Esiadvokaat Pilv: me ei mätsi kolleegide patte kinni
21.04.2004 00:01Peeter Ernits, erikorrespondent
Aivar Pilv vandeadvokaat, juhtiv partner
Eestis on suhteliselt palju suunatud kriminaalasju, nn tellimusasju, leiab Eesti Advokatuuri uus juht, vandeadvokaat Aivar Pilv. Ta loodab nende vähenemist ning on veendunud, et advokaadid ei mätsi oma kolleegide patte kinni.
Asusite advokatuuri juhtima ajal, kui selle maine just kiita pole.
Kahjuks peab tunnistama, advokatuuri maine ei ole avalikkuses olnud kõige kõrgem. Lisaks teatud kolleegide juhtumitele on ka ajakirjandus sellele omalt poolt aktiivselt kaasa aidanud.
Teatud üksikjuhtumite emotsionaalse ja tihti ka õiguslikult asjatundmatu käsitlemisega on kujundatud arvamus, et kogu advokatuur koosnebki ainult ebaeetilistest ja suurele rahale mõtlevatest isikutest, kes eesmärgi nimel ei vali vahendeid.
Samas ei ole vaevutud ära kuulama advokatuuri seisukohti. Ajakirjanduse monitooring 2003. aastal kinnitab, et 80% advokatuuriga seotud valdavalt negatiivset laadi artiklitest oli seotud ühe advokaadi või tema juhtumite kirjeldamisega. Seda ei saa pidada õiglaseks.
Kas jutt on kolleeg Viktor Kaasikust?
Ajakirjanduse monitooring viitab paraku sellele selgelt. Kuid kahjuks on olnud ka juhtumeid teiste advokaatidega.
Tema nn Lutheri asja menetlemine aukohtus ometi venib?
Advokatuur on oma aukohtu menetluses täpselt samasuguste probleemide ees nagu meie kohtumenetlus. Ei saa eeldada, et menetlus advokatuuri aukohtus toimuks kiiremini kui meie üldises kohtusüsteemis.
Oleks naiivne loota, et aukohus saaks asja arutada lihtsustatud korras. Poleks midagi häbiväärsemat, kui Tallinna halduskohus tühistaks advokatuuri aukohtu otsuse menetlusnormide rikkumise tõttu.
Võib küll, kuid kliendi väidetav nülgimine on juba aegunud. Karistada niikuinii ei saa.
Advokatuuri juhatusel ja aukohtul ei ole eesmärki neid asju kinni mätsida. Tänavusel üldkogul võeti vastu otsus teha ettepanek advokatuuriseaduse muutmiseks, et distsiplinaarüleastumiste aegumise tähtaeg pikeneks ühelt aastalt kahele.
Ainuüksi viimase kahe-kolme aasta jooksul on kolm advokaati aukohtu otsusega advokatuurist välja heidetud (Ljudmila Andrejeva, Juho Aule, Svetlana Balaban). Erandid ei viita sellele, et advokatuur oleks üdini korrumpeerunud või üdini moraalselt laostunud institutsioon.
Üdini ei ole?
Üldse ei ole. Läbi üksikute minetuste heidetakse advokatuurile ette üldist moraalitust. Samal ajal pole Eesti riik suutnud 12 aasta jooksul reguleerida väljaspool advokatuuri tegutsevate juristide tegevust mitte ühegi õigusaktiga.
Kõrval tegutseb ligi 300 juristi, kelle tegevus pole mitte millegagi reguleeritud. Riik ei tea, kui palju seal toimub minetusi, kui palju osutatakse mittekvaliteetset õigusabi.
Kui ma olen nurgaadvokaat, siis ma ju olen advokaat?
Advokaadiks saab ennast nimetada vaid Eesti Advokatuuri liige. Kuid tegelikult tituleerivad paljud mitteadvokaatidest juristid ennast ajakirjanduses ja ka klientide ees kui advokaadid, mis on aga eksitav ja lubamatu.
Alles siis, kui tuleva aasta 1. jaanuarist kehtestatakse riigi õigusabi seadus, tekib Eestis esimest korda olukord, kus kohtus saavad õigusabi osutada ainult diplomeeritud juristid.
Väidetakse, et õigusabi on kallis ja advokaatide arvu suurenedes see odavneb.
Eesmärk, mida riik rõhutab, et advokaatide üleküllus toob kaasa ka õigusabi hindade olulise languse, ei ole selliselt realiseeritav. Kvalifitseeritud õigusabi hind on igal pool maailmas kõrge.
Arenenud maailmas eraldab riik õigusabi kättesaadavuse tagamiseks vähemkindlustatud elanikele märksa enam raha, kui Eestis seni on tehtud. Loodame, et seaduse vastuvõtmisel hakkab riigi õigusabi olukord paranema.
Millised on õigusabi hinnad ELi liikmesriikides?
Meie mõistes vandeadvokaatide hinnad jäävad vahemikku 290–450 eurot tund. Tallinnas on valdavalt äri-, majandus- ja tsiviilõigusega tegelevates büroodes turuhinnaks 1500 krooni pluss käibemaks. See pole sadat eurotki.
Ma ei arva, et Eestis hüppab hind kohe 300 euroni tund. Aga ma ei arva ka, et see langeb 100 eurost allapoole. On väärkujutelm, et kõik advokaadid elavad sulavõis. Eestis on tegelikult palju advokaate, kes elavad ainult riigi õigusabi osutamisest.
Majanduselu ja ärikeskkond on koondunud Tallinna ja 3-4 suuremasse linna, ülejäänud kohtades advokaadil ju praktiliselt muud tööd polegi, kui riigi määratud kaitseülesannete teostamine.
Nemad, nagu ma aru saan, sulavõis ei uju?
Riigi õigusabipoliitikas on seni olnud kaks teineteisele vastu käivat põhimõtet – soovitakse, et õigusabiteenus oleks kvaliteetne ja kättesaadav, samal ajal tahetakse, et see oleks osutatud hinnaga, millega Eestis enamik teenuseid pole kättesaadavad.
Kõik me sõidame autoga, aga kust te saate 150-kroonise tunnitasuga korraliku autolukksepa? Autoremondilukksepa tund maksab täna rohkem kui kvalifitseeritud ja professionaalne õigusabi, mille riik soovib tagada kõigile vähekindlustatud elanikele.
Kui riigi õigusabi seaduse vastuvõtmise järgselt tõuseks riigi õigusabi tunnihind 350 kroonile, on murrang saavutatud. Tegelikult on jõutud tasemele, mida advokatuur pidas põhjendatuks 7-8 aastat tagasi.
Kas uurimise täielikult prokuratuurile allutamine on õige?
Ma arvan, et see ei ole päris õige. Uurimisülesannete koondamisel prokuratuuri kätte võib tekkida oht võimu kuritarvitamisele. Oleme ausad. Tänases Eesti ühiskonnas esineb veel liiga sageli ebaobjektiivset uurimist.
Kindlasti on aastatega tõusnud uurimise kvaliteet ja politsei tööd peab tunnustama. Samas pean nii isiklikele kogemustele kui ka kolleegide käest saadud informatsioonile tuginedes tõdema, et Eestis on suhteliselt palju suunatud kriminaalasju, nn tellimusasju.
Poliitilisi või majanduslikke?
Kui kaitsja asub kriminaalasjas täitma kaitseülesandeid, ei tea ta tihti asja täpsemat tausta. Küll on aga kriminaalasja materjaliga tutvumisel tihti hoomatav, et isikuid on üritatud valikuliselt vastutusele võtta ja koheldud seaduse ees ebavõrdselt.
Ühes või teises situatsioonis on valitud välja üks isik või grupp isikuid, kes võrdsetel tingimustel teistega tegutsedes on seatud löögi alla ning kellele on esitatud süüdistus põhjendusel, et võrreldes teiste isikutega on nende tegevus ebaseaduslik.
Samas on terve rida isikuid samasuguste tingimuste juures kõrvale jäetud ja leitud, et kõik on seaduslik. Selliseid asju esineb Eestis piisavalt palju ka praegu.
Selliseid kriminaalasju ootab enamasti juba eos ebaõnnestumine – uurimine lõpetatakse või isik mõistetakse kohtus õigeks. Aga millist moraalset kahju ja kannatusi seeläbi isikule tekitatakse!
Inimene halvatakse?
Ja mitte hetkeks. Inimest on võimalik sõna otseses mõttes laibastada. On võimalik ta edasisest tegevusest elimineerida. Ma ei räägi ainult poliitilisest karjäärist. Olgem ausad, kui sul tippjuhina on selline taust, on su nime taga igaveseks küsimärk. Alati vaadatakse su peale nii, et kus suitsu, seal tuld.
On küllalt selliseid juhtumeid, kus prokuratuuri roll uurimise läbiviimisel on olnud ebapiisav.
Selliseid süüdistusi on lastud kohtutesse üsna palju. Kuigi on põhimõte, et süüdistatavale ei saa panna süütuse tõendamise kohustust, peab inimene läbi vintsutuste, kaks-kolm aastat kestva kohtumenetluse oma süütust ometi tõendama.
1. juulist peaks minema protsess täieliku võrdõiguslikkuse põhimõttele. Kaitsja ja prokurör püüavad omavahel tõestada, kas on süüdi või süütu, ja kohus mõistab õigust.
Ma loodan, et kohtusüsteem on piisavalt tugev otsuste langetamisel. See välistaks, et üks ametkond, kelle kätte on koondatud kogu uurimine, saaks oma võimu kuritarvitada. Aga see võtab aastaid.
Kumb pool on täna tugevam?
Seni on paraku advokaat pidanud rohkem tõestama ja rohkem vaeva nägema kui riiklik süüdistaja.
Kas advokaadi kätte usaldatud informatsioon on kindlalt kaitstud?
Aeg-ajalt üritavad uurimisorganid advokaatide käes olevat konfidentsiaalset kliendiinfot kätte saada. Näiteks üks või teine advokaat on kuulutatud kuriteos kahtlustatavaks seetõttu, et ta ei ole andnud välja tema käes olevat konfidentsiaalset kliendiinfot.
Advokaati on püütud mõjutada, vastasel korral satub advokaadi enda kutsetegevus löögi alla. Advokatuur peab võitlema selle eest, et tema liikmetega selliseid asju ei toimuks.
Saate te siinkohal mõne kolleegi nime nimetada?
Ma tuginen konkreetsetele faktidele konkreetsetes asjades. Tendents politseiriigi süvenemisele on Eestis olemas. See on käinud lainetena, sõltumata sellest, kes valitseb.
xxx
Riik tahab advokatuuri endale allutada
10.12.2003 00:01Aivar Pilv, vandeadvokaat, Eesti Advokatuuri aseesimees
Advokaatide sõltumatuse vähendamise kaudu kutsetegevuses rikutakse inimeste põhiseaduslikku õigust saada sõltumatut õigusabi, arvab Aivar Pilv.
Kui justiitsministeerium andis hiljuti avalikkusele teada, et on valmis saanud õigusabi seaduse eelnõu, mis peab jõustuma 1. jaanuaril 2005, tekitas see kindlasti avalikkuses heameelt. On ju seaduse eesmärk tagada kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus, mida riik siiani pole piisavalt suutnud.
Koos avalikkusega loodab ka õigusabi osutajaid koondav Eesti Advokatuur, et seadus suudetakse vastu võtta veel enne Euroopa Liidu liikmeks saamist.
Kuid igal asjal on kaks külge ning avalikkusele serveeritud heade kavatsuste tagant paistab eelnõu rakendussätetest selgelt välja soov muuta põhimõttelistes küsimustes advokatuuriseadust ja advokaadi kutsetegevuse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid.
Kuue kuuga trollijuhiks!
Seadus sätestab, et riigi õigusabi osutajaks on advokaat advokatuuriseaduse alusel, arvestades seaduses sätestatud erisusi. Kõik oleks ju nagu korras, kuid tegelikult ei ole.
Nimelt soovib seadusandja anda võimaluse saada lihtsustatud korras vandeadvokaadiks isikutele, kes on vahetult enne advokatuuri astumist vähemalt kolm aastat järjest osutanud õigusteenust füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühingu kaudu, mille tegevusala on õigusteenuse osutamine ja mille osanik või aktsionär ta on.
See loob aga lisaks kvalifitseeritud juristidele võimaluse saada lihtsustatud korras vandeadvokaadiks ka neil, kes praegu tegutsevad õigusbüroode varjus ja kellest osa on saanud rahvasuus nimetuse «nurgaadvokaadid».
Kui advokatuur on oma tegevuses allutatud seadusega väga rangetele reeglitele, siis õigusbüroode kaudu tegutsevate isikute tegevus on sisuliselt kogu aeg olnud reguleerimata.
Vandeadvokaadiks saamiseks peavad need õigusbüroode pidajad tegema kuue kuu jooksul alates seaduse jõustumisest ehk hiljemalt 1. juuliks 2005 vandeadvokaadi eksami.
See uute vandeadvokaatide kiirtootmine meenutab kangesti nõukogudeaegset reklaamlauset «Kuue kuuga trollijuhiks!».
Eesti Advokatuur leiab, et selline plaan on põhjendamatu ja ebaõige ning rikub muu hulgas võrdse kohtlemise põhimõtet. Kehtiva advokatuuriseaduse järgi saab vandeadvokaadiks kirjaliku avalduse alusel advokatuuri liige, kes on teinud vandeadvokaadi eksami ja on tegutsenud vähemalt kaks aastat vandeadvokaadi abina või vähemalt aasta vandeadvokaadi vanemabina.
Erijuhtumina võib vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks võtta ka isiku, kes on sooritanud vandeadvokaadi eksami ja on õigusteaduste doktor.
Seega on eelnõu koostajad nn lihtsustatud korras vandeadvokaadiks võetavad isikud võrdsustanud õigusteaduse doktoriga, mis on iseenesest absurdne.
Advokatuuri kutsesobivuskomisjonis sooritatavate advokaadieksamite praktika ja tulemused on kinnitanud, et seaduses antud tähtajad on põhjendatud.
Arvestades advokaadi kutsetegevusele esitatavaid kõrgeid nõudmisi nii sisulise õigusabi osutamisel kui ka kutse-eetika järgimisel ning sellega kaasnevat vastutust, on eelnõus sätestatud lihtsustatud korras vandeadvokaadi staatuse omistamine vastutustundetu ning ei taga vandeadvokaadi kutsetegevuseks vajalikku ettevalmistust.
Eelkirjeldatu järgi oleks loogiline, et praegused õigusbüroo pidajad ei saaks pärast eksami tegemist mitte kohe vandeadvokaadi, vaid vandeadvokaadi vanemaabi staatuse. See tagaks õigusteenuse osutajate õiglase kohtlemise ja seaduse ühetaolise kohaldamise nende suhtes ning ei eksitaks õigusabi vajajat.
Samuti võimaldab see advokatuuri astunud isikul enne vandeadvokaadi kutsenimetuse andmist saada kogemusi ja oskusi tööks vandeadvokaadina ning teiselt poolt kontrollida advokatuuril tema kutsesobivust.
Seaduse rakendussätete kaudu oleks võimalik kehtestada õigusbüroo pidaja erandlik õiguslik staatus kuni vandeadvokaadi eksami tegemiseni, mis võimaldab tal jätkata oma büroo pidamist nn üleminekuaja jooksul.
Samas peaks rakendussätetes olema büroopidaja suhtes kehtestatud ajaline piirang vandeadvokaadi eksami sooritamiseks (näiteks kuni kaks aastat), mis välistaks, et vanemabi peab advokaadibürood piiramatu aja jooksul.
Maine võib langeda
Kui eelnõu seletuskirjas rõhutatakse vajadust tõsta advokatuuri mainet avalikkuse silmis, siis põhjendamatult kiirustades ja lihtsustatud korras õigusbüroodes vastava staaþiga «juristide-büroopidajate» vastuvõtmine advokatuuri liikmeks vandeadvokaadina seda eesmärki kindlasti ei täida ja toob vastupidiselt kaasa advokatuuri maine kahjustamise.
Seejuures puudub advokatuuril omavalitsusliku institutsioonina võimalus kontrollida või ära hoida võimalikku maine kahjustamist, mis on kirjutatud eelnõusse.
Seega on eelnõuga taotletav eesmärk – kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus – ja rakendatavad meetmed sisult vastuolulised ja teineteist välistavad.
Lihtsustatud korras vandeadvokaadiks vastuvõtmine rikub võrdse kohtlemise põhimõtet nii nende advokaatide suhtes, kes on eelnevalt astunud advokatuuri ja sooritanud erinevaid advokaadieksameid, kui ka nende suhtes, kes soovivad advokaadiks saada pärast 1. juulit 2005.
Kehtivas advokatuuriseaduses toodud põhimõtetest erineval alusel vandeadvokaadi staatuse omistamine devalveerib vandeadvokaadi kutsenimetust nii advokatuuri liikmete kui ka avalikkuse silmis. Samuti on see eksitav eelkõige õigusabi vajavatele isikutele.
Praegu puudub õigusabi kättesaadavuse tagamisel ka objektiivne vajadus advokatuuri kiireks ja märkimisväärseks laiendamiseks lihtsustatud korras.
Eesti Advokatuuri liikmete arv on viimase kümmekonna aasta jooksul enam kui kaks korda kasvanud.
See kõnekas fakt kummutab aastate jooksul õigusabi teenuste turul tegutsevate juristide ja ka avalikkuses esitatud alusetud spekulatsioonid selle kohta, et advokatuur takistab kunstlikult oma liikmeskonna suurenemist mõttetult raskete advokaadieksamite kaudu.
Advokatuuri kutsesobivuskomisjoni kuuluvad lisaks advokaatidele ka Riigikohtu esimehe nimetatud kohtunik ja justiitsministeeriumi esindaja.
Arvestades advokaadi õigusabi kvaliteedile ja kutsetegevusele esitatavaid järjest kõrgemaid nõudmisi, on justiitsministeerium kinnitanud, et advokatuuri eksaminõuded on kaasaegsed ja põhjendatud ning tegemist ei ole kunstlike takistuste loomisega advokaadi kutsenimetuse taotlemisel.
Sellega on ministeerium ühtlasi tunnustanud kutsesobivuskomisjoni usaldusväärset tööd advokaatide ettevalmistamisel iseseisvaks tööks.
Absurdsed nõuded
Eelnõu järgi tahetakse täiesti uudsena sisse viia advokaadi kutsesobivuse perioodiline hindamine ehk atesteerimine iga viie aasta tagant.
On tähelepanuväärne, et viimase advokatuuriseaduse väljatöötamise käigus järgiti Euroopa Liidus kehtivaid põhimõtteid.
Seadust analüüsisid Itaalia ja Soome juhtivad õigusteadlased ega pidanud puuduseks, et neid, kes juba kord on vandeadvokaadiks saanud, edaspidi ei atesteerita. Järelikult on atesteerimise kehtestamine põhjendamatu. Euroopa riikide praktika seda ette ei näe.
Nõude absurdsust kinnitavad ka advokatuuri tehtud pöördumised erinevate Euroopa Liidu liikmesmaade advokatuuride poole, kust saadud vastused viitavad selgelt sellise regulatsiooni puudumisele.
Kui eelnõu koostajad on seadusemuudatusega silmas pidanud eesmärki kontrollida ebapiisava ettevalmistusega või kutseoskused minetanud advokaate, siis sellise kontrolli tagab juba praegune advokatuuriseadus.
Praeguse seaduse mõtte kohaselt esitab advokatuuri juhatus talle laekunud informatsiooni alusel ja põhjendatud kahtluse tekkimisel kutsesobivuskomisjonile taotluse kontrollida advokaadi kutsesobivust.
Advokatuuri eetikakoodeks keelab advokaatidel osutada õigusabi valdkonnas, kus advokaadi kutseoskused ja teadmised seda ei võimalda. Viidatud tingimuste alusel on piisavalt tagatud võimalus kontrollida vandeadvokaadi kutsesobivust põhjendatud kahtluse tekkimise korral.
Planeeritav atesteerimise kord loob olukorra, kus atesteerimise on perioodiliselt kohustatud läbima ka advokatuuri liikmeks astunud õigusteaduste doktorid.
See oleks ilmselt pretsedent, mida Euroopa ja muu arenenud maailm ei tunne.
Eelnõu loogikat järgides tuleks Eestis sisse viia ka doktorite teadusliku atesteerimise süsteem ja juhul kui nad seda atesteerimist ei läbi, doktorikraad neilt ära võtta, mis on nonsenss!
Sama kehtib ka kohtunike, prokuröride ja õigusteadlaste kohta, kes on otsustanud advokaadi elukutse kasuks. Kas ka neid tuleb hakata perioodiliselt atesteerima, sest advokaadina nad enam kvalifikatsioonilt ja kutsesobivuselt riigile usaldusväärsed ei ole?
Kuid kavandatav atesteerimine ei järgi ka siseriiklikku regulatsiooni. Kehtivad seadused ei näe ette kohtunike ja notarite perioodilist atesteerimist pärast esialgset kutsesobivuse ja kvalifikatsiooni kontrolli.
Loobutud on pankrotihaldurite atesteerimisest. Jääb arusaamatuks, millistel mõjuvatel kaalutlustel peab seadusandja vajalikuks erandlikult advokaatidele kui õigusabi osutamisel sõltumatu elukutse esindajatele sellise nõude kehtestamist.
Advokaatide kavandatava atesteerimise taustal jääb eelnõust paratamatult mulje, et kuni käesoleva ajani advokaatidena tegutsevate isikute kutsesobivus ja kvalifikatsioon on seadusandja jaoks vähem usaldusväärne kui lihtsustatud korras planeeritud advokatuuri astuvate isikute oma.
Analoogselt rahvusvahelise praktikaga on ka Eestis tegutsevad advokaadid üha enam spetsialiseerumas, mis eeldab ka süvendatud teadmisi konkreetsetes õigusharudes.
Selleks et edukalt konkureerida, peabki advokaat ja advokaadibüroo olema huvitatud oma oskuste ja teadmiste vastavusest konkurentsi tingimustele.
Seega reguleerib advokaadi valmisolekut kvaliteetseks tööks kõige efektiivsemalt õigusabiturg – atesteerimine on vaid instrument, millega on võimalik sekkuda advokaadi poolt sõltumatu õigusabi osutamise protsessi administratiivsete meetoditega.
Sõltumatus löögi all
Perioodiliselt kavandatav atesteerimine viitab riigi soovile omada võimalust perioodiliselt n-ö revideerida advokatuuri koosseisu.
Just viimasele eesmärgile viitavad advokatuuriseaduses koos atesteerimisega kavandatavad põhimõttelised muudatused ka kutsesobivuskomisjoni koosseisus ja pädevuses.
Seda kinnitab plaan, mille kohaselt otsustab kutsesobivuskomisjon advokaadi kutsesobivuse hindamise viisi küll eraldi, kuid annab kahele komisjoni liikmele (komisjonis on lisaks advokatuuri esindajatele neli justiitsministeeriumi haldusalas tegutsevat ametnikku ja nendest üks otse ministeeriumist) suvaõigusest lähtuvalt võimaluse nõuda hindamisvestluse läbiviimist ja selle kaudu ka advokaadi eksamile suunamist.
Seega on komisjonil reaalne võimalus riigi vastu edukalt oma kliente esindavaid (või komisjonis osalevate kohtunike tehtud kohtuotsuste vaidlustamisega nende korduva tühistamiseni jõudnud) advokaate erapoolikult kui tülikaid ja ebamugavaid kõrvaldada kutsetegevusest või selle kaudu kätte maksta õiguslikes vaidlustes tekkinud konfliktide eest.
Selle sätte jõustamise korral on rikutud advokaadi kutsetegevuse sõltumatuse põhimõtet ning välistatud ei ole õigusabi osutamisel paratamatult vastandlike huvide esindamisel tekkinud õiguslike konfliktide eest advokaadi mõjutamine kutsetegevuses.
Eelnõust ilmneb riigi eesmärk allutada advokatuur seaduste muudatuste kaudu ametkondlikule kontrollile ja vähendada advokaatide sõltumatust kutsetegevuses. Viimase kaudu rikutakse põhiseaduslikku õigust saada sõltumatut õigusabi.
Kindlasti ei ole see olnud aga riigi õigusabi seaduse eesmärk ja jääb loota, et enne eelnõu parlamenti saatmist viiakse advokatuuri puudutavad rakendussätted kooskõlla Euroopas kehtivate põhimõtete ja seaduse üldise eesmärgiga.
Arhiiv
OPTIMIST: «Kaheksa aastat on olnud pimedust. Ehk on nüüd lootust?» ütleb plahvatuses nägemise kaotanud eridemineerija Arne Lokk. Tänane operatsioon selgitab, kas saab nägemise taastada.
Samal teemal:
VE: Ernesaks, Gustav – laulutaat
Gustav Ernesaks (12. 12.1908 Peningi vald – 24. I 1993 Tallinn), helilooja ja koorijuht, professor.
Gustav Ernesaksa noorpõlveharrastused olid muusika, joonistamine ja sport. Enamikele kaasaegsetele on tänaseni kättesaamatu tema tulemus kaugushüppes 6.30.
Tema kunstnikukäe osavust väljendab isiklik autogramm-sarž.
Muusikahuvi tekkis kodus, kus videvikutundidel perekond tihti koos laulis. Kui Gustav ka harmooniumimängust pisut jagu hakkas saama, oli edasise elu valik tehtud.
Tegevus kutselise muusikuna algas 1930ndatel aastatel pärast Tallinna konservatooriumi lõpetamist. Kõrvuti muusika õpetaja tööga tegutses ta ka mitme koori juhina ja jätkas ka õpinguid konservatooriumis Artur Kapi juures.
Eriti laialdase kuulsuse saavutas ta koorijuhina. Üldrahvusliku tunnustatuse saavutas aga pärast sõda, Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM) dirigendina. Vaimustatud poolehoiu võitis Ernesaks laulupidude organiseerijana. Tema juhendada oli laulupidudel kõige massilisem kooriliik – ühendkoorid.
Gustav Ernesaks juhatas (nais-, sega- ja) meeskoore Rakvere rajooni laulupäeval rahvamaja pargis 1947.a. Sekundeerisid Jüri Variste, Jaan Pakk jt.
Ka Ernesaksa helilooming on tihedalt seotud koorijuhi tegevusega. Koorilaule on kirjutanud u 200, üle poole nendest on meeskoori laulud. Tormilise menu saavutas laul “Hakkame mehed minema”. Väga levinud on ka koorilaul “Mu isamaa on mu arm”. See laul on loodud Lydia Koidula 100 sünniaastapäevaks.
Gustav Ernesaks on esmajoones lüürik, kuid samas on talle omane muhe rahvalik huumor; nt laulus “Näärisokk”, mis põhineb rahvaviisil. Lühemate koorilaulude kõrval on ta kirjutanud ka kantaate ja süite. Tuntuim on meeskoori süit “Kuidas kalamehed elavad?”.
On kirjutanud ka viis ooperit, tuntuim on “Tormide rand”. Ooperi aluseks on 18-19 sajandi vahetusel hiiumaal aset leidnud sündmused. Ungru krahv meelitab valesignaalide abil laevu karidele, et röövida nende last. Pärsiorja Leemeti õhutusel alustavad hiidlased võitlust krahvi vastu, hävitavad ta tuletorni ja uputavad krahvi merre. “Tormide ranna” tugevaks küljeks on rahva stseenid, nendest parim on kõrtsistseen, mis koosneb 4st numbrist.
Ernesaksast sai juba enne sõda Tallinna konservatooriumi õppejõud. Alates 1946 st kandis ta professori tiitlit. Ta on olnud suureks autoriteediks paljudes muusika organisatsioonides ja teda tuntakse ja vaimuka kirjamehena.
Osales Teise maailmasõja ajal Eesti Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti Rahvusmeeskoori (RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni.
Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud “vaikivate aegade” rahvajuhiks ning üheks XX sajandi Eestimaa juhtfiguuriks.
Aastast 1945 töötas Gustav Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Tema õpilaste hulgas on Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas ja paljud teised.
Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa selles moodustavad koorilaulud, millest muidugi “Mu isamaa on minu arm” Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Kuid ta on loonud ka viis ooperit, millest “Tormide randa” ka korduvalt lavastatud.
G. Ernesaksa sulest on ilmunud mitmed raamatud: “Suu laulab, süda muretseb” (Tln,1971), “Nii ajaratas ringi käib” (Tln, 1977), “Laulu teedel” (vene keeles, Leningrad,1982), “Kutse” (Tln, 1980), “Laine tõuseb” (Tln, 1983), “Laul, ava tiivad” (Tln, 1985) jt. Siinkohal lisame viimati mainitud teoses oleva autori omakäelise pühenduse.
Gustav Ernesaksa loomingutööd on tunnistatud mitmete autasude ja preemiatega, sealhulgas Lenini preemiaga.
Talle omistati NSV Liidu rahvakunstniku ja sotsialistliku töö kangelase aunimetus.
xxx
TEOSED
LAVAMUUSIKA
Ooperid1946
Pühajärv, ooper 3 vaatuses (libreto Juhan Sütiste) (käsikiri TMMis)
1949
Tormide rand (libreto Juhan Smuul) (käsikiri TMMis)
1955
Käsikäes, ooper 3 vaatuses (libreto Paul Rummo, Kersti Merilaas) (käsikiri TMMis) (2. red. 1965 Mari ja Mihkel)
1956
Tuleristsed, ooper 3 vaatuses (libreto Kaarel Ird, Kersti Merilaas)
1959
Kosilased Mulgimaalt, ooper 3 vaatuses (libreto Kersti Merilaas Eduard Vilde ainetel)
1965
Mari ja Mihkel, ooperi Käsikäes 2.redaktsioon; 3 vaatuses (K. Merilaasi, A. Sanga ja A. Liivese libreto)
Teatri- ja filmimuusika
1949
Muusika S. Luide lastenäidendile “Kuutõrvajad”
1950
Muusika lühifilmile “Uus elu”
1954
Muusika dokumentaalfilmile “Fr. R. Kreutzwald” (käsikiri TMMis)
1955
Muusika E. Tammlaane näidendile “Raudne kodu”
1956
Muusika filmile “Jahid merel” (käsikiri RRs)
Muusika Juhan Smuuli näidendile “Atlandi ookean”
1957
Muusika filmile “Pöördel” (käsikiri TMMis)
1964
Muusika Juhan Smuuli näidendile “Kihnu-Jõnn ehk Metskapten” (käsikiri RRs)
Kantaadid1943
Sõjasarv baritonile, segakoorile, meeskoorile ja sümfooniaorkestrile (“Kalevipoeg”) [lõpetamata] (käsikiri RRs)
1948
Laula, vaba rahvas ühendkoorile (Debora Vaarandi) (käsikirja erinevad variandid TMMis ja RRs) [1950 seade meeskoorile klaveri/oreli saatel (käsikiri TMMis)]
1954
Tuhandeist südameist ühendkoorile (Paul Rummo) (käsikirja erinevad variandid TMMis ja RRs)
1963
Laul, ava tiivad ühendkoorile (Enn Vetemaa) (käsikirja erinevad variandid TMMis ja RRs)
1964
Kuulge, oh kuulge mu kõnet segakoorile (“Kalevipoeg”)
Puhuge, sarved ühendkoorile, kolmele trompetile ja kolmele tromboonile (Kersti Merilaas) (käsikiri TMMis)
1967
Laululavalt lahkuvatele kooridele ühendkoorile (Mart Raud) (käsikiri TMMis)
Soololaulud klaverisaatega
1932
Mingem käoks kuusikusse (Gustav Suits) (käsikiri RRs)
Hulkur (Gustav Ernesaks)
Hämardunud rannal (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs)
1933
Alla valgete kaskede (Gustav Ernesaks)
Üle vabanenud vete (Gustav Ernesaks)
Kellele? (Gustav Ernesaks)
Pää kohal toomeke (Gustav Ernesaks)
1934
Punased need nelgid (A. Jõger) (käsikiri RRs)
1936
Lõoke (Henrik Visnapuu) (käsikiri RRs)
Rändaja õhtulaul (Ernst Enno) (käsikiri RRs)
1938
Muistne sepp (J. Maksim) (käsikiri RRs)
Veel õdakune õõtsub tuul (H. Adamson) (käsikiri RRs)
1939
Tuulised tähed (Henrik Visnapuu) (käsikiri RRs)
Meri (Juhan Liiv) (käsikiri TMMis)
Ööl (Henrik Visnapuu) (käsikiri RRs)
Tuuliku laul (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs)
1946
Pappel linnuga (Debora Vaarandi)
1955
Hõbepurjeses paadis näidendist “Raudne kodu” (E. Tammlaan)
Ja mind kannab laine näidendist “Raudne kodu” (E. Tammlaan)
Meie kodu on kumisevast rauast näidendist “Raudne kodu” (E. Tammlaan) (käsikiri RRs)
1956
Meie kolhoosis on pulmad (Juhan Smuul) (käsikiri TMMis)
1961
Saanid ja Jaanid (V. Semerkin; tlk. Heljo Mänd) (käsikiri RRs)
1984
Vaikigem (Pablo Neruda) (käsikiri RRs)
1986
Tiit Pärnu aastalaadal (A. Vihalemm) (käsikiri RRs) [pühend. Tiit Kuusikule]
Loomisaasta teadmata:
Oh taevas (Milvi Laid) (käsikiri RRs)
Kui õitseb toomingas (H. Visnapuu) (käsikiri RRs)
Tundma ma pean (?) (käsikiri RRs)
Pean rändama (?) (käsikiri RRs)
Koorilaulud
Meeskoorile
1932
Akvarell (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs)
Rannal (Gustav Ernesaks)
1933
Hakkame, mehed, minema (“Vana kannel”) (käsikiri RRs)
Mehed (Gustav Suits) (käsikiri RRs)
Sireli, kas mul õnne (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs)
Tulen, tulen (Juhan Liiv) (käsikiri RRs) [2. var. 1954]
Sügisel (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs)
Põhjatalv (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs)
1934
Tuled on vaarade tipul (Henrik Visnapuu) (käsikiri RRs)
Rändaja laul (Jaan Kärner) (käsikiri RRs)
1935
Ants ablas (Betti Alver) (käsikiri TMMis)
Harjulaste laul (E. Remmelgas)
Hõi, karupojad (Henrik Visnapuu) (käsikiri RRs)
Päike vajus pärnapuule (Eduard Visnapuu)
Rabamaastik (August Alle)
Rännakulaul (Sõduri lohutus) (J.W. Goethe, tlk. Marie Under) (käsikiri RRs)
Langevate lehtede laul (E. Remmelgas) (käsikiri RRs)
Merele (Henrik Visnapuu)
1936
Kojuigatsus (Ernst Enno) (käsikirja erinevad variandid TMMis ja RRs)
Tasa, tasa, tuuleke (Elise Aun) [seatud K. Türnpu laulu järgi]
Ühte laulu (Gustav Suits) (käsikiri RRs)
1939
Otsekui laante koha (Erni Hiir) (käsikiri RRs) [loodud tõenäoliselt 1939]
1942
Laine veereb (“Kalevipoeg”) (käsikiri RRs)
1943
Jüriöö marss (Johannes Barbarus)
Eesti olema peab vaba (Johannes Barbarus) (käsikiri RRs)
Külmad ahjud (Mart Raud) (käsikiri RRs)
Sõjalaul (Süüdake tuled) (Mart Raud) (käsikiri RRs)
Oi, häbi, hanevaras (rahvaluule) (käsikiri RRs)
1944
ENSV hümn (Jää kestma, Kalevite kange rahvas) (Johannes Semper) [kõigile kooriliikidele]
Kui tume veel kauaks ka sinu maa (Juhan Liiv) (käsikiri RRs)
Mu isamaa on minu arm (Lydia Koidula)
Mu püha Eesti kodumuld (Johannes Barbarus)
Taas ööst saab päev (Johannes Barbarus) (käsikiri RRs)
Võitluste maa (Mart Raud) (käsikiri RRs)
1945
Meil on laulda (Mart Raud)
1946
Laul männile (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
Uued vaod (Mart Raud) (käsikiri TMMis)
Rahva süda (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
1947
Suusasõit (Ralf Parve) (käsikiri RRs)
Krati tegemine (Muia Veetamm) (käsikiri RRs)
Laul Kalevipojast (Kalevi kuulutus) (“Kalevipoeg”) (käsikirja erinevad variandid RRs ja TMMis) [2. var. 1953; 3. var. 1961]
Laul Stalinist (Juhan Smuul) (käsikiri RRs)
1948
Ennem Kesselaid võib liiku (Juhan Smuul)
Lõoke (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Soovituseks baritoni soologa (“Kalevipoeg”) (käsikiri RRs)
Lähme lauldes nurmedele (Debora Vaarandi)
Mai tuli (Juhan Smuul) (käsikiri TMMis)
Turbalõikajad (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Eesti muld ja eesti süda (Lydia Koidula) (käsikiri RRs)
1949
Rannakolhoosis (Debora Vaarandi) (käsikiri TMMis)
1950
Rahu eest (Lea Rummo) (käsikiri RRs)
Randlased (Juhan Smuul) (käsikiri TMMis)
Virgad viiulile (Muia Veetamm) (käsikiri TMMis)
Õhtu rannas (Juhan Smuul) (käsikiri RRs)
Kombain (Kalamees naerab) (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
1951
Näärisokk, rahvalauluseade (teksti sdn. Mart Raud) (käsikiri RRs)
Lennaku laul (Ilmar Sikemäe) (käsikiri RRs)
Töölaul (Jaan Kärner) (käsikiri RRs)
Sääl, kus kõrged mäed (?)
1952
Ehitaja laul (Mart Raud)
Laul kevadest (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
Mind kutsuti pulma meeskoorile ja roopillile (rahvaluule) (käsikiri TMMis)
Tuhandeid tulesid sädeleb tee (Paul Rummo) (käsikiri TMMis)
Öisel vahipostil (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
1953
Jaanike, ae (ilma tekstita) (käsikiri RRs)
Kalevite joogilaul (“Kalevipoeg”) (käsikiri RRs)
Ükskord algab aega (“Kalevipoeg”) (käsikiri RRs)
Mehed olge nii kui müüri (“Kalevipoeg”)
Töömehe laul (Mart Raud)
Jõe kaldal (O. Roots)
Kuidas kalamehed elavad, süit [osad: Hommik. Meri laulab. Mehe töö. Kalamees naerab. Laine tõuseb, laine vaob. Paadivanem. Miks sa, Ott, nii vaikne oled (1952). Kalamees tuleb koju. Päev on lõpul] (Juhan Smuul) (käsikiri TMMis)
1954
Kevadelaul (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Kodu katuseks tuuled ja tormid (Juhan Smuul) (käsikirja erinevad variandid RRs ja TMMis)
Lindude kevad (Lõõritades lendas lõo) (Mart Raud) (käsikiri RRs)
Üksinda armastan, Jaanike, sind (rahvaluule) (käsikiri RRs)
Madruste laul (Juhan Smuul)
Üles, üles, hellad vennad (rahvaluule) (käsikiri TMMis)
1955
Lauliku talveüksindus (Juhan Liiv) (käsikiri RRs)
Mutionu pidu meeskoorile, poistekoorile ja roopillile (A. Dahlberg)
Meie kodu on kumisevast rauast näidendist “Raudne kodu” (E. Tammlaan) (käsikiri TMMis)
1956
Meremeeste kvartett filmist “Jahid merel” (August Sang) (käsikiri RRs)
Tiideratas meeskoorile/oktetile (rahvaluule) (käsikiri TMMis)
1957
Purikas (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Sinna väljade vahele (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Olge iki ütel meelel (“Vana kannel”) (käsikiri RRs)
Oi seda hüva õluta (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Kui sul sõpru poleks (Johannes Semper) (käsikiri RRs)
Kutse (Juhan Smuul) (käsikiri RRs)
Meie laul (A. Virgius)
1958
Mahtra marss (Paul Rummo)
1960
Vanapoisi laul (A. Ratassepp) (käsikiri TMMis)
1961
Tütarlaps ja surm, poeem (Maksim Gorki) (käsikiri TMMis)
Me Sakala (M. Säde) (käsikiri RRs) [pühend. Sakala koorile Jakobsoni 120. sünniaastapäeva puhul]
Kuulake (E. Tults) (käsikiri RRs)
Ah-ah-haa (?) (käsikiri TMMis)
Tuhandeaastane Lenin (J. Becher) (käsikiri TMMis)
Kalevipojad laulmas (“Kalevipoeg”) (käsikiri TMMis)
1962
Viru laulik (Friedrich Reinhold Kreutzwald) (käsikiri RRs)
Nad tulevad hommiku kandist (Aleksander Suuman) (käsikiri RRs)
On maa peal taeva talapuud (Pulma naljalaul) (Uno Laht) (käsikiri TMMis)
Uhtina (Ain Kaalep) (käsikiri RRs)
Hei, pidage kinni (Aleksander Suuman) (käsikiri TMMis)
Toost (Kalju Kangur) (käsikiri RRs)
Trepid (Arvi Siig) [originaal naiskoorile]
1963
Kandlemängija müüril (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Rahvaküsitlus (J. Becher) (käsikiri TMMis)
Muinasteaduse muuseum (?)
1964
Salapärane pasunapuhuja, poeem meeskoorile ja trompetile (Walt Whitman; tlk. B. Kabur) (käsikiri TMMis)
1965
Tõsine laul (Naljalaul) (Aleksander Suuman) (käsikiri TMMis)
Kullerkupud (Aleksander Suuman) (käsikiri RRs)
Suvi puhkab (Aleksander Suuman) (käsikiri RRs)
Vanad paadid, poeem (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
1968
Üürgasid hiie orelid (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
1970
Viies ratas (Kalju Kangur) (käsikiri RRs)
Ma arvasin (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
1971
Kratt (Ain Kaalep) (käsikiri RRs)
Laulud ei lõpe (Mart Raud) (käsikiri RRs)
1972
Vanade kaptenite kalmudel (Manivald Kesamaa) (käsikiri RRs) [EE Ants Lauteri matusel; A.L suri 30.10.73]
1975
Tuhat tänu (Ilmar Sikemäe) (käsikiri RRs)
Mõte (Ilmar Sikemäe) (käsikiri TMMis)
Sõprusele koos poistekooriga (O. Roots) (käsikiri RRs)
Teretus koos sega- ja naiskooriga (Lydia Koidula) (käsikiri RRs)
1976
Näärid käes (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
1977
Veart kellad (Ilmar Sikemäe) (käsikiri TMMis)
Tee tööd ja näe vaeva (Ilmar Sikemäe)
Jüripäeva eel (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Poisid “Optimistidel” koos poistekooriga (Manivald Kesamaa) (käsikiri RRs)
Kes selle tamme istutas koos poistekooriga (L. Andre) (käsikiri RRs)
Külalood (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Laul kotkast (Maksim Gorki) (käsikiri RRs)
1979
Sibeliuse ausamba jalamil (Minni Nurme)
Tervitab Tallinn (H. Vilpart) (käsikiri RRs)
1981
Paekivi laul (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
1983
Lendab laul (Manivald Kesamaa) (käsikiri RRs)
Mahtra lugu (Arvi Siig) (käsikiri RRs)
Hang nagu härg (Juhan Smuul) (käsikiri RRs)
Ütlevad (Mart Raud) (käsikiri RRs)
Siis aga ilmub (Anna Haava) (käsikiri RRs)
Minu maa (Mart Raud) (käsikiri RRs)
Maa sügavas põues (Manivald Kesamaa) (käsikiri RRs)
Laul laulust (Ralf Parve) (käsikiri RRs)
Rändaja õhtulaul (Ernst Enno) (käsikiri RRs)
1985
Emajõgi, süit [osad: Allikal. Pühajärv. Tartu] (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Kui vana ma ole’? (rahvaluule) (käsikiri RRs)
Langevad hange nad (Helvi Jürisson) (käsikiri RRs)
1988
Mägiste Mart (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Segakoorile1930
Läbi sahiseva lume (J. Janson) (käsikiri RRs)
Mina väike (Gustav Ernesaks)
1931
Kiigu, liigu laevuke (rahvalaul) (käsikiri RRs)
1932
Kella hääl (Varemeil) (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs)
1934
Sireli, kas mul õnne (Gustav Ernesaks) (käsikirja erinevad variandid RRs ja TMMis)
1935
Hakkame, mehed, minema (“Vana kannel”)
Tuld südamesse (A. Jõger)
Väike sõsar vellega (Artur Adson)
Rabamaastik (August Alle) (käsikiri RRs)
Päike vajus pärnapuule (Eduard Visnapuu)
Merele (Henrik Visnapuu) (käsikiri RRs)
Ohvrituli (Aino Kallas)
Oli mul rikas ristiisa (“Vana kannel”)
Me tuleme (A. Jõger) (käsikiri RRs)
Tuuled ju lähevad (Henrik Visnapuu) (käsikiri RRs)
1936
Kalev Kuningas nii kuuleb (Karl Eduard Sööt) (käsikirja erinevad variandid RRs ja TMMis)
Pääsuke (Juhan Liiv)
Emale (Eduard Visnapuu)
Isamaale (Eduard Visnapuu) (käsikiri RRs)
Aeg leinu lohutab (Mart Raud) (käsikiri RRs)
1937
Esimese lille (E. Treffner)
Harjulaste laul (E. Remmelgas)
Kannikene emale (Julius Oro)
1938
Ühte laulu (Gustav Suits)
Me purjetame merele (A. Jõger) (käsikiri TMMis)
Meri (Juhan Liiv) (käsikiri TMMis)
Noor kevade (Juhan Liiv)
Saaremaa, rahvaviisiseade (rahvaluule) (käsikiri RRs)
Päev laulab õites (Johannes Semper) (käsikiri RRs)
1939
Pisuhänd (Eduard Visnapuu) (käsikiri RRs)
1943
Ära kipu kiltereksi (rahvaluule) (käsikiri RRs)
Laul Mihhail Þukovskist (käsikiri TMMis)
Tulge jaaniku tulele (rahvaluule) (käsikiri TMMis)
Tere, tibukene (rahvaluule) [J. Jürme laulu järgi] (käsikiri RRs)
1944
ENSV hümn (Johannes Semper)
Matkalaul (Paul Rummo) (käsikiri RRs)
Hiivake ankrud (Meremeeste kojutulek) (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs)
Mu põhjamaine kodumaa (?) (käsikiri RRs)
Nõukogude laul (Töö ja võitlus, meremüha) (H. Kivi) (käsikiri RRs)
Ma kuulutan (Johannes Barbarus)
Kus Läänemeri vastu kallast lööb (Mart Raud) (käsikiri RRs)
Mu isamaa on minu arm (Lydia Koidula)
Puhtad pihud (Isamaale mehi vaja) (Lydia Koidula) (käsikiri RRs)
Töölaul (Maa kutsub) (Mart Raud) (käsikiri RRs)
Mu püha eesti kodumuld (Johannes Barbarus) (käsikiri RRs)
Randlaste laul (?) (käsikiri RRs)
Läki tööle (Minni Nurme, M. Raudsepp) (käsikiri RRs)
Sa hoidnud võitlustuld (Paul Rummo)
Me sünnimaa (H. Kivi)
Ma kuulatan (Johannes Barbarus) (käsikiri RRs)
Koduteel (Kevadisel koduteel) (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs)
Põlvelt põlvele (Võit kutsub nüüd õnnele) (Mart Raud) (käsikiri RRs)
On olnud (J. Kärner) (käsikiri RRs)
Pääsuke (Juhan Liiv)
1947
Lõikuslaul, rahvaviisiseade (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
Rõõmus pidu (Ilmar Sikemäe) (käsikiri RRs)
Meie kolhoosis on pulmad (Juhan Smuul) (käsikiri RRs)
Suusatajate laul (Suusasõit) (Aino Otto) (käsikiri RRs)
Meie laulud (O. Roots)
Laul Stalinile (Mart Raud; ka vene keeles, tlk. P. Anton) (käsikiri RRs) [kõigile kooriliikidele nii koos kui ka eraldi]
Laululind (Marie Under)
1948
Lindude laul (?)
1951
Näärisokk, rahvalauluseade (teksti sdn Mart Raud)
1952
Töömehe laul (Mart Raud) (käsikiri TMMis)
1953
Laulja (Kristjan Jaak Peterson) [2. var. 1957; 3. var. 1973] (käsikiri RRs)
1954
Ma kuulen, kuidas kohisevad metsad (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
1955
Hõbepurjeses paadis näidendist “Raudne kodu” (E. Tammlaan)
1956
Suvelaul (Keset luhti rohelisi) (Kersti Merilaas)
1957
Suvelaul (Keset luhti rohelisi) (Kersti Merilaas) [2. variant] (käsikiri RRs)
Minul on üks raamat (Gustav Suits) (käsikiri RRs)
Arm tuli (Juhan Liiv) (käsikiri RRs)
Lained, kuhu te tõttate (Juhan Liiv) [originaal naiskoorile] (käsikiri RRs)
Kiigun kõrgel (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Ilugeme kui me võime (rahvaluule) (käsikiri RRs)
Vanaema utt (Ellen Niit)
Üks puri on sinisel lahel (August Sang) [filmist “Jahid merel”; origin. soololaul]
Jaanipäeva laulud, süit (Kersti Merilaas) [osad: Kutse jaaniõhtule. Tõuse, me tuluke (naishäältele). Käi kõrgelt, kiigekene. Helendub järve vesi (naishäältele). Oi, seda hüva õluta (meeshäältele). Jaaniööl]
Helendab järve vesi (Kersti Merilaas) (käsikiri TMMis)
1958
Kevadisel pööripäeval (Tallinn 16. Keskkooli laul) (Anne Hachfeldt) (käsikiri RRs)
1959
Leelomeistrile (Muia Veetamm) (käsikiri RRs)
1961
Draudzibas dziesma (Sõpruslaul) (Kaldupes) (käsikiri RRs)
Niidulaul (Ain Kaalep) (käsikiri RRs)
Kas kuulete kevade kutset (Kersti Merilaas) (käsikiri TMMis)
1962
Giordano Bruno tuleriit (Paul-Eerik Rummo) (käsikiri TMMis)
Sügis (J. Becher) (käsikiri RRs)
1963
Kalevlaste laul, massilaul orelisaatega (Manivald Kesamaa)
1970
Rukkivihud (Juhan Liiv)
Rukkilill (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Meri on tõusnud (Marie Under) (käsikiri TMMis)
Tartu valgel ööl (Ernst Enno) (käsikiri RRs)
Külm (Juhan Liiv) (käsikiri RRs)
1972
Ilus on vilulla veerda (rahvaluule) (käsikiri RRs)
Ühte läevad meie hääled (rahvaluule) (käsikiri RRs)
1973
Kuulajale (Betti Alver) (käsikiri RRs)
Nõmmelill (Anna Haava) (käsikiri RRs)
Lauliku talveüksindus (Juhan Liiv) (käsikirja erinevad variandid TMMis ja RRs)
Äiu lahke lapsukene (rahvaluule) (käsikiri RRs)
Eidekene ketras (rahvaluule) (käsikiri RRs)
Helin (Juhan Liiv) (käsikiri RRs)
Kõige ilusam luule (Anna Haava)
Nii kui valguse allikas (Kristjan Jaak Peterson) (käsikiri RRs)
1975
Teretus koos nais- ja meeskooriga (Lydia Koidula) (käsikiri RRs)
1977
Muusikale (G. Byron) (käsikiri RRs)
1981
Teel (Arvi Siig) (käsikiri RRs)
Keda seal väraval ootad (Juhan Smuul) (käsikiri RRs)
Peahoone kell (Lehte Hainsalu) (käsikiri RRs) [kirjutatud TRÜ 350. juubeli puhul]
1983
Ood laulupeole (Mart Raud) (käsikiri RRs)
Mõte (Ilmar Sikemäe) (käsikiri RRs)
Suvi (Betti Alver) (käsikiri RRs)
Kullateraga inime (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Meie (Anna Haava) (käsikiri RRs)
1984
Kas te’i kuule? (Hendrik Adamson) (käsikiri RRs)
Kui Arno isaga koolimajja jõudis (Ellen Niit)
1986
Luiged (Manivald Kesamaa)
Loomisaasta tead
mata:
Hüüdis Kalevite sarv (?)
Kanarbik (Juhan Liiv) (käsikiri RRs)
Tere toomingas ja kullerkupp (?) (käsikiri RRs)
Küll kõik ladvad lähenevad (A. Sang) (käsikiri RRs)
Kuuleb laste laululugu (?) (käsikiri RRs)
Minu pisikene paju (?) (käsikiri RRs)
Täis karme heitlusi on sinu teed (?) (käsikiri RRs) [kirjutatud tõenäoliselt 1940ndatel]
Öö sopranile, aldile, tenorile, baritonile ja bassile (?) (käsikiri RRs)
Ei humala vihata virret või keeta (August Sang)
Naiskoorile1932
Koolist lahkudes (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs)
Kella hääl (Varemeil) (Gustav Ernesaks)
1933
Punased kobarad (E. Tiidemann) (käsikiri RRs)
Tuul jutustas (Gustav Ernesaks)
Oli mul rikas ristiisa (“Vana kannel”)
Videviku viis (rahvaluule)
1934
Kevade laul (Gustav Suits) (käsikiri RRs)
Neidised kirjukleidised (Hendrik Adamson) (käsikiri RRs)
1935
Aeg leinu lohutab (Mart Raud) (käsikiri RRs)
Vihm päikeses (Eduard Visnapuu)
Tuuled ju lähevad (Henrik Visnapuu)
Õhtulaul (Eduard Visnapuu) [2 varianti]
Merele (Tere tuuled) (Henrik Visnapuu)
Väike sõsar vellega (Artur Adson)
1936
Noor kevade (Juhan Liiv) (käsikiri RRs)
Valge on suveöö (Virve Rännang)
Pääsuke (Juhan Liiv)
Isamaale (Eduard Visnapuu) (käsikiri RRs)
Vastla laul (Mart Raud)
Kui valge kajakas (Jaan Kärner)
Meelespea (Juhan Liiv)
Punane õunapuu õis (Juhan Liiv)
Emale (Eduard Visnapuu)
1937
Rivilaul (Meil on pikad põllepaelad) (Juhan Sütiste)
Ühte laulu tahaks laulda (Gustav Suits) (käsikiri RRs)
Heinaliste laul (Eduard Visnapuu) (käsikiri TMMis)
Kojuigatsus (Ernst Enno) (käsikiri RRs)
1938
Minu hella vellekene (rahvaluule)
1939
Elutuli (Gustav Suits)
Pisuhänd (Eduard Visnapuu) (käsikiri RRs)
Harjulaste laul (E. Remmelgas) (käsikiri RRs)
Laululind (Marie Under) (käsikiri TMMis)
1943
Karjapoiss on suuri meesi (rahvaluule) (käsikiri TMMis)
Sõda sõitnud (Johannes Semper) (käsikiri RRs)
Eideratas (rahvaluule) (käsikiri TMMis)
1945
Vaenu jäljed sula uhub (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
Vaba rahvas (Mart Raud)
Külvaja (Paul Viiding)
1947
Rand (Juhan Smuul) (käsikiri RRs)
1948
ENSV hümn (Johannes Semper) [orig. 1944]
1949
Laul Stalinist (M. Rölski)
953
Laisad poisid (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
Seal on meie mänguväli (Ilmi Kolla) (käsikiri TMMis)
1954
Laul, kutsu peole (Ralf Parve) (käsikiri RRs)
Mõistu (Debora Vaarandi)
Tulge kaasa (Ilmi Kolla)
1956
Laulame, sõsarad (O. Roots)
1957
Unelaul (Jaan Kärner)
Lained, kuhu te tõttate (Juhan Liiv) (käsikiri RRs) (2. red. 1975)
Tõuse, me tuluke (Kersti Merilaas) (käsikiri TMMis)
1959
See kauge hääl (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
1961
Ma arvasin (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Kallist kallim (Ellen Niit)
Rannapääsuke (Kersti Merilaas) (käsikiri TMMis)
Sinu aknal tuvid (Debora Vaarandi) (käsikiri TMMis)
1962
Trepid (Arvi Siig) (käsikiri RRs)
Väheke vikerkaart (Paul-Eerik Rummo) (käsikiri RRs)
Kindakiri (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
1963
Mu isamaa on minu arm (Lydia Koidula)
Väike laul (?) (käsikiri RRs)
1964
Neli Tetermatsi laulu (Ain Kaalep) (käsikiri TMMis)
Udu sees magab tuul (Aleksander Suuman) (käsikiri RRs)
Heinamaal ujub udu (Aleksander Suuman) (käsikiri TMMis)
1965
Laulame, sõsarad (O. Roots) (käsikiri RRs)
Kullerkupud (A. Suuman)
1969
Kutse (Juhan Smuul)
1971
Laulud ei lõpe (Mart Raud)
1975
Ööviiul (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
Teretus koos mees- ja segakooriga (Lydia Koidula) (käsikiri RRs)
Lained, kuhu te tõttate (Juhan Liiv) (käsikiri TMMis)
Sarapuud on tare taga (O. Roots) (käsikiri RRs)
1981
Noortele (Juhan Liiv) (käsikiri RRs)
1983
Muinasjutt (K. Habicht) (käsikiri RRs)
Kaldal kaldu on halapuud (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
Tuule valgel (Debora Vaarandi)
1985
Hakkame kinni päeva turjast (H. Muller) (käsikiri RRs)
Kaldasel teel (Friedebert Tuglas)
Sinilill (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Nurmenukk (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Karikakar (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
Rukkilill (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Lastekoorile ning 1- ja 2-häälsed laulud
1927
RJM (Raba jalust maha), 7-klubi hümn
1934
Järve jääle (Henrik Visnapuu)
Ühte laulu tahaks laulda (Gustav Suits)
1935
Mehised mehed (Ervin Uibo) (käsikiri RRs)
Vihm päikeses (Eduard Visnapuu)
Vabaduse päevaks (Eduard Visnapuu) (käsikiri RRs)
Väike sõsar vellega (Artur Adson) (käsikiri TMMis)
Küll on soe päikse pai (J. Truupõld)
Õhtulaul (Eduard Visnapuu)
Lastesüit [osad: Minge ära, muremõtted (E. Uibo). Kannikene emale (S. Oro). Lepatriinu (K. E. Sööt). Piitsavarrel ratsutamas (K. E. Sööt). Sõit, sõit (K. E. Sööt). Hällilaul (E. Tiideman)] (käsikiri RRs)
1936
Heinaliste laul (Eduard Visnapuu)
Merele (Tere tuuled) (Henrik Visnapuu)
Vastlalaul (Mart Raud) (käsikiri RRs)
1937
Lõokese laul (Karl Eduard Sööt) (käsikiri TMMis)
Ühte laulu tahaks laulda (Gustav Suits)
Pisuhänd (Eduard Visnapuu) (käsikiri TMMis)
Rivilaul (Juhan Sütiste) (käsikiri RRs)
Oleks mul oma hobune (rahvaluule) (käsikiri TMMis)
Päev läheb puudele punane (rahvaluule) (käsikiri RRs)
Kannikene emale (Julius Oro) (käsikiri RRs)
Esimese lille (E. Treffner) (käsikiri RRs)
Tahaks laulda (?)(käsikiri RRs)
1938
Harjulaste laul (E. Remmelgas) (käsikiri TMMis)
Emale (Eduard Visnapuu)
Kurja vastu (Karl Eduard Sööt)
Sõjamees (Karl Eduard Sööt) (käsikiri RRs)
1939
Elutuli (Gustav Suits) (käsikiri RRs)
1944
Me sünnimaa (H. Kivi)
Maa kutsub (Mart Raud) (käsikiri RRs)
ENSV hümn
1945
Külvaja (Paul Viiding) (käsikiri TMMis)
1948
Vaba rahvas (Mart Raud) (käsikiri TMMis)
1950
Tervitus matkal (N. Laanepõld) (käsikiri RRs)
Vanem vend (O. Roots) (käsikiri RRs)
Ema eeskujul (A. Taar) (käsikiri RRs)
Armsas lapsepõlve kodus (H. Rohtsalu) (käsikiri RRs)
Meie laulud (O. Roots)
1951
Tõuse laul ja võimsalt kaja (A. Hansschmidt)
Me ei väsi matkateel (Ilmi Kolla) (käsikiri RRs)
Tihane (Mart Raud)
Meile rahu kallis (K. Korsen) (käsikiri RRs)
Tema pole väike (Ralf Parve) (käsikiri TMMis)
1952
Minu vanaema (Muia Veetamm)
Pioneerid lähevad (Manivald Kesamaa)
1953
Seal on meie mänguväli (Ilmi Kolla) (käsikiri RRs)
Kalamees naerab (Juhan Smuul)
1954
Tõuse laul ja võimsalt kaja (Al. Hanschmidt) (käsikiri RRs)
Tulge kaasa (Ilmi Kolla) (käsikiri RRs)
1955
Hõbepurjeses paadis (E. Tammlaan) (käsikiri RRs)
1956
Rongisõit (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Pidupäev koolis (K. Korsen)
1957
Ilutegija, rahvalauluseade (käsikiri RRs)
Unelaul (J. Kärner)
Ketramislaul (rahvaluule)
1959
Lõkke juures (Ilmi Kolla)
1961
Saanid ja Jaanid lastekoorile klaverisaatega (V. Semerkin; tlk. Heljo Mänd) (käsikiri TMMis)
Istuta, poeg, isa iluks (Magajate mälestuseks) (“Kalevipoeg”) (käsikiri RRs)
Meie memmel kitsekene (Erika Esop) (käsikiri TMMis)
1964
Kalevlaste laul (Manivald Kesamaa) (käsikiri RRs)
1965
Kaie sussid (Erika Esop) (käsikiri TMMis)
1966
Lastelaulud Ellen Niidu sõnadele: 1. Pähklist paat. 2. Kurekell. 3. Hea rohi. 4. Silmapesu laul. 5. Raske kott. 6. Kati karu. 7. Ilus vaikne unetund. 8. Jalli sall. 9. Kleit jäi väikseks. 10. Riidepanemise laul. 11. Hapukapsapea. 12. Pillimäng. 13. Abimees. (1965-1966) (käsikiri TMMis)
Lastelaulud Ellen Niidu sõnadele: 1. Pidupäev. 2. Muri mure. 3. Tammetõru. 4. Õunakorjamise õpetus. 5. Ninatark. 6. Kreegipuu. 7. Võilill. 8. Kevadkuul. 9. Kalad. 10. Jussi suss. 11. Lõoke .12. Karupätsu sünnipäev (käsikiri TMMis)
Rongid, rongid (Erika Esop) (käsikiri TMMis)
Kõnelus kuuga (Heljo Mänd) (käsikiri RRs)
Vikerkaar (Heljo Mänd) (käsikiri RRs)
Külalised Jonnilast (Heljo Mänd) (käsikiri RRs)
Meelespea (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Tiritamm (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Mai seelik (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Õhulaev (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Head teed, kel jalad kannavad (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Kirsisöömise õpetus (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Marsilaul (A. Aguraiuja) (käsikiri RRs)
Pidupäev (S. Marðak)
Kangelane (Erika Esop) (käsikiri RRs)
Kimbuke, süit: Lumikelluke. Sinilill. Ülane. Takjas. Kullerkupp. Kõrvenõges. Meelespea. Kellukas (Heljo Mänd) (käsikiri RRs)
1971
Tibukese unenägu (Ernst Enno)
Õhtulaul (Ernst Enno)
Lindude jutt (norra lastelaul)
Juba liigub lingi juurde (Karl Eduard Sööt)
Lõokesed (Anna Haava)
Vihmasadu (Kalju Kangur)
Seeneline (J. Kaidla)
Kes on valge, kes on must (Kersti Merilaas)
Põrsas mudaravil (H. Ant) (käsikiri RRs)
Piginina Piine ja Lagina Liine (Heljo Mänd)
Näärimees teel (A. Käär)
Kiigel (Julius Oro)
Linnukese küsimine (J. Bergmann)
Teeme seda, mida pole vaja teha (O. Vacietes) [Riho Pätsi ainetel] (käsikiri RRs)
Igal lapsel oma pill (Uno Leies)
Karu talvelaul (Ellen Niit)
Tikk-takk (E. Tael)
Öökull (soome lastelaul)
Uhkat-tuhkat (Hando Runnel)
Koma (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Eile olin alles väike (Ellen Niit)
Sügis (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Aasta, süit: Näärikuu. Küünlakuu. Linnukuu. Jürikuu. Lehekuu. Jaanikuu. Heinakuu. Lõikuskuu. Mihklikuu. Viinakuu. Mardikuu. Talvekuu (Ellen Niit) (käsikiri TMMis)
Pani timmi viiul (Venda Sõelsepp)
Kolm kihulast (Venda Sõelsepp)
Parm pani suule parmupilli (Venda Sõelsepp)
Laulud ei lõpe (Mart Raud) (käsikiri RRs)
Kes? (H. Tali)
Aastaajad (saksa rahvalaul)
Vedurijuhi laul (A. Vedenski) (käsikiri RRs)
Õiekuu (J. Kaidla)
Laul lume lagunemisest (August Sang)
Sõitis muinasjututaat (M. Tank)
Millest küll tehtud on väikesed poisid (inglise rahvaluule)
Silgulaul (Hando Runnel)
Unekott (Kalju Kangur)
Seitse sokku (Kalju Kangur)
Iitsi-kass ja Kiitsi-kass (Ernst Enno)
Hiiretips läks putru keetma (Ernst Enno)
Lestad (Helve Jürisson)
Pottseppmees (Heljo Mänd) (käsikiri RRs)
Kuninganna sõi roosamannat (Ain Kaalep) (käsikiri RRs)
Halvad külalised (Heljo Mänd)
Mu koduke (A. Küss)
Kevade tulek (Jaan Kärner)
Loomisaasta teadmata:
Tuul jutustas (?) (käsikiri RRs)
Aeg leina lohutab (Mart Raud) (käsikiri RRs)
Instrumentaalmuusika
1934
Sümfooniline süit (I ja II osa)
Saatemuusika üldrühmadele poeglaste gümnaasiumide spartakiaadil klaverile
1935
Võimlemismuusika poistele klaverile
1947
Süit ooperist “Pühajärv” sümfooniaorkestrile (sdn. E. Liives)/puhkpilliorkestrile (sdn. R. Ploom) (käsikiri TMMis)
1952
Kaks pala viiulile ja klaverile (1. Meloodia ooperist “Tormide rand”. 2. Hällilaul)
Võimlemismuusika tütarlastele klaverile
1958
Sindlitants klaverile
1959
Härjatants klaverile
1961
Randlaste tants klaverile (käsikiri TMMis)
1962
Randlaste tants rahvapilliorkestrile
1965
Pidulik avamäng puhkpilliorkestrile (rahvakunstiõhtu avapala) (sdn. R. Ploom) (käsikiri TMMis)
1966
Tõistre Tõnul torupill sümfooniaorkestrile (partituuri käsikiri RRs)
1975
Tere-tere klaverile, rahvatantsu saatemuusika (käsikiri TMMis)
xxx
Lehekülje aluseks on Eesti Muusika Infokeskuse ja teised koduleheküljed.