Harald Uibo oli üks RAMi dirigentidest.
Hilisem TPI AM dirigent ja Tallinna Konservatooriumi õppejõud.
Dirigendid Harald Uibo ja Ants Üleoja. Estonia kontserdisaal.
Harald Uibo oli üks RAMi dirigentidest.
Hilisem TPI AM dirigent ja Tallinna Konservatooriumi õppejõud.
Dirigendid Harald Uibo ja Ants Üleoja. Estonia kontserdisaal.
Reiljani advokaadid süüdistasid täna toimunud pressikonverentsil õiguskaitseorganeid uurimisandmete lekitamises, sellel teemal olevat möödunud ka enamus riigiprokuratuuris veedetud kahest tunnist.
Villu Reiljan ise ütles, et ootas seda ülekuulamist juba ammu, kuna arestimisähvardusi oli kuulda juba peale 2006. aasta oktoobrit.
“Maadevahetustehingud toimusid avalikes huvides,” sõnades Reiljan ja kinnitas, et mingeid maid, raha, kortereid ja muid hüvesid ta saanud ei ole.
Reiljani advokaadi sõnul ei ole ka prokuratuur välja öelnud, milliseid hüvesid endine Rahvaliidu juht saanud on.
Eile esitati AS Merko Ehitusele ja nõukogu esimees Toomas Annusele ametlik kahtlustus altkäemaksu andmises ja usalduse kuritarvitamises. 9. oktoobril tunnistas kaitsepolitsei ka rahvaliitlasest endise põllumajandusminister Ester Tuiksoo kahtlustatavaks altkäemaksu võtmises.
Maadevahetusskandaaliga seotud äritehingud:
Merko tütarfirmad andsid:
•• sotsiaalmaad Kiviaia tee 9 ja 10b, laoplatsi Kiviaia tee 11c Pirital, vastavalt 9,3, 6,2 ja 4,8 ha
•• 8 ha metsa Soomaa rahvuspargis
•• 28,6 ha metsa Pärnumaal Avaste looduskaitsealal
Ja said riigilt vastu:
•• 6 ha elamumaad Õismäel
•• 6 kinnistut Räägu, Kännu, Lehe ja Mooni tänaval
•• 5 kõrvutist elamumaad Tabasalus
•• 2 elamu- ja ärimaad Sõpruse puiestee alguses
•• 2 siilu elamu- ja ärimaad Hobujaama tänaval
•• elamu- ja ärimaad Kentmanni ja Kristiina tänaval ning Kolde puiesteel
•• liivarannaga metsatüki Noarootsis.
Einar Vettusele kuulunud Iru Jõekääru OÜ andis:
•• kinnistu Narva mnt 201a; kaitsealune ja elamumaa, 7 ha
•• 27,76 ha maatulundusmaad Võrumaal Rõuge vallas Jugu,
Haki ja Pulli külas
•• 42,5 ha maatulundusmaad Võrumaal Antsla vallas Jõepera külas
Ja sai riigilt vastu:
•• Poska 13 kinnistu, elamumaa 1664 m2
•• Herne 23 kinnistu, elamu- ja ärimaa 616 m2
•• Tondi 10 kinnistu, ärimaa 1340 m2
•• Peterburi tee 52d kinnistu, äri- ja tootmismaa 27 864 m2
•• Gonsiori 40/Vilmsi 49 kinnistu, ärimaa 1050 m2
•• Vesivärava 16/Vilmsi 17; elamumaa 1956 m2
•• 6,84 ha maatulundusmaad Läänemaal Elbiku külas
Tullio Libliku firma OÜ Saarte Investeering andis:
•• Priisle tee 9 kinnistu Pirital, ligi 74 000 m2
•• Vete 16 kinnistu Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal,
ligi 25 000 m2
•• valdavalt metsaga kaetud maatüki Otepää looduspargis, 6 ha
Ning sai riigilt vastu:
•• elamumaa Tehnika tänaval
•• kinnistu Vana-Kuuli ja Liikuri tänava nurgal
•• 2 kõrvutiasetsevat kinnistut Saue vallas, kokku 7 ha
•• 2 kinnistut piki rannajoont mõlemal pool Sillamäe sadamat, kokku 14 ha
•• tootmismaa Tartu-Räpina-Värska maantee ääres
•• 4 paarikaupa asetsevat kinnistut Pärnus
•• kinnistu Haapsalus otse Tallinna ja Rohuküla tuiksoonel
•• ärimaa Narva linnas
•• tiigiga kinnistu Valgamaal
Allikas: Äripäev, Eesti Ekspress, Päevaleht
xxx
Villu Reiljani imeteod![]()
Villu Reiljan pühib suud ja köhatab pidulikult. Kõik lauasistujad jäävad paugupealt vait ning vaatavad talle aupaklikult otsa, oodates, et mis sealt nüüd tuleb. “Jah, armsad sõbrad!” alustab Rahvaliidu esimees aeglaselt. “Imeväärne on see elu! Kaua olen ma siin ilmas elanud, aga alles nüüd saan aru, millised suured võimed on jumal mulle kinkinud! Eks ole see ju tõsi, et just mina tõstsin õpetajate palka ning kinkisin ka tuletõrjujatele kena rahakopika? Eks ma räägi õigust?” “Kuldsed käed on sul, õilis Villu!” pomisevad kõik hardunult. “Kõik, mida sa teed, läheb korda!” “Samune et… Kui saaks enesele mõned maavanemad!” kõneleb ta anuvalt. “Oleks seltsis segasem!” |
|||||
![]() |
Norras suri filmistaar Keiko![]()
OSLO, 13. detsember (AP-EPLO) – Norras suri reedel „Free Willy” filmidega tuntuks saanud tapjavaal Keiko. Umbes 26aastane Keiko suri pärast kopsupõletikku nakatumist Taknesi fjordis Norras. Vaala eest hoolitsev Dane Richards ütles AP-le, et haigus murdis kaheksameetrise imetaja kiiresti maha. „Me kontrollisime tema hingamist ja see oli ebastabiilne… tal ei läinud hästi,” ütles Richards. „Pärastlõunal ta suri.” Looduses elab vaal keskmiselt 35aastaseks. Keiko sündis usutavasti 1977. või 1978. aastal Islandi lähedal. Keiko tähendab Jaapani keeles „õnnelikku”. Kuuetonnine Keiko sai tuntuks mängides „Free Willy” seeria filmides. |
|||||
Eesti Päevaleht |
Antropov: olin loll |
|
||
Hummeriga kihutanud politseijuht Robert Antropov oma tegu ei õigusta ning arvab, et oli loll, kuna ronis suurde ja läikivasse autosse. “Olin loll, et ronisin suurde ja läikivasse autosse. Ma ei tunne end kindralina, kes käsib, poob ja laseb. Ma ei pööranud tähelepanu, et selles positsioonis ei saa ma lubada endale, mida teisel positsioonil võib-olla saaks,” ütles Robert Antropov intervjuus SL Õhtulehele. Suurim šokk oli politseijuhi jaoks, et headest tuttavatest ajakirjanikest, kellega ta varem oli politseiasju arutanud, said kangelased, kes skandaali keerutasid. “Eesmärgiga näha mind surnu asendis.” “Uskumatu, aga tutvusringkond jaguneb kaasvõitlejateks ja vaenlasteks. Tean nüüd, et mul on vaenlasi,” lisas Antropov. Suvel tegeles politseiamet sõidukite testimisega, et leida julgestuspolitseile sobiv. “Mul oli kavas neljapäevane visiit Saaremaale. Samal ajal oli politseiametil testimata üks auto, Chevrolet Tahoe. Julgestuspolitsei tahtis seda presidendi saateautoks. Teadsin, et juhtinspektor oli tellinud selle testimiseks. Tuli plaan, et teha seda koos Saaremaal. Päev või kaks enne väljasõitu teatati, et Tahoed ei saa, pakkuda oli Hummer. Mulle ei öelnud see mark midagi. Olin vaid kuulnud, et Pugatšoval või Kirkorovil on vist Hummer. Mulle anti suur ja punane auto. Mõtlemata tagajärgedele, hakkasime Saaremaa poole liikuma. Mu tiheda ajagraafiku tõttu pidas juhtinspektor vajalikuks kasutada vilkureid. Mu tavalises tööautos on need olemas. Juhtinspektor pidas loomulikuks, et tõstab lisavarustuse üle Hummerisse,” selgitas Antropov. Numbri vahetamisest sai Antropov teada alles siis, kui ajalehed sellest kirjutasid. “Ja ma ei osanud aimata, et isik, kel on riigis ainuõigus väljastada alarmsõidukikaarte, peab andma ka iseendale käskkirja alarmsõidu sooritamiseks. See on nonsenss ja ma ei tulnud selle peale. Oleksin võinud selle autos käsitsi kirjutada. Teel tagasi selgus, et mul on kiire kohtumine mandril kell 17. Praam oli kella 15ks, üritasime kell 14 peale saada, kuid seda meile ei võimaldatud. See on ka tõendatud. Autojuht esitas kassas nii töötõendi kui ka operatiivsõidukikaardi, kuid talle näidati koht üldjärjekorras.” Kõige rohkem süüdi tunneb politseijuht end selles, et olles kõrge juht, ei kontrollinud ta kõiki asjaolusid, mis olid sõiduga seotud. “Istusin autosse ja mul oli ükskõik. Mind sõidutati ja ma ei pööranud autole, numbritele, vilkuritele ja teistele detailidele tähelepanu. Ükskõiksuse eest tuleb karistada, kuigi seda on ka mitut sorti. Ükskõiksust näitab seegi, et ma ise ei sõitnud Hummeriga ühtegi meetrit ega istunud seisvas autos isegi rooli taga. Mul oli lihtsalt ükskõik.” Ajalehe küsimusele, kas Hummeri-skandaali päevil politseijuht ka tagasiastumise mõtteid mõlgutas, vastas Antropov: “Absoluutselt mitte. Ajakirjandusega lõpetasin suhtlemise, sest mu sõnu hakati pressis moonutama. Iga mu sõna tuli mulle endale kahjuks. Mu teo hind ei saa olla politseireformi peatamine.” Lähiajal sõidab Antropov perega soojale maale puhkama. “Skandaali tõttu kannatas kõige rohkem just perekond. Võite ette kujutada, mida tundsid lapsed koolis ja naine tööl. Olen õnnelik, et tekkis võimalus veeta nädal perekonnaga. Aga see sõit polnud planeeritud seoses skandaaliga. Mul on hetkel täielik pingelangus, sest kõik väljakuulutatud reformid käivituvad 1. jaanuarist.” |
||
![]() |
Jõhvi muusikakool üllitas juubeliks laserplaadi
Laserplaat, kus musitseerivad Jõhvi muusikakooli õpilased, sai valmis vahetult enne sel reedel algavaid kooli 50. sünnipäeva pidustusi.
Plaadil on esindatud kõik koolis õpetatavad pillid. Esitajate valik tehti eelmisel õppeaastal, sest palad salvestati põhiliselt juuni alguses, osaliselt ka septembris.
“Meie õpilaste esituses on siia salvestatud üks väike osa praeguse hetke eredamatest muusikakildudest,” seisab plaadiümbrisel. Mõned CD-l kõlavad palad, näiteks Edvard Griegi “Hommik” klaveriõpilaste Maria Zezjulina ja Julia Gromova esituses, tulevad ettekandele ka kontsertaktusel.
Juubelipidustused on jagatud kahele päevale. “Kuna meie oma maja on nii väike ja suurt kontsertaktust ei saa siin pidada – meie oma lapsedki ei mahu ära, külalistest rääkimata –, teeme selle kultuurikeskuses,” selgitas muusikakooli direktor Margit Raag.
12. detsembril kell 18 algaval kontsertaktusel esinevad kooli õpilased, õpetajad ja tuntumad vilistlased. Akordionivirtuoos Henn Rebane viimasel minutil vabandas ja ütles ära, kuna tal on esinemine, rääkis Raag. Küll on lubanud tulla muusik ja helilooja Tõnu Raadik, kes esineb koos muusikakooli bigbändiga, pianistidest õed Anneli ja Margit Tohver, Alfija Kamalova, kes õpib praegu Soomes Sibeliuse akadeemias laulmist, ning vilistlaste flöödiansambel.
Pärast kontserti on õpetajad ja kutsetega külalised oodatud pidulikule banketile. “Eraldi peo teeme oma õpilastele. Ei ole nii, et kui lapsed esinevad ära, ütleme: “Aitäh, et mängisite, minge nüüd koju.” Lastele on samuti peolaud ning teater Tuuleveski viib läbi mänge ja viktoriine,” lubas direktor.
Laupäeval kell 15 algab muusikakoolis vilistlasõhtu. Kell 16 algavale vilistlaste ja õpetajate kontserdile on oodatud esinema kõik soovijad. “Mõnede vilistlastega oleme ühendust võtnud ja esinemises kokku leppinud, aga kuna tegemist ei ole akadeemilise kontserdiga, vaid on vaba lava ja kava, võib üles astuda igaüks, kes soovib,” rääkis Raag.
Laupäeval on ka rohkem võimalusi oma endiste õpetajate ja koolikaaslastega juttu puhuda. “Reedene päev on kiire ja närviline ning ei tekigi sellist aega, et kokku saada ja vestelda. Ja kui pidustused piirduksid ainult reedega, siis keegi oma vana armsat lagunenud koolimaja ei näekski. Sellepärast on meil laupäeval uksed lahti ning kõik võivad tulla ja näha, et see maja on sama väsinud ja närtsinud nagu võib-olla 20 aastat tagasi.”
1953. aasta detsembris kahe õpetaja ja 27 õpilasega alustanud Jõhvi muusikakool on 50 aasta jooksul kasvanud 35 õpetaja ning ligi 300 õpilasega kooliks.
SIRLE SOMMER-KALDA
Põhjarannik, neljapäev, 11.12.2003
Vanglaring algab uuesti
Kalle Klandorf, SLÕL, 12. detsember 2003
Mul ei ole plaanis haavu lahti rebida, aga mõnesuguse õppetunni sellest traagilisest sündmusest sai nii politsei kui ka kogu ühiskond.
Kurjategija jääb kurjategijaks!
See on karmilt öeldud, kuid enamik raskeid isiku- ja varavastaseid kuritegusid sooritanud isikuid jääb oma põhiolemuselt kurjategijaks. Nende ühiskonda lõimumine on praeguses Eesti majandus- ja sotsiaalses seisus väga komplitseeritud, kui mitte võimatu. Nii juhtus ka Kristjani mõrvanud mehega.
Selliste traagiliste juhtumite korral olen tihti olnud küsimuse ees, kas kurjategija soovib üldse normaalselt elada, või on need ainult tema sõnad, et soovib. Äkki räägivad nad seda juttu hoopis meie rahustamiseks ja meie, lollikesed, usume neid, sest me tahame seda kuulda, kuna meile on see lihtsam. Ning siis me mõne aja pärast imestame, et näe – jälle on ta kuriteo sooritanud.
Üsna sageli on sellise libekeelse jutu või kirja õnge läinud lihtsad inimesed, eriti naisterahvad. Tahan kõiki hoiatada, ärge uskuge inimesi, kes teiega püüavad ootamatult kontakti saavutada, istudes ise vanglas. Kuna vangil on üsna igav ja üksluine elu, siis lõbustab ta ennast põhiliselt meie, vabaduses olijate arvel.
Kui meil on õnnetus juhtunud, näiteks meilt on varastatud auto, siis vangid lõbustavad ennast sellega, et hakkavad meile helistama ja autosid tagasi pakkuma. Meie, lihtsameelsed, läheme õnge ja hakkame raha kokkulepitud paikadesse panema, kus vangi kaas-osalised selle üles korjavad ja rõõmsalt meie raha eest elavad.
Vanglates on inimesi, kelle intelligentsus ületab vahest keskmise vangi oma, kellel on kena käekiri ja kes kirjutab vigadeta.
Kirjad vanglast
Mul õnnestus lugeda mitmeleheküljelist Kristjani mõrvari omakäelist ülestunnistust. Väga korralik käekiri, kahel lehel vaid üks kirjaviga. Tuleb au anda selle mehe emakeele õpetajale. Ilmselt oli tal aega ka oma oskusi pikkade vangiaastatega lihvida.
Ja ärge, naised, siis imestage, kui ühel päeval leiate oma kirjakastist ilusa käekirjaga kirja, millel ilutseb saatja aadress: Rummu asula. Selles kirjeldatakse oma rasket elu, rasket lapsepõlve ja öeldakse kindlasti, et istutakse vanglas juhuse tahtel.
Soovitan sellisele kirjale vastamata jätta. Sest kirja autor ei pruugi olla üldsegi õrna hingega meesterahvas, vaid paadunud kurjategija, kes esimesel kohtumisel varastab teid paljaks, või veelgi hullem – tarvitab teie kallal vägivalda. Võib-olla on ta täiesti kirjaoskamatu, sest kaasvangid on tema eest ilusad kirjad kirjutanud. Kahjuks selliseid juhtumeid on olnud ja on ka edaspidi.
Kindlasti tuleks juhustest, kus vabanenud vang terroriseerib oma tuttavaid, elukaaslasi või nende lapsi, teavitada politseid. Ma ei ütle, et politsei on kõikvõimas, kuid siiski…
Kui sooritatakse ränk kuritegu, siis enamik inimesi on valmis politseid aitama. Suur tänu kõigile, kellel oli antud juhtumi puhul kodanikujulgust teavitada politseid kurjategija liikumiste kohta.
Väga hea koostöö tekkis politseil massiteabevahenditega. Kurjategija tabamine läks nii kiiresti, sest ajalehed, televisioon ja raadio võtsid väga aktiivselt sellest osa. Kiirelt avaldati mõrvari näopildid ja andmed. Muret tundsid kõik. Seekord ei otsinud enamik sensatsiooni, vaid aitas tabada süüdlast. Kuigi järgmisel päeval rikkus mõni väljaanne pressikonverentsil kokkulepitut. Ilmselt on nii politseil kui ka ajakirjandusel veel palju õppida, et järgnevatel kordadel teha veelgi paremat koostööd.
Tagasi vanglasse
Meil on pikk tee heaoluühiskonnani. Eesti riik ei ole jõudnud veel Euroopa tasemeni mitte ühelgi elualal. Kurb on lugeda statistikat suitsiidide, joodud alkoholiliitrite, tarbitud narkootikumide ja aidsi põdevate inimeste kohta. Meil on palju vaeseid peresid. Ühiskond peaks eelkõige hoolitsema nende eest, sest ühiskonna tervete liikmete hulk peab ületama haigete liikmete hulga, muidu populatsioon kaob.
Sotsiaalses plaanis on halbadest elutingimustest tulnutel kergem jääda elu hammasrataste vahele või isegi minna kuritegelikule teele.
Äkki on meil lihtsam leida rehabilitatsiooni võimalusi, pakkudes inimestele, kes seda tõeliselt soovivad, tööd ja elutingimusi, selle asemel et maksta tuima näoga kinni heades oludes elavate vangide arveid. Meie uuemates vanglates elavad vangid paremini kui paljud pered. Kui endine vang ei näe väljaspool vangimaja mingit tuge, siis teeb ta kõik selleks, et vanglasse tagasi minna. Aga enne seda on ta sooritanud palju kuritegusid. Ning ring algab uuesti.
Riik ahvatleb naisi sünnitama
EMAPALK: riigikogu saalis kaikus eile pärastlõunal võimas aplaus, kui saadikud kiitsid 61 poolthäälega heaks vanemahüvitise seaduse. Aplodeeris vaid saali üks pool, sest valitsuse vanemapalga variant on vastuvõtmatu Keskerakonnale ja Mõõdukatele. Kogu aasta inimeste meeli köitnud ja ühiskonda lõhestanud emapalga debatt jõudis eile vahefiniðisse, kui riigikogu kinnitas vanemahüvitise seaduse, millest loodetakse sündimuse kasvatamise imevitsa. Jaanuaris jõustuva seadusega võtab riik kohustuse maksta sünnitanud naistele 225 päeva jooksul sisuliselt edasi nende varasemat palka. Laste kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu hüvitamise alampiir on 2004. aastal 2200 ja lagi 15 700 krooni kuus. Kolme keskmist palka või sellest enam teeninud sünnitajad saavad kuus kätte 12 200 krooni, sest hüvitiselt arvatakse maha tulumaks. Tuleva aasta riigieelarve lubab uuele toetusliigile kulutada 440 miljonit krooni.
imase kümnekonna aasta vältel pole ükski teine seadus põhjustanud avalikkuses nii tuliseid vaidlusi kui võimuliidu pakutud sissetulekust sõltuv vanemapalk. Emotsioonidest oli kantud ka viimane parlamendi- arutelu. “Meis on süvenenud usk, et kui üldse midagi kallutab Eesti rahvastiku arengut positiivses suunas, siis just see seadus,” ütles Reformierakonna esimees Siim Kallas. “Raevu ja viha vanemahüvitise vastu on mõistuspäraselt raske seletada, sest see koondus peamiselt ülempiiri vastu.” Kallas osutas alampiiriga seotud ohtudele, mis võivad tekitada uute lastekodude rajamise vajaduse. Kolme nädala eest hüvitise suurtele vahedele vastu astunud Rahvaliidu nimel esines fraktsiooni aseesimees Jaak Allik. Tema väitel on tegu kogu Euroopa mastaabis ainulaadse sotsiaalse eksperimendiga. “Kui see seadus on aasta kehtinud, tuleks väga põhjalikult analüüsida, mis efekti see on andnud, millistest tuludetsiilidest on sünnitajaid juurde tulnud ja kuidas jaguneb raha eri sissetulekuga emade vahel,” lausus Allik. Keskseks pidas ta küsimust, mis saab edasi lastest, kelle vanematele maksti 2200-kroonist hüvitist. Alliku sõnul sunnib Eesti demograafiline seis eksperimenteerima. Diferentseeritud vanemahüvitise maksmist peavad ebaõiglaseks ja väikese kildkonna huve teenivaks Mõõdukad ja Keskerakond. “Lastele hinnasildi külgeriputamine läheb vastuollu ühiskonna õiglustundega. Pole euroopalik, kui osa ühiskonnast määratakse igavesse vaesuse nõiaringi,” ütles keskerakondlane Marika Tuus. “Riik ei tohi vahet teha. Riik ei tohi ühist avalikku raha jaotada nii, et jõukatele rohkem.” Koalitsiooni toetas seaduse vastuvõtmisel ka Isamaaliit. Hääletamata jättis Keskerakond. Vanemahüvitise seadus sai vastuhääled Mõõdukatelt. Andres Kork (Res Publica) Järgmise aasta lastetoetuse kogusumma on umbes 2,1 miljardit krooni, sellest 820–830 miljonit krooni on kas toetuste suurenemine või uus toetus. 820 miljonit on pretsedenditult suur tõus. Nii et öelda, et midagi sai vähe, on halb ja vale. See on tegelikult piiri peal, mida järgmise aasta eelarve üldse võib välja kannatada. Kõik, kes me oleme käinud eri vaadetega inimeste hulgas, oleme harjunud, et diskussiooni lõpetab küsimus, kas see toetus ikka kindlasti tuleb. Katrin Saks (Mõõdukad) See seadus ei täida talle kaugemas perspektiivis seatud eesmärke. Pigem vastupidi, suurendab sünnitusiga ja vähendab laste koguarvu. Peame vastutustundetuks riigipoolset raha jagamist, mis kihistumist süvendades eelistab niigi hästi toimetulevaid peresid. Peame rumalaks valitsuse poliitikat, mis on jätnud arvestamata avaliku arvamuse ja kodanike ühenduste ettepanekud. Me pole mitte vanemahüvitise vastu, aga me oleme valitsuse variandi vastu. KAAREL TARAND: Emale ema jagu Tegelikult oleksid pidanud tulevased noored lapsevanemad õigustatud hüvitise (raha) kätte saama ilma igusuguse poliitilise draama ja kärata. Aga ei saanud. Seetõttu võib öelda, et iseenesest õilsa mõtte realiseeris valitsusliit uskumatu käpardlikkusega. Aastataguste kampaaniameistrite rehkenduse järgi pidi vanemahüvitise (emapalga, vanemapalga) seadustamine olema kindel poliitilise tulu projekt. Ega muidu oleks Reformierakond seda oma keskseks loosungiks võtta saanud. Ema ja laps on poliitilises sõnakasutuses pühad mõisted. Nende kohta ei saa ega tohi isegi paremast ja vasakust äärmusest keegi midagi solvavat või kahemõttelist öelda – see oleks poliitiline enesetapp. Seda veidram on, et idee rakendusfaasis ikkagi kõik sassi läks ja õnneliku koosmeele asemel tubli annus vihavaenu ühiskonda toodeti. Hästi, kevadel polnud ette näha, et Rahvaliidul õnnestub Reformierakond valiku ette seada – et kas see või teine, emapalk või tulumaks. Aga ammu enne seda oli iibeminister Rummo küündimatu kontor kindlad võidupunktid maha mänginud. Nemad on ilmselt ka ainsad, kes eilset saavutust tähistada ei tohiks. |
||||||
![]() |
Oli kord kuningriik nimega Teatrimaa
Georg Malvius, lavastaja, 14.04.2004
Kuidas ma ometi võisin nii naiivselt inimesi usaldada, küsib lavastaja Georg Malvius, heites pilgu tagasi Vanalinnastuudios juhtunule.
Võimalikud osalised:
Kuningas – kultuuriminister
Prints – teatrijuht
Printsess – Anne Veesaar
Mees – Mikk Purre
Looja – Georg Malvius
Oli kord võimas kuningriik, mida kutsuti Teatrimaaks. Printsid valitsesid Teatrimaa erinevaid printsiriigikesi, aga kõik nad püüdsid võita heakskiitu rahva ja KUNINGA silmis, kelle käest tuli ju nende võim ja natuke raha.
Teatrimaa ei olnud just nii suur maa, et kõik seda teaksid, ja sestap andsid selle elanikud endast parima, et neid ometi tuntaks ja teataks.
Ühel heal päeval sundis KUNINGAS aga PRINTSI tagasi astuma ja andis võimu üle PRINTSESSILE. Ajakirjandus armastas teda väga ja oli valmis igati PRINTSESSI abistama, et ta võiks oma valduse muuta suurepäraseks kohaks, kus inimesed saaksid nautida parimat kunsti. PRINTSESS ei olnud harjunud teisi inimesi valitsema ja palus, et üks tema kaaslane, kes mängis väikeses trupis printsi, oleks talle abiks selles uues ja raskes ametis.
See mees, keda kutsutigi lihtsalt MEHEKS, oli väga kena inimene, alati abivalmis ja tragi ja armastas väga kunsti ja üldse oli tema seltskonnas alati väga hea ja tore olla.
Varsti said nad mõlemad aru, et oma valduse arendamiseks läheb neil abi vaja. Nad leidsid LOOJA, kes oli varem trupis suurepäraseid rolle lavastanud, ja palusid temalgi valitsemises kaasa aidata. LOOJA oli tegelikult kunagi olnud ka väga tubli prints ühes teises valduses ja oskas hiilgavalt nii luua kui valitseda.
LOOJA meelitamiseks lubati talle korralikku palka, reise, korterit ja veel palju-palju igasuguseid asju. LOOJAL oli parajasti kätte jõudnud hetk, kus ta tundis, et vajab muutust, ja seepärast läks ta Teatrimaale, et alustada uut elu ja luua midagi uut ja suurepärast koos inimestega, keda ta usaldas.
Ja sellepärast ütles ta ära ka paljudest muudest talle tehtud pakkumistest.
Ta armastas Teatrimaad ja uskus, et koostöö MEHE ja PRINTSESSIGA, kes samuti kunsti kalliks peavad ning ausameelselt soovivad luua midagi uut, paremat ja ülevamat, on midagi nii väärtuslikku, et selles kaasalöömine on tõesti suur au.
Ta ütles neile, et ainus viis, kuidas midagi paremaks muuta, on üksteist usaldada ja ühiselt oma eesmärkide nimel vaeva näha. Ta rääkis muidugi neile ka oma töömeetoditest ja moraalsetest tõekspidamistest, mida ta ise pidas väga tähtsaks.
Kunsti ei saa olla moraalita, oli ta südames veendunud. Aga muidugi, vastasid MEES ja PRINTSESS, ja lisasid, et ega tegelikult pole nii selgeid asju vaja eraldi kirja pannagi, piisab tavalisest lepingust. LOOJA usaldas neid ja kirjutas alla kõigele, mida nad tema ette panid – seda enam, et paberid olid võõras keeles, mida ta ei osanud. LOOJA oli töötanud kümne printsi ja printsessi alluvuses ning alati olid viimased oma sõna pidanud.
Läks aega, mis läks, aga maa arenes. Mitte et probleeme poleks olnud: LOOJA soovis ikka ja jälle, et kõik annaksid edu nimel endast parima. LOOJAL olid oma head ja halvad küljed, aga ta oli aus mees ja täielikult oma tööle pühendunud. See ei meeldinud mui-
dugi kõigile, aga nad pidasid temast lugu, sest tal olid suured teadmised ja oskused.
Teatrimaa rahvale hakkas see kõik väga meeldima, sest uued juhid said hakkama mitme tõeliselt nauditava lavalooga. LOOJA oli endaga kaasa toonud hulga uusi ideid ja ega muule kui parima kunsti tegemisele ta oma aega kulutanudki.
Ajakirjanduski pööras aina suuremat tähelepanu sellele vaimustavale koostööle ja nii kasvas ka inimeste huvi aina suuremaks.
Aga Teatrimaal ei käi asjad alati sirget rada pidi.
Kui ükskord juhtus LOOJAL rohkem aega üle jääma, vaatas ta korraks ringi, esitas mõned küsimused nende asjade kohta, mida ta oli varemgi tähele pannud, ja hakkas tasapisi aru saama, et kõik polegi tegelikult nii ilus.
Kõik ohjad olid MEHE käes, jutud võimu jagamisest allapoole olid vaid silmapete ja nime poolest võimumeestel polnud mingit võimu. Hulk raha oli lihtsalt ära kadunud, sest keegi kuskil ei olnud õigel ajal otsuseid langetanud, või kui oligi, siis ei olnud vähimalgi määral mõelnud tagajärgedele. Ja nii oligi juhtunud, et kõige üle, mis puudutas väikest truppi, valitses MEES, ja ta ei teinud seda mitte hästi.
LOOJA soovitas ette võtta mõned muutused, ütles MEHELE, et mõned asjad ei ole sugugi hästi ja et neid saab palju paremini teha. Ühel heal päeval tehti parajasti suure ja olulise lavastusega poole peale jõudnud LOOJALE teatavaks midagi koletut: «Projekti jätkamiseks pole raha, meil ei ole võimalik raha kusagilt juurde hankida.»
LOOJALE puges südamesse hirm – äkki ei olegi projekti võimalik lõpule viia? See tooks kindlasti kõigile igasugust häda kaela. Nüüd tegi LOOJA kõige rumalama asja, mida ta vähegi teha võis: ta laenas ise raha, et projekt lõpetada, ja andis selle MEHE ja PRINTSESSI kätte. Nad lubasid talle kõik tagasi maksta ja isegi intressi tasuda.
LOOJA ei olnud kunagi majandusküsimustes väga kodus olnud, nii ei tulnud ta ka selle peale, et tahta näha mingit eelarvet või arvata, et vaja oleks ka mõned finantspaberid alla kirjutada. Pealegi oli ju kõigi rahaasju puudutavate otsuste tegemine nagunii MEHE ja PRINTSESSI kätes.
Ühel heal päeval aga LOOJA taipas, et lubadused olid olnud tühjad. Ta avastas, et MEES lihtsalt valetab, ja mitte ainult talle, vaid üldse ja kõigile. Ühtki tõotust ei peetud, ühtki kokkulepet ei täidetud, paberi peal nägi kõik välja teisiti kui tegelikult.
MEES valetas kõigile otse näkku ega tundnud mingit häbi. Ta valetas ka LOOJALE, ilma et selleks oleks mingit erilist põhjust olnud.
MEES oli vahetanud aususe tohutu suure valedekoorma vastu. See kena mees, keda LOOJA kunagi oli tundnud ja kes talle oli väga meeldinud, oli kadunud. Valed katsid kõike, ka raha, mida LOOJA oma töö jaoks palus, raha, mida ta selle jaoks laenas. Ja kui LOOJA talle otse vastu astus, ajas MEES kõik tagasi.
Kui siis ükskord kasutati LOOJA nime tähtsa otsuse langetamisel, ilma et keegi temalt nõusolekut oleks pärinud, tundis ta, et nüüd on mõõt täis ja ta tõusis otse MEHE ja PRINTSESSI vastu üles.
Ta küsis PRINTSESSILT, mida too tema asemel ette võtaks? PRINTSESS aga ei andnud mingit vastust. Ja nii läks LOOJA minema.
Varem ei olnud ta MEHE ja PRINTSESSI kaitsmiseks andnud ajakirjandusele aru oma tegemiste ja elujärje kohta. Nüüd aga avastas LOOJA, et kogu süü ja kõik hädad lükatakse tema kaela – ja ükski ajakirjanik ei tunne huvi, kuidas asjad tegelikult on. MEES ja PRINTSESS kasutasid ära ajakirjanduse heasoovlikkust, et muuta patuoinaks LOOJA.
LOOJA küsis endalt, kuidas ta võis ometi nii naiivselt inimesi usaldada. Aga teiselt poolt – ta oli usaldanud inimesi teistes maades ja midagi halba ei olnud juhtunud. Kas tõesti olid MEES ja PRINTSESS nii väga muutunud? Kas tõesti muudab võim inimesed kurjaks ja halvaks, purustab ideaalid ja paneb nägema ainult raha ja võimu? Või oli lihtsalt tegemist täiesti valede inimestega täiesti vales kohas?
Ja nad elavad õnnelikult elu lõpuni
Nii lõpevad kõik ilusad muinasjutud, aga see pole ilus muinasjutt.
MEES peaks võib-olla aja maha võtma ja tulema tagasi sellisena, nagu ta kunagi oli – kui see on veel võimalik… võib-olla on…
Mõned inimesed järgivad võib-olla LOOJA eeskuju ja lähevad maksukogujate juurde. Võib-olla hakkab ka KUNINGAS küsimusi esitama. Tulevikku ei saa ette teada.
PRINTSESS? Paistab, nagu oleks tal ühel heal päeval silmaklapid ette langenud ja ta ei saanud enam aru, mis on õige ja mis vale, ja teiste esitatud valed muutusid ka tema enda elu osaks. Aga vahest on tal jõudu muutuda. Ta on ju andekas inimene, väga võimekas, aga…
LOOJA asub võitlema, et kõik lubadused saaks täidetud, isegi kui selleks tuleb astuda kohtukulli ette. Ta tahab oma raha tagasi saada ja kõik valesti esitatud asjad õigeks ajada.
LOOJA armastab südamest Teatrimaad. Ta otsustas sinna pidama jääda ja töötada teiste printside juures, sest ta loodab, et tema oskusi läheb ikka veel vaja.
Inglise keelest tõlkinud Marek Laane
xxx
Lavastaja Georg Malvius lahkub jäädavalt Vanalinnastuudiost
Andri Maimets, PMtoimetaja, 15.12.2003
Rootsi lavastaja Georg Malvius teatas eile ootamatult, et lahkub Vanalinnastuudio kunstilise juhi ametikohalt ning lõpetab koostöö muusikalifirmaga Smithbridge Productions.
Eile avalikkusele saadetud kirjas tunnistas lavastaja Georg Malvius, et Vanalinnastuudio juhid ja muusikalifirma Smithbridge Production produtsendid Anne Veesaar, Mikk Purre ja Tarvo Krall pole täitnud oma lepingulisi kohustusi.
Teatrijuht üllatunud
«See on hetkel ainus põhjus, mis ma öelda saan, ehkki mulle meeldis väga teatris töötada koos paljude andekate, professionaalsete ja toredate inimestega,» ütles Malvius. Tema kinnitusel on lahkumispõhjusi mitmeid, kuid ei soostunud neid ütlema. Lisaks loobus ta muusikalikompanii jõulukontserdi «Öö laps» ja uute Vanalinnastuudio etenduste lavastamisest.
Malviuse sõnul ei ole tema lahkumine mingilgi moel seotud Vanemuise teatri ja PNG Eventsi muusikali «Jesus Christ Superstar» lavastamisega. «See ühekordne suvelavastus ei puuduta kuidagi Vanalinnastuudiot, olen kaalunud oma lahkumist pikema aja vältel ning selleteemalisi vestlusi teatri juhtkonnaga on aset leidnud väga mitmeid,» lisas ta.
Vanalinnastuudio direktriss Anne Elling-Veesaar möönis, et Malviuse avalikkusele saadetud pöördumine üllatas kogu teatri juhtkonda. «Igas loomingulises tööprotsessis esineb lahkhelisid või arusaamatusi, aga need lahendatakse alati omavahel,» lausus Veesaar.
Malvius rikkus lepingut
Ta ei soovinud kommenteerida, miks lavastaja niisuguse avalduse tegi, ning lükkas ümber kuulujutu, justkui oleks lahkumine seotud Vanalinnastuudio ja Smithbridge Productioni hiljutise muusikali «Oliver» majandusliku ebaõnnestumisega.
«Seda aga võin öelda, et kui Malvius süüdistab teatrit lepinguliste kohustuste täitmata jätmises, siis on temagi võetud kohustusi rikkunud,» lisas ta.
Ühe näitena tõi ta Malviuse hiljutise lepingu Vanemuise teatriga, mille sõlmimine polnud Elling-Veesaare hinnangul juriidiliselt korrektne. «On kiiduväärt, et meie kunstilist juhti nii-öelda laenatakse ja kutsutakse ka mujale lavastama, kuid asjaajamine peab olema korrektne,» lausus Elling-Veesaar.
Ta tunnistas, et jõulupühadel etenduvale muusikalikontserdile «Öö laps» on leitud uus lavastaja, Malviuse asemel teeb seda Andrus Vaarik.
Elling-Veesaare kinnitusel pole Malvius seni lahkumisavaldust esitanud ja ka teater pole omalt poolt astunud mingisuguseid samme töölepingu lõpetamiseks. Hetkel on Georg Malviusel kehtiv tööleping kuni 2005. aastani.
Malvius on lavastanud enam kui 60 draamalavastust, 20 ooperit ja 40 muusikali üle Euroopa ning saanud auhindu nii Soomes, Rootsis, Monacos kui ka Eestis. Malvius on muu hulgas lavastanud muusikalid «Viiuldaja katusel», «Hüljatud» ja «Miss Saigon», «Cabaret» ja kolm draamalavastust «Inglid Ameerikas», «Ämbliknaise suudlus» ja «Bent».
Georg Malvius Vanalinnastuudiost
1. Teatri profiil on muutumas, et teater töötaks deviisi all «Lahuta ja häiri meelt». Eesmärgiks on kokku panna kompleksne repertuaar, kus erinevad lavastused moodustavad terviku.
2. Tänavune repertuaar koosneb ligi 70% lavastustest, mis on võetud kavva minu soovitusel. Lavastused nagu «Bent», «Cabaret», «Vaikne hääl» jne on selle uue poliitika näiteks.
3. Ma püüdsin näidata teisi töötamise meetodeid, korraldades juhtimis- ja organiseerimisalaseid seminare, esimene neist toimus sellel kevadel, mida viisid läbi Stockholmi riikliku teatri peaprodutsendid. Ülejäänud neli on hetkel töös.
4. Koos oma meeskonnaga, Ellen Cairns’i lava- ja kostüümikunstnikega, Palle Palmé valguse ja Tom Sætre’i heliga, tutvustasime uusi meetodeid, kuidas meeskonnatööd organiseerida.
5. Ma andsin ideid, kuidas võiks juhtimisele kui sellisele uuel moel läheneda ja kuidas arendada välja Vanalinnastuudio struktuur.
6. Püüdsin meelitada teatrisse ka uusi näitlejaid. Alates 2004. aasta augustist on mõned väga austatud Eesti näitlejaid valmis liituma Vanalinnastuudioga, et seal koos minuga töötada.
7. Publiku heaolu silmas pidades teatas 2003. aasta aprillis-mais Vanalinnastuudio terve aasta programmi ette.
8. Abonementide süsteem teatris toimib publiku heaolu silmas pidades.
9. Soovitasin juhtkonnal välja töötada ka tervishoiusüsteemi – tuua teatri juurde arst, kes on osaliselt teatri palgal, et võimaldada teatris töötavatele inimestele kiiret arstiabi.
10. Panin ette ka supiteatri kui ainukese omalaadse käimalükkamise.
Allikas: lavastaja Georg Malviuse pöördumine ajakirjandusele
xxx
Georg Malvius lavastab «Jesus Christ Superstari»
11.12.2003 15:48PM Online
Sir Andrew Lloyd Webberi ja Sir Tim Rice’i maailmakuulsa rockmuusikali «Jesus Christ Superstar» lavastab tuleval suvel Tartus muusikalilavastaja Georg Malvius.
Lavastaja viibib ka neljapäeval Tallinnas toimuval rollikonkursil, kus kuulatakse ära Jeesuse, Juuda ja Heroodese ossa pürgijaid, teatas muusikali produtsent Paavo Nõgene.
Lavastuse kunstnik on Malviuse kauaegne koostööpartner Ellen Cairns Suurbritanniast, kellega rootsi lavastaja on mitmel pool maailmas teinud kokku ligi 20 lavastust. «Jesus Christ Superstari» koreograaf on praegu Londonis õppiv Jüri Nael.
Malvius on töötanud kunstilise juhina Soomes Turu Rootsi Teatris (1978-1982) ning Rootsis Örebro Länsteaternis (1982-1985), Östgöteaternis Norrköpingis (1985-1988) ja Södra Teaternis (1988-1996). 2003. aastast on ta Vanalinnastuudios ametis kunstilise juhi ja lavastajana.
Malvius on teinud rohkem kui 60 draamalavastust, lavastanud umbes 20 ooperit ja 40 muusikali üle Euroopa. Eestis on tema käe alt tulnud lavastused «Viiuldaja katusel», «Sevilla habemeajaja,» «Ämbliknaise suudlus,» «Inglid Ameerikas,» «Nicholas Nickleby,» «Väike õuduste pood,» «Hüljatud,» «Miss Saigon,» «Bent,» «Kabaree» ja «Oliver.»
“Jesus Christ Superstar” esietendub tuleva aasta juunis Vanemuise teatri kõrvale rajataval suvelaval ja seda mängitakse kaheksal korral. Lavastus valmib Vanemuise teatri koostöös üritusturundusgrupiga PNG Events.
xxx
Bruno Uustal sündis 5.10.1957 Kohtla-Järvel. Lõpetas Eesti Põllumajanduse Akadeemia 1985. aastal põllumajanduse elektriinsenerina. Oli korduvalt valitud Toila Vallavolikogu liikmeks ja mitut perioodi Toila vallavanemaks. Oli Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esimees. Eesti Reformierakonna liige.
xxx
Aseri vallavolikogu umbusaldas eile vallavanem Bruno Uustalit
ning valis samal istungil uue vallavanema, sellelt ametikohalt kuus ja pool aastat tagasi umbusalduse tõttu lahkuma pidanud Urve Takjase.
Ettepanekud algatada vallavanem Bruno Uustali ja volikogu eelarvekomisjoni esimehe Gaido Kentemi umbusaldamine esitati Aseri vallavolikogule nädal tagasi. Kumbki kaheksa allkirjaga.
Eile öeldi volikogu erakorralisel istungil välja umbusaldamise põhjused.
Bruno Uustalile heideti ette puudulikku või sootuks puuduvat koostööd asutuste juhtidega, vallavalitsuse ebapiisavat ettevalmistavat tööd volikogus otsuste vastuvõtmiseks, puudulikku koostööd vallamaja enda töötajate ja volikogu esimehega ning olematut koostööd külade ja külavanematega.
“Asutuste juhtidel ei ole terve aasta jooksul kujunenud selget pilti oma asutuse lähitulevikust. Muusikakooli üleviimine on juba kaua päevakorral, volikogu ei saa otsust teha, kui vallavanem pole teinud sisulist analüüsi. Spordihoone ujulaosa müümisel jäid mitmed küsimused osapooltega läbi arutamata. Mitu volikogu otsust on tulnud muuta vallavalitsuse tegemata töö tõttu. Ümberkorraldusi raamatupidamises ei arutatud asjaosaliste endiga, mis tekitas ebaterve tööõhkkonna ning viis pearaamatupidaja lahkumisavalduseni. Eelmise vallavanema tehtud töö rannikuäärsete alade turismiprojektiga liitmiseks jäi lõpuni viimata, mistõttu vald jäi sellest rahastatud projektist välja.”
See on osa vallavanemale tehtud etteheidete nimistust.
“Koostöö on alati kahepoolne,” ütles Uustal vastulauses. “Kui on probleeme, siis neid arutatakse. Tundub, et selle asemel toimub kirjalik arvamuste vahetamine. Vastan püstitatud probleemidele samuti kirjalikult.”
Bruno Uustali umbusaldamise poolt hääletas kaheksa, vastu kolm kohal olnud 11 volikogu liikmest.
Volikogu otsustas vabastada Uustali vallavanema ametikohalt 12. detsembrist.
Uus on unustatud vana
Istungi päevakorras oli ka uue vallavanema valimine. Ainsa kandidaadina pakuti sellele ametikohale Urve Takjast, kelle poolt hääletasid kõik 11 volikogu liiget.
Urve Takjas asus 1991. aasta juunis ametisse Aseri abivallavanemana, pool aastat hiljem sai temast vallavanema kohusetäitja. Vallavanemana oli ta Aseris 1997. aasta aprillini, mil volikogu teda umbusaldas. Sama aasta mais valiti Takjas Lüganuse vallavanemaks; sellelt ametikohalt astus ta omal soovil tagasi tänavu aprillis. 1. juulist tänini on Takjas maakonna omavalitsusliidu kultuuri-, spordi- ja noorsootöö spetsialist.
“Ega see otsus mul kergelt tulnud,” ütles Takjas pärast valimistulemuste teadasaamist. “Olen kõigil kohalikel valimistel Aseris kandideerinud ja alati suure toetuse saanud – see teadmine andis tuge.”
Vahetus ka eelarvekomisjoni esimees
Volikogu eelarvekomisjoni esimehele Gaido Kentemile pandi süüks suutmatust komisjoni juhtida. Kuigi Kentem kaks kolmest esitatud süüdistusest ümber lükkas, otsustas volikogu teda kaheksa poolthäälega siiski umbusaldada.
Eelarvekomisjoni uueks esimeheks valiti Aseri lasteaia juhataja Eha Polluks.
KÜLLI KRIIS
Põhjarannik, kolmapäev, 10.12.2003
VE: Kiipsaare tuletorn Harilaiul
Saaremaa Pisa torn ajas end ootamatult sirgu
28.02.2008 00:01Andres Sepp, Meie Maa
Tugeva kalde tõttu Saaremaa Pisa torniks ristitud Kiipsaare tuletorn keeras end soodsate ilmastikutingimuste toel taas sirgeks.
Kihelkonna vallas Harilaiu poolsaarel asuv majakas, mis praegu enam ei tööta, ehitati 1933. aastal Kiipsaare neeme mõlemast rannajoonest 100–150 meetri kaugusele.
Ajavahemikus 1981. kuni 1990. aastani taganes rannajoon kolm meetrit aastas ja jõudis lõpuks päris tuletorni jalamile, ütles aastakümneid Harilaiu rannaprotsesside toimimist uurinud geoloogiadoktor Kaarel Orviku.
1991. aastal oli tuletorni üks pool tema sõnul juba paljas. Mõne aasta järel vajus lainetuse tulemusel merepoolsest küljest ilma pinnase toeta jäänud torn 7 või isegi kuni 9 kraadi viltu.
«Kunagi oli ju majakas päris maa peal, siis jäi astangu pervele ja astangu perve alt oli lainetel pinnast väga lihtne ära uhada. Mere poolt uhati ära ja nii ta vajuski veepiirile viltu,» selgitas Orviku.
Tuletorni sirgumist märkas esimesena Riikliku Looduskaitsekeskuse loodusvaht August Järvelaine 25. jaanuaril. Justkui Eesti Vabariigi 90. sünnipäevaks rihtides, ajas torn end 22. veebruariks nii püsti, et Järvelaine mõõtis loodiga kaldeks vaid ühe kraadi.
Orviku sõnul on torni maa poole sirgeks tagasi mineku põhjus see, et nüüd on lainetus pääsenud õgvendama tornialust pinnast maapoolsest küljest.
«Seetõttu on tuletorn kergelt päripäeva ümber oma telje pööranud ja vajunud maa poole tagasi,» sõnas ta. Geoloog väidab, et selle on tinginud üleüldine kliima soojenemine, sest meri on jäävaba ja lainetel aasta ringi tegevust.
xxx
Airi Ilisson
Foto: Tambet Tamm
Kihelkonna vald Saaremaal müüb Kiipsaare tuletorni koos 0,7 hektari maaga, kuigi seaduse järgi peaks ostja lubatud maatüki erastamist pärast ostutehingut eraldi taotlema.
Roheliste viimased nädalad tuure kogunud pahameel Kihelkonna valla Kiipsaare tuletorni müügi üle lahvatas eile Eesti Looduskaitse Seltsi pöördumises keskkonnaministri poole. “Palume teid kasutada kogu teile seadustega antud ja teie positsioonist tulenevat moraalset mõjuvõimu, et kõnealune tehing peatada,” seisis kirjas. “Seda seni, kuni vald on avalikustanud müügi motiivid ja on teatanud oma otsusest määrata teenindusmaa vaid tingimusel, et sellel oleks nii avalikkuse poolehoid kui rahvuspargi kooskõlastus.”
Vald lubab müüa maad, mis tegelikult on riigi oma Looduskaitse seltsi esimehe Juhan Telgmaa sõnul on lubamatu, et vald müüb maad, mis talle ei kuulu. “Vald annab erastajale katteta lubadusi,” kinnitas Telgmaa. “Praegu saab vald müüa ainult tuletorni, mille ta kui peremeheta valduse enda omandusse võttis.”
Maa-ameti peadirektori Kalev Kanguri sõnul määratakse seaduse järgi ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks ehi- tisalune ning ehitist ümbritsev vähem tarvilik maa, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise ja hooldamise. “Valla müügikuulutus on eksitav, tuletorni ostmisel omandab ostja teenindusmaa erastamise õiguse,” kinnitas Kangur.
Uue hoone ehitamine veekogu lähedal on keelatud, kuid ehitusluba saaks taotleda varemetes majakavahimaja taastamiseks. Teenindusmaa loa andmisel on otsustav sõna jällegi vallal.
“Vaevalt et tuletorni üksinda keegi osta tahaks, pealegi on see juba otsapidi vees, lained on ta maast ära uhtunud,” tõdes Telgmaa. “Võib juhtuda, et omanik saab teenindusmaad kolm meetrit ümberringi, kus tegelikult on vaid paljas vesi.”
Loodusesõbrad on kaalunud rahakorjandust, millega torn ise ära osta. “See on meie südamevalu üks väljendus, tegelikkuses on selle raha saamine keeruline,” selgitas Telgmaa. “Harilaid ise on väga loodusväärtuslik koht ning saanud maailmas üheks Eesti sümboliks, filmitegemisest rääkimata,” viitas ta Sulev Keeduse filmile “Somnambuul”.
Müügist saadavale rahale juba otstarve leitud Saare maavalitsus otsustas eilsel koosolekul Kihelkonna vallast välja nõuda tuletorniga seotud dokumendid. Maaosakonna juhataja Merike Toose hinnangul pole 0,7 hektari suurune maatükk teenindusmaana põhjendatud.
Kihelkonna vallavanema Marju Lõbusaga eile rääkida ei õnnestunud. Veel kaks päeva tagasi kinnitas Lõbus ajakirjanduses, et müük toimub kõigist takistustest hoolimata. Tallinnast pärit kuulsa ostja nime, kes on poole miljoni kroonise alghinnaga torni eest pakkunud 777 777 krooni, pole Lõbus avaldanud. “Oleme selle rahaga eelarves juba arvestanud,” kinnitas ta Maalehele.
Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja järgi on igasugune majandustegevus Harilaiul 1996. aastast keelatud. Varem oli tuletorn veeteede ameti oma.
xx
xxx
Kiipsaare majakas
Vilsandi rahvuspargis kaitsealusel maatükil asuva viltuse Kiipsaare majaka müümise pärast meeleheitele aetud loodusesõbrad hakkasid raha korjama, et tuletorn Kihelkonna vallalt ise ära osta. (PM)
Rohelised käivitasid rahakogumise kampaania üleeile kohe pärast seda, kui said teada, et Kihelkonna vallavalitsus kavatseb Pisa torniks kutsutud viltuse majaka ja majakavahi maja varemed iga hinna eest maha müüa.
Kinosõpradele Sulev Keeduse filmist «Somnambuul» tuttav 25-meetrine majakas asub Saaremaa läänerannikul, Harilaiu poolsaarel. Kuna see ala jääb Vilsandi rahvuspargis Kiipsaare sihtkaitsevööndisse, on seal igasugune majandustegevus ja loodusvarade kasutamine keelatud.
Majakaostja juba olemas
Loodusesõbrad kardavadki nüüd, et kui Kihelkonna vald majaka erakätesse müüb, tekib Eestisse taas üks selline hindamatu loodusväärtusega kaunis mereäärne koht, kuhu rahvas enam juurde ei pääse.
Rahakogumise initsiaator, topiste ja mulaažide valmistamisega tegeleva firma Studio Viridis juhataja Val Rajasaar nentis, et rahakogumisega alustati sisuliselt viimasel hetkel, sest nad ei teadnud müügiplaanist varem midagi.
Seega pole neil korjanduse jaoks palju aega, sest vallavalitsus tahab majaka müümise ära otsustada juba järgmise nädala alguses. Ostjagi on vallal väidetavalt olemas ja see Tallinnast pärit prestiižikas inimene, kelle nime vallavalitsus veel avalikustada ei taha, on pakkunud majaka eest 750 000 krooni.
Paari päevaga on loodusesõprade interneti vestluslistide vahendusel tekkinud rahakogumismõte kogunud kümmekond toetajat igaüks umbes tuhande krooniga. «Neid inimesed ei huvita üldse, kui palju seda maad seal on ja palju sellest kümne aasta pärast alles on,» rääkis Rajasaar. «Nad tahaksid lihtsalt, et see ei läheks eraomandusse. Küsimus on põhimõttes.»
Rajasaar ütles, et kui tõsiselt pingutada ja kampaaniat laiendada, saaks summa ka kokku, kuid iseasi, kas pabereid jõuab piisavalt kiiresti korda ajada. Ühe võimalusena näeb Rajasaar, et majaka ostuks teeks pakkumise mõni usaldusväärne juriidiline isik, näiteks Eestimaa Looduse Fond või roheline liikumine.
Roheliste pakkumine
Eile liituski majaka erakätesse müümise vastaste seltskonnaga ka Eesti Looduskaitse Selts, mille esimees Juhan Telgmaa saatis keskkonnaminister Villu Reiljanile kirja. Ta palus tehingu takistamist kuni Vilsandi rahvuspargi kooskõlastuse ja avalikkuse poolehoiu saamiseni.
Rajasaarel on Kihelkonna vallale teinegi pakkumine – leppida kokku, et objekt võetakse müügist maha ja vald saab selle eest korjandusega kogutud summa. «Kui nad on nii hädas, et peavad majaka müüma, siis jumala pärast, rahvas tuleks appi ja aitaks nad hädast välja,» lisas ta.
Problemaatiliseks muudab majaka müügi asjaolu, et geoloogide hinnangul kukub torn mere pealetungi tõttu ühel hetkel kokku, samuti ei ole kuigi kindel see, kas tulevane omanik tohib Vilsandi rahvuspargi sihtkaitsevööndis asuva maja juures asuvale vundamendile midagi ehitada või ei anta talle selleks luba.
Omanik hoiab randa
Kihelkonna abivallavanem Tormi Lepik ütles, et rohelised teevad kära vale asja pärast, sest riigist erinevalt hoiab omanik reeglina oma randa korras ja mingit mereni ulatuvat aeda ei luba sinna keegi ehitada. «Riik ise pole selle peremeheta majaka vastu siiani huvi tundnud,» osutas ta. «Ja kui nüüd üritab pisike vald seda pisikest tükki maha müüa, tehakse sellist kära.»
Lepik viitas ka sellele, et kui keskkonnaministeerium tahab, võib ta kahe kuu jooksul pärast müügilepingu sõlmimist kasutada eelisostuõigust. Selleks annab õiguse Vilsandi Rahvuspargi kaitse-eeskiri.
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Hanno Zingel ütles, et eelisostuõigust ei saa praegu arutada, sest keegi pole selleks ministeeriumile ettepanekut teinud. Kõigele lisaks pole ka maad, mida eelisõigusega osta, sest Kiipsaare majakas on müügis vallasvarana.
«Me ei näe, et seal saaks üldse toimuda mingit suurt ega ka väikest arendustööd, sest igasugune ehitus on seal keelatud,» märkis ta. «Selge on see, et kui meile eelisostuks ettepanekud tulevad, saame sellest ka rääkida.»
Maavalitsuse järelevalve
Eile õhtul teatas Saare maavalitsus, et algatas järelevalve Kihelkonna vallavalitsuse ja volikogu õigusaktide üle, mis puudutavad Harilaiu poolsaarel asuva Kiirassaare ehk Kiipsaare majaka viimastel nädalatel avalikkuse suure huvi all olnud müügiprotsessi.
Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Tarmo Pikner ütles, et nad nõudsid välja vastavate aktide ja dokumentide koopiad, et anda hinnang vallavõimude tegevusele.
«Järelevalve algatati seoses avalikuks tulnud probleemidega müügi ümber ja ajakirjandusest saadud infoga, mille põhjal ei ole olnud see protsess meile arusaadav,» lisas ta.
xxx
Harilaiul müüakse tuletorni koos maaga
Külli-Riin Tigasson, RVE, 09. detsember, 2003
– – – – –
Kihelkonna vallavalitsus kavatseb juba tuleva nädala esmaspäeval langetada otsuse, kellele müüakse kohalikuks Pisa torniks kutsutav viltune Kiipsaare tuletorn. Inimtühjal Harilaiu poolsaarel asuva majaka juurde kuulub veel 7000 ruutmeetri suurune kolmest küljest veega piiratud maatükk ning vana vundament, kuhu ostja võib tulevikus endale maja ehitada.
Abivallavanema Tormis Lepiku sõnul on müük tingitud valla vaesusest ning tehingust loodetakse teenida 600-700 tuhat krooni.
“Asi on selles, et ta [Kiipsaare tuletorn] jääb vallast kaugele,” ütleb Lepik. “Me oleme pisike ääremaa. Vallal on niigi rahadega, sotsiaaltoetustega probleeme. Rikkaid meid ei ole, kellelt üksikisiku tulumaksu laekuks.”
Müügi lähemate detailide teadasaamiseks soovitavad vallaametnikud pöörduda vallavanema Marju Lõbusa poole. Kuid too keeldub intervjuust.
“Mina ei tea, kes mul seal toru otsas on. Mina tean ainult Uno Raadiot, mina ühtegi teist raadiot ei tea. Ma ei tee ühegi ajakirjaniku elu nii kergeks, et ta saab oma linnukese telefoni teel kirja,” ütleb Lõbus ja viskab toru hargile.
Kuid on neid, kellele Vilsandi rahvuspargi alla kuuluva Harilaiu maatüki minek erakätesse kohe sugugi ei meeldi. Rahvuspargi asedirektori Vello Putki sõnul võib osa Harilaiust muutuda sel viisil avalikkusele ligipääsematuks – seda juhul, kui vanale majakavahi majaasemele taastatakse maja ning krundi ümber ehitatakse aed.
“Me näeme tulevikus, et neile rahvuspargi ametnikele, kes tegelevad järelevalvega, toob see kaasa igavese hulga probleeme,” nendib Putk. “Mul on küll seadusest tulenev õigus rannas jalutada, aga kui aed on ees, siis inimene ju ei lähe teise õuele jalutama. Sisuliselt pannakse üks osa vaatamisväärsusest, nagu Harilaiu tipp on, elanikkonna jaoks lukku. See on asi, mille vastu me oleme, aga me ei saa midagi ette võtta.”
Sama meelt on ka rezhissöör Sulev Keedus, kes just Harilaiul filmis suurema osa oma filmist “Somnambuul.”
“See koht on niivõrd haruldane – tema võlu on minu jaoks mitte just ainult liivarandades, aga selles mahajäetuses, et seal keegi ei ela. See on tühermaa oma võlude ja romantikaga,” ütleb Keedus. “Pärast müüki satuvad need, kes tahavad sinna rännata, eramaale. Ma arvan, et on natuke kergemeelne ja lühinägelik, et vald sellised asjad maha müüb. See oleks neile endile tulevikus võibolla omamoodi kasulik ka ärilises mõttes.”
Rahvuspargi asedirektori Vello Putki sõnul oleks tema hing rahul vaid juhul, kui tuletorni koos Harilaiu maaga ostaks mõni filantroop, kes teeks torni korda ning jätaks nii majaka kui maa avalikkusele ligipääsetavaks.
“Kui leidub selline eraomanik, kes tahab lihtsalt Eesti rahvale kingituse teha ning võtab muinsuskaitset vääriva objekti enda hoole alla, taastab ja hoiab korras, siis see on küll vääriline inimene,” ütleb Putk. “Aga täna me ei tea, kelle kätte see läheb – kõik on kardinate taga ning me kuuleme alles siis, kui asi on otsustatud.”
Kihelkonna vallavalitsusest öeldi täna, et tuletorni müügist saadav raha on tuleva aasta eelarvesse juba sisse planeeritud.
xxx
Liikuv liiv kisub Kiipsaare majaka Saaremaa loodetipus viltu
Laupäev 14.09.2002
Saaremaa tuletornihooldajad imestavad, kuidas kümme aastat tagasi viltu vajuma hakanud Kiipsaare majakas seni püsti seisab ega ole vaatamata silmanähtavalt suurele kaldenurgale ikka veel ümber läinud.
Saaremaa loodetipus Harilaiu poolsaarel asuv kohalikuks Pisa torniks nimetatud tuletorn hakkas vajuma 1992. aastal, mil raudbetoonist torni alust uuristav meri oli jõudnud majakani.
Veeteede ameti Saaremaa navigatsioonimärgistuse talituse elektroonikamehaanik Peeter Kask mäletab, et veel 1988. aastal oli veepiir 11 meetri kaugusel majakast. Inimtühja neeme tipus toona veel Vene sõjaväe kasutuses ja valve all olnud tuumakütusel töötanud tuletorni kalle suurenes ajapikku tänu liikuvale liivale.
Tänaseks on Kiipsaare nukas asuv torn nii palju vajunud, et peaks Kase hinnangul juba ammu ümber läinud olema. «Raskuskese peaks olema juba nii ära nihkunud, et seenekujuline vundament ei tohiks teoreetiliselt torni enam loodis hoida,» selgitas Kask.
Liiv viis kordoni ära
Kask mäletab, et pääses nõukogude aja lõpul 1988. aastal sõjaväe alluvuses olnud hüdrograafiateenistuses töötades majakasse tööd tegema vaid koos kohaliku sõjaväeosa komandöriga.
«Seal oli alaline valvepost, piiratud okastraataedadega, mille küljes kolinat tekitavad konservikarbid. Ka majakat üle vaatav komandör ei saanud sinna sisse, kui polnud võtnud luba Kuressaares asuvast piirivalvestaabist,» meenutas Kask.
Liikuvate liivade õnge polnud läinud mitte ainult eestiaegsed majakaehitajad, vaid ka Vene sõjavägi, mis jättis enne ehitustööd samuti geoloogilised uuringud tegemata. Koos majaka viltuseks uhtumisega viisid rändavad liivad minema ka sõjaväelaste ehitatud silikaadist kordonihoone, mille riismeid võib madala veega praegugi majakast paarisaja meetri kaugusel meres näha.
«Meri uhtus suure maja minema ja piirivalvurid pidid vahti pidama majaks kohandatud veoautohaagises,» rääkis Kask. «Keegi ei tea, mis liiva nii järsku liikuma pani.»
Veel samal aastal kolisid lahkuvad Vene sõjaväelased seni töötavast majakast tuumakütusel töötava energiaallika välja ning torn jäi pimedaks. Majakavaht jäi tööta ning viltust torni said kõik huvilised uudistama tulla.
Üheks tuntud turismiobjektiks Saaremaal on Vilsandi looduskaitsealal asuv torn tänaseni. Möödunud sügisel filmiti torni juures majakavahi perest pajatavat mängufilmi «Somnambuul».
Filmivõteteks ehitati kõrgele õhku jäänud majakaukseni laudadest tee ning sellele putka. Tänaseni seisab püsti ka merest kaugemale rajatud kunagine majakavahi elamu, kuurist on järel vaid vundament.
Kuna Vilsandi saare varju jääv atraktiivne musta-valgetriibuline torn ei kujuta enesest tänapäeva meresõidule enam niivõrd olulist tähist kui Vene sõjalaevastikule, pole veeteede amet sinna majakatuld vilkuma pannud. «Kiipsaare on meresõiduteatmikes kirjas kui orientiiriks kõlbav päevamärk ja kui ta ükskord ümber peaks minema, kustutatakse ta lootsiraamatutest lihtsalt maha,» ütles Kask.
Torn ei kuulu veeteede ametile, sest ühena vähestest jäi see venelaste poolt Eesti riigile üle andmata, kuna polnud kasutuskõlblik objekt.
Kiipsaare tuletorn ehitati 1933. aastal saja meetri kaugusele merest.
Betoontorni ehitanud Arronet & de Vries oli viimane firma, mis juhtis majakaehitamise projekti, sest toonane veeteede valitsus leidis, et sellist tööd hiigelkasumeid saanud firmalt tellida on raiskamine ning tuletornide rajamisega saab edukalt hakkama ka riik. Samas oli Kiipsaare aga ka legendaarse Eesti majakate rajaja Armas Luige esimene suurem töö.
Järgmised tuletornid projekteeris ja ehitas Luige juba iseseisvalt. Praktiliselt sama projekti järgi rajati hiljem veidi kõrgem Abruka tuletorn.
Loodimine ei tasu ära
Kase sõnul on kangekaelse torni püstipüsimise üheks põhjuseks ilmselt see, et torni seenekujuline betoonist valatud vundament toetub liivas olevatele kividele. «Hiljuti, kui meri tornini jõudis, uhtus vesi liiva üldse ära ja vundamendi alt sai läbi vaadata, siis olid kivid ja valgus näha,» selgitas Kask. «Meri ajab seal liiva kogu aeg edasi-tagasi, vahel matab vundamendialuse jälle kinni.»
Kase sõnul on ehitustehniliselt võimalik torn endisse asendisse seada, kuid pole teada, kaua ta pärast seda loodis püsib. «Kuna torn ei kuulu meile ega oma meresõiduohutuse-alast tähtsust, pole veeteede ametil alust selle püstihoidmisele raha kulutada,» seletas Kask.
Samamoodi viltu oli kunagi ka Manija tuletorn, mille kalle oli lausa 30 kraadi ja mille veeteede amet lasi taas loodi sikutada. Kiipsaare majaka kallet pole viimastel aastatel mõõdetud, kuid see on silmanähtavalt suurenenud.
Küllike Rooväli
kyllike.roovali@postimees.ee
xxx
(17.12.2003)

Kihelkonna vallas asuva Kiipsaare tuletorni ostis 777 777 krooni eest muhulasest kinnisvaraärimees Meelis Osa, kes lubab majaka korda teha.
Osa pidas tuletorni hinda soodsaks. Kinnisvarafirmade Semu ja Landolini juhatuse esimees Osa kinnitas, et ostis tuletorni, endise majakavahi elumaja varemed ja loodetava, selle juurde kuuluva 0,7 hektari suuruse maatüki vaid enda tarbeks.
“Pigem oli minu eesmärk emotsionaalne, mitte äriline,” märkis ta. Osa ütles, et kavatseb kindlasti taastada elumaja ning võimaluse korral ka majaka korda teha. “Niipalju tahan seda korda teha, et oleks julge üleval käia,” sõnas ta. Seaduse järgi peaks ostja lubatud maatüki erastamist pärast ostutehingut eraldi taotlema. Osa on ise varem Sõrve sääre tuletornis majakavahi ametit pidanud. “Minu huvi ei ole mitte ainult ilus loodus, vaid ka see viltune majakas,” ütles ta. Kuigi keskkonnaminister Villu Reiljan hoiatas veel eile hommikul Kihelkonna vallavanemat Marju Lõbusat, et elamu taastamine sihtkaitsevööndis ei tule kõne alla, on vastne omanik kindel, et sel jutul pole alust.
“Mind on kõigest sellest hoiatatud. Seadusel on omad nüansid. Kui vana vundamenti ei tohi taastada, peab olema väga hea põhjendus. Ka vallavanem on kindel, et ükski seaduslik nüanss ei saa takistada majaka kuulumist eraomanikule,” ütles Osa. “Oleme täpselt seadusi järginud,” lisas ta. Meregeoloog Kaarel Orviku hoiatus, et meri tungib peale ja maa võib mõne aasta pärast jalge alt kaduda, uut omanikku ei häirinud. “Ju siis vaatame. Arvan, et majakas ümber ei kuku.” Osa kinnitusel ei hakka ta poolsaare tipus liikumist piirama. “Ei olegi päris sellist mõtet, et ehitaks nüüd kõrge plankaia ümber, kuhu keegi ei näe ega kuule,” ütles ta.