| Mõnede Eesti arvamusliidrite väited, et Euroopa konstitutsioonis tuleks pigem näha lepingut kui põhiseadust, on kantud puhtalt poliitilistest kaalutlustest, mille siht on välistada referendum selles küsimuses. Tutvudes lähemalt dokumendi sõnastusega, saab selgeks, et termin ”põhiseaduslik lepe” peab vett argikeeles, kuid mitte sisuliselt.
– – – – –
Kui jutuks tuleb Euroopa põhiseaduse kavand, muutub mitmete juhtivate euroteavitajate sõnavalik pedantseks. Tol õhtul kui põhiseaduse läbirääkimised ummikusse jooksid, parandas ETV korrespondent Indrek Treufeld teda küsitlevat uudisteankrut: “Margus, tegemist pole mitte põhiseaduse, vaid põhiseadusliku leppega.”
Ta pole ainus pedant. Samamoodi üritab keskerakondlik euroaktivist Peeter Kreitzberg veenda, et tõesti, see on lepe, mitte põhiseadus. Jah, ajakirjanduses räägitakse konstitutsioonist, aga see on rohkem þurnalistlik kõnepruuk.
Võib tunduda, et siin läheb juuksekarva lõhkiajamiseks, kuid ometi pole see nii. Seesama juuksekarv – kas põhiseadus või leping, otsustab, kas Eestis tuleb veel üks põhiseadusreferendum või mitte. Kui tegemist on tõesti välisleppega, siis jääb hääletus ära, kui aga konstitutsiooniga, siis tuleb rahval tulevikus minna hääletuskastide juurde.
Pedantne korrektuur on paraku mitmest paigast mõrane ja paistab, et sellal kui kogu Euroopa lahkab konstitutsiooni, mõtisklevad Eestis mõned ainult lepingust. Tutvudes nii inglise- kui eestikeelse variandiga ja vaadates ka saksakeelset teksti, süveneb veendumus, et selline asi nagu põhiseaduslik lepe on olemas ainult Eestil.
Mujal on rõhk sõnal “põhiseadus”, meil aga sõnal “lepe”. Tõsi küll, sõna “leping” on kõigi tõlkevariantide peakirjades. Sõnasõnalt anglosaksi tõlkeversiooni vaadates on dokumendi tiitliks “Leping, mis rajab Euroopale põhiseaduse.” Paraku teeb paber ise rõhuasetuse kärmelt selgeks, sest sõnad “Euroopa” ja “põhiseadus” on suures kirjafondis, “leping” aga märksa pisemalt.
Kui tegemist oleks kindlasti ennekõike leppega, siis nimetataks seda läbi teksti igal pool lühendatult lepinguks. Ometi kutsuvad nii eesti kui inglise tõlked seda läbivalt ja üheselt põhiseaduseks.
Nii teatab juba esimene artikkel, et “kajastades Euroopa kodanike ja riikide tahet ehitada ühist tulevikku, asutatakse käesoleva põhiseadusega Euroopa Liit”. Seega, asutatakse põhiseadusega, mitte lepinguga. Veelgi enam, eestikeelses versioonis on öeldud, et tegemist on eelnõuga. Eelnõud teatavasti on seadustel, mitte lepingutel. Lepingu puhul saaksime rääkida projektist või kavandist.
Järelikult ei kõnele rahvakeelt mitte need, kes paberit konstitutsiooniks nimetavad, vaid hoopis need, kes seda põhiseaduslikuks leppeks kutsuvad, sest ega ka nende termin pole juriidiliselt päris õige. Eelnõu eestindanud Õigustõlke Keskus kutsub seda hoopis “Euroopa põhiseaduse lepinguks” ja poliitikud-ajakirjanikud tarvitavad seega mugandatud väljendit.
Kes valitseb keelt, see kujundab ka olukordi omatahtsi ja seega on selliste lingvistiliste nihete taga mõjukad poliitilised kaalutlused – näiteks see, et jätta rahvas ilma võimalusest Euroopa põhiseaduse teemal kaasa rääkida, iseasi, mida tal öelda oleks.
Küsimus on ka vajaduses vaigistada rahva hirme rahvusliku suveräänsuse järjest suurema brüsseliseerimise ees. Kui nõustuda, et tegu on tõesti põhiseaduse, mitte lepinguga, annaks see uut hoogu vahepeal tagas tõmbunud oranþides särkides liitumisvastastele.
Põhiseaduse ümber hõljuv sõnadeudu on siiani peletanud vastuseid küsimusele, kas Eesti vajab rahvahääletust Euroopa konstitutsiooni küsimuses või mitte. Välisminister on siiani valitsuse pressikonverentsil andnud mõista, et tasub mõelda. Peaminister on viidanud, et pigem mitte.
Valitsusel oleks viimane aeg vabaneda tõlkepeitusest ja mõelda välja, kas Eesti põhiseadusest mitmeid kordi paksem ja juriidiliselt ülimuslik dokument vajaks rahva heakskiitu.
|
AS Kalev ostis 99,1 protsenti küpsisetootja AS Järle aktsiatest, tehingu hind oli 12,4 miljonit krooni. Tallinna Börsile saadetud teate järgi sõlmiti tehing 24. detsembril.
VE: Nõiakaev, ka Tuhala Nõiakaev
(30.12.2003)
Pühapäeva hommikul tõusis Kose valla Virulase koopa ava kohal 2,35 meetrit üle Tuhala Nõiakaevu rakete servast ja üllatuslikult läks keset talve käima Eesti unikaalsemaid loodusnähtusi. Kuigi rahvapärimus süüdistab vee keema ajamises vihtlevaid nõidu, ei pea nõiajutt paika.
Tuhala looduskeskuse juhataja Ants Talioja on juba üheksanda põlve tuhalane ja mäletab, et neli-viis korda on kaev ka varem talviti keenud. “Korra ka vana-aastaõhtul, 1994. ja 1995. aasta vahetusel, kui võtsime siin kohaliku rahvaga uut aastat vastu,” märkis Talioja. Kohalik rahvas nimetab seda keemiseks, sest rahvapärimuse järgi hakkab vesi keema siis, kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad.
Enne vesi keema ei hakka, kui kaevust poolteist kilomeetrit ülespoole, Virulase koopa kohal on vee ase 2,35 meetrit kõrgem kui Nõiakaevu plate. “Tööle hakkab see ühendatud anumate põhimõttel – kui seal surve suureneb, siis hakkab Nõiakaev keema,” ütles Talioja, kes käib ise iga päev koopa juures veetaset kontrollimas.
“Kõigepealt hakkab vesi üle kaevu ääre nirisema, surve suureneb ja lõpuks hakkab vett tulema ümberringi, kohin suureneb kogu aeg,” kirjeldas ta.
Tänaseks võivad kraanid juba kinni olla
Kevadise keemisega praegust võrrelda ei saa. “Leva rabas alles lumi sulab ja mida rohkem seda sulab, seda rohkem vett peale tuleb. Täna õhtuks keeb ta kindlasti palju rohkem, aga mis öösel saab, seda me ei tea veel. Kui on miinus viis kraadi, siis tõmbab vee tagasi,” rääkis Talioja.
Kuigi põhiline keemisaeg on kevadeti, ei hakka kaev “tööle” mitte igal kevadel, pikim vaikuseaeg kestis neli aastat. Praegu kaevust väljuva vee kogus on umbes pool tavalisest. “Kui muidu tuleb välja sada liitrit sekundis, siis praegu ehk 50,” oletas looduskeskuse juhataja. Vesi voolab mööda orgu edasi Tuhala jõkke, sealt edasi Pirita jõkke, kust lõpuks suubub merre.
Taliojale teadaolevalt on kaev ühe aastaga enim kordi keenud 1981. aastal – siis tõusis vesi üle serva kuus korda. Isegi südasuvel on kaev keenud. 1999. aasta aprillis kestis vaatemäng aga kolm nädalat jutti.
Kaevust koos veega ka kala
Tuhala vesi on Talioja kinnitusel poole puhtam kui Tallinna joogivesi. “Kogu meie üheksa põlve on selle vee peal üles kasvanud. See on rabavesi, pruunika värvusega puhas vesi.”
“Kaevust tuleb välja ka kalu ja see ei ole udujutt. Alles mõni päev tagasi oli siin üks Paide grupp. Nii kui nad kaevu kaane lahti tegid, suur luts oli sees. Ka haugi on tulnud,” rääkis Talioja.
Majadele veed liiga ei tee, sest taluhooned on sada aastat tagasi nii täpselt paika pandud, et eluruumide all ei ole ühtegi veesoont.
xxx
Tuhala nõiakaev hakkas üle ajama
TALLINN, 29. detsember (EPLO) – Soojad ja vihmased ilmad panid pühapäeval niiöelda keema Tuhala nõiakaevu. Tavaliselt juhtub see kevadiste suurvete aegu.
Tuhala on paikkond Kose vallas Harjumaal, mille asustuse vanus on ligi 3000 aastat. Tuhala kaevu juures asub ka Eesti võimsaim energiasammas, vahendas ETV.
Teadlaste arvates on nõiakaev üks unikaalsemaid loodusnähtusi Euroopas. Kaevu sügavus on ligi kaks ja pool meetrit ning selle vesi on soopäritolust tingituna veidi pruunikas.
Rahvapärimuse järgi hakkab Tuhala kaev keema siis kui kohalikud nõiad seal vihtlevad.