• Tere taas!

     

    ***

    Viimased postitused:

VE: Maasikas, Matti – diplomaat, euroametnik

Maasikas kutsuti ELi laienemisvoliniku kabineti liikmeks

22. aprill 2008 kl 11:11
EPLOnline
 

Toimetaja: Erik Rand

Matti Maasikas

Matti Maasikas

ELi laienemisvolinik Olli Rehn kutsus välisministeeriumi kantsleri Matti Maasikase oma kabineti liikmeks.

Maasikas on varem töötanud muuhulgas Eesti suursaadikuna Soomes ja Eesti endise peaministri Mart Laari büroo juhatajana, vahendab Euroopa Komisjoni pressiteenistus.

„Matti Maasikas on Euroopa komisjonile oluline täiendus. Ta tunneb hästi EL-i välispoliitikat ning ta on olnud osaline ühes EL-i laienemise eduloos, Eesti majanduse ja ühiskonna uuendamisprotsessis”, märgib volinik Rehn.

Välisminister Urmas Paet märkis, et ka Eestile tuleb kasuks, kui meie diplomaadid töötavad vahelduseks diplomaaditööle sellistel EL-i olulistel ametikohtadel nagu seda on laienemise eest vastutava voliniku kabinet.

„Eesti on EL-i laienemise toetaja ja eestkõneleja. EL-i poolne stabiilsuse ja jõukuse laiendamine on kasuks nii Eestile kui kogu EL-ile,” märkis Paet.

Eesti Välisministeerium jääb Paeti sõnul ajutiselt ilma suurepärasest diplomaadist, kuid Paet ootab Maasikat tagasi välisministeeriumisse.

Matti Maasikas alustab tööd Olli Rehni kabinetis 1. jaanuaril 2009. Tema tööülesannete hulka kuuluvad EL-i laienemise, välissuhete ja majandusliku konkurentsivõimega seotud küsimused.

Volinik Rehni kabineti juhatajana jätkab Timo Pesonen ning kabineti juhataja asetäitjana rootslane Maria Åsenius.

Matti Maasikas on sündinud 1967. aastal. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna, õppinud Helsingi ja Bonni ülikoolis ning stažeerinud Saksamaal Bundestagis. Suursaadik valdab soome, inglise, prantsuse, saksa ja vene keelt. Alates 2005. aastast töötab Maasikas välisministeeriumi kantslerina, enne seda oli ta Eesti suursaadik Soomes.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: erakondade rahastamine

Par­tei­de ra­has­ta­mi­se kord mää­rib Ees­ti mai­net

 

Raimo Poom, Eesti Päevaleht Online
22. aprill 2008 5:46
 

Euroopa Nõukogu alaorganisatsiooni raporti kohaselt on Ees­tis peh­melt öel­des suu­ri va­ja­kajää­mi­si kor­rupt­sioo­ni tõkes­ta­mi­sel, kuid rii­gi­ko­gu ka­he suu­re­ma era­kon­na esin­da­jad ei näe hinnangus Ees­ti par­tei­de ra­has­ta­mi­se koh­ta suurt prob­lee­mi.

Ke­set üle-eel­mi­se nä­da­la tu­li­seid rii­giee­lar­ve­vaid­lu­si li­bis­tas jus­tiits­mi­nis­tee­rium vaik­selt väl­ja mit­te­mi­da­giütle­va peal­kir­ja­ga pres­si­tea­te. Min­gi GRE­CO ole­vat and­nud Ees­ti­le soo­vi­tu­si kor­rupt­sioo­ni­vas­ta­seks võit­lu­seks. Leh­te­de võrguväl­jaan­ded aval­da­sid lühiuu­di­se ning asi ka­dus ra­hakär­pi­mi­se tu­hi­nas ke­nas­ti or­bii­dilt, kirjutab Eesti Päevaleht.

Alus­ta­da tu­leb sel­lest, mis asi on see müsti­li­ne GRE­CO. Te­ge­mist on Eu­roo­pa Nõuko­gu juu­res töö­ta­va alaor­ga­ni­sat­sioo­ni­ga, mi­da ni­me­ta­tak­se kor­rupt­sioo­ni­vas­tas­te rii­ki­de gru­piks. Sel­le asu­ta­sid 1998. aas­tal 17 rii­ki — nen­de hul­gas muu­seas ka Ees­ti. Nüüdseks on liik­mes­kond Eu­roo­pa Nõuko­gus­se kuu­lu­va­te rii­ki­de ar­vel tun­du­valt laie­ne­nud.

GRE­CO ra­por­ti te­gi­ja­te Ees­ti kor­rupt­sioo­ni­vas­tast võit­lust hin­dav aruan­ne jah­ma­tab. Kok­ku an­nab GRE­CO Ees­ti­le oma ra­por­tis 17 soo­vi­tust, kuid täht­sam on lu­ge­da, mis vald­kon­di need puu­du­ta­vad. Üle poo­le ehk ühek­sa soo­vi­tust on koon­da­tud sil­di al­la “e­ra­kon­da­de ra­has­ta­mi­ne”. Ja soo­vi­tus­teks saab neid punk­te pi­da­da vaid hea taht­mi­se kor­ral: poo­led GRE­CO tä­he­le­pa­ne­kud on pi­gem et­te­kir­ju­tu­sed, sest 2009. aas­ta ok­toob­riks tu­leb Ees­til aru an­da, kui­das need on el­lu vii­dud.

Ra­port on kir­ju­ta­tud nii sel­ges kee­les, et kui ta­va­li­selt tu­leb amet­ni­ke sõnu­mit sel­lest aru­saa­mi­seks sel­gi­ta­da, siis se­da võib pea üks-ühe­le tsi­tee­ri­da. Pä­rast paa­ri sis­se­ju­ha­ta­vat lau­set koo­rub väl­ja karm tõde, et era­kon­da­de ra­haas­ju puu­du­ta­vad reeg­lid puu­du­vad täie­li­kult — süstee­mi, mi­da po­le, ni­me­ta­tak­se ise­re­gu­lee­ri­vaks. “Sel­gub, et te­ge­lik­ku­ses ei toi­mi see ala­ti ra­hul­da­valt ning Ees­tis ei ole po­lii­ti­li­se te­ge­vu­se ra­has­ta­missüstee­mi jä­re­le­val­ve tõhus ning ole­ma­so­le­vaid ees­kir­ju ei ra­ken­da­ta,” se­das­tab ra­port.

“Po­lii­ti­ka ra­has­ta­mi­se täie­li­ku lä­bi­paist­vu­se ta­ga­mi­seks tu­leb luua pii­sa­va­te vo­li­tus­te ja va­hen­di­te­ga sõltu­ma­tu jä­re­le­val­veor­gan ning keh­tes­ta­da hulk as­ja­ko­ha­seid sankt­sioo­ne. Prae­gu­ses õigus­li­kus raa­mis­ti­kus ja prak­ti­kas ilm­ne­nud nõrgad ko­had — näi­teks ole­ma­so­le­va jä­re­le­val­ve­meh­ha­nis­mi sõltu­ma­tu­se puu­du­mi­ne, era­kon­da­de/kan­di­daa­ti­de aruan­ne­te for­maal­ne kont­rol­li­mi­ne, kont­rol­li piir­du­mi­ne vaid va­li­mis­kam­paa­nia­te ra­has­ta­mi­se­ga, va­li­mis­kam­paa­nia­te ra­has­ta­mi­se­ga seo­tud aruan­de­ko­hus­tu­se ma­dal ta­se ning eba­pii­sa­vad sankt­sioo­nid ees­kir­ja­de rik­ku­mi­se kor­ral — on po­tent­siaal­ne ku­ri­tar­vi­tus­te al­li­kas ega võimal­da tu­le­mus­li­kult avas­ta­da ja esi­le tuua eba­sea­dus­lik­ke mõju­ta­mis­juh­tu­sid, mi­da võib po­lii­ti­ka ra­has­ta­mi­sel esi­ne­da. Prae­gu­se kor­ra täius­ta­mi­ne peab see­ga ole­ma es­matäh­tis küsi­mus,” kir­ju­ta­tak­se jä­rel­dus­tes.

Enam konk­reet­se­malt po­le võima­lik vii­da­ta ko­ha­le, kus Ees­tis on peh­melt öel­des suu­ri va­ja­kajää­mi­si kor­rupt­sioo­ni tõkes­ta­mi­sel. Kuid ka­he­le suu­re­ma­le rii­gi­ko­gu era­kon­na­le po­le see min­gi suur prob­leem.

Rii­gi­ko­gu põhi­sea­dus­ko­mis­jo­ni esi­mees, re­for­mie­ra­kond­la­ne Väi­no Lin­de leiab, et ena­mik soo­vi­tu­si on ju­ba el­lu vii­dud. “Es­ma­pil­gul tun­dub, et pal­jud seal­sed mär­ku­sed on ju­ba el­lu ra­ken­da­tud,” väi­dab Lin­de. “Mui­du­gi on seal üks soo­vi­tus, mis puu­du­tab eral­di­seis­va kont­rol­lior­ga­ni loo­mist. Aga tu­leb vaa­da­ta, kas se­da on ik­ka va­ja või on pi­gem võima­lik laien­da­da ole­ma­so­le­va rii­gi­ko­gu kor­rupt­sioo­ni­vas­ta­se sea­du­se ko­hal­da­mi­se ko­mis­jo­ni vo­li­tu­si.”

Lin­de ei usu, et ra­por­ti näol oleks Ees­til te­ge­mist rah­vus­va­he­list mõõtu prob­lee­mi­ga. “G­RE­CO teeb iga­le rii­gi­le vas­ta­vaid soo­vi­tu­si ja Ees­tis po­le olu­kord kind­las­ti kõige hul­lem. Eks ka GRE­CO amet­ni­ke töö­tu­le­mu­si mõõde­tak­se sel­le jär­gi, kui pal­ju nad rii­ki­de­le konk­reet­seid et­te­pa­ne­kuid tee­vad,” näeb ta et­te­pa­ne­ku­te ta­ga pi­gem bürok­raa­ti­de soo­vi en­da tööd õigus­ta­da.

Sa­mas­se ko­mis­jo­ni kuu­luv Kes­ke­ra­kon­na frakt­sioo­ni esi­mees Vil­ja Sa­vi­saar on sa­ma meelt. “Ma ei usu, et see ra­port nüüd vä­ga Ees­ti mai­net mõju­tab. Se­da po­le va­ja vä­ga üle täht­sus­ta­da,” leiab ta ja li­sab, et Ees­ti pi­di sel­lis­te ra­por­ti­te võima­lik­kust ar­ves­ta­ma ju­ba sel­le or­ga­ni­sat­sioo­ni­ga lii­tu­des.

Eri­ne­valt suu­re­ra­kon­da­de esin­da­ja­test möö­nab Isa­maa ja Res Pub­li­ca Lii­tu esin­dav Ur­mas Rein­sa­lu, et need et­te­kir­ju­tu­sed mõis­ta­vad ta­gantjä­re­le õigeks eel­mi­se õigus­kants­le­ri Al­lar Jõksi, kes üri­tas aas­taid prob­lee­mi tead­vus­ta­da. “Ma tean, et seal si­sal­du­vad väi­ted on adek­vaat­sed. Need küsi­mu­sed näi­ta­vad, et en­di­ne õigus­kants­ler Al­lar Jõks ei tei­nud sel­le tee­ma­ga te­ge­le­des mi­da­gi va­les­ti, na­gu tal­le et­te hei­de­ti,” sõnab ta ning nõus­tub, et see ra­port ei tee küll kel­le­le­gi au. “A­ga need, kes se­da tee­mat kä­sit­le­da ei soo­vi, jät­ka­vad kind­las­ti et­tekää­ne­te leid­mist.”

Ent kõik po­lii­ti­kud ütle­vad kui ühest suust, et era­kon­da­de ra­has­ta­mi­se ja kont­rol­li väit­lus sei­sab prae­gu täie­li­kult rii­gi­koh­tu ta­ga. Rii­gi­ko­hus po­le suut­nud roh­kem kui aas­ta jook­sul lan­ge­ta­da ot­sust Jõksi poolt al­ga­ta­tud vaid­lu­se üle, mil­le­ga te­hak­se koh­tu­le et­te­pa­nek sun­di­da rii­gi­ko­gu era­kon­da­de ra­has­ta­mi­se küsi­must konk­reet­se aja jook­sul la­hen­da­ma. Jõks al­ga­tas as­ja eel­mi­se aas­ta veeb­rua­ris.

Rii­gi­ko­hus aru­tas se­da mais ning teist kor­da pä­rast pik­ka ve­ni­ta­mist no­vemb­ris. Siis lu­ba­ti la­hen­dit sel­le aas­ta al­gu­seks, kuid nüüd ütleb koh­tu amet­lik pres­sie­sin­da­ja, et sel­le as­ja­ga loo­de­tak­se ühe­le poo­le saa­da “en­ne jaa­nip­äe­va”. Ar­ves­ta­des se­nist ve­ni­ta­mist on par­tei­del hea koh­tu suit­su­kat­te ta­ha pu­ge­da. Ka rah­vus­va­he­li­ne sur­ve ei pais­ta prob­lee­mi ig­no­ree­ri­mist vää­ra­vat.

KOM­MEN­TAAR

Al­lar Jõks, õi­gus­kants­ler aas­tail 2001–2008:

“Eel­mi­se õigus­kants­le­ri­na, kes on era­kon­da­de ra­has­ta­mi­se tee­ma­ga te­ge­le­nud, peaks mul ole­ma hea meel se­da ra­por­tit lu­ge­da. Kuid te­ge­li­kult oli mul kurb se­da te­ha, sest Ees­tis lä­heb nii pal­ju ae­ga, et sel­lis­test liht­sa­test as­ja­dest aru saa­da.

GRE­CO hin­nang ei ole liht­salt min­gi sõpra­de klu­bilt tul­nud soo­vi­tus. See on sa­ma kaa­lu­ga, kui rah­vus­va­he­li­ne rei­tin­gua­gen­tuur oleks and­nud Ees­ti rii­gi­le oma hin­nan­gu. See pä­ri­neb ot­se Eu­roo­pa Nõuko­gult ning on karm: Ees­ti ei ole val­mis po­lii­ti­kae­lus kor­rupt­sioo­ni väl­ti­ma.

Po­lii­ti­kud ar­mas­ta­vad rää­ki­da po­lii­ti­li­sest vas­tu­tu­sest — näi­teks siis, kui rii­gi­ko­gu liik­mel on va­ja rii­giet­tevõtet juh­ti­ma min­na. Aga kes vas­tu­tab sel­le eest, et Ees­ti­le an­tud hin­nang on ne­ga­tiiv­ne? Vas­tus on liht­ne.

Ka­hel suu­re­mal rii­gi­ko­gu era­kon­nal on vii­ma­ne aeg pea lii­va alt väl­ja võtta ja peeg­lis­se vaa­da­ta.

Prae­gu po­le mõtet ise­gi nii vä­ga oo­da­ta rii­gi­koh­tu ar­va­must. GRE­CO ar­va­mus po­le soo­vi­tus­lik, vaid on ko­hus­tus­lik ning se­da tu­leb ko­he ha­ka­ta el­lu vii­ma.

Li­saks läks GRE­CO veel kau­ge­ma­le kui õigus­kants­ler oma taot­lu­se­ga, öel­des sel­gelt, et era­kon­da­de ka­ris­tu­sed pea­vad ole­ma mõju­va­mad. Ol­gem au­sad: prae­gu­sed ka­ris­tu­sed on nae­ruväär­sed. See on ana­loog­ne do­pin­gu­ka­su­ta­mi­se­ga. Ka­ris­tu­sed pea­vad ole­ma nii suu­red, et ühe kor­ra va­he­le jää­nu­na ei soo­vi­taks enam se­da te­ha.

GRE­CO ra­port kin­ni­tab, et na­gu ma­jan­dust mõju­ta­vad roh­kem ma­jan­dus­sea­du­sed kui koa­lit­sioo­ni­le­pin­gus­se kir­ju­ta­tud unis­tu­sed, nii on era­kon­na ra­has­ta­mi­se lä­bi­paist­vus olu­li­sem par­tei­lis­test hu­vi­dest.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Nobel, Ludvig – «teise Nobeli» preemia algataja

Putin võitis «teise Nobeli» preemia

 

21.04.2008 16:14

Venemaa ametistlahkuvale presidendile Vladimir Putinile omistati riigi heaks tehtud töö eest Nobeli preemia, millel pole siiski peaaegu midagi ühist sügiseti tunnustatud teadlastele ja ühiskonnategelastele jagatava maailmakuulsa autasuga.

 
Venemaa president Vladimir Putin imetlemas eksponaate Bulgaaria sõjaajaloo muuseumis.
Foto: AFP / Scanpix

Putin võitis hoopis Ludvig Nobeli preemia, mida jagavad Vene ärimehed ja kunstnikud neile, kelle suurtele teenetele ollakse tänulikud Venemaal, vahendas Reuters. Selle auhinna ajaloolised juured ulatuvad samuti tagasi ülemöödunud sajandisse, ent traditsioon taaselustati uuesti alles mõne aasta eest.  

Preemia laureaate valiva komitee juht Jevgeni Lukoškov märkis seekordset otsust põhjendades, et Putin oli see, kes võttis vastutuse peatamaks riigis eelmise presidendi Boriss Jeltsini ajal lokanud kaost ja seadusetust ning tegemaks lõppu röövimisele ja mõrvadele.

Venemaalaste enamus peab just praegust presidenti, kelle kaheksa aasta pikkune ametiaeg mais täis saab, majandusõitsengu toojaks ja riigi mõjuvõimsa staatuse taastajaks maailmaareenil, ehkki vähemused süüdistavad sama meest demokraatlike vabaduste jalge alla tallamises.

Lukoškovi sõnul oli Putin võiduga väga rahul, kuid auhinna kätteandmise tseremooniale ta millegipärast ei ilmunud. Ta kinnitas, et preemiat jagatakse tuntud inimestele, kes on isiklikult pühendanud oma elu sellele, et muuta Venemaa paremaks paigaks.

Tsaaririigi alamaks hakanud rootsi päritolu tööstur Ludvig Nobel elas erinevalt oma maailmakuulsast nooremast vennast Alfredist peamiselt Peterburis, kus nende isa oli avanud tollal uudseid meremiine tootva tehase. Ta suurendas oma varandust naftapumpamisega Azerbaidžaani pealinna Bakuu ümbruses ning oli ilmselt ka üks esimese naftatankeri väljamõtlejatest.

1888. aastal, kui töösturi surmast oli möödunud juba seitse aastat, otsustas Venemaa keiserlik tehnoloogiaselts hakata välja andma Ludvig Nobeli preemiat, mis mõne ajaloolase hinnangul võis olla eeskujuks ka Alfred Nobelile oma auhinnafondi loomiseks umbes kümme aastat hiljem.

Bolševike revolutsioon tegi tsaariaegsele traditsioonile aga lõpu ning see taastati alles selle aastatuhande alguses. Suurt pangatšekki võitjatele tänapäeval enam siiski ei anta. «Me leidsime, et kõike ei saa rahas mõõta,» põhjendas Lukoškov, kes oli nelja aasta eest üks vana auhinna väljaandmise traditsiooni taastajatest.

Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor

Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor loodi 1958. aastal grupi Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori vilistlaste initsiatiivil eesotsas tolleaegse TPI õppejõu Enno Soonurmega. Peagi liitusid loodava kooriga teiste kõrgkoolide meeskooride vilistlased. Akadeemiline kooseis on koorile omane tänaseni. Koori peadirigendiks kutsuti Arvo Ratassepp, kes juhatas koori kuni oma surmani 1986.a.

Alates algaastaist on koori repertuaar olnud omanäoline. Traditsioonilisele meeskoori repertuaarile lisandus sügavam huvi eesti ja kaasaegse meeskooriloomingu, klassika ning ka suurte vokaalsümfooniliste teoste vastu. Oluline on seejuures olnud koostöö Teaduste Akadeemia Naiskooriga. Koori kontsertkavu on alati iseloomustanud terviklikkus ja sihipärasus, eriti eestluse ja aatelisuse kontekstis, mis on ühtinud koori enda vaimsusega.

Loomulikult kujunes seetõttu aktiivseks ka koori lauluväline tegevus, eriti taasiseseisvumise perioodil (1988-1992). See vaimsus on tänaseks kasvanud missioonitundeks, mis väljendub sõprussidemete loomises väiksemate kooridega ning koos nendega ühiste kontserdite korraldamises. Eesti sõnumit oleme viinud väga paljudesse Euroopa riikidesse, Kanadasse, USA-sse ja Vietnami. Samuti on koor edukalt osalenud võistulaulmistel ja festivalidel nii kodu- kui ka välismaal.

Koori dirigentideks on olnud pärast prof. Arvo Ratasseppa Peeter Perens (sen.), Ants Soots, Hirvo Surva ja Lauri Sirp. Praegu on koori peadirigendiks prof. Kuno Areng, dirigendiks Andrus Siimon, hääleseadjaks ning klaveri- ja orelisaatjaks Henn Erik. Nemad jätkavd koori traditsioone, püüdes avardada koori repertuaari nõudlikkuse suunas.

Nii on koori jooksvas repertuaaris peale a capella laulude ka mitmeid suurvorme (Ch. Gounod’ “Messe Breve”, Ed. Tubina “Reekviem langenud sõduritele” ning koos Teaduste Akadeemia Naiskooriga Fr. Schuberti “Messe in G-dur” ja C. Saint-Saensi “Jõuluoratoorium.

Teaduste_Akadeemia_Meeskoor_50.jpg:

50. juubeli kontserdil Estonia kontserdisaalis 19. aprillil astus koor üles enam kui 60 liikmelisena.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: karstiala Tuhalas ja Nabalas

ETV: Soome firma tuvastas Harjumaa karstialal maa-aluste jõgede võrgustiku
21:41
 
Soome geoloogiauuringute firma tuvastas Tuhala ja Nabala karstialal ulatusliku maa-aluste jõgede võrgustiku, mis on kavandatava majandustegevuse tõttu ohtu sattunud.

Samas asub ka riikliku tähtsusega lubjakivimaardla, kus on killustiku kaevandamisest huvitatud mitu firmat. Georadari-uuringu tellisid kohalikud elanikud, kes näevad kaevandamises suurt ohtu unikaalsele loodusele, teatas «Aktuaalne kaamera».

Nõiakaev.EgertKamenik.jpg: Nõiakaev_foto_Egert Kamenik

Juhul, kui Paekivitoodete Tehas, Kiirkandur ja Merco Ehitus peaksid saama kaevandamisloa, võib kaevandamine nelja valla küla kaevud, sealjuures ka Tuhala Nõiakaevu kuivaks jätta. Seepärast tellisid külaseltsid ja ettevõtjad omal kulul uuringu rahvusvahelise mainega Soome firmalt Roadscanners, et kaitsealaderohke karstiala veerežiimi seisund kindlaks määrata.

«Me olime teadlikud, et geobioloogid ja sellesama looduskeskuse inimesed olid eelmistel aastal leidnud hulgaliselt maa-aluseid jõgesid, mida teaduslike vahenditega ei olnud suudetud kontrollida, siis otsustasime, et võtame ja mõõdame need jõed üle ja vaatame, kas need seal on või ei ole,» rääkis Kose vallas asuva Otiveski külavanem Jaanus Saadve.

Roadscanners uuris georadariga veebruaris, kui maapind oli külmunud, ligi 15 kilomeetrit veeliine. Töö näitab, et nelja valla – Kose, Kiili, Saku ja Kohila – karstialadel voolab kokku kümme maa-alust jõge.

Sellises piirkonnas, kus kuival ajal on põhjavesi 170 cm ja märjal ajal isegi vaid 30 cm sügavusel maapinnast, toob kaevandamine kaasa veerežiimi rikkumise. Ka Paekivitoodete Tehase plaan kaevandada põhjaveest allpool ei ole asjatundjate arvates võimalik..

«Meie hirm on see, et esimese ja teise põhjaveetaseme saastatus langeb alla kolmandale ehk sinna, kust meie täna oma suurte puurkaevudega omale joogivee võtame,» ütles Saadve. «Raske ennustada, mis seal juhtuma hakkab.»

Roadscannersi georadari-uuringu teostasid Soome teadlased Tomi Herronen ja Timo Saarenketo. Tuhala-Nabala karstiala pinnase geoloogiline uuring ja kümne maa-aluse jõe määramine läks maksma 6500 eurot (veidi üle 100 000 krooni).

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Panso, Voldemar – Eesti teatri suurkuju

Voldemar Panso tippaja päevaraamatud kadusid arhiivist

18. aprill 2008 kl 20:15
Eesti Päevaleht Online 
 

Voldemar Panso

Voldemar Panso

Kui selle aasta alguses nägid ilmavalgust Eesti teatri suurkuju Voldemar Panso esimesed päevaraamatud, siis Panso elu viimast 20 aastat puudutavad päevaraamatud on Kirjandusmuuseumi arhiivist jäljetult kadunud.

Praegu on raamatupoodides müügil hiljuti trükis avaldatud Voldemar Panso päevikud, mida ta pidas aastatel 1931 kuni 1946 ning 1946 kuni 1956. Mappide vahel, kus peaksid aga asuma järgmised kolm päevaraamatud kuni aastani 1976, valitseb tühjus. Kuhu, kunas, kuidas ja miks väärtuslikud päevaraamatud kadusid, on senini selgusetu.

Panso arhiivi materjalid andis tema lesk ja pärija Mari-Liis Küla Kirjandusmuuseumi hoiule 1986. aastal. Fond jäi suletuks ligi kahekümneks aastaks. „Mulle soovitati need jätta suletuks poliitilistel põhjustel. Tollel ajal tegutses ka teatris erineva taustaga poliitilisi grupeeringuid,” rääkis Mari-Liis Küla.

Pikemalt lugege homsest Eesti Päevalehest!

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Ojuland nimetab Küprose-apsakat tööõnnetuseks

Ojuland nimetab Küprose-apsakat tööõnnetuseks

18.04.2008 10:38Hanneli Rudi, Postimees.ee 

Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland seletab eilset Küprose-teemalist eksitust kiirustamisest tuleneva tööõnnetusega.

 
Pildil on Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland Toompea lossis.
Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Seoses teie nimel tehtud Küprose-teemalise pöördumisega välisminister Urmas Paeti poole soovib Postimees.ee teada, kas ja millal süü enda peale võtnud Aarne Veedla vabandas teie ees? Kuidas ta oma eksimust teile selgitas?

Andsin ülesande oma nõunikule tegeleda korvpalluri juhtumiga telefoni teel. Mul on väga kahju, et kiirustamise käigus ei kontrollitud fakte ja juhtus selline piinlik tööõnnetus. Olin kursis sellega, et Eesti elamisloaga inimesel tekkis Küprose piiril probleem. Kaks nädalat tagasi  lasti ta viisata Küprosele, kaks nädalat hiljem enam mitte. Palusin asja selgitada. Tehniline vormistamine jäi nõunikule. Tegemist oli lihtsa inimliku eksimusega.

Kelle algatusel koostati pöördumine välisminister Urmas Paetile? Kes selle teksti koostas?

Pidasin vajalikuks, et olukorda välisministriga selgitada. Teate koostas minu nõunik.  Selliseid küsimusi selgitatakse töö käigus, kasutades  lihtsamaid kommunikatsioonivahendeid. Antud juhul küsisime olukorra kohta välisministeeriumi ametnikult, kes antud juhtumiga kursis polnud ning seetõttu saatsime kirjaliku teate. Kindlasti tuleb aktiivselt sekkuda igal juhtumil, kus Eesti elanikud jäävad hätta.

Kes sellele alla kirjutas? Kas tutvusite selle tekstiga enne selle meediasse saatmist?

Pressiteatele kirjutab alla seda väljastanud isik, antud juhul minu nõunik, keda ma usaldan. Nõuniku eksimus on loomulikult kahetsusväärne. Ta on vabandanud juba nii avalikkuse, kui ka minu ees, ning on lubanud sellest eksimusest teha omad järeldused.

Kas Küprose esindajad on teiega seoses tänase [eilse-toim] avaldusega ühendust võtnud ning asjaolusid selgitanud?

Minu nõunik oli Küprose Helsingi saatkonnaga  ühenduses ja nad selgitasid asjaolusid.

Viibisite täna ENPA  kevadistungjärgul, kas teil tuli täna seoses selle avaldusega ka seal vastata samateemalistele küsimustele?

Ei

Kas Urmas Paet on teile vastanud ja mis oli tema vastuse sisu?

Välisministeerium informeeris avalikkust koheselt Eesti elanike reisimisvõimalustest Küprosele, nende teade ilmus ka Postimehes. Usun, et see on täiesti piisav.

Korvpallimeeskonna Tartu Ülikool Rocki ühelt liidrilt, grusiinist mängujuhilt Giorgi Tsintsadzelt nõuti üleeile Küprosel Larnaca lennujaama piiripunktis viisat, kuigi tal on olemas Eesti elamisluba ja ID-kaart.

Eesti välisministeeriumi teatel peavad kolmandate riikide kodanikud, kellel on Schengeni liikmesriigi elamisluba, Küprosele reisimiseks taotlema viisat. Eesti välismaalase passi omanikud saavad Küprosele reisida ilma viisata.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Suur Munamägi

Suur Munamägi

elt.jpg: Vaade Suure Munamäe vaatetornist. Foto: Lauri Kulpsoo

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Wheeler, John Archibald – füüsikateoreetik

Suri üks tuumapommi loojaid

15.04.2008 07:51ETV 24 

USAs suri 13. aprillil 96 aasta vanuselt kopsupõletikku füüsikateoreetik John A. Wheeler, kes kandis võtmerolli aatomipommi loomises ja võttis hiljem kasutusele termini «must auk».

 
Tuumaseen.
Foto: AFP / Scanpix

Wheeler, kes oli aastaid Princetoni Ülikooli professor, töötas koos selliste suurmeestega nagu Albert Einstein ja Niels Bohr, vahendas AP.

John_Archibald_Wheeler.jpg:

Teise maailmasõja aastail töötas Wheeler projektis Manhattan aatomipommi loomisel.

Erinevalt mõnest oma kolleegist, kes tundsid kahetsust pärast aatomipommide heitmist Jaapanile, leidis Wheeler, et pomm ei valminud õigeaegselt, et saanuks mõjutada sõja lõppu Euroopas.

Tema vend Joe hukkus võideldes Itaalias 1944. aastal.

Wheeler aitas ka Edward Telleril luua vesinikupommi.

1967. aastal kasutas Wheeler ühel konverentsil esmakordselt terminit «must auk» märkimaks maailmaruumi piirkondi, kus gravitatsioon on niivõrd tugev, et valgus ei pääse sealt välja.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Kull, Mart – kõrvaarst, professor

Mart Kull tõi unerahu tuhandetele

14. aprill 2008 kl 19:14
EPLOnline
 

Autor: Mirko Ojakivi

Foto: Aldo Luud Mart Kull 03.11.1956 – 13.04.2008

Mart Kull 03.11.1956 – 13.04.2008
 
Nädalavahetusel suri ootamatult Tartu ülikooli kõrvakliiniku juhataja Mart Kull.

Ligi pooled eestlased kannatavad unehäirete all. Peaaegu kõigil eestlastel on elu jooksul olnud probleeme nohu, köha ja kõrvavaluga. Kui valukäes vaevlevat haiget ei päästnud mitte miski muu, siis soovitati võtta ette tee Tartusse, kus ülikooli kõrvakliinikus oli keegi imeravitseja Mart Kull.

Haiguste loetelu, mille ravimise ja uurimisega doktor Kull tegeles, on aukartust äratav. Ligi kolmkümmend aastat kestnud arstipraksise jooksul sattus Kulli noa (Kulli töövahendist rääkides oleks õigem vist öelda “laseri”) alla üle tuhande inimese.

Mart Kull oli ideedegeneraator ja 1990. aastate alguses võttis ta pühaks eesmärgiks asuda uurima unehäireid alates norskamisest kuni unelämbumistõveni. 2003.–2004. aastal käivitas Mart Kull kõrvakliinikus ka uneuuringute keskuse, kus unehädas inimesed said aparaatidega ühendatult veeta ühe öö ning hommikul oli kas Kullil või mõnel teisel kliiniku töötajal juba võimalus patsiendile öelda, mis tal ei lase segamatult uinuda ja magada ja kuidas saaks unerahu taastatud. 

Abiks veokijuhtidele

Uneuuringute keskus on kujunenud niivõrd populaarseks, et seal magamise järjekorrad on kuudepikkused ja nüüdseks on Kulli kliinikust abi saanud tuhanded inimesed.

Viimaste aastate uudiseid sirvides meenub, et Kulli juurde on olnud asja ka sadadel pikamaasõidujuhtidel. 2006. aasta sügisel käivitas Kull kõrvakliinikus katse, mis aitab veokijuhtidel ja pikki vahemaid sõitvatel bussijuhtidel katsetada tähelepanuvõimet. On ju üsna sagedased olukorrad, kus sõidukijuht peab olema kümneid tunde järjest roolis. Sageli ei tajuta aga, et selline tegevus on ohtlik, sest inimese aju ei suuda üle paari tunni ühesugust, monotoonset tegevust teha ja kuna aju “lülitab” end välja, on liiklusõnnetuste oht ülisuur. Kull üritas autojuhtidele puust ja punaselt ehk ühe pisikese katsega selle ohu selgeks teha.

Kulli radikaalsemaid seisukohti oli see, et inimene ei vaja kurgumandleid ja enamasti on inimese kõrva-, nina- ja kurguhädade põhjuseks just mandlid, mis tuleks juba paariaastasel lapsel ära lõigata. Nii olevat kergem.

Kuid lisaks suurepärasele suhtlemisoskusele, rohketele ideedele ja arstiks olemisele oli Kull ka suurepärane teadlane. Tema arstikontosse jääb üle tuhande lõikuse ja tema teadlasekontosse saab suurte tähtedega kirjutada maailmas laialdaselt kasutusel oleva laserkontaktmeetodi loomise. Lisaks töötas professor Mart Kull välja mitmesuguseid meditsiinilisi instrumente ja ravimeetodeid.

Mart Kull lõpetas 1987. aastal Leningradi meditsiiniinstituudi, olles eelnevalt õppinud ka Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. Ka kõrvakliiniku varasemad juhid Heinrich Koppel ja Ernst Saareste lõpetasid nagu Kull kõrgkooli praeguses Peterburis.

Kulli teaduslike saavutuste nimistusse jäävad ka maailmas esimene ultraheli funktsionaalne kõrvakirurgia, kopsude topeltsagedusega jugaventilatsiooni metoodika ning kolmesagedusega meetod, mis optimeerib veelgi hingamisteede laserkirurgiat.

Kulli peamised teaduslikud uurimisvaldkonnad olid farüngeaalsed ja larüngeaalsed stenoosid, kunstlik kopsude ventilatsiooni metoodika ja laserkirurgiline instrumentaarium. Mart Kulli juhtimisel sai Tartu ülikooli kõrvakliinikust Euroopa laserkirurgia referentkliinik, mis on üks suuremaid tunnustusi ühele kliinikule. 

Ain-Elmar Kaasik: Kull kuulus arstina maailma tippu

Mart Kull oli rohkem novaator kui teadlane. Kuid klinitsistide seas kipubki see asi nii olema. Laboriteadlane Mart Kull igatahes polnud. Kuid professor Kull täiustas oluliselt operatsioonimeetodeid ja kindlasti on tema puhul üks märkimisväärsemaid asju see, et ta võttis esimesena kasutusele koos narkoosiarstide ehk anestesioloogidega spetsiaalseid valutustamismeetodid, mis muutsid kõrioperatsioone tunduvalt patsiendisõbralikumaks. Varem olid kõrioperatsioonid ikka kaunis jõhkrad ja valulised. Selles valdkonnas on Mart Kulli panus päris märkimisväärne.

Kindlasti on Mart Kulli kaotus Eesti meditsiinile väga suur. Arvestades seda, et kõigil inimestel on nina, kõrva või kurguga mingil ajal probleeme, siis on professionaalne ravi hädavajalik. Enamasti paranevad paljud nina-, kurgu- ja kõrvahädad ise, kuid mõnel inimesel muutuvad need krooniliseks. Kui varem olid üliolulised vaid keskkõrvalõikused, siis Kull arendas ka ninakirurgiat ja tõi oma tegevusega leevendust ikka väga paljudele inimestele. Ma usun, et väga paljud Kulli käest abi saanud inimesed ei tea tänini, kui palju nende tervis oleneb ninahingamise häiretest.

Kuid Kulli tegevusest rääkides tuleb esile tõsta nii tema kui ka tema kollegi Marlit Veldi initsiatiivi unehäirete ravis. See on olnud inimeste seisukohalt väga oluline tegevus. Kokkuvõttes suurenes Mart Kulli tegevuse ajal kõrvakliiniku aktiivsus kirurgilises osas tohutult. Nii palju kui mina karta oskan, pole Eestis Kullile sama tasemega järeltulijat. 

Ain-Elmar Kaasik on Eesti teaduste akadeemia asepresident.

Mart Kulli CV

03.11.1956 – 13.04.2008

Haridus:

Tartu ülikooli arstiteaduskond, ravi eriala, lõpetanud 30.06.1981.

Kliiniline ordinatuur otorinolarüngoloogia erialal 1981–1983;

Soome haridusministeeriumi stipendium, erialane täiendus Turu ülikooli keskhaiglas, otorinolarüngoloogia õppetool 1993 (kaks kuud)

Teenistuskäik:

1981–1983 Tartu ülikooli otorinolarüngoloogia kateeder, kliiniline ordinatuur

1983–1984 Tartu ülikooli otorinolarüngoloogia kateeder, assistent

1984–1987 Leningradi meditsiiniinstituudi kõrva-nina-kurguhaiguste osakond, aspirant

1987–1989 Tartu ülikooli otorinolarüngoloogia kateeder, assistent

1988–1991 Tartu ülikooli lasermeditsiini laboratoorium, vanemteadur

1989–1992 Tartu ülikooli otorinolarüngoloogia kateeder, dotsent

Alates 1992 Tartu ülikooli arstiteaduskonna otorinolarüngoloogia õppetooli juhataja ja professor

Alates 1992 SA Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku juhataja

Teadustöö põhisuunad:

Kõrva-nina-kurguhaiguste kirurgia:

– Laserkirurgilised operatsioonid, uute meetodite väljatöötamine pea ja kaela piirkonnas (1987. a kaitstud meditsiiniteaduste kandidaadi kraad)

– Rakulised muutused erinevate füüsikaliste faktorite toime järgselt (1987. a kaitstud meditsiiniteaduste kandidaadi kraad)

– Kopsude kunstliku jugaventilatsiooni meetodite arendamine ning juurutamine

– Ultraheli mikrokirurgiliste meetodite arendamine ja juurutamine

– Kohlea implantatsioon

Väikelaste varajane kuulmislanguse avastamine (skriining), kuulmislanguse etioloogia ja epidemioloogia

Allikas: Eesti teadusportaal 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud