• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

VE: Ernesaks, Gustav – laulutaat

Gustav Ernesaks (12. 12.1908 Peningi vald – 24. I 1993 Tallinn), helilooja ja koorijuht, professor.

Gustav Ernesaksa noorpõlveharrastused olid muusika, joonistamine ja sport. Enamikele kaasaegsetele on tänaseni kättesaamatu tema tulemus kaugushüppes 6.30.

Tema kunstnikukäe osavust väljendab isiklik autogramm-sarž.

Autosarž.jpg:  

Muusikahuvi tekkis kodus, kus videvikutundidel perekond tihti koos laulis. Kui Gustav ka harmooniumimängust pisut jagu hakkas saama, oli edasise elu valik tehtud.

Tegevus kutselise muusikuna algas 1930ndatel aastatel pärast Tallinna konservatooriumi lõpetamist. Kõrvuti muusika õpetaja tööga tegutses ta ka mitme koori juhina ja jätkas ka õpinguid konservatooriumis Artur Kapi juures.

Eriti laialdase kuulsuse saavutas ta koorijuhina. Üldrahvusliku tunnustatuse saavutas aga pärast sõda, Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM) dirigendina. Vaimustatud poolehoiu võitis Ernesaks laulupidude organiseerijana. Tema juhendada oli laulupidudel kõige massilisem kooriliik – ühendkoorid.

Gustav Ernesaks.jpg: Gustav Ernesaks juhatas (nais-, sega- ja) meeskoore Rakvere rajooni laulupäeval rahvamaja pargis 1947.a. Sekundeerisid Jüri Variste, Jaan Pakk jt.

Gustav Ernesaks juhatas (nais-, sega- ja) meeskoore Rakvere rajooni laulupäeval rahvamaja pargis 1947.a. Sekundeerisid Jüri Variste, Jaan Pakk jt.

Ka Ernesaksa helilooming on tihedalt seotud koorijuhi tegevusega. Koorilaule on kirjutanud u 200, üle poole nendest on meeskoori laulud. Tormilise menu saavutas laul “Hakkame mehed minema”. Väga levinud on ka koorilaul “Mu isamaa  on mu arm”. See laul on loodud Lydia Koidula 100 sünniaastapäevaks.

               GErnesaks.jpg:

Gustav Ernesaks on esmajoones lüürik, kuid samas on talle omane muhe rahvalik huumor; nt laulus “Näärisokk”, mis põhineb rahvaviisil. Lühemate koorilaulude kõrval on ta kirjutanud ka kantaate ja süite. Tuntuim on meeskoori  süit “Kuidas kalamehed elavad?”.

On kirjutanud ka viis ooperit, tuntuim on “Tormide rand”. Ooperi aluseks on 18-19 sajandi vahetusel hiiumaal aset leidnud sündmused. Ungru krahv meelitab valesignaalide abil laevu karidele, et röövida nende last. Pärsiorja Leemeti õhutusel alustavad hiidlased võitlust krahvi vastu, hävitavad ta tuletorni ja uputavad krahvi merre. “Tormide ranna” tugevaks küljeks on rahva stseenid, nendest parim on kõrtsistseen, mis koosneb 4st numbrist.

Ernesaksast sai juba enne sõda Tallinna konservatooriumi õppejõud. Alates 1946 st kandis ta professori tiitlit. Ta on olnud suureks autoriteediks paljudes muusika organisatsioonides ja teda tuntakse ja vaimuka kirjamehena.

Osales Teise maailmasõja ajal Eesti Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti Rahvusmeeskoori (RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni.

Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud “vaikivate aegade” rahvajuhiks ning üheks XX sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. 

Aastast 1945 töötas Gustav Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Tema õpilaste hulgas on Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas ja paljud teised.

Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa selles moodustavad koorilaulud, millest muidugi “Mu isamaa on minu arm” Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Kuid ta on loonud ka viis ooperit, millest “Tormide randa” ka korduvalt lavastatud. 

G. Ernesaksa  sulest on ilmunud mitmed raamatud: “Suu laulab, süda muretseb” (Tln,1971), “Nii ajaratas ringi käib” (Tln, 1977), “Laulu teedel” (vene keeles, Leningrad,1982), “Kutse” (Tln, 1980), “Laine tõuseb” (Tln, 1983), “Laul, ava tiivad” (Tln, 1985) jt. Siinkohal lisame viimati mainitud teoses oleva autori omakäelise pühenduse.

Käekirja näide.jpg:

Gustav Ernesaksa loomingutööd on tunnistatud mitmete autasude ja preemiatega, sealhulgas Lenini preemiaga.
Talle omistati NSV Liidu rahvakunstniku ja sotsialistliku töö kangelase aunimetus.

GE004.jpg:

xxx

TEOSED

LAVAMUUSIKA

Ooperid1946
Pühajärv, ooper 3 vaatuses (libreto Juhan Sütiste) (käsikiri TMMis)
1949
Tormide rand (libreto Juhan Smuul) (käsikiri TMMis) 
1955
Käsikäes, ooper 3 vaatuses (libreto Paul Rummo, Kersti Merilaas) (käsikiri TMMis) (2. red. 1965 Mari ja Mihkel)
1956
Tuleristsed, ooper 3 vaatuses (libreto Kaarel Ird, Kersti Merilaas)
1959
Kosilased Mulgimaalt, ooper 3 vaatuses (libreto Kersti Merilaas Eduard Vilde ainetel)
1965
Mari ja Mihkel, ooperi Käsikäes 2.redaktsioon; 3 vaatuses (K. Merilaasi, A. Sanga ja A. Liivese libreto)

Teatri- ja filmimuusika
1949
Muusika S. Luide lastenäidendile “Kuutõrvajad”
1950
Muusika lühifilmile “Uus elu”
1954
Muusika dokumentaalfilmile “Fr. R. Kreutzwald” (käsikiri TMMis) 
1955
Muusika E. Tammlaane näidendile “Raudne kodu” 
1956
Muusika filmile “Jahid merel” (käsikiri RRs)
Muusika Juhan Smuuli näidendile “Atlandi ookean” 
1957
Muusika filmile “Pöördel” (käsikiri TMMis) 
1964
Muusika Juhan Smuuli näidendile “Kihnu-Jõnn ehk Metskapten” (käsikiri RRs) 

Kantaadid1943
Sõjasarv baritonile, segakoorile, meeskoorile ja sümfooniaorkestrile (“Kalevipoeg”) [lõpetamata] (käsikiri RRs) 
1948
Laula, vaba rahvas ühendkoorile (Debora Vaarandi) (käsikirja erinevad variandid TMMis ja RRs) [1950 seade meeskoorile klaveri/oreli saatel (käsikiri TMMis)] 
1954
Tuhandeist südameist ühendkoorile (Paul Rummo) (käsikirja erinevad variandid TMMis ja RRs) 
1963
Laul, ava tiivad ühendkoorile (Enn Vetemaa) (käsikirja erinevad variandid TMMis ja RRs) 
1964
Kuulge, oh kuulge mu kõnet segakoorile (“Kalevipoeg”) 
Puhuge, sarved ühendkoorile, kolmele trompetile ja kolmele tromboonile (Kersti Merilaas) (käsikiri TMMis) 
1967
Laululavalt lahkuvatele kooridele ühendkoorile (Mart Raud) (käsikiri TMMis)

Soololaulud klaverisaatega
1932
Mingem käoks kuusikusse (Gustav Suits) (käsikiri RRs)
Hulkur (Gustav Ernesaks)
Hämardunud rannal (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs) 
1933
Alla valgete kaskede (Gustav Ernesaks)
Üle vabanenud vete (Gustav Ernesaks)
Kellele? (Gustav Ernesaks)
Pää kohal toomeke (Gustav Ernesaks) 
1934
Punased need nelgid (A. Jõger) (käsikiri RRs) 
1936
Lõoke (Henrik Visnapuu) (käsikiri RRs) 
Rändaja õhtulaul (Ernst Enno) (käsikiri RRs) 
1938 
Muistne sepp (J. Maksim) (käsikiri RRs) 
Veel õdakune õõtsub tuul (H. Adamson) (käsikiri RRs) 
1939 
Tuulised tähed (Henrik Visnapuu) (käsikiri RRs) 
Meri (Juhan Liiv) (käsikiri TMMis)  
Ööl (Henrik Visnapuu) (käsikiri RRs) 
Tuuliku laul (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs) 
1946 
Pappel linnuga (Debora Vaarandi) 
1955 
Hõbepurjeses paadis näidendist “Raudne kodu” (E. Tammlaan) 
Ja mind kannab laine näidendist “Raudne kodu” (E. Tammlaan)
Meie kodu on kumisevast rauast näidendist “Raudne kodu” (E. Tammlaan) (käsikiri RRs) 
1956 
Meie kolhoosis on pulmad (Juhan Smuul) (käsikiri TMMis) 
1961 
Saanid ja Jaanid (V. Semerkin; tlk. Heljo Mänd) (käsikiri RRs) 
1984 
Vaikigem (Pablo Neruda) (käsikiri RRs) 
1986 
Tiit Pärnu aastalaadal (A. Vihalemm) (käsikiri RRs) [pühend. Tiit Kuusikule] 

Loomisaasta teadmata:
Oh taevas (Milvi Laid) (käsikiri RRs)
Kui õitseb toomingas (H. Visnapuu) (käsikiri RRs)
Tundma ma pean (?) (käsikiri RRs)
Pean rändama (?) (käsikiri RRs)

Koorilaulud
Meeskoorile 
1932
Akvarell (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs) 
Rannal (Gustav Ernesaks) 
1933 
Hakkame, mehed, minema (“Vana kannel”) (käsikiri RRs) 
Mehed (Gustav Suits) (käsikiri RRs) 
Sireli, kas mul õnne (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs) 
Tulen, tulen (Juhan Liiv) (käsikiri RRs) [2. var. 1954] 
Sügisel (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs) 
Põhjatalv (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs) 
1934 
Tuled on vaarade tipul (Henrik Visnapuu) (käsikiri RRs) 
Rändaja laul (Jaan Kärner) (käsikiri RRs) 
1935 
Ants ablas (Betti Alver) (käsikiri TMMis) 
Harjulaste laul (E. Remmelgas) 
Hõi, karupojad (Henrik Visnapuu) (käsikiri RRs) 
Päike vajus pärnapuule (Eduard Visnapuu) 
Rabamaastik (August Alle)  
Rännakulaul (Sõduri lohutus) (J.W. Goethe, tlk. Marie Under) (käsikiri RRs) 
Langevate lehtede laul (E. Remmelgas) (käsikiri RRs) 
Merele (Henrik Visnapuu) 
1936 
Kojuigatsus (Ernst Enno) (käsikirja erinevad variandid TMMis ja RRs) 
Tasa, tasa, tuuleke (Elise Aun) [seatud K. Türnpu laulu järgi] 
Ühte laulu (Gustav Suits) (käsikiri RRs) 
1939 
Otsekui laante koha (Erni Hiir) (käsikiri RRs) [loodud tõenäoliselt 1939]
1942 
Laine veereb (“Kalevipoeg”) (käsikiri RRs) 
1943  
Jüriöö marss (Johannes Barbarus) 
Eesti olema peab vaba (Johannes Barbarus) (käsikiri RRs) 
Külmad ahjud (Mart Raud) (käsikiri RRs) 
Sõjalaul (Süüdake tuled) (Mart Raud) (käsikiri RRs) 
Oi, häbi, hanevaras (rahvaluule) (käsikiri RRs) 
1944 
ENSV hümn (Jää kestma, Kalevite kange rahvas) (Johannes Semper) [kõigile kooriliikidele]
Kui tume veel kauaks ka sinu maa (Juhan Liiv) (käsikiri RRs) 
Mu isamaa on minu arm (Lydia Koidula)   
Mu püha Eesti kodumuld (Johannes Barbarus)   
Taas ööst saab päev (Johannes Barbarus) (käsikiri RRs) 
Võitluste maa (Mart Raud) (käsikiri RRs) 
1945 
Meil on laulda (Mart Raud) 
1946 
Laul männile (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs) 
Uued vaod (Mart Raud) (käsikiri TMMis) 
Rahva süda (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs) 
1947 
Suusasõit (Ralf Parve) (käsikiri RRs) 
Krati tegemine (Muia Veetamm) (käsikiri RRs) 
Laul Kalevipojast (Kalevi kuulutus) (“Kalevipoeg”) (käsikirja erinevad variandid RRs ja TMMis) [2. var. 1953; 3. var. 1961]
Laul Stalinist (Juhan Smuul) (käsikiri RRs) 
1948 
Ennem Kesselaid võib liiku (Juhan Smuul) 
Lõoke (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs) 
Soovituseks baritoni soologa (“Kalevipoeg”) (käsikiri RRs) 
Lähme lauldes nurmedele (Debora Vaarandi) 
Mai tuli (Juhan Smuul) (käsikiri TMMis) 
Turbalõikajad (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs) 
Eesti muld ja eesti süda (Lydia Koidula) (käsikiri RRs) 
1949 
Rannakolhoosis (Debora Vaarandi) (käsikiri TMMis) 
1950 
Rahu eest (Lea Rummo) (käsikiri RRs) 
Randlased (Juhan Smuul) (käsikiri TMMis) 
Virgad viiulile (Muia Veetamm) (käsikiri TMMis) 
Õhtu rannas (Juhan Smuul) (käsikiri RRs) 
Kombain (Kalamees naerab) (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs) 
1951 
Näärisokk, rahvalauluseade (teksti sdn. Mart Raud) (käsikiri RRs) 
Lennaku laul (Ilmar Sikemäe) (käsikiri RRs)
Töölaul (Jaan Kärner) (käsikiri RRs)
Sääl, kus kõrged mäed (?) 
1952 
Ehitaja laul (Mart Raud) 
Laul kevadest (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs) 
Mind kutsuti pulma meeskoorile ja roopillile (rahvaluule) (käsikiri TMMis) 
Tuhandeid tulesid sädeleb tee (Paul Rummo) (käsikiri TMMis) 
Öisel vahipostil (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs) 
1953 
Jaanike, ae (ilma tekstita) (käsikiri RRs) 
Kalevite joogilaul (“Kalevipoeg”) (käsikiri RRs) 
Ükskord algab aega (“Kalevipoeg”) (käsikiri RRs) 
Mehed olge nii kui müüri (“Kalevipoeg”) 
Töömehe laul (Mart Raud) 
Jõe kaldal (O. Roots) 
Kuidas kalamehed elavad, süit [osad: Hommik. Meri laulab. Mehe töö. Kalamees naerab. Laine tõuseb, laine vaob. Paadivanem. Miks sa, Ott, nii vaikne oled (1952). Kalamees tuleb koju. Päev on lõpul] (Juhan Smuul) (käsikiri TMMis)
1954 
Kevadelaul (Ellen Niit) (käsikiri RRs) 
Kodu katuseks tuuled ja tormid (Juhan Smuul) (käsikirja erinevad variandid RRs ja TMMis) 
Lindude kevad (Lõõritades lendas lõo) (Mart Raud) (käsikiri RRs) 
Üksinda armastan, Jaanike, sind (rahvaluule) (käsikiri RRs)
Madruste laul (Juhan Smuul) 
Üles, üles, hellad vennad (rahvaluule) (käsikiri TMMis) 
1955 
Lauliku talveüksindus (Juhan Liiv) (käsikiri RRs) 
Mutionu pidu meeskoorile, poistekoorile ja roopillile (A. Dahlberg) 
Meie kodu on kumisevast rauast näidendist “Raudne kodu” (E. Tammlaan) (käsikiri TMMis)
1956 
Meremeeste kvartett filmist “Jahid merel” (August Sang) (käsikiri RRs) 
Tiideratas meeskoorile/oktetile (rahvaluule) (käsikiri TMMis) 
1957 
Purikas (Ellen Niit) (käsikiri RRs) 
Sinna väljade vahele (Ellen Niit) (käsikiri RRs) 
Olge iki ütel meelel (“Vana kannel”) (käsikiri RRs) 
Oi seda hüva õluta (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs) 
Kui sul sõpru poleks (Johannes Semper) (käsikiri RRs) 
Kutse (Juhan Smuul) (käsikiri RRs) 
Meie laul (A. Virgius)
1958 
Mahtra marss (Paul Rummo) 
1960 
Vanapoisi laul (A. Ratassepp) (käsikiri TMMis) 
1961 
Tütarlaps ja surm, poeem (Maksim Gorki) (käsikiri TMMis) 
Me Sakala (M. Säde) (käsikiri RRs) [pühend. Sakala koorile Jakobsoni 120. sünniaastapäeva puhul] 
Kuulake (E. Tults) (käsikiri RRs) 
Ah-ah-haa (?) (käsikiri TMMis) 
Tuhandeaastane Lenin (J. Becher) (käsikiri TMMis) 
Kalevipojad laulmas (“Kalevipoeg”) (käsikiri TMMis) 
1962 
Viru laulik (Friedrich Reinhold Kreutzwald) (käsikiri RRs) 
Nad tulevad hommiku kandist (Aleksander Suuman) (käsikiri RRs) 
On maa peal taeva talapuud (Pulma naljalaul) (Uno Laht) (käsikiri TMMis) 
Uhtina (Ain Kaalep) (käsikiri RRs) 
Hei, pidage kinni (Aleksander Suuman) (käsikiri TMMis) 
Toost (Kalju Kangur) (käsikiri RRs) 
Trepid (Arvi Siig) [originaal naiskoorile] 
1963 
Kandlemängija müüril (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs) 
Rahvaküsitlus (J. Becher) (käsikiri TMMis)
Muinasteaduse muuseum (?) 
1964 
Salapärane pasunapuhuja, poeem meeskoorile ja trompetile (Walt Whitman; tlk. B. Kabur) (käsikiri TMMis) 
1965 
Tõsine laul (Naljalaul) (Aleksander Suuman) (käsikiri TMMis) 
Kullerkupud (Aleksander Suuman) (käsikiri RRs) 
Suvi puhkab (Aleksander Suuman) (käsikiri RRs) 

Vanad paadid, poeem (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs) 
1968 
Üürgasid hiie orelid (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs) 
1970 
Viies ratas (Kalju Kangur) (käsikiri RRs) 
Ma arvasin (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
1971 
Kratt (Ain Kaalep) (käsikiri RRs) 
Laulud ei lõpe (Mart Raud) (käsikiri RRs)
1972 
Vanade kaptenite kalmudel (Manivald Kesamaa) (käsikiri RRs) [EE Ants Lauteri matusel; A.L suri 30.10.73] 
1975 
Tuhat tänu (Ilmar Sikemäe) (käsikiri RRs) 
Mõte (Ilmar Sikemäe) (käsikiri TMMis) 
Sõprusele koos poistekooriga (O. Roots) (käsikiri RRs) 
Teretus koos sega- ja naiskooriga (Lydia Koidula) (käsikiri RRs) 
1976 
Näärid käes (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs) 
1977 
Veart kellad (Ilmar Sikemäe) (käsikiri TMMis) 
Tee tööd ja näe vaeva (Ilmar Sikemäe) 
Jüripäeva eel (Ellen Niit) (käsikiri RRs) 
Poisid “Optimistidel” koos poistekooriga (Manivald Kesamaa) (käsikiri RRs) 
Kes selle tamme istutas koos poistekooriga (L. Andre) (käsikiri RRs) 
Külalood (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs) 
Laul kotkast (Maksim Gorki) (käsikiri RRs) 
1979 
Sibeliuse ausamba jalamil (Minni Nurme) 
Tervitab Tallinn (H. Vilpart) (käsikiri RRs) 
1981 
Paekivi laul (Ellen Niit) (käsikiri RRs) 
1983 
Lendab laul (Manivald Kesamaa) (käsikiri RRs) 
Mahtra lugu (Arvi Siig) (käsikiri RRs) 
Hang nagu härg (Juhan Smuul) (käsikiri RRs) 
Ütlevad (Mart Raud) (käsikiri RRs) 
Siis aga ilmub (Anna Haava) (käsikiri RRs) 
Minu maa (Mart Raud) (käsikiri RRs) 
Maa sügavas põues (Manivald Kesamaa) (käsikiri RRs) 
Laul laulust (Ralf Parve) (käsikiri RRs) 
Rändaja õhtulaul (Ernst Enno) (käsikiri RRs) 
1985 
Emajõgi, süit [osad: Allikal. Pühajärv. Tartu] (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs) 
Kui vana ma ole’? (rahvaluule) (käsikiri RRs) 
Langevad hange nad (Helvi Jürisson) (käsikiri RRs) 
1988 
Mägiste Mart (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)

Segakoorile1930 
Läbi sahiseva lume (J. Janson) (käsikiri RRs) 
Mina väike (Gustav Ernesaks) 
1931 
Kiigu, liigu laevuke (rahvalaul) (käsikiri RRs) 
1932 
Kella hääl (Varemeil) (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs) 
1934 
Sireli, kas mul õnne (Gustav Ernesaks) (käsikirja erinevad variandid RRs ja TMMis) 
1935  
Hakkame, mehed, minema (“Vana kannel”)  
Tuld südamesse (A. Jõger) 
Väike sõsar vellega (Artur Adson)  
Rabamaastik (August Alle) (käsikiri RRs) 
Päike vajus pärnapuule (Eduard Visnapuu) 
Merele (Henrik Visnapuu) (käsikiri RRs) 
Ohvrituli (Aino Kallas) 
Oli mul rikas ristiisa (“Vana kannel”)  
Me tuleme (A. Jõger) (käsikiri RRs) 
Tuuled ju lähevad (Henrik Visnapuu) (käsikiri RRs)
1936 
Kalev Kuningas nii kuuleb (Karl Eduard Sööt) (käsikirja erinevad variandid RRs ja TMMis) 
Pääsuke (Juhan Liiv)  
Emale (Eduard Visnapuu) 
Isamaale (Eduard Visnapuu) (käsikiri RRs) 
Aeg leinu lohutab (Mart Raud) (käsikiri RRs) 
1937 
Esimese lille (E. Treffner) 
Harjulaste laul (E. Remmelgas)  
Kannikene emale (Julius Oro) 
1938 
Ühte laulu (Gustav Suits)  
Me purjetame merele (A. Jõger) (käsikiri TMMis) 
Meri (Juhan Liiv) (käsikiri TMMis) 
Noor kevade (Juhan Liiv)  
Saaremaa, rahvaviisiseade (rahvaluule) (käsikiri RRs) 
Päev laulab õites (Johannes Semper) (käsikiri RRs) 
1939 
Pisuhänd (Eduard Visnapuu) (käsikiri RRs) 
1943 
Ära kipu kiltereksi (rahvaluule) (käsikiri RRs) 
Laul Mihhail Þukovskist (käsikiri TMMis)
Tulge jaaniku tulele (rahvaluule) (käsikiri TMMis)
Tere, tibukene (rahvaluule) [J. Jürme laulu järgi] (käsikiri RRs) 
1944 
ENSV hümn (Johannes Semper) 
Matkalaul (Paul Rummo) (käsikiri RRs) 
Hiivake ankrud (Meremeeste kojutulek) (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs) 
Mu põhjamaine kodumaa (?) (käsikiri RRs)
Nõukogude laul (Töö ja võitlus, meremüha) (H. Kivi) (käsikiri RRs) 
Ma kuulutan (Johannes Barbarus) 
Kus Läänemeri vastu kallast lööb (Mart Raud) (käsikiri RRs) 
Mu isamaa on minu arm (Lydia Koidula) 
Puhtad pihud (Isamaale mehi vaja) (Lydia Koidula) (käsikiri RRs) 
Töölaul (Maa kutsub) (Mart Raud) (käsikiri RRs) 
Mu püha eesti kodumuld (Johannes Barbarus) (käsikiri RRs) 
Randlaste laul (?) (käsikiri RRs) 
Läki tööle (Minni Nurme, M. Raudsepp) (käsikiri RRs) 
Sa hoidnud võitlustuld (Paul Rummo) 
Me sünnimaa (H. Kivi) 
Ma kuulatan (Johannes Barbarus) (käsikiri RRs) 
Koduteel (Kevadisel koduteel) (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs) 
Põlvelt põlvele (Võit kutsub nüüd õnnele) (Mart Raud) (käsikiri RRs) 
On olnud (J. Kärner) (käsikiri RRs) 
Pääsuke (Juhan Liiv) 
1947 
Lõikuslaul, rahvaviisiseade (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
Rõõmus pidu (Ilmar Sikemäe) (käsikiri RRs) 
Meie kolhoosis on pulmad (Juhan Smuul) (käsikiri RRs) 
Suusatajate laul (Suusasõit) (Aino Otto) (käsikiri RRs) 
Meie laulud (O. Roots) 
Laul Stalinile (Mart Raud; ka vene keeles, tlk. P. Anton) (käsikiri RRs) [kõigile kooriliikidele nii koos kui ka eraldi] 
Laululind (Marie Under) 
1948 
Lindude laul (?) 
1951 
Näärisokk, rahvalauluseade (teksti sdn Mart Raud) 
1952 
Töömehe laul (Mart Raud) (käsikiri TMMis) 
1953 
Laulja (Kristjan Jaak Peterson) [2. var. 1957; 3. var. 1973] (käsikiri RRs) 
1954 
Ma kuulen, kuidas kohisevad metsad (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs) 
1955 
Hõbepurjeses paadis näidendist “Raudne kodu” (E. Tammlaan)
1956
Suvelaul (Keset luhti rohelisi) (Kersti Merilaas)
1957 
Suvelaul (Keset luhti rohelisi) (Kersti Merilaas) [2. variant] (käsikiri RRs) 
Minul on üks raamat (Gustav Suits) (käsikiri RRs) 
Arm tuli (Juhan Liiv) (käsikiri RRs) 
Lained, kuhu te tõttate (Juhan Liiv) [originaal naiskoorile] (käsikiri RRs) 
Kiigun kõrgel (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs) 
Ilugeme kui me võime (rahvaluule) (käsikiri RRs) 
Vanaema utt (Ellen Niit)
Üks puri on sinisel lahel (August Sang) [filmist “Jahid merel”; origin. soololaul] 
Jaanipäeva laulud, süit (Kersti Merilaas) [osad: Kutse jaaniõhtule. Tõuse, me tuluke (naishäältele). Käi kõrgelt, kiigekene. Helendub järve vesi (naishäältele). Oi, seda hüva õluta (meeshäältele). Jaaniööl] 
Helendab järve vesi (Kersti Merilaas) (käsikiri TMMis) 
1958 
Kevadisel pööripäeval (Tallinn 16. Keskkooli laul) (Anne Hachfeldt) (käsikiri RRs) 
1959 
Leelomeistrile (Muia Veetamm) (käsikiri RRs) 
1961 
Draudzibas dziesma (Sõpruslaul) (Kaldupes) (käsikiri RRs) 
Niidulaul (Ain Kaalep) (käsikiri RRs) 
Kas kuulete kevade kutset (Kersti Merilaas) (käsikiri TMMis) 
1962 
Giordano Bruno tuleriit (Paul-Eerik Rummo) (käsikiri TMMis) 
Sügis (J. Becher) (käsikiri RRs) 
1963 
Kalevlaste laul, massilaul orelisaatega (Manivald Kesamaa) 
1970 
Rukkivihud (Juhan Liiv) 
Rukkilill (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs) 
Meri on tõusnud (Marie Under) (käsikiri TMMis) 
Tartu valgel ööl (Ernst Enno) (käsikiri RRs)
Külm (Juhan Liiv) (käsikiri RRs) 
1972 
Ilus on vilulla veerda (rahvaluule) (käsikiri RRs)
Ühte läevad meie hääled (rahvaluule) (käsikiri RRs) 
1973 
Kuulajale (Betti Alver) (käsikiri RRs) 
Nõmmelill (Anna Haava) (käsikiri RRs) 
Lauliku talveüksindus (Juhan Liiv) (käsikirja erinevad variandid TMMis ja RRs)
Äiu lahke lapsukene (rahvaluule) (käsikiri RRs) 
Eidekene ketras (rahvaluule) (käsikiri RRs) 
Helin (Juhan Liiv) (käsikiri RRs) 
Kõige ilusam luule (Anna Haava) 
Nii kui valguse allikas (Kristjan Jaak Peterson) (käsikiri RRs) 
1975 
Teretus koos nais- ja meeskooriga (Lydia Koidula) (käsikiri RRs) 
1977 
Muusikale (G. Byron) (käsikiri RRs) 
1981 
Teel (Arvi Siig) (käsikiri RRs)
Keda seal väraval ootad (Juhan Smuul) (käsikiri RRs) 
Peahoone kell (Lehte Hainsalu) (käsikiri RRs) [kirjutatud TRÜ 350. juubeli puhul] 
1983 
Ood laulupeole (Mart Raud) (käsikiri RRs) 
Mõte (Ilmar Sikemäe) (käsikiri RRs) 
Suvi (Betti Alver) (käsikiri RRs) 
Kullateraga inime (Ellen Niit) (käsikiri RRs) 
Meie (Anna Haava) (käsikiri RRs) 
1984 
Kas te’i kuule? (Hendrik Adamson) (käsikiri RRs)
Kui Arno isaga koolimajja jõudis (Ellen Niit) 
1986 
Luiged (Manivald Kesamaa) 
Loomisaasta tead
mata: 
Hüüdis Kalevite sarv (?) 
Kanarbik (Juhan Liiv) (käsikiri RRs)
Tere toomingas ja kullerkupp (?) (käsikiri RRs)
Küll kõik ladvad lähenevad (A. Sang) (käsikiri RRs)
Kuuleb laste laululugu (?) (käsikiri RRs)
Minu pisikene paju (?) (käsikiri RRs)
Täis karme heitlusi on sinu teed (?) (käsikiri RRs) [kirjutatud tõenäoliselt 1940ndatel]
Öö sopranile, aldile, tenorile, baritonile ja bassile (?) (käsikiri RRs) 
Ei humala vihata virret või keeta (August Sang) 

Naiskoorile1932 
Koolist lahkudes (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs) 
Kella hääl (Varemeil) (Gustav Ernesaks) 
1933 
Punased kobarad (E. Tiidemann) (käsikiri RRs) 
Tuul jutustas (Gustav Ernesaks) 
Oli mul rikas ristiisa (“Vana kannel”) 
Videviku viis (rahvaluule) 
1934 
Kevade laul (Gustav Suits) (käsikiri RRs)
Neidised kirjukleidised (Hendrik Adamson) (käsikiri RRs) 
1935 
Aeg leinu lohutab (Mart Raud) (käsikiri RRs) 
Vihm päikeses (Eduard Visnapuu) 
Tuuled ju lähevad (Henrik Visnapuu) 
Õhtulaul (Eduard Visnapuu) [2 varianti] 
Merele (Tere tuuled) (Henrik Visnapuu)
Väike sõsar vellega (Artur Adson) 
1936 
Noor kevade (Juhan Liiv) (käsikiri RRs) 
Valge on suveöö (Virve Rännang) 
Pääsuke (Juhan Liiv) 
Isamaale (Eduard Visnapuu) (käsikiri RRs) 
Vastla laul (Mart Raud) 
Kui valge kajakas (Jaan Kärner) 
Meelespea (Juhan Liiv) 
Punane õunapuu õis (Juhan Liiv) 
Emale (Eduard Visnapuu) 
1937 
Rivilaul (Meil on pikad põllepaelad) (Juhan Sütiste) 
Ühte laulu tahaks laulda (Gustav Suits) (käsikiri RRs) 
Heinaliste laul (Eduard Visnapuu) (käsikiri TMMis) 
Kojuigatsus (Ernst Enno) (käsikiri RRs) 
1938 
Minu hella vellekene (rahvaluule) 
1939 
Elutuli (Gustav Suits) 
Pisuhänd (Eduard Visnapuu) (käsikiri RRs) 
Harjulaste laul (E. Remmelgas) (käsikiri RRs) 
Laululind (Marie Under) (käsikiri TMMis) 
1943 
Karjapoiss on suuri meesi (rahvaluule) (käsikiri TMMis) 
Sõda sõitnud (Johannes Semper) (käsikiri RRs) 
Eideratas (rahvaluule) (käsikiri TMMis) 
1945 
Vaenu jäljed sula uhub (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
Vaba rahvas (Mart Raud)
Külvaja (Paul Viiding)
1947
Rand (Juhan Smuul) (käsikiri RRs)
1948
ENSV hümn (Johannes Semper) [orig. 1944] 
1949
Laul Stalinist (M. Rölski)
953
Laisad poisid (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
Seal on meie mänguväli (Ilmi Kolla) (käsikiri TMMis)
1954
Laul, kutsu peole (Ralf Parve) (käsikiri RRs)
Mõistu (Debora Vaarandi)
Tulge kaasa (Ilmi Kolla)
1956
Laulame, sõsarad (O. Roots)
1957
Unelaul (Jaan Kärner)
Lained, kuhu te tõttate (Juhan Liiv) (käsikiri RRs) (2. red. 1975)
Tõuse, me tuluke (Kersti Merilaas) (käsikiri TMMis) 
1959
See kauge hääl (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
1961
Ma arvasin (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Kallist kallim (Ellen Niit)
Rannapääsuke (Kersti Merilaas) (käsikiri TMMis)
Sinu aknal tuvid (Debora Vaarandi) (käsikiri TMMis) 
1962
Trepid (Arvi Siig) (käsikiri RRs)
Väheke vikerkaart (Paul-Eerik Rummo) (käsikiri RRs)
Kindakiri (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
1963
Mu isamaa on minu arm (Lydia Koidula)
Väike laul (?) (käsikiri RRs)
1964
Neli Tetermatsi laulu (Ain Kaalep) (käsikiri TMMis)
Udu sees magab tuul (Aleksander Suuman) (käsikiri RRs)
Heinamaal ujub udu (Aleksander Suuman) (käsikiri TMMis)
1965
Laulame, sõsarad (O. Roots) (käsikiri RRs)
Kullerkupud (A. Suuman)
1969
Kutse (Juhan Smuul)
1971
Laulud ei lõpe (Mart Raud)
1975
Ööviiul (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
Teretus koos mees- ja segakooriga (Lydia Koidula) (käsikiri RRs)
Lained, kuhu te tõttate (Juhan Liiv) (käsikiri TMMis)
Sarapuud on tare taga (O. Roots) (käsikiri RRs)
1981
Noortele (Juhan Liiv) (käsikiri RRs)
1983
Muinasjutt (K. Habicht) (käsikiri RRs)
Kaldal kaldu on halapuud (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
Tuule valgel (Debora Vaarandi)
1985
Hakkame kinni päeva turjast (H. Muller) (käsikiri RRs)
Kaldasel teel (Friedebert Tuglas)
Sinilill (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Nurmenukk (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Karikakar (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
Rukkilill (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)

Lastekoorile ning 1- ja 2-häälsed laulud
1927
RJM (Raba jalust maha), 7-klubi hümn
1934
Järve jääle (Henrik Visnapuu)
Ühte laulu tahaks laulda (Gustav Suits)
1935
Mehised mehed (Ervin Uibo) (käsikiri RRs)
Vihm päikeses (Eduard Visnapuu)
Vabaduse päevaks (Eduard Visnapuu) (käsikiri RRs)
Väike sõsar vellega (Artur Adson) (käsikiri TMMis)
Küll on soe päikse pai (J. Truupõld)
Õhtulaul (Eduard Visnapuu)
Lastesüit [osad: Minge ära, muremõtted (E. Uibo). Kannikene emale (S. Oro). Lepatriinu (K. E. Sööt). Piitsavarrel ratsutamas (K. E. Sööt). Sõit, sõit (K. E. Sööt). Hällilaul (E. Tiideman)] (käsikiri RRs)
1936
Heinaliste laul (Eduard Visnapuu)
Merele (Tere tuuled) (Henrik Visnapuu)
Vastlalaul (Mart Raud) (käsikiri RRs)
1937
Lõokese laul (Karl Eduard Sööt) (käsikiri TMMis)
Ühte laulu tahaks laulda (Gustav Suits)
Pisuhänd (Eduard Visnapuu) (käsikiri TMMis)
Rivilaul (Juhan Sütiste) (käsikiri RRs)
Oleks mul oma hobune (rahvaluule) (käsikiri TMMis)
Päev läheb puudele punane (rahvaluule) (käsikiri RRs)
Kannikene emale (Julius Oro) (käsikiri RRs)
Esimese lille (E. Treffner) (käsikiri RRs)
Tahaks laulda (?)(käsikiri RRs)
1938
Harjulaste laul (E. Remmelgas) (käsikiri TMMis)
Emale (Eduard Visnapuu)
Kurja vastu (Karl Eduard Sööt)
Sõjamees (Karl Eduard Sööt) (käsikiri RRs)
1939
Elutuli (Gustav Suits) (käsikiri RRs)
1944
Me sünnimaa (H. Kivi)
Maa kutsub (Mart Raud) (käsikiri RRs)
ENSV hümn
1945
Külvaja (Paul Viiding) (käsikiri TMMis)
1948
Vaba rahvas (Mart Raud) (käsikiri TMMis)
1950
Tervitus matkal (N. Laanepõld) (käsikiri RRs)
Vanem vend (O. Roots) (käsikiri RRs)
Ema eeskujul (A. Taar) (käsikiri RRs)
Armsas lapsepõlve kodus (H. Rohtsalu) (käsikiri RRs)
Meie laulud (O. Roots)
1951
Tõuse laul ja võimsalt kaja (A. Hansschmidt)
Me ei väsi matkateel (Ilmi Kolla) (käsikiri RRs)
Tihane (Mart Raud)
Meile rahu kallis (K. Korsen) (käsikiri RRs)
Tema pole väike (Ralf Parve) (käsikiri TMMis)
1952
Minu vanaema (Muia Veetamm)
Pioneerid lähevad (Manivald Kesamaa)
1953
Seal on meie mänguväli (Ilmi Kolla) (käsikiri RRs)
Kalamees naerab (Juhan Smuul)
1954
Tõuse laul ja võimsalt kaja (Al. Hanschmidt) (käsikiri RRs)
Tulge kaasa (Ilmi Kolla) (käsikiri RRs)
1955
Hõbepurjeses paadis (E. Tammlaan) (käsikiri RRs)
1956
Rongisõit (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Pidupäev koolis (K. Korsen)
1957
Ilutegija, rahvalauluseade (käsikiri RRs)
Unelaul (J. Kärner)
Ketramislaul (rahvaluule)
1959
Lõkke juures (Ilmi Kolla)
1961
Saanid ja Jaanid lastekoorile klaverisaatega (V. Semerkin; tlk. Heljo Mänd) (käsikiri TMMis)
Istuta, poeg, isa iluks (Magajate mälestuseks) (“Kalevipoeg”) (käsikiri RRs)
Meie memmel kitsekene (Erika Esop) (käsikiri TMMis)
1964
Kalevlaste laul (Manivald Kesamaa) (käsikiri RRs)
1965
Kaie sussid (Erika Esop) (käsikiri TMMis)
1966
Lastelaulud Ellen Niidu sõnadele: 1. Pähklist paat. 2. Kurekell. 3. Hea rohi. 4. Silmapesu laul. 5. Raske kott. 6. Kati karu. 7. Ilus vaikne unetund. 8. Jalli sall. 9. Kleit jäi väikseks. 10. Riidepanemise laul. 11. Hapukapsapea. 12. Pillimäng. 13. Abimees. (1965-1966) (käsikiri TMMis)
Lastelaulud Ellen Niidu sõnadele: 1. Pidupäev. 2. Muri mure. 3. Tammetõru. 4. Õunakorjamise õpetus. 5. Ninatark. 6. Kreegipuu. 7. Võilill. 8. Kevadkuul. 9. Kalad. 10. Jussi suss. 11. Lõoke .12. Karupätsu sünnipäev (käsikiri TMMis)
Rongid, rongid (Erika Esop) (käsikiri TMMis)
Kõnelus kuuga (Heljo Mänd) (käsikiri RRs)
Vikerkaar (Heljo Mänd) (käsikiri RRs)
Külalised Jonnilast (Heljo Mänd) (käsikiri RRs)
Meelespea (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Tiritamm (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Mai seelik (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Õhulaev (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Head teed, kel jalad kannavad (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Kirsisöömise õpetus (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Marsilaul (A. Aguraiuja) (käsikiri RRs)
Pidupäev (S. Marðak)
Kangelane (Erika Esop) (käsikiri RRs)
Kimbuke, süit: Lumikelluke. Sinilill. Ülane. Takjas. Kullerkupp. Kõrvenõges. Meelespea. Kellukas (Heljo Mänd) (käsikiri RRs)
1971
Tibukese unenägu (Ernst Enno)
Õhtulaul (Ernst Enno)
Lindude jutt (norra lastelaul)
Juba liigub lingi juurde (Karl Eduard Sööt)
Lõokesed (Anna Haava)
Vihmasadu (Kalju Kangur)
Seeneline (J. Kaidla)
Kes on valge, kes on must (Kersti Merilaas)
Põrsas mudaravil (H. Ant) (käsikiri RRs)
Piginina Piine ja Lagina Liine (Heljo Mänd)
Näärimees teel (A. Käär)
Kiigel (Julius Oro)
Linnukese küsimine (J. Bergmann)
Teeme seda, mida pole vaja teha (O. Vacietes) [Riho Pätsi ainetel] (käsikiri RRs)
Igal lapsel oma pill (Uno Leies)
Karu talvelaul (Ellen Niit)
Tikk-takk (E. Tael)
Öökull (soome lastelaul)
Uhkat-tuhkat (Hando Runnel)
Koma (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Eile olin alles väike (Ellen Niit)
Sügis (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Aasta, süit: Näärikuu. Küünlakuu. Linnukuu. Jürikuu. Lehekuu. Jaanikuu. Heinakuu. Lõikuskuu. Mihklikuu. Viinakuu. Mardikuu. Talvekuu (Ellen Niit) (käsikiri TMMis) 
Pani timmi viiul (Venda Sõelsepp)
Kolm kihulast (Venda Sõelsepp)
Parm pani suule parmupilli (Venda Sõelsepp)
Laulud ei lõpe (Mart Raud) (käsikiri RRs)
Kes? (H. Tali)
Aastaajad (saksa rahvalaul)
Vedurijuhi laul (A. Vedenski) (käsikiri RRs)
Õiekuu (J. Kaidla)
Laul lume lagunemisest (August Sang)
Sõitis muinasjututaat (M. Tank)
Millest küll tehtud on väikesed poisid (inglise rahvaluule)
Silgulaul (Hando Runnel)
Unekott (Kalju Kangur)
Seitse sokku (Kalju Kangur)
Iitsi-kass ja Kiitsi-kass (Ernst Enno)
Hiiretips läks putru keetma (Ernst Enno)
Lestad (Helve Jürisson)
Pottseppmees (Heljo Mänd) (käsikiri RRs)
Kuninganna sõi roosamannat (Ain Kaalep) (käsikiri RRs)
Halvad külalised (Heljo Mänd)
Mu koduke (A. Küss)
Kevade tulek (Jaan Kärner)

Loomisaasta teadmata:
Tuul jutustas (?) (käsikiri RRs)
Aeg leina lohutab (Mart Raud) (käsikiri RRs)

Instrumentaalmuusika
1934
Sümfooniline süit (I ja II osa)
Saatemuusika üldrühmadele poeglaste gümnaasiumide spartakiaadil klaverile
1935
Võimlemismuusika poistele klaverile
1947
Süit ooperist “Pühajärv” sümfooniaorkestrile (sdn. E. Liives)/puhkpilliorkestrile (sdn. R. Ploom) (käsikiri TMMis)
1952
Kaks pala viiulile ja klaverile (1. Meloodia ooperist “Tormide rand”. 2. Hällilaul)
Võimlemismuusika tütarlastele klaverile
1958
Sindlitants klaverile
1959
Härjatants klaverile
1961
Randlaste tants klaverile (käsikiri TMMis)
1962
Randlaste tants rahvapilliorkestrile
1965
Pidulik avamäng puhkpilliorkestrile (rahvakunstiõhtu avapala) (sdn. R. Ploom) (käsikiri TMMis)
1966
Tõistre Tõnul torupill sümfooniaorkestrile (partituuri käsikiri RRs)
1975
Tere-tere klaverile, rahvatantsu saatemuusika (käsikiri TMMis)

xxx

Lehekülje aluseks on  Eesti Muusika Infokeskuse ja teised koduleheküljed.

 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Balti elektrijaam

Balti elektrijaama korstende arv hakkab vähenema

 Balti elektrijaama kuus korstnat on 1960. aastate keskpaigast olnud Narva kui tööstuslinna sümboliks. Lähiajal jääb korstnaid märksa vähemaks.

Mõne aasta pärast pole neist 150 meetri kõrgustest korstnatest ilmselt nelja enam alles.

ASi Narva Elektrijaamad struktuuriüksuses Balti elektrijaamas viiakse ellu projekti kolme esimese tootmisjärgu ekspluatatsiooni andmiseks. Selle lõppedes 2005. aastal lõpetab töö kaheksa sajamegavatist turbiini ja 18 katelt. Koos nendega muutub kasutuks ka neli 150 meetri kõrgust korstnat.

Vananesid koos elektrijaamaga

Elektrijaamas 1963. aastast töötanud ja praegu arenguosakonna spetsialistina ametis oleva Vadim Iserlise mäletamist mööda lõppes esimese 150 meetri kõrguse korstna ehitus 1959. aastal. 1962. aastal oli neid juba neli. 1965. aastaks olid käigus ka viies ja kuues korsten, mis on eelnevast neljast umbes 30 meetrit kõrgemad.

“Nüüd peetakse kolme esimese järgu seadmeid absoluutselt vananenuteks ja tugevasti kulunuteks. Need ei vasta nüüdisaegsetele keskkonnanõuetele,” ütles Iserlis.

Ta lisas, et juba on töös projekt nende seadmete ekspluatatsioonist kõrvaldamiseks. Spetsialisti sõnul demonteeritakse eelkõige ebavajalikuks muutunud objektid ja elemendid, mis võivad teeninduseta jäänuna endast ohtu kujutada. Esmajärjekorras puudutab see roostest rikutud metallkonstruktsioone. Kord jõuab kätte ka aeg korstnad likvideerida.

Projekti teostamise ettevalmistamise juht Johannes Kasemets ütles, et ajapikku muutuvad korstnad ohtlikuks. “Need tuleb demonteerida, sest vastasel korral tuleb edaspidi nende hoolduseks raha kulutada.”

Keerulise konstruktsiooni keeruline likvideerimine

Iga korsten on keeruline konstruktsioon, mis nõuab teenindamist ja mõnikord ka remonti.

“See pole lihtsalt raudbetoonhülss,” selgitas Vadim Iserlis. “Selle sisse on happekindlatest tellistest ehitatud eraldi kaitsekiht. Kihtide vahel on ventileeritav vahemik. Paljud tänapäeva korstnad on rajatud teisiti ja nende sees on isegi liftid, näiteks Iru elektrijaamas.”

Ka demontaaþ ei tõota kerge tulla. “Mõnikord on seadmeid isegi raskem lammutada kui rajada,” on omal ajal Narva korstnate ehituse tunnistajaks olnud Iserlis kindel.

Tema andmetel on korstnate likvideerimiseks kaks võimalust.

Üks on suunatud plahvatuse abil. Seda saab kasutada siis, kui kõrval olev korsten on väga kindlalt ehitatud. Laengud paigutatakse alusesse täpselt välja arvestatud kohtadesse ja pärast plahvatust vajub kogu konstruktsioon ettenähtud kohta.

Balti elektrijaamas pole korstna “paigaldamiseks” kohta. Siin tuleb ilmselt kasutada teist meetodit, mida kasutavad Venemaa spetsialistid. Nad “närivad” spetsiaalsete freeside abil ülevalt alates korstna seina läbi. Tükid visatakse alla või lastakse konstruktsiooni sisemusse ning veetakse minema.

Vadim Iserlise sõnul töötab üks selliseid töid tegev Venemaa firma juba elektrijaama viienda korstna juures, tehes seal selle ekspluatatsiooniaja pikendamiseks remonditöid.

Nii Iserlise kui Kasemetsa sõnul pole elektrijaamas veel paika pandud aega, millal korstnad tuleb maha võtta. Mõlema arvates kerkib demontaaþi küsimus lähiaastatel.

Johannes Kasemets on nõus, et Balti elektrijaama korstnad on juba ammu saanud Narva linnamaastiku lahutamatuks osaks. Nende hooldus on kallis ja seepärast tuleb neli 150 meetri kõrgust korstnat lammutada.

Kasemets ütles välja ka oma isikliku arvamuse, et kui linn peaks äkki väga tahtma korstnad alles jätta, siis võib ta nende hoolduskulud enda kanda võtta.

ILJA SMIRNOV
Kolmapäev, 10.12.2003

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Roos, Reet – riigikogulane

Reet Roos Liiklusõnnetuselt põgenejad vangi
Reet Roos (Res Publica), neljapäev. 11. detsember 2003

 
Mida mõtleb autojuht, kes jätab verise lapse teele lamama ja põgeneb häbiväärselt? Kas vähemalt tagantjärele, kui ta kätte saadakse, tunneb argpüks mingit süümepiina? Asjatu lootus. Näiteks tuntud lauljanna (Silvi Vrait, Keskerakond – toimetuse märkus), kes Astangul õuealal üheksa-aastase Marko alla ajas, praalib hoopis ajalehes: «Ta võiks mulle tänulik olla, et laps elus on!» Sõnad käisid poisi ema kohta, kelle avalikku mustamist alatu autojuht paljuks ei pidanud. Lauljannale ei tulnud hetkekski mõttesse, et sohver, kes ei märka õuealal lastega arvestada, peaks autost kui suurema ohu allikast edaspidi kaarega mööda käima.

Odavam põgenemine

Argus, ülbus ja karistamatuse tunne on need tegurid, mis muudavad õnnetuskohalt põgeneja eriti tülgastavaks. Võin inimlikult mõista juhti, kes õnnetuse põhjustab – keegi ju ei tee seda meelega. Aga pole võimalik leida mitte mingit õigustust sellisele jõhkardile, kes jätab vigastatud inimese abitult lamama.

Liiklusõnnetuste arv suureneb jõudsalt aastast aastasse, kuid veel hoogsamini kasvab liiklusõnnetuse kohalt põgenemiste arv. Tallinna politseiprefektuuris registreeriti 2003. aasta seitsme kuuga 1479 liiklusõnnetust, nendest 567 juhul lahkus süüdlane koos sõidukiga sündmuskohalt.

Lisaks argusele võib põgenemise põhjuseks olla alkoholijoove. Kui purjus juht ajab inimese alla, võib ta saada karistuseks rahatrahvi pluss kuni viieaastase vangistuse. Aga kui ta põgeneb, ennast kaineks magab ja hommikul õige mehena politseisse läheb, ajades seal naeruväärset juttu ðokiseisundist, siis saab teda karistada kuni 18 000 krooni suuruse trahvi või arestiga, kusjuures isegi juhiluba ei pruugita ära võtta!

Vangi saab sellise poolmõrtsuka panna vaid juhul, kui õnnestub tõestada, et ta jättis eluohtlikus seisundis inimese teadvalt abita. Aga advokaadil on lihtne öelda, et esiteks juht ei teadnud kannatanu seisundit, teiseks polnud see eluohtlik. Segadus valitseb ka karistuste määramisel – politsei, kohus ja seadusandjad lähenevad sellele kõik oma arusaamade järgi.

Põgenejad vangi

Seega on roolijoodikul kasulik põgeneda sündmuskohalt kas või kannataja elu hinnaga, sest talle on see odavam. Kahjuks ei saa kohus tunnistada teda isegi mitte ühiskonnaohtlikult nõrganärviliseks. Ja nagu me eespool nägime, ei karista südametunnistus selliseid hoopiski.

Tuleb see nüüd pehmest südamest või naiselikust nõrkusest, aga ma üldiselt ei poolda väga ränki karistusi. Olen Eesti karistusseadustikuga üsna rahul. Aga siinkohal tahan küll seadust otsustavalt karmistada. Olgu juht kui purupurjus tahes, talle peab olema kasulikum jääda õnnetuskohale. Just kasust tuleb siin lähtuda, sest inimesel, kes kaks väikest last alla ajab ja siis näruselt sääred teeb, südametunnistust ju lihtsalt ei ole.

Minu ettepanek: kui juht ajab inimese alla ning põgeneb, siis tabamise korral peab ta igal juhul ja tingimusteta vangi minema. Ta peab teadma, et saab igal juhul karmima karistuse kui kas või umbjoobes paigale jäädes. Ka juhiluba tuleb loomulikult pikaks ajaks hoiule anda.

Igasuguse jutu ðokist peame unustama. Kui inimesel on nii nõrk närvikava, siis ei tohiks ta mingil juhul juhtida autot, suurendatud ohu allikat. Juhtis, põhjustas õnnetuse, põgenes – nüüd kandku ka vastutust.

Jätta kannatanu teele, ette uutele kihutavatele autodele, pole mitte lihtsalt argpükslus, vaid midagi palju halvemat. See on täielik hoolimatus elu suhtes, totaalne ükskõiksus selle suhtes, mis saab abitust kaasinimesest. Sedasorti ülim hoolimatus hävitab pikkamööda meie ühiskonda ning annab jõhkarditele üha rohkem võimu.

Just sellepärast tegi Res Publica naiskogu justiitsministrile ettepaneku: palun kohe ning järsult karmistada karistusi nende argpükste suhtes, kes inimese alla ajavad ja põgenevad.

Must kroonika

7. november Tallinnas Mere puiesteel sõitis tundmatu auto otsa 11aastasele Ardole ja põgenes.

2. oktoober tundmatu autojuht sõitis Tallinnas Nõmme teel Audentese erakooli juures vöötrajal teed ületanud 11aastasel Rosemaryl üle labajala ja põgenes.

19. september veoauto sõitis Tartu lähedal koomasse Jaanuse ja põgenes.

12. august Jõgevamaal sõitis auto otsa 11aastasele Andrusele, kes jäi raskelt vigastatuna teele lamama, auto aga haihtus.

8. märts Tallinnas Laagna teel reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületanud viieaastased Svetlana ja Kevin said löögi kesklinna poolt tulnud sõiduautolt BMW, mis põgenes sündmuskohalt.

10. veebruar 54aastane Eduard suri Tallinna-Tartu maanteel, sest temast sõitis üle neli autot; kolm neist pagesid.

Kaheksa-aastane Tristan räägib: «Tõusin löögist õhku ja kukkusin pikali, jalad hakkasid värisema, komberdasin teelt minema. Autojuht ei tulnud väljagi, andis peaga märku, et mine eest, sa segad mind.» Automarki poiss ei tundnud, kuid tal on meeles, et sõiduk oli kuldne-beeþikas ja sohver noor päikeseprillidega mees.

SL Õhtuleht

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Must, Kadri – tõusev naispoliitik, peasekretär

(11.12.2003)

Kadri Must – tõusev naispoliitik ja Keskerakonna vastne peasekretär

Tuuli Koch

Ruut  Partei esipoliitikud ennustavad Mustale edukat karjääri

Ruut  Magistrikraadiga poliitik on varem juhtinud erakonna noortekogu

Uudise pilt
Keskerakonna jõulise juhi Edgar Savisaare kõrval annavad keskparteile tooni kaunid ettevõtlikud naised. Erakonna peasekretär Kadri Must on üks ilmekaid näiteid.
Foto: Raigo Pajula

2002. aasta alguses ennustas nädalaleht Eesti Ekspress aasta musta ja helget stsenaariumi. Helgem stsenaarium kõlas järgmiselt. Peaministriks saab Edgar Savisaar, kes moodustab valitsuse koosseisus: Kristiina Heinmets, Kadri Must, Maria Savisaar, Vilja Savisaar, Eve Fink, Evelyn Sepp ja Piret Aava.

Kenad haritud naisliikmed on Keskerakonna trump teiste parteide ees. Oskusega seda ära kasutada on oma võimalikku tulevikuteed valitsusse sillutamas ka eile partei peasekretäri kohale asunud Kadri Must.

Magistrant, kirjutanud ajalooraamatu, valitud 2001. ja 2002. aastal erakonna juhatusse, töötanud NATO Parlamentaarse Assamblee juures. 26-aastane. Osalenud Miss Estonia iludusvõistlusel, naiskorporatsiooni korp! Amitcitia liige.

Laia haardega

Teade 12-aastase staažiga endise peasekretäri Küllo Arjakase väljavahetamisest Kadri Musta vastu tuli üllatusena mitmele juhatuse liikmele, kuid lennuka töökäiguga naine ei kõhelnud kaua – pakkumine oli ahvatlev.


Sõbranna ning erakonnakaaslase Maria Savisaare jaoks pole Kadri Musta tõusus midagi üllatavat. “Tunnen teda hästi juba ammusest ajast,” märkis Savisaar. “Kadri Must on kõikidesse oma elu ettevõtmistesse suhtunud alati suure põhjalikkusega. Usun, et niisama edasipüüdlik saab ta olema ka oma uues ametis.”

Kadri Musta isa, ajaloolane Aadu Must, on Keskerakonna liidri Edgar Savisaare hea sõber ja kunagine pinginaaber. Sõbralikes ning lähedastes suhtest on nad perekonnatuttavatena alati olnud.

Küllo Arjakas pole oma mantlipärija kiitmisega kitsi ning toob Musta tugevusena esile selle, et ta on näinud pikka aega ka poliitika köögipoolt. “Tal on selge poliitiline taju ja närv ning need omadused tulevad kindlasti kasuks. Kadri on üsna mitmekülgne ja laia haardega,” kirjeldas Arjakas.

Erakonna aktivist

Arjakas ei karda, et noor inimene kriisihetkedel pea kaotaks. “Pole kahtlust, et ta saab hakkama. Pealegi tuleb erakonna seest nooremat generatsiooni peale tuua.” Erakonna aktivistiks kutsutav Must on olnud Keskerakonna noortekogu juhatuse liige 1999. aastast ning aseesimees aastatel 2000 – 2002.

Eelmisel aastal osales ta esimest korda kohalike omavalitsuste valimistel, Pärnus kandideerinud Must sai tagasihoidlikud 42 toetushäält.

Erakonna juhatuse liige Heimar Lenk kinnitas, et kena välimus pole peasekretäri puhul sugugi vähe tähtis. “Ta mõjub hästi. Hea väljanägemine ja kena suhtleja – väga hea kooslus,” kiitis Lenk.

Rohkem kui erakonnasisesse rebimisse on Must panustanud oma haridusse. Mõneti üllatavalt mõjus Musta
teade, kui ta lahkus linnapea Savisaare nõuniku kohalt. Ka siis olid põhjuseks õpingud, tookord Londonis.

Selle aasta septembrist novembrini töötas Kadri Must Brüsselis NATO Parlamentaarse Assamblee juures. “Lihtsustatult võib väita, et täna USA võitleb, ÜRO toidab ning EL finantseerib,” kirjutas ta Brüsselist.

Must: võtsin koha vastu suuremate kõhklusteta

Keskerakonna uus peasekretär Kadri Must (26) peab ametit suureks väljakutseks ning alustab tööd erakonna osakondade reformimisest.

Millal kuulsite, et teist saab uus Keskerakonna peasekretär?

Esimest korda oli mul Küllo Arjakasega juttu peasekretäri ametist selle aasta mais. Jutuks see jäigi, sest olin just otsustanud pärast magistriõpingute lõpetamist liikuda edasi Brüsselisse, et töötada lühiajaliselt NATO Parlamentaarses Assamblees. Uuesti tuli peasekretäri amet jutuks umbes kuu aega tagasi ning kokkulepe sai sõlmitud möödunud laupäeval.

Ütlesite kohe “jah” või kõhklesite?

Plusside ja miinuste vaagimiseks oli mul piisavalt aega, positiivne vastus tuli ilma suuremate kõhklusteta.

Olete noor, kena, haritud naine. Kas pole kartust, et teid ei suudeta sel ametikohal siiski väga tõsiselt võtta?
Ma pole mitte kõige noorem peasekretär.

Usun, et haritus ja naiseks olemine ei vähenda kindlasti minu tõsiseltvõetavust.

Öeldakse ka seda, et nüüd pani Edgar Savisaar oma sõbra tütre peasekretäriks. Kuidas pareerite?

Minu isa on mulle paljudes asjades suur eeskuju, aga poliitilistes küsimustes on pigem tema minu jälgedes käinud. (Keskerakonna liikmeks sai Kadri Must aastaid enne isa – toim.) Võtsin erakonna peasekretäri ameti vastu, sest usun endal olevat vajalikke kogemusi. Olen olnud erakonna liige kaheksa ja pool aastat, tean meie piirkondi, osakondi ja liikmeid. Mul on kogemus erakonna poliitikast munitsipaaltasemel ning riigi tasemel.

Mida soovite erakonna jaoks ära teha?

Esimese asjana püüan aidata kaasa erakonna osakondade reformi lõpuleviimisele. Kui seni on maakonnad olnud üks piirkond, üks struktuur, siis nüüd minnakse laiali valdade tasemele. Tuuli Koch

Vastuoluline ajalooraamat

2000. aastal lõpetas Must Tartu Ülikoolis ajalooteaduskonna ning esitles sama aasta 20. augustil oma raamatut “Iseseisvuspäeva sünd”. “Uue põlve ajaloolane,” nagu teda pärast raamatu ilmumist ristiti, esitles uut lähenemist Eesti taas- iseseisvumise loole, mälestuste jagajana on üks raamatu allikaid ka Edgar Savisaar.

Politoloog Rein Ruutsoo kommentaar raamatule: “Kadri Must on lõpuks kirjutanud ajaloo nime väärilise uurimuse “kahest saatuslikust päevast”. Loodetavasti asendub belletristika periood Eesti lähiajaloos selle uurimisega.

Isamaaliitlane Lauri Vahtre: “Võib-olla tahab Kadri Must lihtsalt kellegi tuju ära rikkuda. /…/ Ei maksa unustada, et üks suur naaberriik teeb tänaseni kõik, et ajalugu mõistetaks nii, nagu mõistab Kadri Must: Eesti Vabariik kuulutati välja 1991. aastal.” EPL

Allikas

 

xxx

Suure pere laps

(Aivar Juhanson)

Keskerakonnal on juba nädal aega uus peasekretär Kadri Must. Proovitud “Savisaare kaader”, kuid Londoni teaduskraadi ja NATO töökogemusega.

Kadri Mustal (26) on kolm nooremat õde, Kristiina, Liis ja Susan. Viimane on 14aastane pesamuna Tartu linnavolikogu esimehe Aadu Musta ja infoteaduste magister Ülle Musta peres.

Mure õdede tuleviku pärast saigi vanima tütre meenutusel otsustavaks, et ta 1995. aasta kevadel Keskerakonda läks. Mitte mõni muu asjaolu (Aadu Must ja Edgar Savisaar olid seitsmekümnendatel Tartu 7. keskkoolis pinginaabrid). Sest tulemas olid parlamendivalimised ja äsjaloodud Reformierakond rääkis noori õõvastavat juttu tasulisest haridusest. Selgelt vastandus Siim Kallase parteile ainult Keskerakond.

Kui ta poleks Keskerakonna peasekretär, kirjutaks Kadri Must praegu Tartu Ülikooli ajaloo osakonnas teist magistritööd. Hoolimata sellest, et tal on juba käes üks magistrikraad – Londoni University College’ist politoloogias. Töö teema oli seal Eesti ja Leedu erakonnasüsteemide võrdlus. Londonis olles konkureeris ta 250 kandidaadi seas Brüsselisse NATO parlamentaarse assamblee juurde ajutise uurimistöö tegijaks. Oma pisikese sõna kostis parteikaaslase heaks Eesti parlamendi riigikaitsekomisjoni esimees Sven Mikser. Kadri Must osutus üheks viiest väljavalitust.

* * *

“Ta võib näida tagasihoidlik, kuid tegelikult on inimesena väga tore,” ütleb ammune sõbrants, riigiprokuratuuri suhtejuht Kristiina Herodes (Res Publica).

See oli kuus või seitse aastat tagasi, kui Kadri ja Kristiina korjasid viimase kodus Roosna-Allikul õunu. Kristiina vanatädi küpsetas olematu ventilatsiooniga maaköögis pannkooke. Koogilõhn jäi tüdrukute juustele ja riietele tugevalt külge.

Tagasi Tartusse hääletades korjas nad peale paar bemariga rullnokaeelikut. “Kus töötate, tðikid?” tõmbasid nood ninaga õhku. “Olete Roosna-Alliku sööklas kokad?”

Vastus, et tegu on kahe korraliku ajalootudengiga, lõpetas priiküüdi lähemal teeristil. Õhtuks kavandasid tüdrukud välja minna ja proovida Roosna-Alliku sööklas kokaks olemise mõju Tartu poiste peal. (Miskipärast ei saanud sellest asja.)

Keskerakonna uueks peasekretäriks kutsus Kadri Musta esimees Savisaar ise. Valik polnud üllatav, tegemist on tema paari aasta taguse eranõunikuga Tallinna linnavalitsusest. Sellest ajast pärineb Kroonika kurikuulus nupp, mis Kadri Musta oma ülemusega lausa paari pani. Lugu rääkis, kuidas linnapea oma abiga Kaubamajas riideid valib.

“Ta ei ostnud endale tollal üldse Eestist ülikondi!” kostab Must kategooriliselt. “Kui Savisaare abi olla, siis ongi valida, kas käia temaga kaasas või istuda autos!”

Igatahes sai temast pärast seda sündmust alaline nimi ikka ja jälle ilmunud loetelus “Savisaar ja naised”, kuhu lisati veel Kristiina Heinmets ja Evelyn Sepp. Läinud nädalal usutles Musta oma “Happy Hour’is Urmas Ott, kes kaevas üles veel ühe peasekretäri luukere – kunagise edu Tartu missivõistlustel. Mõnevõrra teravam elamus tabas Londoni magistranti tänavu kevadel Portugalis, kui rannas viibinud tüdrukute vaatevälja ilmus kohalik liputaja. Esimene reaktsioon oli haarata fotokas – Pärnu rannas oli see läbiproovitud võte avaldanud peletavat mõju. Kuid portugallane kogus pildiklõpsutamisest ainult indu. Siis aitasid maas vedelnud kivid.

Sõprade ringis särab Kadri Must avala naeratuse ja pika paksu juuksepahmakaga. Aga peasekretärina teadvustab ta ohtu, et võib ainuüksi välimuse tõttu tõmmata magneedina ligi Eesti kõmupressi beiberubriike. Hiljutisel Päevalehe fotol poseeris parteifunktsionär ranges kostüümis, kokkuseotud juustega, plakati all “Tark naine, tule Keskerakonda!”.

* * *

Ta lükkab tagasi väite, nagu oleks tegemist esimese oma partei naispoliitikuga, kellel on lääne kõrgkoolis kraad kaitstud. Vähemalt endine haridusminister Mailis Reps jõudis ette.

Londonis õpitud aastaga luges Kadri Must peaaegu sama palju kui kogu eelneva elu jooksul kokku (“Nüüd teen oma varasemale lugemusele liiga!”). Selle asemel, et uitada Piccadilly Circuse või Soho tuledeahvatluses, istus neiu hiiglaslikus raamatukogus, kus igale teemale on eraldi osakond. Lilia Ðevtsova “Putin’s Russia” on üks näide viimatiloetust. “Harry Potter” ja “Sõrmuste isand” on lugemata, millest järeldub, et fantaasiamaailmad teda ei ahvatle. Nende aset täidavad Robert Ludlumi pöörased ja verised vandenõulood (“Kuid elus on kõik palju lihtsam.”).

Tsentristide juhatuse liige, Riigikogu aseesimees Peeter Kreitzberg juhtus olema Kadri Musta peasekretäriks kinnitamise ajal välismaal. “Ega ta oma seisukohtade väljaütlemisel väga pikalt ei kaalutle,” on Kreitzbergi esmamulje.

Üks peasekretär Kadri Musta seisukoht on: “Keskerakond eelistaks valitsusse minna pigem sügisel kui kevadel 2004.”

 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: GPS – globaalse kohamääratluse süsteem

(11.12.2003)

Eestlaste GPS-lahendus seljatas suurfirmad
Askur Alas

Eesti väikeettevõttes Estpit Projekt välja töötatud tarkvara, pihuarvutit ja GPS-kaarti ühendav mobiilne GPS-lahendus võitis maailmatasemel rahvusvaheliste firmade toodanguga võisteldes põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) avatud riigihanke.

Mida saab Estpiti GPS-süsteemiga teha:
• kasutada digitaalkaarti, muuta ja täpsustada
• kaardistada oma talumaad või krunti
• arvutada maa pindala, teha ruumiandmete analüüsi
• arvutada objekti ümbermõõtu ja mõõtmisel läbitud tee pikkust
• ühendada muu tarkvara ja arvutiga

Sealjuures edestas Estpiti lahendus ka maailma GPS-tehnoloogia üht lipulaeva, Magellani uusimat turule jõudnud mobiilset GPS-i. Estpiti partneri Allan Lahi sõnul hakkavad maailma juhtivad mobiilse GPS-i tootjad alles praegu jõudma sinna, kus Estpit oli juba aasta tagasi.

Estpiti lahenduse abil tehtud hektarise maatüki pindala testmõõtmise täpsus oli konkurendi omast üle 3 korra parem ning hind tunduvalt soodsam. Lahenduses kasutatakse peale pihuarvuti ja GPS-kaardi Eestis arendatud ruumiandmete kogumise ning töötlemise tarkvara.

Mobiilsete tarkvaralahenduste arendamisega tegeleva firma juhi Toomas Sulakatko sõnul on Estpiti lahenduse eeliseks turul pakutavate “kõik ühes karbis” toodete ees suurem jõudlus ja paindlikkus ning andmete vahetamise võimalus üle GPRS-võrgu.

“See teeb kasutatavate ruumiandmete arhiveerimise kiireks ning mugavaks, võimaldab mobiilsete töökohtade omavahelist kommunikatsiooni ning lubab jälgida liikuvaid objekte,” ütles Sulakatko. Lahendusse on inte-greeritud Eesti digitaalkaardi kasutamine ühes võimalusega lisada ning luua lokaalseid kaarte.

Kogu aktiivseks mõõtmiseks vajaliku seadmekomplekti kaal on alla 400 grammi ning riistvara on võimeline töötama koos päikesepatareidel põhinevate mobiilsete lisaenergiaallikatega.

Seadmele võib osta veekindla koti, autolaadija ja sünkrokaabli, sünkroniseerida saab ka sisseehitatud bluetooth-liidese kaudu ilma kaablita.

Allikas

xxx

 

(08.03.2004)

Ameerika GPS saab Euroopas konkurendi
Heiki Suurkask

Ruut Esimesed Galileo satelliidid stardivad Baikonurilt 2005. aastal

Ruut Sõjaväeline GPS varustas varem tsiviilkasutajaid moonutatud infoga

Euroopa Liidu rajatav navigatsioonisatelliitide süsteem Galileo sünnib hoolimata ameeriklaste varasemast vastuseisust, kokkulepe esimeste satelliitide lähetamiseks on sõlmitud juba Venemaa kosmosetööstusega.

Galileo hakkab koosnema 30 satelliidist, mis maa orbiidil tiireldes suudaksid tagada kommunikatsiooni- ja kohamääratlemise võimaluse kuni põhja-pooluseni. Erinevalt militaarkaalutlustel loodud ameeriklaste
GPS-i ja Venemaa Glonassi süsteemist on Galileo puhtalt tsiviilotstarbeline, pakkudes täna-päevasemat ja täpsemat koha-määratlust kui seni kõige laialdasemalt kasutatav GPS.

Euroopa Liit loodab sellest ennekõike abi päästeteenistustele, arvestades, et uus süsteem aitab päästa igal aastal paar tuhat inimelu ja loob paarsada tuhat uut töökohta.

GPS-i moonutatud info

Globaalse kohamääratluse süsteemi (GPS) loomist alustas USA kaitseministeerium 1960. aastatel. Nüüd 24 satelliidist koosnev süsteem oli algul mõeldud vastase raketistardiseadeldiste avastamiseks ja hävitamiseks. 1980. aastatel avati kohamääratluse süsteem ka tsiviilkasutajaile, kuid moonutatuna, eksimusega kuni 100 meetrit. 2000. aastal lõpetati info moonutamine. Sõjaväeline GPS-süsteem ei valetanud rohkem kui 20–30 meetrit. Nüüd loodav Galileo süsteem võimaldaks aga määratleda Maal asuva objekti asukohta täpsusega 45 sentimeetrit kuni üks meeter.

Galileod hakkaks haldama Euroopa Komisjon koos Euroopa Kosmoseagentuuriga ning Euroopa suuremate elektrotehnikafirmade loodav ühiskontsern. Rajatakse ka kaks juhtimiskeskust, et satelliite kontrolli all hoida. Hiina on lubanud toetada Euroopa projekti 230 miljoni euroga, India peab aga läbirääkimisi enda osaluse saavutamiseks projektis, lubades vastutasuks investeerida 300 miljonit dollarit. Iisrael pakub investeeringutena 82 miljonit dollarit, Venemaa pakub aga oma kanderakette.

Esimesed kaks satelliiti lastakse Vene kanderaketiga Sojuz üles Baikonuri kosmodroomilt 2005. aastal. Samal ajal süveneb ka koostöö Sojuzi ja Ariane 5 raketitööstuste vahel, sest Prantsuse Guajaanas luuakse ka Sojuzi stardiplatvorm. Tööle peaks Galileo süsteem hakkama 2008. aastal.

Maksumus kolm miljardit

Eelmisel aastal teatas süsteemiga ühinemisest ka Hiina, kuigi tõsist tehnoloogilist koostööd pole Euroopa Liidu ja Hiina vahel veel märgata. Uue süsteemi loomisel on omad huvid mängus ka Soome elektroonikatööstusel.
Galileo süsteemi ähvardas nurjata nii rahapuudus kui ka USA vastuseis, praeguseks on mõlemad probleemid lahendatud. Galileo maksumuseks on arvestatud kolm miljardit eurot, Euroopa Komisjoni president Romano Prodi suutis aga kaasata liikmesriigid projekti rahastamisse, kuulutades, et USA investeerib oma kosmosetööstusesse niigi rohkem kui Euroopa.

USA protest tõrjuti

Detsembris 2001 nõudis USA, et EL loobuks oma navigatsioonisatelliitide süsteemist, kuna sellega halveneks USA võime kriisiolukordades oma vägesid infoga varustada. “Meile monopolid ei meeldi,” vastas Euroopa Komisjon.

USA kartis, et uus süsteem võib hakata segama nende 2012. aastaks kavandatud sõjalist M-koodi signaali. Kuna konkurendi sündi polnud või-malik takistada, eelistas USA leppida ning soovitas üksnes teha uus süsteem ühitatavaks GPS-süsteemiga. 25. veebruaril sõlmiti kokkulepe Euroopa delegatsiooniga, et GPS-süs-teem hakkab tulevikus kasutama BOC 1,1 signaali, samal ajal kui Galileo kasutab sama signaali täielikult ühilduval optimeeritud kujul.

Euroopa oli soovinud kasutada BOC 1,5 süsteemi, kuid ajalehe Financial Times hinnangul kartsid Ühendriigid, et parem signaal annab eurooplastele GPS-i ees liiga suure eelise, Brüssel otsustas aga kõnelustel järele anda.

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Viru karu

Viru metsades tatsab kangelaskaruema


Jõulukuus karu metsas enam ei kohta. Talveunne jäävad nad enamasti talvekuu keskel. Foto: Tairo Lutter

Pandiveres liikus sellel suvel ringi emakaru koos viie pojaga, mida peetakse üpris haruldaseks sündmuseks: niisugune nähtus on märkimisväärne isegi kogu kontinendil.

Jahiühistu Pistrik jahimehed nägid tänavu Pandiveres emakaru koos viie pojaga. Metsa- ja jahimees Alo Ling ütles, et niisugust vahvat emakaru nägid vähemalt neli-viis meest, kuid temal endal kõiki viit poega korraga näha ei õnnestunud.

Sündmusest tehti ka videofilm, mille kvaliteet pole küll kahjuks kõige parem, kuid sündmus fikseeriti karu-uurijatele ja teistelegi huvilistele. “Tuleval kevadel ja suvel, kui pojad on veelgi suuremad, on ka pilt kindlasti põnevam,” märkis metsamees.

Kaks suurt pesakonda

Alo Lingi sõnul olid pojad ühesuurused ja ema näol on tegu toeka, kauni kollase varjundiga helehalli kasukaga isendiga. Sama emakaru jäi silma juba varem ja sai tuntuks tugeva, arvuka pesakonnaga, kui üle-eelmisel suvel käis ringi nelja pojaga. Lisaks emale peab talle metsas partneriks olema terve, tugev ja hakkaja isakaru. “Seda, üle-eelmise suve pesakonda jälgisin ma sügisel oma kümnel kuuvalgel ööl,” lausus Ling.

Karu-uurijad ütlevad, et pruunkarul sünnib üks kuni viis poega. Viimane arv on üpris haruldane. Tavaliselt sünnitab ja liigub emakaru ringi kahe-kolme pojaga.

Jahimehe ütlusel elab sealkandis vähemalt kaks suurt kuni 300-kilogrammist isakaru, mida võib hinnata esikäpa päka laiuse järgi. Karudel on liikumisel raskus tugevasti esikäppadel.

See näitab, et metsaottide populatsioon on Pandivere-mail heal järjel ja kasv tõusvas joones. Alo Lingi hinnangul elab nende jahimaadel vähemalt paarkümmend mesikäppa.

Meil kestab karude talveuinak tavaliselt novembri keskpaigast märtsi-aprillini. Tänavu nägi jahimees pojaga karu liikumas veel kümme päeva tagasi.

Karude talveuni on ime

Suurkiskjate uurija ja kaitsja Peep Männili hinnangul on karupopulatsioon Eestis hetkel võrdlemisi heal järjel. Siin on karud valdavalt taimetoidulised, uluksõralised satuvad nende menüüsse eelkõige raibetena. Suvel on meie metsaottide toidus olulisel kohal sipelgad.

Emasloomad poegivad 2-3-aastaste vahedega, alustades 5-8-aastaselt. Karude innaaeg on kesksuvel. Pojad sünnivad üpris väikestena südatalvel.

Talveks langevad karud letargiasse, nende kehatemperatuur langeb viie-kuue kraadi võrra, tavaliselt 33 kraadini. Elutegevuse säilitamiseks peavad nad suvel ja sügisel varuma küllaldaselt rasva. Poegade toitmine piimaga kevadeni niisuguses seisundis on üks looduse imesid.

Une ajal on karud kahjuks võrdlemisi häirimistundlikud. Neid äratavad metsatööd ja ajujahid. “Talikorter” on sageli lihtne ase tihedas kuusepadrikus või tuulemurrus, mõnikord ka tõeline koobas.

Euroopa Liidu loodusdirektiivi järgi on karud täieliku kaitse all ja alates tulevast sügisest muutub karude küttimine meilgi. Mingeid laskelimiite enam ei tule.

Silmas aga peetakse asjaolu, et viimastel aastatel on karude aktsioonid mesilate vastu sagenenud. Kui, siis Eestis tuleb tegu vaid rangelt valiklaskmisega. Karud võivad elada 30-40-aastaseks.

KARUD:

Karud poegivad 2-3-aastaste vahedega, alustades 5-8-aastaselt. Pojad sünnivad väikeste ja abitutena südatalvel. Lääne-Virumaa on karude arvukuselt Eestis Ida-Virumaa (kuni 160) järel teisel kohal. Meil arvatakse elavat 100 kuni 114 karu.

–>Valdo Einmann
valdo@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Ebadi, Shirin – Nobeli rahupreemia saanu

(15:19 10.12.2003)

Iraani aktivist sai kätte oma Nobeli rahupreemia

Uudise pilt
Foto: Reuters

OSLO, 10. detsember (AP-EPLO) – Iraani aktivist Shirin Ebadi sai kolmapäeval kätte tänavuse Nobeli rahupreemia, olles esimene mosleminaine, kellele see preemia antakse.

Ebadi tuli tseremooniale ilma pearätita, mida Iraanis naised kandma peavad, paljud pidasid seda tema vabadusvõitluse vaikseks väljendamiseks.

„Loodame, et see auhind inspireerib muutustele teie armastatud kodumaal Iraanis ning ka teistes paikades maailmas, kus inimesed tahavad kuulda teie häält,” ütles viieliikmelise Norra Nobeli komitee esimees Ole Danbolt Mjos.

Rahupreemia määratakse ja antakse üle Oslos, meditsiini-, füüsika-, keemia-, kirjandus- ja majanduspreemiad antakse üle kolmapäeval Rootsis.

Tseremoonial sai Ebadi kuldse medali, diplomi ja 10 miljoni Rootsi krooni suuruse preemia. Tseremooniale oli kogunenud sadu inimesi, teiste seas Norra kuningliku perekonna liikmed, Ebadi perekond ning USA filmiakadeemia auhinna Oscari võitnud näitlejad Michael Douglas ja Catherine Zeta-Jones.

Ebadit oli esimene naissoost kohtunik Iraanis enne sealset islamirevolutsiooni, mille käigus talt nõuti tagasiastumist, tema töö eest naiste ja laste õiguste kaitsmisel.

Preemia määramisel põhjendas Nobeli komitee, et Ebadi on juristina, kohtunikuna, lektorina, kirjanikuna ja aktivistina selgelt ja julgelt sõna võtnud Iraani eest ning kaugel selle piiridest. „Ta on olnud professionaalne ja julge inimene, ning pole kunagi hoolinud ohust tema enda julgeolekule.”

Komitee teatel on ta võidelnud inimõiguste eest ja ükski ühiskond ei saa olla tsiviliseeritud, kui naiste ja laste õigusi ei austata. „Vägivalla ajastul on ta pidevalt toetanud vägivallatust. Talle on oluline, et kõrge poliitiline jõud ühiskonnas peab olema ehitatud demokraatlikele valimistele. Ta toetab valgustamist ja dialoogi parima vahendina suhtumuse muutmiseks ja konflikti lahendamiseks.”

„Ebadi on teadlik moslem. Ta ei näe konflikti islami ja põhiliste inimõiguste vahel. Talle on oluline, et erinevate kultuuride ja religioonide vahel maailmas oleks dialoog. Nobeli komiteel on au anda rahupreemia naisele, kes on osa islamimaailmast ning kelle üle saab see maailm olla uhke.”

Praegu 56aastane Ebadi sündis 1947. aastal, tal on juristiharidus Teherani ülikoolist. 1975-79 teenis ta Teherani linnakohtu esimehena ning oli esimene naissoost kohtunik Iraanis. Pärast islamirevolutsiooni 1979. aastal oli ta sunnitud tagasi astuma. Praegu töötab ta juristina ning õpetab Teherani ülikoolis.

Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid ja artikleid inimõigustest. Tema raamatute seas, mida on ka teistesse keeltesse tõlgitud on näiteks „Lapse õigused. Laste õiguste juriidiliste aspektide uuring Iraanis”, mis ilmus Teheranis 1994. aastal, ning „Inimõiguste ajalugu ja dokumendid Iraanis”, avaldatud 2000. aastal New Yorgis.

Ebadi sai preemia rekordilise 165 kandidaadi seas ning napsas selle endale Tema Pühaduselt Rooma paavsti Johannes Paulus II ning Tðehhi ekspresidendi Vaclav Haveli eest.

Eelmisel aastal võitis Nobeli rahupreemia USA endine president Jimmy Carter, keda tunnustati kui ülemaailmselt rahu eest võitlejat.

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Lokk, Arne – eridemineerija

Vene tippkirurg püüab Arne Loki nägemist taastada

Allar Viivik, SLÕL, kolmapäev. 10. detsember 2003

Lokk Aarne.jpg:  Arhiiv
OPTIMIST: «Kaheksa aastat on olnud pimedust. Ehk on nüüd lootust?» ütleb plahvatuses nägemise kaotanud eridemineerija Arne Lokk. Tänane operatsioon selgitab, kas saab nägemise taastada.

Pommiplahvatuses üliraskelt vigastada saanud ja nägemise kaotanud eridemineerijale Arne Lokile tehakse täna Venemaal silmaoperatsioon, mis selgitab, kas ta saab veel kas või osaliselt nägijaks.
 

«Kolmapäeval on eeloperatsioon, millega kontrollitakse, kas Arne Lokil on lootust,» ütleb päästeameti personaliosakonna juhataja Katrin Peets. «Enne ärasõitu ütles ta mulle: «Kaheksa aastat on olnud pimedust. Ehk on nüüd lootust?»»

Professor Ernst Muldaševi tehtav lõikus Ufas Ülevenemaalises Silma- ja Plastilise Kirurgia Kliinikus peab näitama, kas Lokil on veel lootust saada kas või osaliselt nägijaks.

Lokk sõitis koos abikaasa Nataljaga Venemaale esmaspäeva hommikul. Koju peaksid nad naasma jõuluks. Sõidu ja lõikuse hinda ei taha päästeamet öelda. Esmaspäeval tunnistas Lokk ajalehes Estonia, et ainuüksi operatsioon maksab 2500 dollarit ehk 32 100 krooni. Samas ütles Lokk, et selleks kogusid raha tema tuttavad ja sõbrad. «Väga palju aitasid ka päästeamet ja selle peadirektor Mati Raidma,» lisas Lokk.

«Pisut aitasime küll, kuid numbreid ei saa ma praegu ütelda,» lausub Peets. «Lennukipiletid tagasi Tallinna on 23. detsembriks kinni pandud. Siis selgub kõik täpsemalt.»

Eridemineerija Arne Lokk sai raskelt vigastada 1995. aasta detsembris, kui ta Tallinnas Tõnismäel veekahuriga purustas auto alla pandud pommi. Paraku viimane plahvatas, vigastades rängalt Loki käsi ja nägu.

 

xxx

 

(07:41 24.12.2003)

Endine demineerija Arne Lokk võib taas nägijaks saada

ALokk.jpg: Arne Lokk abikaasaga
Arne Lokk abikaasaga.

TALLINN, 24. detsember (EPLO) – Pommiplahvatuses pimedaks jäänud eridemineerija Arne Lokk võib taas nägijaks saada, selgus pärast Venemaal tehtud silmalõikust, kirjutab SL Õhtuleht.

Lokil on seljataga kaks nädalat väldanud silmauuring, mida juhtis imearstiks nimetatud professor Ernst Muldaðev. Uuringu ajal tehtud lõikuse tulemusel selgus see, mida Lokk on kõik need kaheksa aastat uskunud ja lootnud.

«Professor leidis vea ehk selle, mida leida tahtiski. Vasakut silma ta ei puutunud – sellega ei anna enam midagi teha. Aga ta uuris, mis seisukorras on parem silm. Sel on närv vigastatud, kuid alles. Ning seega on lootust nägemise taastamiseks,» sõnas Lokk.

Loki sõnul lahutab teda silmanägemise taastamisest siiski veel terve aasta, siis tehakse talle Ufas keerukas lõikus. «Pärast seda operatsiooni selgub juba täpselt, kas saan nägijaks või ei. Aga kõige tähtsam on siiski see, et mul on vähemalt lootust. Ma olen seda alati uskunud! Miks ma muidu üldse siin olen?»

«Ta võib tõesti nägema hakata,» kinnitas ka professor Muldaðevi keskuse arst. «Operatsioon oli edukas. See näitas, et silmanägemise taastamiseks on kõik võimalused olemas.»

«100protsendilist garantiid muidugi keegi praegu anda ei saa, kuid võimalused on üsna head,» ütles arst.

 

xxx

Vigastatud eridemineerijal nägijaks saamise lootus

Sigrid Laev
05.01.2005

Uudise pilt
Arne Lokk.

Plahvatuses rängalt vigastada saanud eridemineerija valmistub Venemaale reisima.

Seal loodab Arne Lokk 1995. aastal toimunud õnnetuses kaotatud silmanägemise operatsiooniga taastada.

Korra on ta juba Venemaal Ufaas imearstiks nimetatud professor Ernst Muldaševi silma- ja ilukirurgiakliinikus uuringutel käinud.

Loki sõnul avastasid arstid, et ühe silma närv on alles ning see annab nägemise taastamiseks lootust ning operatsiooni võiks teha veel sellel aastal. “Arstid soovitasid Ufaas enne operatsiooni ligi kahenädalase silmanärvi stimuleerimisravi teha ja tegelikult nad ootavadki mind nüüd sellele ravile,” ütles Lokk.

Protseduuri aeg pole veel täpselt kokku lepitud ning Lokk peab leidma enne raha, et naisega Ufaasse sõita ja seal elada. “Loodan, et juba selle aasta jooksul tehakse lõikus ja ehk on mingeid tulemusi, jumal teab,” ütles Lokk.

Päästeamet on Lokil juba ühe korra aidanud Ufaasse sõita. Samuti on Lokk endistele kolleegidele tänulik, et sai päästeameti abiga mullu üle üheksa aasta pärast vigastada saamist esimest korda sanatooriumisse. “Kuna ta kuulub meie ridadesse, siis on meie kohustus teha kõik mis võimalik,” ütles päästeameti peadirektor Mati Raidma.

Sanatooriumis käik oli Raidma sõnul oluline ka sellepärast, et Loki üldine tervislik seisund ja hea vaimne tervis annavad eelduse teistelegi protseduuridele.

Raidma sõnul plaanib päästeamet ka nüüd Loki Ufaasse minekut toetada, kuid nii seni eraldatud summadest kui ka tulevastest ei soovi ta rääkida, pidades seda pigem moraalseks kohustuseks, mille üle arvet ei peeta. “Arne on elujõus mees ja loodame, et see aeg jõuab kätte, kus ta saab meditsiini abiga nägijaks,” lisas Raidma.

Lokk sai raskelt vigastada 1995. aasta detsembris, kui Tallinnas Tõnismäel plahvatas auto alla pandud pomm.

Allikas

 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Mihkelson, Marko – riigikogulane

Eesti rahvuslike huvide vastane pakt

16. august 2006

Marko Mihkelson, riigikogu väliskomisjoni aseesimees (Isamaa ja Res Publica Liit.

Teisalt ei kujuta Keskerakond ja Rahvaliit endast Euroopa poliitilises perekonnas veenvat jõudu. Kui Keskerakond sätib ennast arusaamatult koos Reformierakonnaga liberaalide sekka, siis Rahvaliidu võimalikud partnerid Euroopas on marginaalsed.

Seevastu on Keskerakonnal ette näidata koostööleping idanaabri ainuparteiga Ühtne Venemaa. Võiks vaid retooriliselt küsida: millist tegelikku eesmärki kannab lepingupartnerite soov osta tagasi Eesti Raudtee osalus? Vene juhtiva ärigrupeeringu hiljutine jõudemonstratsioon Tallinnas näitas, kust tuuled puhuvad.

Mõistagi pole sugugi kindel, et Savisaare ja Reiljani pakt kunagi teostub. Vähemalt osas, mis puudutab välis- ja julgeolekupoliitika kursi muutmist. Ometi on alates esmaspäevast selge, missugune on Keskerakonna ja Rahvaliidu positsioon. See peaks olema piisav argument neile valijatele ja otsustajatele, kelle kätes on Eesti tuleviku otsustamine.

Kui meie soov on viia meid tagasi Venemaa majanduspoliitilise mõju alla, siis selleks sobib Savisaare-Reiljani kokkulepe hästi. Kui aga Eesti julgeolek ning ühiskonna jätkusuutlikkus pole meile ükskõik, siis oleks selle dokumendi loojaid raske usaldada. Loodetavasti suudab juba täie hooga käiva valimiskampaania tulemus hajutada kahtlused, mida on kostnud Euroopa suurematest pealinnadest: kas Eesti ikka tahab olla Euroopa Liidu ja NATO täisväärtuslik liige?

xxx

Mihkelson: Rogozinit vaevab Jalta vaim

23. jaanuar 2004 5:46

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni hinnangul on Eesti ühinemine Euroopa Liiduga ja NATO-ga julgeolekupoliitiliselt ääretult tähtis olukorras, kus nii mõnegi Venemaa poliitiku peas püsib niinimetatud Jalta vaim.

“Nähtavasti saab eesti rahvas alles mõne aja pärast täie selgusega aru, kui õiged sammud me kevadel teeme,” ütles Mihkelson neljapäeval BNS-ile. “Julgeolekupoliitiliselt on need väga olulised, eriti kui “Jalta vaim” pole mõne Venemaa poliitiku peas kadunud.”

Venemaa riigiduuma aseesimees Dmitri Rogozin ütles neljapäeval intervjuus agentuurile Interfax, et Venemaa ja USA võiksid kahe suurriigina kokku leppida mõjusfääride jagamise üle maailmas. Rogozin avaldas arvamust, et võimalus arutada Ameerika Ühendriikidega mõjusfääride jagamist järeldub esmajoones USA uuest kontseptsioonist, mille hiljuti sõnastas president George W. Bush.

“Ameeriklastelt on tulnud signaale, mis tunnistavad, et ka Venemaal on teatud mõttes õigus reageerida adekvaatselt sellistele ohtudele oma lähiümbruses,” kinnitas Rogozin USA välisministri Colin Powelli Moskva-visiidi eel antud usutluses.

Mihkelson lisas, et praegune asespiiker Rogozin pole ilmselt veel väljunud oma varasemast riigiduuma väliskomisjoni esimehe ametist. “Tema avalduses pole midagi uut, see näitab vaid “Jalta vaimu” püsimist Venemaa teatud tüüpi poliitikute peas,” viitas Mihkelson valimisliidu Kodumaa (Rodina) kaasesimehe varasematele jäikadele seisukohavõttudele ning Nõukogude Liidu, USA ja Suurbritannia juhtide 1945. aasta kohtumisele, kui jagati mõjusfäärid sõjajärgses Euroopas. “Tähtis on see, et ameeriklased libedale jääle ei lähe.

xxx

Venemaa isemeelne tee

10.12.2003

Marko Mihkelson, Riigikogu väliskomisjoni esimees (Res Publica)

Marko Mihkelson nendib, et Venemaa käib oma rada ja selle riigi sajanditepikkusele arenguloogikale pole alternatiivi.

Kõigile peaks nüüd selge olema, et Venemaa käib oma rada. Venemaa sajanditepikkusele arenguloogikale pole alternatiivi. Just see on alus, millelt tuleks kujundada oma suhtumist tänasesse Venemaasse. Oleks väär arvata, et Venemaal on midagi viimastel aastatel oluliselt muutunud.

Tegelikult peaksime tõdema hoopis vastupidist. Venemaal ei ole viimase kümnendiga midagi põhimõtteliselt juhtunud. Praktiliselt muutusteta Läänes ringi uitav kujutelm, et 1991. aastal leidis Venemaal aset demokraatlik revolutsioon, ei kannata lõpuni kriitikat. Pigem võiks nüüd neid sündmusi tagantjärele iseloomustada kui ühe tugeva liidri asendumist teisega sellele ajahetkele sobivate loosungite najal.

Juba paar aastat hiljem, 1993. aasta sügisel, taastas Venemaa oma sisemise arenguloogika. Detsembris 1993, pärast parlamendi vägivaldset laialisaatmist, napi häälteenamusega heaks kiidetud riigi põhiseadus pani aluse tugeva presidendivõimu tekkele.

Samal ajal esile kerkinud Vladimir Þirinovski kuulutatud äärmusrahvuslus sundis Kremlit loobuma ebapopulaarseks ja õõnsaks muutunud demokraatlikest loosungitest. Iha tugeva käe ja tugeva liidri järele võttis taas kiirelt võimust.

Nüüd, kümme aastat hiljem, leiab vaid kümnendik venemaalastest, et demokraatial ja üldistel vabadustel on ruumi Venemaa igapäevaelus. Seda ei tahetagi, sest uus tugev liider on andnud Venemaale uue lootuse. Pole tähtis, et selle nimel on elanikkond sisuliselt tasalülitatud. Äsjased valimistulemused ei üllata. Need olid esimesed duumavalimised väga tugeva ja populaarse presidendi taustal.

Kodanikuühiskonna olematuses töötab efektiivselt vana süsteem – enesekehtestamine käib ikka läbi ühe tugeva juhi. Seetõttu pole ka imekspandav, et valimised pöördusid lõpuks just nii ja mitte teisiti. Võitsid jõud, kes rõhusid Venemaa ürgsele allhoovusele – allaheitliku rahva ootusele Venemaa jõulisest enesekehtestamisest ning sisemisest stabiilsusest.

Nii Venemaa Ühtsuse, Kommunistliku Partei, Þirinovski liberaaldemokraatide kui eimillestki tekkinud Kodumaa ainus sõnum rahvale oli – meie kehtestame tugeva võimu ja taastame Venemaa hiilguse. Parempoolsete jõudude häving oli peaaegu paratamatu. Suutmatuses kokku leppida ning Venemaa arenguloogikat eirates jäädi alla usalduskünnise. Ei Jabloko ega Paremjõudude Liit mõjunud veenvalt, sest püüdsid samuti flirtida presidendi populaarsusega, taandudes tihti oma peamistest programmilistest eesmärkidest.

Mis saab edasi

Riigiduuma valimised tugevdasid oluliselt president Vladimir Putini võimutäiust. Tema esimese ametiaja lõpuks on Venemaast kujunemas ülitsentraliseeritud, piiramatu presidendivõimuga riik. Viimati oli selline olukord kakskümmend aastat tagasi. Olgugi, et siis kandis Kremli peremees peasekretäri tiitlit, ei erine tänase võimu ülesehitus oma põhimõttelt toonasest. Seega lasub nüüdsest kogu vastutus Kremlil. Kiusatus seda võimutäiust kasutada on suur.

Jutud põhiseaduse ja olemasoleva poliitilise konfiguratsiooni muutmisest liiguvad juba ammu. Loodetavasti saab silmapiir selgemaks pärast 14. märtsi 2004, kui president Putin asub täitma oma teist ametiaega. Riigiduumasse pääsenud erakondadel ei saa olema lihtne. Seni kuni Kremli müürid püsivad püsti, on raske loota parlamendi iseseisvale käitumisele.

Jah, Þirinovski hoolitseb, et parlamendis igav ei hakkaks, teised jälle püüavad näidata oma olematut tähtsust, kuid lõpuks täidab duuma ikka kõik etteantud käsud ja korraldused. Nendel aga, kes seekord jäid ukse taha, eeskätt Jablokol ja Paremjõudude Liidul, seisab ees tõeline ellujäämisvõitlus.

Lähtuvalt Kremli tänasest poliitikast võib arvata, et nii üks kui teine jõud ei ela uute valimisteni. Tõenäoliselt saavad nende erakondade liidrid pakkumisi soojadele kohtadele, kust tagasipöördumine aktiivsesse poliitikasse on juba väga keeruline. Ometi lasub just parempoolsetel jõududel võib-olla ehk suurim vastutus Venemaa tuleviku eest.

Kui loobuda alternatiivide pakkumisest, võib üheparteiliseks muutuv Venemaa peagi taas siseneda väga tõsisesse süsteemikriisi. Olulised on alusküsimused Tõsi, stabiilsus võib väldata aastaid (nagu kinnitab näiteks nn Breþnevi ajastu). Samas veenab varasem kogemus, et ükskõik kui suur on tsentraliseerituse tase, varem või hiljem kukub see süsteem kokku. Liiati kui arvestada, et tänases globaalses maailmas ei toimi sõnavabaduse piiramine kuigi efektiivselt.

Sarnaselt paremjõududega on oluline roll täita ka lääneriikidel. Siin on tähtis loobuda illusioonist, et Venemaa on võimeline ennast demokratiseerima lühikese ajaga. Tähtis on reaalselt ja adekvaatselt tajuda Venemaa arengut, rõhudes just kõige olulisematele tahkudele. Kui tahame tõepoolest Venemaad aidata, peame järjekindlalt ja sirgeseljaliselt rõhuma alusküsimustele.

Sõnavabadus ning reaalne turumajandus koos maa eraomandusega on nendeks võtmesõnadeks, millest võib alata Venemaa järkjärguline eemaldumine senisest pendelarengust. Reformide edasilükkamine ei ole lahendus. Veel vähem on selleks tagasipöördumine vana ja proovitu juurde.

Venemaa liidrid peavad ükskord mõistma, et ajalugu on suur õpetaja ning vastuvoolu ujumine on väsitav. Kui meie Läänes aga eelistame illusioone reaalsusele, võime ühel halval päeval ühtäkki avastada, et meil tuleb tegemist teha kurja ja vaenuliku Venemaaga.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Pilv, Aivar – vandeadvokaat

Esiadvokaat Pilv: me ei mätsi kolleegide patte kinni 
21.04.2004 00:01Peeter Ernits, erikorrespondent

Aivar Pilv vandeadvokaat, juhtiv partner

Eestis on suhteliselt palju suunatud kriminaalasju, nn tellimusasju, leiab Eesti Advokatuuri uus juht, vandeadvokaat Aivar Pilv. Ta loodab nende vähenemist ning on veendunud, et advokaadid ei mätsi oma kolleegide patte kinni.

Asusite advokatuuri juhtima ajal, kui selle maine just kiita pole.

Samal teemal:
Küsimus peaprokurörile: Kas Eestis on palju nn tellimusasju? 

Kahjuks peab tunnistama, advokatuuri maine ei ole avalikkuses olnud kõige kõrgem. Lisaks teatud kolleegide juhtumitele on ka ajakirjandus sellele omalt poolt aktiivselt kaasa aidanud.

Teatud üksikjuhtumite emotsionaalse ja tihti ka õiguslikult asjatundmatu käsitlemisega on kujundatud arvamus, et kogu advokatuur koosnebki ainult ebaeetilistest ja suurele rahale mõtlevatest isikutest, kes eesmärgi nimel ei vali vahendeid.

Samas ei ole vaevutud ära kuulama advokatuuri seisukohti. Ajakirjanduse monitooring 2003. aastal kinnitab, et 80% advokatuuriga seotud valdavalt negatiivset laadi artiklitest oli seotud ühe advokaadi või tema juhtumite kirjeldamisega. Seda ei saa pidada õiglaseks.

Kas jutt on kolleeg Viktor Kaasikust?

Ajakirjanduse monitooring viitab paraku sellele selgelt. Kuid kahjuks on olnud ka juhtumeid teiste advokaatidega.

Tema nn Lutheri asja menetlemine aukohtus ometi venib?

Advokatuur on oma aukohtu menetluses täpselt samasuguste probleemide ees nagu meie kohtumenetlus. Ei saa eeldada, et menetlus advokatuuri aukohtus toimuks kiiremini kui meie üldises kohtusüsteemis.

Oleks naiivne loota, et aukohus saaks asja arutada lihtsustatud korras. Poleks midagi häbiväärsemat, kui Tallinna halduskohus tühistaks advokatuuri aukohtu otsuse menetlusnormide rikkumise tõttu.

Võib küll, kuid kliendi väidetav nülgimine on juba aegunud. Karistada niikuinii ei saa.

Advokatuuri juhatusel ja aukohtul ei ole eesmärki neid asju kinni mätsida. Tänavusel üldkogul võeti vastu otsus teha ettepanek advokatuuriseaduse muutmiseks, et distsiplinaarüleastumiste aegumise tähtaeg pikeneks ühelt aastalt kahele.

Ainuüksi viimase kahe-kolme aasta jooksul on kolm advokaati aukohtu otsusega advokatuurist välja heidetud (Ljudmila Andrejeva, Juho Aule, Svetlana Balaban). Erandid ei viita sellele, et advokatuur oleks üdini korrumpeerunud või üdini moraalselt laostunud institutsioon.

Üdini ei ole?

Üldse ei ole. Läbi üksikute minetuste heidetakse advokatuurile ette üldist moraalitust. Samal ajal pole Eesti riik suutnud 12 aasta jooksul reguleerida väljaspool advokatuuri tegutsevate juristide tegevust mitte ühegi õigusaktiga.

Kõrval tegutseb ligi 300 juristi, kelle tegevus pole mitte millegagi reguleeritud. Riik ei tea, kui palju seal toimub minetusi, kui palju osutatakse mittekvaliteetset õigusabi.

Kui ma olen nurgaadvokaat, siis ma ju olen advokaat?

Advokaadiks saab ennast nimetada vaid Eesti Advokatuuri liige. Kuid tegelikult tituleerivad paljud mitteadvokaatidest juristid ennast ajakirjanduses ja ka klientide ees kui advokaadid, mis on aga eksitav ja lubamatu.

Alles siis, kui tuleva aasta 1. jaanuarist kehtestatakse riigi õigusabi seadus, tekib Eestis esimest korda olukord, kus kohtus saavad õigusabi osutada ainult diplomeeritud juristid.

Väidetakse, et õigusabi on kallis ja advokaatide arvu suurenedes see odavneb.

Eesmärk, mida riik rõhutab, et advokaatide üleküllus toob kaasa ka õigusabi hindade olulise languse, ei ole selliselt realiseeritav. Kvalifitseeritud õigusabi hind on igal pool maailmas kõrge.

Arenenud maailmas eraldab riik õigusabi kättesaadavuse tagamiseks vähemkindlustatud elanikele märksa enam raha, kui Eestis seni on tehtud. Loodame, et seaduse vastuvõtmisel hakkab riigi õigusabi olukord paranema.

Millised on õigusabi hinnad ELi liikmesriikides?

Meie mõistes vandeadvokaatide hinnad jäävad vahemikku 290–450 eurot tund. Tallinnas on valdavalt äri-, majandus- ja tsiviilõigusega tegelevates büroodes turuhinnaks 1500 krooni pluss käibemaks. See pole sadat eurotki.

Ma ei arva, et Eestis hüppab hind kohe 300 euroni tund. Aga ma ei arva ka, et see langeb 100 eurost allapoole. On väärkujutelm, et kõik advokaadid elavad sulavõis. Eestis on tegelikult palju advokaate, kes elavad ainult riigi õigusabi osutamisest.

Majanduselu ja ärikeskkond on koondunud Tallinna ja 3-4 suuremasse linna, ülejäänud kohtades advokaadil ju praktiliselt muud tööd polegi, kui riigi määratud kaitseülesannete teostamine.

Nemad, nagu ma aru saan, sulavõis ei uju?

Riigi õigusabipoliitikas on seni olnud kaks teineteisele vastu käivat põhimõtet – soovitakse, et õigusabiteenus oleks kvaliteetne ja kättesaadav, samal ajal tahetakse, et see oleks osutatud hinnaga, millega Eestis enamik teenuseid pole kättesaadavad.

Kõik me sõidame autoga, aga kust te saate 150-kroonise tunnitasuga korraliku autolukksepa? Autoremondilukksepa tund maksab täna rohkem kui kvalifitseeritud ja professionaalne õigusabi, mille riik soovib tagada kõigile vähekindlustatud elanikele.

Kui riigi õigusabi seaduse vastuvõtmise järgselt tõuseks riigi õigusabi tunnihind 350 kroonile, on murrang saavutatud. Tegelikult on jõutud tasemele, mida advokatuur pidas põhjendatuks 7-8 aastat tagasi.

Kas uurimise täielikult prokuratuurile allutamine on õige?

Ma arvan, et see ei ole päris õige. Uurimisülesannete koondamisel prokuratuuri kätte võib tekkida oht võimu kuritarvitamisele. Oleme ausad. Tänases Eesti ühiskonnas esineb veel liiga sageli ebaobjektiivset uurimist.

Kindlasti on aastatega tõusnud uurimise kvaliteet ja politsei tööd peab tunnustama. Samas pean nii isiklikele kogemustele kui ka kolleegide käest saadud informatsioonile tuginedes tõdema, et Eestis on suhteliselt palju suunatud kriminaalasju, nn tellimusasju.

Poliitilisi või majanduslikke?

Kui kaitsja asub kriminaalasjas täitma kaitseülesandeid, ei tea ta tihti asja täpsemat tausta. Küll on aga kriminaalasja materjaliga tutvumisel tihti hoomatav, et isikuid on üritatud valikuliselt vastutusele võtta ja koheldud seaduse ees ebavõrdselt.

Ühes või teises situatsioonis on valitud välja üks isik või grupp isikuid, kes võrdsetel tingimustel teistega tegutsedes on seatud löögi alla ning kellele on esitatud süüdistus põhjendusel, et võrreldes teiste isikutega on nende tegevus ebaseaduslik.

Samas on terve rida isikuid samasuguste tingimuste juures kõrvale jäetud ja leitud, et kõik on seaduslik. Selliseid asju esineb Eestis piisavalt palju ka praegu.

Selliseid kriminaalasju ootab enamasti juba eos ebaõnnestumine – uurimine lõpetatakse või isik mõistetakse kohtus õigeks. Aga millist moraalset kahju ja kannatusi seeläbi isikule tekitatakse!

Inimene halvatakse?

Ja mitte hetkeks. Inimest on võimalik sõna otseses mõttes laibastada. On võimalik ta edasisest tegevusest elimineerida. Ma ei räägi ainult poliitilisest karjäärist. Olgem ausad, kui sul tippjuhina on selline taust, on su nime taga igaveseks küsimärk. Alati vaadatakse su peale nii, et kus suitsu, seal tuld.

On küllalt selliseid juhtumeid, kus prokuratuuri roll uurimise läbiviimisel on olnud ebapiisav.

Selliseid süüdistusi on lastud kohtutesse üsna palju. Kuigi on põhimõte, et süüdistatavale ei saa panna süütuse tõendamise kohustust, peab inimene läbi vintsutuste, kaks-kolm aastat kestva kohtumenetluse oma süütust ometi tõendama.

1. juulist peaks minema protsess täieliku võrdõiguslikkuse põhimõttele. Kaitsja ja prokurör püüavad omavahel tõestada, kas on süüdi või süütu, ja kohus mõistab õigust.

Ma loodan, et kohtusüsteem on piisavalt tugev otsuste langetamisel. See välistaks, et üks ametkond, kelle kätte on koondatud kogu uurimine, saaks oma võimu kuritarvitada. Aga see võtab aastaid.

Kumb pool on täna tugevam?

Seni on paraku advokaat pidanud rohkem tõestama ja rohkem vaeva nägema kui riiklik süüdistaja.

Kas advokaadi kätte usaldatud informatsioon on kindlalt kaitstud?

Aeg-ajalt üritavad uurimisorganid advokaatide käes olevat konfidentsiaalset kliendiinfot kätte saada. Näiteks üks või teine advokaat on kuulutatud kuriteos kahtlustatavaks seetõttu, et ta ei ole andnud välja tema käes olevat konfidentsiaalset kliendiinfot.

Advokaati on püütud mõjutada, vastasel korral satub advokaadi enda kutsetegevus löögi alla. Advokatuur peab võitlema selle eest, et tema liikmetega selliseid asju ei toimuks.

Saate te siinkohal mõne kolleegi nime nimetada?

Ma tuginen konkreetsetele faktidele konkreetsetes asjades. Tendents politseiriigi süvenemisele on Eestis olemas. See on käinud lainetena, sõltumata sellest, kes valitseb.

xxx

 

Riik tahab advokatuuri endale allutada
10.12.2003 00:01Aivar Pilv, vandeadvokaat, Eesti Advokatuuri aseesimees
Advokaatide sõltumatuse vähendamise kaudu kutsetegevuses rikutakse inimeste põhiseaduslikku õigust saada sõltumatut õigusabi, arvab Aivar Pilv.

Kui justiitsministeerium andis hiljuti avalikkusele teada, et on valmis saanud õigusabi seaduse eelnõu, mis peab jõustuma 1. jaanuaril 2005, tekitas see kindlasti avalikkuses heameelt. On ju seaduse eesmärk tagada kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus, mida riik siiani pole piisavalt suutnud.

Koos avalikkusega loodab ka õigusabi osutajaid koondav Eesti Advokatuur, et seadus suudetakse vastu võtta veel enne Euroopa Liidu liikmeks saamist.

Kuid igal asjal on kaks külge ning avalikkusele serveeritud heade kavatsuste tagant paistab eelnõu rakendussätetest selgelt välja soov muuta põhimõttelistes küsimustes advokatuuriseadust ja advokaadi kutsetegevuse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid.

Kuue kuuga trollijuhiks!

Seadus sätestab, et riigi õigusabi osutajaks on advokaat advokatuuriseaduse alusel, arvestades seaduses sätestatud erisusi. Kõik oleks ju nagu korras, kuid tegelikult ei ole.

Nimelt soovib seadusandja anda võimaluse saada lihtsustatud korras vandeadvokaadiks isikutele, kes on vahetult enne advokatuuri astumist vähemalt kolm aastat järjest osutanud õigusteenust füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühingu kaudu, mille tegevusala on õigusteenuse osutamine ja mille osanik või aktsionär ta on.

See loob aga lisaks kvalifitseeritud juristidele võimaluse saada lihtsustatud korras vandeadvokaadiks ka neil, kes praegu tegutsevad õigusbüroode varjus ja kellest osa on saanud rahvasuus nimetuse «nurgaadvokaadid».

Kui advokatuur on oma tegevuses allutatud seadusega väga rangetele reeglitele, siis õigusbüroode kaudu tegutsevate isikute tegevus on sisuliselt kogu aeg olnud reguleerimata.

Vandeadvokaadiks saamiseks peavad need õigusbüroode pidajad tegema kuue kuu jooksul alates seaduse jõustumisest ehk hiljemalt 1. juuliks 2005 vandeadvokaadi eksami.

See uute vandeadvokaatide kiirtootmine meenutab kangesti nõukogudeaegset reklaamlauset «Kuue kuuga trollijuhiks!».

Eesti Advokatuur leiab, et selline plaan on põhjendamatu ja ebaõige ning rikub muu hulgas võrdse kohtlemise põhimõtet. Kehtiva advokatuuriseaduse järgi saab vandeadvokaadiks kirjaliku avalduse alusel advokatuuri liige, kes on teinud vandeadvokaadi eksami ja on tegutsenud vähemalt kaks aastat vandeadvokaadi abina või vähemalt aasta vandeadvokaadi vanemabina.

Erijuhtumina võib vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks võtta ka isiku, kes on sooritanud vandeadvokaadi eksami ja on õigusteaduste doktor.

Seega on eelnõu koostajad nn lihtsustatud korras vandeadvokaadiks võetavad isikud võrdsustanud õigusteaduse doktoriga, mis on iseenesest absurdne.

Advokatuuri kutsesobivuskomisjonis sooritatavate advokaadieksamite praktika ja tulemused on kinnitanud, et seaduses antud tähtajad on põhjendatud.

Arvestades advokaadi kutsetegevusele esitatavaid kõrgeid nõudmisi nii sisulise õigusabi osutamisel kui ka kutse-eetika järgimisel ning sellega kaasnevat vastutust, on eelnõus sätestatud lihtsustatud korras vandeadvokaadi staatuse omistamine vastutustundetu ning ei taga vandeadvokaadi kutsetegevuseks vajalikku ettevalmistust.

Eelkirjeldatu järgi oleks loogiline, et praegused õigusbüroo pidajad ei saaks pärast eksami tegemist mitte kohe vandeadvokaadi, vaid vandeadvokaadi vanemaabi staatuse. See tagaks õigusteenuse osutajate õiglase kohtlemise ja seaduse ühetaolise kohaldamise nende suhtes ning ei eksitaks õigusabi vajajat.

Samuti võimaldab see advokatuuri astunud isikul enne vandeadvokaadi kutsenimetuse andmist saada kogemusi ja oskusi tööks vandeadvokaadina ning teiselt poolt kontrollida advokatuuril tema kutsesobivust.

Seaduse rakendussätete kaudu oleks võimalik kehtestada õigusbüroo pidaja erandlik õiguslik staatus kuni vandeadvokaadi eksami tegemiseni, mis võimaldab tal jätkata oma büroo pidamist nn üleminekuaja jooksul.

Samas peaks rakendussätetes olema büroopidaja suhtes kehtestatud ajaline piirang vandeadvokaadi eksami sooritamiseks (näiteks kuni kaks aastat), mis välistaks, et vanemabi peab advokaadibürood piiramatu aja jooksul.

Maine võib langeda

Kui eelnõu seletuskirjas rõhutatakse vajadust tõsta advokatuuri mainet avalikkuse silmis, siis põhjendamatult kiirustades ja lihtsustatud korras õigusbüroodes vastava staaþiga «juristide-büroopidajate» vastuvõtmine advokatuuri liikmeks vandeadvokaadina seda eesmärki kindlasti ei täida ja toob vastupidiselt kaasa advokatuuri maine kahjustamise.

Seejuures puudub advokatuuril omavalitsusliku institutsioonina võimalus kontrollida või ära hoida võimalikku maine kahjustamist, mis on kirjutatud eelnõusse.

Seega on eelnõuga taotletav eesmärk – kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus – ja rakendatavad meetmed sisult vastuolulised ja teineteist välistavad.

Lihtsustatud korras vandeadvokaadiks vastuvõtmine rikub võrdse kohtlemise põhimõtet nii nende advokaatide suhtes, kes on eelnevalt astunud advokatuuri ja sooritanud erinevaid advokaadieksameid, kui ka nende suhtes, kes soovivad advokaadiks saada pärast 1. juulit 2005.

Kehtivas advokatuuriseaduses toodud põhimõtetest erineval alusel vandeadvokaadi staatuse omistamine devalveerib vandeadvokaadi kutsenimetust nii advokatuuri liikmete kui ka avalikkuse silmis. Samuti on see eksitav eelkõige õigusabi vajavatele isikutele.

Praegu puudub õigusabi kättesaadavuse tagamisel ka objektiivne vajadus advokatuuri kiireks ja märkimisväärseks laiendamiseks lihtsustatud korras.

Eesti Advokatuuri liikmete arv on viimase kümmekonna aasta jooksul enam kui kaks korda kasvanud.

See kõnekas fakt kummutab aastate jooksul õigusabi teenuste turul tegutsevate juristide ja ka avalikkuses esitatud alusetud spekulatsioonid selle kohta, et advokatuur takistab kunstlikult oma liikmeskonna suurenemist mõttetult raskete advokaadieksamite kaudu.

Advokatuuri kutsesobivuskomisjoni kuuluvad lisaks advokaatidele ka Riigikohtu esimehe nimetatud kohtunik ja justiitsministeeriumi esindaja.

Arvestades advokaadi õigusabi kvaliteedile ja kutsetegevusele esitatavaid järjest kõrgemaid nõudmisi, on justiitsministeerium kinnitanud, et advokatuuri eksaminõuded on kaasaegsed ja põhjendatud ning tegemist ei ole kunstlike takistuste loomisega advokaadi kutsenimetuse taotlemisel.

Sellega on ministeerium ühtlasi tunnustanud kutsesobivuskomisjoni usaldusväärset tööd advokaatide ettevalmistamisel iseseisvaks tööks.

Absurdsed nõuded

Eelnõu järgi tahetakse täiesti uudsena sisse viia advokaadi kutsesobivuse perioodiline hindamine ehk atesteerimine iga viie aasta tagant.

On tähelepanuväärne, et viimase advokatuuriseaduse väljatöötamise käigus järgiti Euroopa Liidus kehtivaid põhimõtteid.

Seadust analüüsisid Itaalia ja Soome juhtivad õigusteadlased ega pidanud puuduseks, et neid, kes juba kord on vandeadvokaadiks saanud, edaspidi ei atesteerita. Järelikult on atesteerimise kehtestamine põhjendamatu. Euroopa riikide praktika seda ette ei näe.

Nõude absurdsust kinnitavad ka advokatuuri tehtud pöördumised erinevate Euroopa Liidu liikmesmaade advokatuuride poole, kust saadud vastused viitavad selgelt sellise regulatsiooni puudumisele.

Kui eelnõu koostajad on seadusemuudatusega silmas pidanud eesmärki kontrollida ebapiisava ettevalmistusega või kutseoskused minetanud advokaate, siis sellise kontrolli tagab juba praegune advokatuuriseadus.

Praeguse seaduse mõtte kohaselt esitab advokatuuri juhatus talle laekunud informatsiooni alusel ja põhjendatud kahtluse tekkimisel kutsesobivuskomisjonile taotluse kontrollida advokaadi kutsesobivust.

Advokatuuri eetikakoodeks keelab advokaatidel osutada õigusabi valdkonnas, kus advokaadi kutseoskused ja teadmised seda ei võimalda. Viidatud tingimuste alusel on piisavalt tagatud võimalus kontrollida vandeadvokaadi kutsesobivust põhjendatud kahtluse tekkimise korral.

Planeeritav atesteerimise kord loob olukorra, kus atesteerimise on perioodiliselt kohustatud läbima ka advokatuuri liikmeks astunud õigusteaduste doktorid.

See oleks ilmselt pretsedent, mida Euroopa ja muu arenenud maailm ei tunne.

Eelnõu loogikat järgides tuleks Eestis sisse viia ka doktorite teadusliku atesteerimise süsteem ja juhul kui nad seda atesteerimist ei läbi, doktorikraad neilt ära võtta, mis on nonsenss!

Sama kehtib ka kohtunike, prokuröride ja õigusteadlaste kohta, kes on otsustanud advokaadi elukutse kasuks. Kas ka neid tuleb hakata perioodiliselt atesteerima, sest advokaadina nad enam kvalifikatsioonilt ja kutsesobivuselt riigile usaldusväärsed ei ole?

Kuid kavandatav atesteerimine ei järgi ka siseriiklikku regulatsiooni. Kehtivad seadused ei näe ette kohtunike ja notarite perioodilist atesteerimist pärast esialgset kutsesobivuse ja kvalifikatsiooni kontrolli.

Loobutud on pankrotihaldurite atesteerimisest. Jääb arusaamatuks, millistel mõjuvatel kaalutlustel peab seadusandja vajalikuks erandlikult advokaatidele kui õigusabi osutamisel sõltumatu elukutse esindajatele sellise nõude kehtestamist.

Advokaatide kavandatava atesteerimise taustal jääb eelnõust paratamatult mulje, et kuni käesoleva ajani advokaatidena tegutsevate isikute kutsesobivus ja kvalifikatsioon on seadusandja jaoks vähem usaldusväärne kui lihtsustatud korras planeeritud advokatuuri astuvate isikute oma.

Analoogselt rahvusvahelise praktikaga on ka Eestis tegutsevad advokaadid üha enam spetsialiseerumas, mis eeldab ka süvendatud teadmisi konkreetsetes õigusharudes.

Selleks et edukalt konkureerida, peabki advokaat ja advokaadibüroo olema huvitatud oma oskuste ja teadmiste vastavusest konkurentsi tingimustele.

Seega reguleerib advokaadi valmisolekut kvaliteetseks tööks kõige efektiivsemalt õigusabiturg – atesteerimine on vaid instrument, millega on võimalik sekkuda advokaadi poolt sõltumatu õigusabi osutamise protsessi administratiivsete meetoditega.

Sõltumatus löögi all

Perioodiliselt kavandatav atesteerimine viitab riigi soovile omada võimalust perioodiliselt n-ö revideerida advokatuuri koosseisu.

Just viimasele eesmärgile viitavad advokatuuriseaduses koos atesteerimisega kavandatavad põhimõttelised muudatused ka kutsesobivuskomisjoni koosseisus ja pädevuses.

Seda kinnitab plaan, mille kohaselt otsustab kutsesobivuskomisjon advokaadi kutsesobivuse hindamise viisi küll eraldi, kuid annab kahele komisjoni liikmele (komisjonis on lisaks advokatuuri esindajatele neli justiitsministeeriumi haldusalas tegutsevat ametnikku ja nendest üks otse ministeeriumist) suvaõigusest lähtuvalt võimaluse nõuda hindamisvestluse läbiviimist ja selle kaudu ka advokaadi eksamile suunamist.

Seega on komisjonil reaalne võimalus riigi vastu edukalt oma kliente esindavaid (või komisjonis osalevate kohtunike tehtud kohtuotsuste vaidlustamisega nende korduva tühistamiseni jõudnud) advokaate erapoolikult kui tülikaid ja ebamugavaid kõrvaldada kutsetegevusest või selle kaudu kätte maksta õiguslikes vaidlustes tekkinud konfliktide eest.

Selle sätte jõustamise korral on rikutud advokaadi kutsetegevuse sõltumatuse põhimõtet ning välistatud ei ole õigusabi osutamisel paratamatult vastandlike huvide esindamisel tekkinud õiguslike konfliktide eest advokaadi mõjutamine kutsetegevuses.

Eelnõust ilmneb riigi eesmärk allutada advokatuur seaduste muudatuste kaudu ametkondlikule kontrollile ja vähendada advokaatide sõltumatust kutsetegevuses. Viimase kaudu rikutakse põhiseaduslikku õigust saada sõltumatut õigusabi.

Kindlasti ei ole see olnud aga riigi õigusabi seaduse eesmärk ja jääb loota, et enne eelnõu parlamenti saatmist viiakse advokatuuri puudutavad rakendussätted kooskõlla Euroopas kehtivate põhimõtete ja seaduse üldise eesmärgiga.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud