ja Jani kooselu vältas 3-4aastat.
Lõpp joomisele?
Jan on ise mitu korda kinnitanud, et on elus liiga palju pudelipõhja vaadanud. Alkoholilembus oli ka üks põhjus, miks lagunes tema eelmine, neli aastat kestnud kooselu Vahtrikuga. Näitleja on isegi viinaravil käinud, kuid kinnitas, et suudab alates Marioniga tutvumisest joomisele piiri panna.
SL Õhtulehel ei õnnestunud Uuspõlluga mitme päeva jooksul ühendust saada.
Teler aknast välja
Kuressaare Mere hotellis mõnepäevase puhkuse veetnud noorpaar tähistas abiellumist päris pööraselt – Jani ja Marioni hotellitoa aknast visati lõpuks isegi teler välja. Kes pildikasti õuele lennutas, ei oska hotelli juhtkond öelda, kuid Uuspõld soostus selle vastu vaidlemata kinni maksma.
Postitatud rubriiki Määratlemata
Kommenteerimine suletud
VE: Laulu- ja tantsupidu 2004
Suvisele laulupeole on müüdud 2000 piletit
(14:42 08.01.2004)
TALLINN, 8. jaanuar (EPLO) – Pool aastat enne laulu- ja tanstupidu on müüdud ligi 2000 piletit, lisaks on broneeritud 1500 pääset.
Tantsupeole osteti üle Eesti enam kui 1300 piletit ning laulupeole üle 500 pileti.
Lisaks esmakordsele varasele piletimüügile on esimest korda võimalik osta üksikpiletite kõrval ka perepileteid.
Kui näiteks tantsupeo üksikpileti hind algab 90 kroonist, saab viieliikmeline pere ühe pileti kätte juba 50 krooniga. Üksikpileti hind laulupeol maksab alates 80 kroonist, perepilet aga 40 krooni inimese kohta.
Laulu- ja Tantsupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee väitel tuleb lähiajal korraldada riigihange peopiletite müügiks. “Esialgu plaanisime uuesti pileteid müüma hakata alles kevadel, kuid paistab, et huvi nende vastu on väga suur ja peame kiirustama,” lisas ta.
XXIV Üldlaulupidu ning XIV Üldtantsupidu toimuvad 2.- 4. juulini Tallinnas. Kolmel kontserdipäeval esineb 32 000 lauljat- tantsijat ja pillimeest ning peole oodatakse üle 200 000 pealtvaataja.