• Tere taas!

    Kreekide õitsemise aeg


    Viimased postitused:

     

VE: Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor

Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor loodi 1958. aastal grupi Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori vilistlaste initsiatiivil eesotsas tolleaegse TPI õppejõu Enno Soonurmega. Peagi liitusid loodava kooriga teiste kõrgkoolide meeskooride vilistlased. Akadeemiline kooseis on koorile omane tänaseni. Koori peadirigendiks kutsuti Arvo Ratassepp, kes juhatas koori kuni oma surmani 1986.a.

Alates algaastaist on koori repertuaar olnud omanäoline. Traditsioonilisele meeskoori repertuaarile lisandus sügavam huvi eesti ja kaasaegse meeskooriloomingu, klassika ning ka suurte vokaalsümfooniliste teoste vastu. Oluline on seejuures olnud koostöö Teaduste Akadeemia Naiskooriga. Koori kontsertkavu on alati iseloomustanud terviklikkus ja sihipärasus, eriti eestluse ja aatelisuse kontekstis, mis on ühtinud koori enda vaimsusega.

Loomulikult kujunes seetõttu aktiivseks ka koori lauluväline tegevus, eriti taasiseseisvumise perioodil (1988-1992). See vaimsus on tänaseks kasvanud missioonitundeks, mis väljendub sõprussidemete loomises väiksemate kooridega ning koos nendega ühiste kontserdite korraldamises. Eesti sõnumit oleme viinud väga paljudesse Euroopa riikidesse, Kanadasse, USA-sse ja Vietnami. Samuti on koor edukalt osalenud võistulaulmistel ja festivalidel nii kodu- kui ka välismaal.

Koori dirigentideks on olnud pärast prof. Arvo Ratasseppa Peeter Perens (sen.), Ants Soots, Hirvo Surva ja Lauri Sirp. Praegu on koori peadirigendiks prof. Kuno Areng, dirigendiks Andrus Siimon, hääleseadjaks ning klaveri- ja orelisaatjaks Henn Erik. Nemad jätkavd koori traditsioone, püüdes avardada koori repertuaari nõudlikkuse suunas.

Nii on koori jooksvas repertuaaris peale a capella laulude ka mitmeid suurvorme (Ch. Gounod’ “Messe Breve”, Ed. Tubina “Reekviem langenud sõduritele” ning koos Teaduste Akadeemia Naiskooriga Fr. Schuberti “Messe in G-dur” ja C. Saint-Saensi “Jõuluoratoorium.

Teaduste_Akadeemia_Meeskoor_50.jpg:

50. juubeli kontserdil Estonia kontserdisaalis 19. aprillil astus koor üles enam kui 60 liikmelisena.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: karstiala Tuhalas ja Nabalas

ETV: Soome firma tuvastas Harjumaa karstialal maa-aluste jõgede võrgustiku
21:41
 
Soome geoloogiauuringute firma tuvastas Tuhala ja Nabala karstialal ulatusliku maa-aluste jõgede võrgustiku, mis on kavandatava majandustegevuse tõttu ohtu sattunud.

Samas asub ka riikliku tähtsusega lubjakivimaardla, kus on killustiku kaevandamisest huvitatud mitu firmat. Georadari-uuringu tellisid kohalikud elanikud, kes näevad kaevandamises suurt ohtu unikaalsele loodusele, teatas «Aktuaalne kaamera».

Nõiakaev.EgertKamenik.jpg: Nõiakaev_foto_Egert Kamenik

Juhul, kui Paekivitoodete Tehas, Kiirkandur ja Merco Ehitus peaksid saama kaevandamisloa, võib kaevandamine nelja valla küla kaevud, sealjuures ka Tuhala Nõiakaevu kuivaks jätta. Seepärast tellisid külaseltsid ja ettevõtjad omal kulul uuringu rahvusvahelise mainega Soome firmalt Roadscanners, et kaitsealaderohke karstiala veerežiimi seisund kindlaks määrata.

«Me olime teadlikud, et geobioloogid ja sellesama looduskeskuse inimesed olid eelmistel aastal leidnud hulgaliselt maa-aluseid jõgesid, mida teaduslike vahenditega ei olnud suudetud kontrollida, siis otsustasime, et võtame ja mõõdame need jõed üle ja vaatame, kas need seal on või ei ole,» rääkis Kose vallas asuva Otiveski külavanem Jaanus Saadve.

Roadscanners uuris georadariga veebruaris, kui maapind oli külmunud, ligi 15 kilomeetrit veeliine. Töö näitab, et nelja valla – Kose, Kiili, Saku ja Kohila – karstialadel voolab kokku kümme maa-alust jõge.

Sellises piirkonnas, kus kuival ajal on põhjavesi 170 cm ja märjal ajal isegi vaid 30 cm sügavusel maapinnast, toob kaevandamine kaasa veerežiimi rikkumise. Ka Paekivitoodete Tehase plaan kaevandada põhjaveest allpool ei ole asjatundjate arvates võimalik..

«Meie hirm on see, et esimese ja teise põhjaveetaseme saastatus langeb alla kolmandale ehk sinna, kust meie täna oma suurte puurkaevudega omale joogivee võtame,» ütles Saadve. «Raske ennustada, mis seal juhtuma hakkab.»

Roadscannersi georadari-uuringu teostasid Soome teadlased Tomi Herronen ja Timo Saarenketo. Tuhala-Nabala karstiala pinnase geoloogiline uuring ja kümne maa-aluse jõe määramine läks maksma 6500 eurot (veidi üle 100 000 krooni).

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Panso, Voldemar – Eesti teatri suurkuju

Voldemar Panso tippaja päevaraamatud kadusid arhiivist

18. aprill 2008 kl 20:15
Eesti Päevaleht Online 
 

Voldemar Panso

Voldemar Panso

Kui selle aasta alguses nägid ilmavalgust Eesti teatri suurkuju Voldemar Panso esimesed päevaraamatud, siis Panso elu viimast 20 aastat puudutavad päevaraamatud on Kirjandusmuuseumi arhiivist jäljetult kadunud.

Praegu on raamatupoodides müügil hiljuti trükis avaldatud Voldemar Panso päevikud, mida ta pidas aastatel 1931 kuni 1946 ning 1946 kuni 1956. Mappide vahel, kus peaksid aga asuma järgmised kolm päevaraamatud kuni aastani 1976, valitseb tühjus. Kuhu, kunas, kuidas ja miks väärtuslikud päevaraamatud kadusid, on senini selgusetu.

Panso arhiivi materjalid andis tema lesk ja pärija Mari-Liis Küla Kirjandusmuuseumi hoiule 1986. aastal. Fond jäi suletuks ligi kahekümneks aastaks. „Mulle soovitati need jätta suletuks poliitilistel põhjustel. Tollel ajal tegutses ka teatris erineva taustaga poliitilisi grupeeringuid,” rääkis Mari-Liis Küla.

Pikemalt lugege homsest Eesti Päevalehest!

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Ojuland nimetab Küprose-apsakat tööõnnetuseks

Ojuland nimetab Küprose-apsakat tööõnnetuseks

18.04.2008 10:38Hanneli Rudi, Postimees.ee 

Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland seletab eilset Küprose-teemalist eksitust kiirustamisest tuleneva tööõnnetusega.

 
Pildil on Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland Toompea lossis.
Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Seoses teie nimel tehtud Küprose-teemalise pöördumisega välisminister Urmas Paeti poole soovib Postimees.ee teada, kas ja millal süü enda peale võtnud Aarne Veedla vabandas teie ees? Kuidas ta oma eksimust teile selgitas?

Andsin ülesande oma nõunikule tegeleda korvpalluri juhtumiga telefoni teel. Mul on väga kahju, et kiirustamise käigus ei kontrollitud fakte ja juhtus selline piinlik tööõnnetus. Olin kursis sellega, et Eesti elamisloaga inimesel tekkis Küprose piiril probleem. Kaks nädalat tagasi  lasti ta viisata Küprosele, kaks nädalat hiljem enam mitte. Palusin asja selgitada. Tehniline vormistamine jäi nõunikule. Tegemist oli lihtsa inimliku eksimusega.

Kelle algatusel koostati pöördumine välisminister Urmas Paetile? Kes selle teksti koostas?

Pidasin vajalikuks, et olukorda välisministriga selgitada. Teate koostas minu nõunik.  Selliseid küsimusi selgitatakse töö käigus, kasutades  lihtsamaid kommunikatsioonivahendeid. Antud juhul küsisime olukorra kohta välisministeeriumi ametnikult, kes antud juhtumiga kursis polnud ning seetõttu saatsime kirjaliku teate. Kindlasti tuleb aktiivselt sekkuda igal juhtumil, kus Eesti elanikud jäävad hätta.

Kes sellele alla kirjutas? Kas tutvusite selle tekstiga enne selle meediasse saatmist?

Pressiteatele kirjutab alla seda väljastanud isik, antud juhul minu nõunik, keda ma usaldan. Nõuniku eksimus on loomulikult kahetsusväärne. Ta on vabandanud juba nii avalikkuse, kui ka minu ees, ning on lubanud sellest eksimusest teha omad järeldused.

Kas Küprose esindajad on teiega seoses tänase [eilse-toim] avaldusega ühendust võtnud ning asjaolusid selgitanud?

Minu nõunik oli Küprose Helsingi saatkonnaga  ühenduses ja nad selgitasid asjaolusid.

Viibisite täna ENPA  kevadistungjärgul, kas teil tuli täna seoses selle avaldusega ka seal vastata samateemalistele küsimustele?

Ei

Kas Urmas Paet on teile vastanud ja mis oli tema vastuse sisu?

Välisministeerium informeeris avalikkust koheselt Eesti elanike reisimisvõimalustest Küprosele, nende teade ilmus ka Postimehes. Usun, et see on täiesti piisav.

Korvpallimeeskonna Tartu Ülikool Rocki ühelt liidrilt, grusiinist mängujuhilt Giorgi Tsintsadzelt nõuti üleeile Küprosel Larnaca lennujaama piiripunktis viisat, kuigi tal on olemas Eesti elamisluba ja ID-kaart.

Eesti välisministeeriumi teatel peavad kolmandate riikide kodanikud, kellel on Schengeni liikmesriigi elamisluba, Küprosele reisimiseks taotlema viisat. Eesti välismaalase passi omanikud saavad Küprosele reisida ilma viisata.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Suur Munamägi

Suur Munamägi

elt.jpg: Vaade Suure Munamäe vaatetornist. Foto: Lauri Kulpsoo

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Wheeler, John Archibald – füüsikateoreetik

Suri üks tuumapommi loojaid

15.04.2008 07:51ETV 24 

USAs suri 13. aprillil 96 aasta vanuselt kopsupõletikku füüsikateoreetik John A. Wheeler, kes kandis võtmerolli aatomipommi loomises ja võttis hiljem kasutusele termini «must auk».

 
Tuumaseen.
Foto: AFP / Scanpix

Wheeler, kes oli aastaid Princetoni Ülikooli professor, töötas koos selliste suurmeestega nagu Albert Einstein ja Niels Bohr, vahendas AP.

John_Archibald_Wheeler.jpg:

Teise maailmasõja aastail töötas Wheeler projektis Manhattan aatomipommi loomisel.

Erinevalt mõnest oma kolleegist, kes tundsid kahetsust pärast aatomipommide heitmist Jaapanile, leidis Wheeler, et pomm ei valminud õigeaegselt, et saanuks mõjutada sõja lõppu Euroopas.

Tema vend Joe hukkus võideldes Itaalias 1944. aastal.

Wheeler aitas ka Edward Telleril luua vesinikupommi.

1967. aastal kasutas Wheeler ühel konverentsil esmakordselt terminit «must auk» märkimaks maailmaruumi piirkondi, kus gravitatsioon on niivõrd tugev, et valgus ei pääse sealt välja.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Kull, Mart – kõrvaarst, professor

Mart Kull tõi unerahu tuhandetele

14. aprill 2008 kl 19:14
EPLOnline
 

Autor: Mirko Ojakivi

Foto: Aldo Luud Mart Kull 03.11.1956 – 13.04.2008

Mart Kull 03.11.1956 – 13.04.2008
 
Nädalavahetusel suri ootamatult Tartu ülikooli kõrvakliiniku juhataja Mart Kull.

Ligi pooled eestlased kannatavad unehäirete all. Peaaegu kõigil eestlastel on elu jooksul olnud probleeme nohu, köha ja kõrvavaluga. Kui valukäes vaevlevat haiget ei päästnud mitte miski muu, siis soovitati võtta ette tee Tartusse, kus ülikooli kõrvakliinikus oli keegi imeravitseja Mart Kull.

Haiguste loetelu, mille ravimise ja uurimisega doktor Kull tegeles, on aukartust äratav. Ligi kolmkümmend aastat kestnud arstipraksise jooksul sattus Kulli noa (Kulli töövahendist rääkides oleks õigem vist öelda “laseri”) alla üle tuhande inimese.

Mart Kull oli ideedegeneraator ja 1990. aastate alguses võttis ta pühaks eesmärgiks asuda uurima unehäireid alates norskamisest kuni unelämbumistõveni. 2003.–2004. aastal käivitas Mart Kull kõrvakliinikus ka uneuuringute keskuse, kus unehädas inimesed said aparaatidega ühendatult veeta ühe öö ning hommikul oli kas Kullil või mõnel teisel kliiniku töötajal juba võimalus patsiendile öelda, mis tal ei lase segamatult uinuda ja magada ja kuidas saaks unerahu taastatud. 

Abiks veokijuhtidele

Uneuuringute keskus on kujunenud niivõrd populaarseks, et seal magamise järjekorrad on kuudepikkused ja nüüdseks on Kulli kliinikust abi saanud tuhanded inimesed.

Viimaste aastate uudiseid sirvides meenub, et Kulli juurde on olnud asja ka sadadel pikamaasõidujuhtidel. 2006. aasta sügisel käivitas Kull kõrvakliinikus katse, mis aitab veokijuhtidel ja pikki vahemaid sõitvatel bussijuhtidel katsetada tähelepanuvõimet. On ju üsna sagedased olukorrad, kus sõidukijuht peab olema kümneid tunde järjest roolis. Sageli ei tajuta aga, et selline tegevus on ohtlik, sest inimese aju ei suuda üle paari tunni ühesugust, monotoonset tegevust teha ja kuna aju “lülitab” end välja, on liiklusõnnetuste oht ülisuur. Kull üritas autojuhtidele puust ja punaselt ehk ühe pisikese katsega selle ohu selgeks teha.

Kulli radikaalsemaid seisukohti oli see, et inimene ei vaja kurgumandleid ja enamasti on inimese kõrva-, nina- ja kurguhädade põhjuseks just mandlid, mis tuleks juba paariaastasel lapsel ära lõigata. Nii olevat kergem.

Kuid lisaks suurepärasele suhtlemisoskusele, rohketele ideedele ja arstiks olemisele oli Kull ka suurepärane teadlane. Tema arstikontosse jääb üle tuhande lõikuse ja tema teadlasekontosse saab suurte tähtedega kirjutada maailmas laialdaselt kasutusel oleva laserkontaktmeetodi loomise. Lisaks töötas professor Mart Kull välja mitmesuguseid meditsiinilisi instrumente ja ravimeetodeid.

Mart Kull lõpetas 1987. aastal Leningradi meditsiiniinstituudi, olles eelnevalt õppinud ka Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. Ka kõrvakliiniku varasemad juhid Heinrich Koppel ja Ernst Saareste lõpetasid nagu Kull kõrgkooli praeguses Peterburis.

Kulli teaduslike saavutuste nimistusse jäävad ka maailmas esimene ultraheli funktsionaalne kõrvakirurgia, kopsude topeltsagedusega jugaventilatsiooni metoodika ning kolmesagedusega meetod, mis optimeerib veelgi hingamisteede laserkirurgiat.

Kulli peamised teaduslikud uurimisvaldkonnad olid farüngeaalsed ja larüngeaalsed stenoosid, kunstlik kopsude ventilatsiooni metoodika ja laserkirurgiline instrumentaarium. Mart Kulli juhtimisel sai Tartu ülikooli kõrvakliinikust Euroopa laserkirurgia referentkliinik, mis on üks suuremaid tunnustusi ühele kliinikule. 

Ain-Elmar Kaasik: Kull kuulus arstina maailma tippu

Mart Kull oli rohkem novaator kui teadlane. Kuid klinitsistide seas kipubki see asi nii olema. Laboriteadlane Mart Kull igatahes polnud. Kuid professor Kull täiustas oluliselt operatsioonimeetodeid ja kindlasti on tema puhul üks märkimisväärsemaid asju see, et ta võttis esimesena kasutusele koos narkoosiarstide ehk anestesioloogidega spetsiaalseid valutustamismeetodid, mis muutsid kõrioperatsioone tunduvalt patsiendisõbralikumaks. Varem olid kõrioperatsioonid ikka kaunis jõhkrad ja valulised. Selles valdkonnas on Mart Kulli panus päris märkimisväärne.

Kindlasti on Mart Kulli kaotus Eesti meditsiinile väga suur. Arvestades seda, et kõigil inimestel on nina, kõrva või kurguga mingil ajal probleeme, siis on professionaalne ravi hädavajalik. Enamasti paranevad paljud nina-, kurgu- ja kõrvahädad ise, kuid mõnel inimesel muutuvad need krooniliseks. Kui varem olid üliolulised vaid keskkõrvalõikused, siis Kull arendas ka ninakirurgiat ja tõi oma tegevusega leevendust ikka väga paljudele inimestele. Ma usun, et väga paljud Kulli käest abi saanud inimesed ei tea tänini, kui palju nende tervis oleneb ninahingamise häiretest.

Kuid Kulli tegevusest rääkides tuleb esile tõsta nii tema kui ka tema kollegi Marlit Veldi initsiatiivi unehäirete ravis. See on olnud inimeste seisukohalt väga oluline tegevus. Kokkuvõttes suurenes Mart Kulli tegevuse ajal kõrvakliiniku aktiivsus kirurgilises osas tohutult. Nii palju kui mina karta oskan, pole Eestis Kullile sama tasemega järeltulijat. 

Ain-Elmar Kaasik on Eesti teaduste akadeemia asepresident.

Mart Kulli CV

03.11.1956 – 13.04.2008

Haridus:

Tartu ülikooli arstiteaduskond, ravi eriala, lõpetanud 30.06.1981.

Kliiniline ordinatuur otorinolarüngoloogia erialal 1981–1983;

Soome haridusministeeriumi stipendium, erialane täiendus Turu ülikooli keskhaiglas, otorinolarüngoloogia õppetool 1993 (kaks kuud)

Teenistuskäik:

1981–1983 Tartu ülikooli otorinolarüngoloogia kateeder, kliiniline ordinatuur

1983–1984 Tartu ülikooli otorinolarüngoloogia kateeder, assistent

1984–1987 Leningradi meditsiiniinstituudi kõrva-nina-kurguhaiguste osakond, aspirant

1987–1989 Tartu ülikooli otorinolarüngoloogia kateeder, assistent

1988–1991 Tartu ülikooli lasermeditsiini laboratoorium, vanemteadur

1989–1992 Tartu ülikooli otorinolarüngoloogia kateeder, dotsent

Alates 1992 Tartu ülikooli arstiteaduskonna otorinolarüngoloogia õppetooli juhataja ja professor

Alates 1992 SA Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku juhataja

Teadustöö põhisuunad:

Kõrva-nina-kurguhaiguste kirurgia:

– Laserkirurgilised operatsioonid, uute meetodite väljatöötamine pea ja kaela piirkonnas (1987. a kaitstud meditsiiniteaduste kandidaadi kraad)

– Rakulised muutused erinevate füüsikaliste faktorite toime järgselt (1987. a kaitstud meditsiiniteaduste kandidaadi kraad)

– Kopsude kunstliku jugaventilatsiooni meetodite arendamine ning juurutamine

– Ultraheli mikrokirurgiliste meetodite arendamine ja juurutamine

– Kohlea implantatsioon

Väikelaste varajane kuulmislanguse avastamine (skriining), kuulmislanguse etioloogia ja epidemioloogia

Allikas: Eesti teadusportaal 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Ülemiste ristmiku ümberehitusest

Maaomanikke ähvardab sundvõõrandamine

14.04.2008 00:01Urmas Seaver, Postimees 

Linna maa-ameti munitsipaalmaade osakonna peaspetsialisti Argo Reiljani sõnul anti 7. aprillil Peterburi tee pikendusele jalgu jäävate maade ja hoonete omanikele üle sundvõõrandamise otsuse eelnõu. Neil on kaks nädalat aega eelnõuga tutvuda ja oma seisukohad esitada.

«Siis vaatame asja uuesti üle,» nentis Reiljan. «Praegu ei saa ma veel öelda, millised otsused lõpuks tehakse.»

Sundvõõrandamiseni jõudsid ametnikud põhjusel, et linn ja maaomanikud pole jõudnud kokkuleppele Peterburi tee pikendusele või seda Järvevana teega ühendavale viaduktile ette jäävate majade ja maade väljaostmise osas.

Seejuures on käärid linna pakkumise ja omanike soovide vahel enam kui kahekordsed.

PetPikendus.jpg:

Kokku 16 krunti

Näiteks aadressil Filtri tee 9a asuva ning ka Järvevana teelt nähtava neljakorruselise ASi Kemivesi hoone ja 4500-ruutmeetrise krundi eest pakub linn ettevõttele 12,9 miljonit krooni.
Samal ajal on Kemivesi oma vastuskirjas linnale teatanud, et kolimise korral tuleks neil tööle panna uus tehas, mille ehitamise ja käivitamise kulud on 62 miljonit krooni.

Tartu maantee 88 ja 88a kruntide omanikule, osaühingule Ehmo pakkus linn 22,73 miljonit krooni, kuid firma soovib hüvitust saada 51,2 miljonit krooni. Tartu maantee 86a maatüki omanikule, osaühingule Solfer Trade pakub linn 18,1 miljonit krooni, ettevõte aga tahab 43,9 miljonit.

Filtri tee 9 ja 16 krunte kasutavale Orbonale pakub linn 15,15 miljonit krooni ning ka selle firmaga pole seni kokkulepet saavutatud.

Kuigi ühtekokku tuleb Ülemiste liiklussõlme ehitamiseks välja osta 16 krunti, alustas linn esmalt läbirääkimisi just nimetatud nelja firmaga, sest nendelt maa ostmine tõotab linnale kujuneda kõige kallimaks ja keerulisemaks.


Aega piisavalt

Kemivesi tegevdirektor Tarmo Siir ega ka Ehmo direktor Aleksei Potapov ei soovinud läbirääkimisi linnaga Postimehele kommenteerida.

Solfer Trade OÜ telefonilt vastas tundmatuks jääda soovinud mees, et firma rahanõudmised on põhjendatud, kuid täpsematest kommentaaridest ta keeldus.

Hiiglaslik erinevus linna pakkumiste ja firmade nõudmiste vahel tuleneb suuresti tõigast, et linn on valmis maksma vaid maa ja hoone turuväärtuse eest.

Kuid firmad soovivad hüvitist ka näiteks uue tehase rajamise või ettevõtluse seiskumisest saamata jäänud tulu eest.

Linnal ei ole kruntide omandamisega veel kiiret, sest Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppeli sõnul algab Peterburi tee pikenduse ehitamine esialgse plaani kohaselt 2010. aastal.

Euroraha abil tehtav Ülemiste liiklussõlme ümberehitus neelab enam kui 1,5 miljardit krooni ning tööd peaksid kestma vähemalt kolm aastat.

Liiklussõlme mahukaim töö ongi just Peterburi tee ühendamine kahe viadukti abil Järvevana teega. Üks viadukt viib Peterburi teelt üle Tartu maantee ning teine viadukt Filtri teeotsa juurest üle raudtee Järvevana teele.

Eestis pole ellu viidud veel ühtegi sundvõõrandamist. Viimati algatas Tallinn sundvõõrandamise seoses linna sees kulgeva Tartu maantee laiendamisega.

Pärast sundvõõrandamise algatamist jõudsid linn ja eraomanik kiiresti kokkuleppele.

Tee-ehitust segavad krundid

•    ASile Kemivesi kuuluv hoone ja 4532 ruutmeetri suurune kinnistu Filtri tee 9a.
•    OÜ-le Orbona kuuluvad hooned ja maatükid Filtri tee 9 ja 16. Kahe krundi suurus on kokku 8590 ruutmeetrit.
•    OÜ-le Ehmo kuuluvad hooned ja maatükid Tartu maantee 88 ja 88a. Linn tahab ettevõttelt võõrandada 4446 ruutmeetrit maad.
•    OÜ-le Solfer Trade kuuluv hoone ja 2639 ruutmeetri suurune maatükk Tartu maantee 86a.
Allikas: PM

 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Phobos – Marsi kaaslane

Suure mõlgiga kuu

 

12.04.2008 00:01

 

Marsi kuu Phobose värsked ülesvõtted pakuvad lummavat vaadet selle taevakeha suurimale vaatamisväärsusele – hiiglaslikule löögikraatrile.

 
Phobos.jpg:
Foto: NASA/THE UNIVERSITY OF ARIZONA

Fotod tegi märtsi lõpus kosmoselaeva Mars Reconnaissance Orbiter pardal töötav seadeldis nimega HiRISE (High Resolution Imaging Science Experiment). Fotod võeti Phobosest 5800–6800 kilomeetri kauguselt.

Nii Phobos kui ka teine Marsi kuu Deimos on väga väikesed (diameetritega vastavalt 22 ja 12 kilomeetrit) ning kuna nende külgetõmbejõud on vaid tuhandik Maa omast, pole nad omandanud kerakujulist vormi. Seega sarnanevad kuud rohkem asteroididega.

Phobose värsketel fotodel on näha 9-kilomeetrise läbimõõduga kraater Stickney, mis on Phobose suurim pinnavorm. Peakraatrit ümbrisevad vaod ja väiksemad kraatrid võivad olla Stickney sünnitanud kokkupõrke kõrvalsaadused.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: miinijahtija “Sakala”

Miinijahtija Sakala jõudis täna kodusadamasse
mil.ee

Miinijahtija Sakala jõudis kodusadamasse

12.04.2008 17:04
Toimetas Silver Saluri
www.sloleht.ee
 
Täna kell 12.00 sildus Miinisadamas esimest korda mereväe uus miinijahtija Sakala.

Laeva olid vastu võtmas mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede, mereväe staabiülem vanemleitnant Ivo Värk ja Miinilaevade Divisjoni ülem kaptenmajor Sten Sepper, samuti meeskonnaliikmete lähedased, teatas Kaitsejõudude peastaap.

“Uute miinijahtijate soetamisega on astutud suur samm edasi miinitõrje parandamise osas,” lausus mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede, lisades, et laevadel on nüüdisaegne varustus, mis võimaldab miinitõrjeoperatsioone senisest oluliselt efektiivsemalt läbi viia.

“Miinijahtijate tähtsaimaks ülesandeks on hoida meie veed puhtana ja tagada laevasõidu ohutus laevateedel,” ütles mereväe ülem.

Sakala on ehitatud 1990. aastal mittemagnetilisest komposiitplastikust ja varustatud hüdrolokaatori ja Seafox miinihävitussüsteemiga.

Laev on 52,6 m pikk ning selle meeskonda kuulub 34 mereväelast, sealhulgas 12 ajateenijat. Enne Eestisse tulekut läbis Sakala meeskond seitsmekuulise laevaklassipõhise väljaõppe Suurbritannias.

“Meeskonna väljaõppega alustati eelmise aasta aprillist, täiskoosseisus sai meeskond koos harjutada alates eelmise aasta novembrist. On märkimisväärne, et kokkusurutud programmi omandamisega suutis meeskond hästi toime tulla,” ütles laeva komandör vanemleitnant Ain Pärna, sõnades veel, et pärast kahenädalast puhkust asub meeskond taas teenistusse, esimeseks ülesandeks saab sonarisüsteemi väljaõpe.

Sakala on teine kolmest mereväele Suurbritanniast soetatud Sandown-klassi miinijahtijast. Esimene alus Admiral Cowan saabus Eestisse 2007. aasta juulis. Kolmas laev Ugandi planeeritakse Eestile üle anda 2009. aasta alguses.

Uusi miinijahtijaid hakkab Eesti merevägi kasutama siseriiklikel miinitõrjeoperatsioonidel mereteede puhastamiseks peamiselt maailmasõdade ajal veesatud miinidest ja muudest lõhkekehadest.

Samuti asuvad miinijahtijad osalema NATO miinitõrjeeskaadri töös, kuhu varem on kuulunud staabi- ja varustuslaev Admiral Pitka ja miinijahtija Sulev.

Laevale paigaldatud hüdrolokaator aitab avastada ja identifitseerida ankru- ja põhjamiine. Seafox miinihävitussüsteemi allveeroboti abil tehakse lõhkekehad kahjutuks.

Meeskonna jaoks on seni kasutusel olnud Saksa päritolu miinilaevadega võrreldes suurimaks erinevuseks kinnine sild, mis tähendab, et laeva vahiohvitser ja vaatlejad ei pea laevaga opereerimiseks väljas seisma. Samuti asuvad kõik meeskonna olme- ja eluruumid pealpool veeliini.

Sakala on saanud oma nime samanimelise ennesõjaaegse Eesti mereväe aluse järgi.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud