Loe lisaks Vähi ehitab…
Vaata, mis tehtud
xxx
Sadam tuleb!
Sillamäe sadamas algavad mõõtetööd, muulikivid on Sillamäele kohale veetud, Tiit Vähi näeb sadamas potentsiaali tulevase börsiettevõtte jaoks.
Praegu ootavad tulevase sadama muuli jaoks mõeldud kivid tühermaal aega, mil ehitajad nad merevette viskavad. Sadama kohal on maapind ära silutud ning lähiajal algab ehitustöö. Eile oodati Silmetis maamõõtjaid.
Nädal tagasi viis AS Silmet Grupp lõpule investorite kaasamise, nendeks on Soome kapitalil põhinevad Kaakon Kuljetussuunnittelu ja Kaakon Holding. Päev hiljem kirjutati alla ASi Sillamäe Sadam ja ASi Eesti Ehitus vaheline sadama hüdrotehnilise osa ehitusleping.
Silmet Grupp lootis kaks aastat tagasi algatatud Sillamäe sadama projekti kaasata riiki, kuid riik ütles Tallinna Sadama kaudu pakutud investeeringust ära. Silmeti juht Tiit Vähi lootis kuni läinud aasta sügiseni, et riik võtab siiski nii suure ja piirkonda arendava infrastruktuuri rajamisest osa.
“Riik leidis aga, et neile ühest sadamast piisab,” ütles Vähi. “Pärast Tallinna Sadama juhtide otsust Sillamäele mitte investeerida jätsime kõrvale kogu oma kahe aasta pikkuse töö ning hakkasime otsima erakapitali, keda sadama loomisesse kaasata.” Vähi ei kritiseeri riiki ega kurda viivitamise pärast – tema arvates pole ettevõte peale aja midagi kaotanud.
Vähi arvates saavad tulevikus sadama vastu suurt huvi tundma majandusringkonnad. Praegu seisavad näiteks Venemaa naftafirma tehaseehitusplaanid just sadama puudumise taga, ütles Vähi.
“Kui ekskavaatorid tööle hakkavad, tuleb huvilisi ilmselt tormiliselt juurde,” rääkis Vähi. Ta ei välista ka võimalust, et Sillamäe sadamast võib tulevikus saada börsiettevõte ning et Sillamäe sadam võib edaspidi oma aktsiate müügist lisaressursse saada.
Vähi arvas, et esimene kaubalaev randub Sillamäe sadamas aastal 2005. Tegu pole mitte lubaduse, vaid visiooniga, täpsustas ta.
Sadama esimene ehitusjärk näeb ette kaubasadama rajamist, teises järgus, mille mahtu ja valmimisaega Vähi ei ennusta, valmib kuivlasti- ja puidulaevade sadam ning hiljem reisikai. “Need viimased on visioonid, esialgu veel mitte kindlad projektid,” täpsustas Vähi. “Kaubasadama puhul on projektid ja kõik muu vajalik tehtud.”
Silmeti juht märkis, et Sillamäe oli sadamakohana hinnatud juba Peeter I ajal. Aastaid tegutses Sillamäel selle aja kohta piisavalt suure kaubakäibega sadam. Kuuekümnendatel aastatel see aga likvideeriti.
“Siin on olemas kõik, mida on ühe sadama jaoks vaja,” kiitis Vähi tulevase sadama asukohta. Sillamäe asub kahe suure majandusruumi vahel, meri on piisavalt sügav ning tulevases sadamakohas on olemas selle eksisteerimiseks vajalik infrastruktuur.
Rajatava Sillamäe sadama kogumaksumus on suurusjärgus 350 miljonit krooni. Sillamäe sadama ehituse alustamisega jõuab lõpule mitu aastat kestnud pikk ettevalmistustöö kauba- ja reisijateveo sadama rajamiseks Ida-Virumaale. Sadam, mis loob operaator- ja töötlemisfirmade kaudu ligi 2000 uut töökohta, võimaldab olulisel määral leevendada regiooni tööhõiveprobleemi ja arendada majanduskasvu Ida-Virumaal.
ARGO SOOLEP
Kolmapäev, 3.09.2003
xxx
Loe lisaks:
xxx
Tiit Vähi: reisilaevade kai ka Sillamäe sadamasse
Silmet Grupp kavatseb Sillamäele ehitatavas sadamas hakata peale kaubalaevade vastu võtma ka reisilaevu. Ettevõtte omanik ja juht Tiit Vähi sai reisikai rajamise idee vabariigi eelmiselt presidendilt Lennart Merilt.
“Võin nüüd kinnitada, et reisilaevade kai Sillamäele tuleb,” ütles Vähi eile Põhjarannikule. “Ja ma usun, et Ida-Virumaal turismi arendamise ja töökohtade loomise seisukohast on sel reisikail meeletu tähtsus.”
Lennart Meri idee
Vähi sõnul oli talle umbes aasta tagasi helistanud Lennart Meri ja öelnud, et on kuulnud Sillamäe sadama arendamise plaanidest, kuid neis on üks viga. “Saime kokku ja siis ta rääkiski oma komplekssest visioonist, miks peaks Sillamäel reisikai olema. Ta pidas silmas, et kui tax free kaubandus mujal Euroopas kaob, siis Ida-Soome, Peterburi ja ka Sillamäe võivad jääda tax free piirkonnaks. Ta rõhutas, et Ida-Virumaal on turismi arendamiseks kaks väga suure potentsiaaliga piirkonda: Narva-Jõesuu ja kogu põhjarannik ning Peipsi ümbrus,” ütles Vähi.
Vähi kaalus Lennart Meri ettepanekut põhjalikult ja otsustas seejärel teha Sillamäe sadama arendamisplaani muudatuse, mis näeb ette ka reisikai rajamist. “Oleme otsinud ka Venemaalt potentsiaalseid investoreid, kes tegelevad turismi arendamisega Soome lahes asuvatel Tütarsaartel, ja nad on leidnud, et võime oma eesmärgid sobitada,” ütles Vähi.
Tiit Vähi hinnangul hakkaksid Sillamäe kaudu Eestisse tulema Ida-Soome elanikud, kel poleks siis enam vaja teha suurt ringi läbi Helsingi. “Kui ühendada Soome, Peterburi ja Sillamäe ühte laevareisijate kolmnurka, siis minu arvates on sel väga suur potentsiaal,” märkis Vähi.
Turismi arendamine on Vähi arvates üks paremaid ja reaalsemaid võimalusi uute töökohtade loomiseks Ida-Virumaal, sest kui tööstuses on tugev tendents tootmisprotsessi suurema automatiseerimise suunas, siis turismis on nii praegu kui hiljem ikka inimesi vaja. “Annaks jumal vaid kõikidele siinsetele turismiga tegelevatele ettevõtjatele energiat arendustegevuseks. Kui reisikai valmis saab ja turistide voog kasvab, siis kaasneb sellega ka tormiliselt nõudlus nii puhkemajanduse teenuste kui kaubanduse järele,” sõnas Vähi.
Esimese kaubalaeva tulekuni poolteist aastat
Reisikaid ei ehitata siiski Sillamäe sadama rajamise esimeses etapis, mil on kavas rajada kütusekaid ja üks laevakoht tükikaupadele. Samal ajal toimub ka raudteeharu ajakohastamine, väikese raudteejaama ja teenindava terminali ning muude sadama infrastruktuuriobjektide ehitus. Tiit Vähi sõnul kulub sadama esimese etapi ehituseks 500 miljonit krooni. “See raha on meil olemas ja tööd juba käivad. Muuli pikkus meres küünib juba praegu 400 meetrini,” ütles Vähi.
Esimese kaubalaeva loodab Silmet Grupp Sillamäe sadamas vastu võtta 2005. aasta kevadel. Juba praegul käib Vähi sõnul ettevalmistus sadama järgmise etapi ehituseks. See on mõeldud laevakonteineritele ja puistekaubale. “Peame praegu läbirääkimisi väga suure potentsiaaliga partneritega. Kui me jõuame kaupade kogustes kokkuleppele, siis läheb kohe lahti ka teine etapp. Seejärel võtame ette reisikai,” ütles Vähi.
ERIK GAMZEJEV
Neljapäev, 30.10.2003
xxx
Sillamäe sadama esimesse etappi 600 miljonit
Raigo Neudorf
(30.06.2004)
Sillamäe sadama esimene etapp valmib selle aasta lõpuks, mil sadam on valmis vastu võtma ka esimesi kaubalaevu. Sadamaprojekti esimesse etappi tuleb omanikel suunata üle 600 miljoni krooni Sillamäe sadama ühe omaniku, AS Silmet Grupi juht Tiit Vähi (pildil) ütles, et ehitusega alustati septembris ning esimene etapp peaks valmima detsembriks. Selleks ajaks peaks olema välja ehitatud sadama seitse kaikohta, esimene järk raudteejaamast ning esimene järk naftaproduktide terminalist. Sadam peaks lõplikult valmima järgmise aasta kevadeks. “Esimesed laevad saame vastu võtta selle aasta lõpus,” sõnas Vähi. |
 |
VE: Oonurme küla
Oonurmikute tegemised
Oonurme segakoorist ja laululastest, Avinurme meeskoorist ja naiskoorist ning Ida-Virumaa poistekoorist saab advendiajal tuntud koorijuhi Ants Üleoja juhendamisel suur laulev pere, kes annab Virumaa kirikutes viis kontserti.
Kontserdisari algab 30. novembril advenditule süütamisega Avinurme kirikus, kus liigutakse põlevate küünaldega läbi alevi kultuurikeskusesse avakontserti andma. Teisel advendil esinetakse Jõhvi ja Pühajõe kirikus ning kolmandal Viru-Jaakobi ja Rakvere Kolmainu kirikus.
Tegemist on väljaspool pealinna toimuva ainulaadse ettevõtmisega, kus eri kooriliikidest moodustatakse suure kõlaga 150-liikmeline segakoor. “Päris võimas,” tunnistab Üleoja kõrval projekt-kontsertkoori juhendav Oonurme segakoori dirigent Elo Kaarepere pärast Avinurmes peetud esimest ühisproovi. “Minul tekitas see täitsa külmajudinaid!”
Ettevõtmise idee sündis tänavu suvel Oonurme laulupäeval innustatuna ühislaulmise fenomenist, märgib Ida-Virumaa trafaretset ja üksluisevõitu koorielu elavdava projekti juht Mare Rennel. Selsamal kooripäeval tulid Oonurme segakoori lauljad esimest korda lavale koos oma lastega, kes nüüdki emmede ja isside kõrval proovi teevad, et esimese advendi ajal Avinurmes esineda.
Oonurme orel
Reedeõhtusest kooriproovist Oonurme vanas koolimajas õhkub idülli, mille olemasolugi siin maapääl üks linnainimene unustanud on. Õuekülmas heliseb vaikus, toasoojas Oonurme “orel”: suured ja väikesed lauljad on endid kui oreliviled ritta seadnud, jütsid esireas, emmed selja taga ning issid üle nende peade dirigendi poole kiikamas. “Vaata tädi Elo poole!” antakse alla meetri meestele enne laulustarti õige suund kätte.
“Oh, kuu-uu-sepuu! Oh, kuu-uu-sepuu,” laulab “orel” ja kõige väiksem orelivile, 1,8aastane Lotta vaatab ema Kaiti sülest, kuidas tädi Elo dirigendikäed õhku suuri lumepalle joonistavad.
14aastane Siim on veendunud, et temastki saab aasta jagu vanema õe Kärdi ning isa Riho ja ema Raeli kombel peagi täieõiguslik kooriliige. Kui sama meelt on ka Siimu õed Epp ja Tuule Sireli ning väikevend Mattias, kes samuti Avinurme kontsertreisi kaasa teevad, on sellest perest oodata Oonurme segakoorile arvestatavat järelkasvu. Viielapselise pere ema Raeli arvestuste kohaselt on Oonurme segakoori lauljatel sündinud koori tegutsemise ajal kokku üle 20 lapse.
Oonurme koor on koos ema Evega proovi tulnud Taneliga täpselt ühevanune – suvel saavad mõlemad 9aastaseks.
Kui nii mõnelgi Ida-Viru südames elaval inimesel jääb kodu-ukse eest veidi kaugemal toimuv üritus nägemata, sest kes see nii pikka maad viitsib ette võtta, siis Ida-Viru ääremaa ääremaal elavate oonurmekatele tähendab “Advendivalguse” kontsertreis sadu ja sadu kilomeetreid bussis loksumist. “Me oleme sellega harjunud, et kui tahad siit kusagile minna, pead sõitma,” märgib Eve.
Oonurmekate reedene kooriproov lõpeb sünnipäevalauluga oma dirigentidele ja kooriasutajatele Ants Üleojale ja Elo Kaareperele.
“Ma polegi seda laulu nii mõnusas ettekandes kuulnud,” tähendab Üleoja vargsi silmanurka pühkides. “Teil pole juhendajaid vajagi!”
TIIA LINNARD
Teisipäev, 25.11.2003
xxx
Oonurme laulupidu
Kui tuleb juttu Oonurmest, meenub mulle ikka Tudulinna endise vallavanema Avar Penteli juhatus, kuidas Oonurmet üles leida: “Tudulinnast sõitke edasi nii kaua, kuni teile tundub, et olete ära eksinud – ümberringi on ainult metsa ja tsivilisatsioonist ei paista jälgegi olevat. Kui see tunne teil tekib, võite olla kindlad, et jõuate peagi Oonurme. Et seal ka rahvast elab ja et nad nii hästi laulda mõistavad, ei oska te aimatagi.”
Kolmekümne majapidamisega Oonurmes on elanike pideva vähenemise tagajärjeks see, et külas pole enam kooli, isegi kauplust mitte ning puudub regulaarne bussiühendus keskusega.
Kõigele vaatamata tegutseb külas elujõuline segakoor, kus meelsasti laulavad ka noored mehed, on originaalne orelivilesid meenutav laululava, kus üle aasta peetakse laulupäeva, mille populaarsus üha kasvab.
Oonurmel on vedanud: tuntud koorijuht, suurte laulupidude üldjuht, Eesti muusikaakadeemia professor Ants Üleoja pole mitte üksnes Oonurme lähedalt Raja külast pärit, vaid ka kodukandi tuline patrioot.
Raja külas elab Üleoja koorijuhist tütar Elo Kaarepere, kellega koos ta asutas Oonurme segakoori ning pani kohalike entusiastide abiga aluse küla laulupäevale.
Oma vaimusädeluse ja entusiasmiga paneb koorilaulurüütel Ants Üleoja külarahva ja kohalikud ametnikud kaasa lööma, olles ise eeskujuks.
Selle nimel, et möödunudlaupäevane laulupäev õnnestuks, jõudis Üleoja kõikjale: korraldas proove ja rongkäiku, viskas nalja kaupmeeste arvel, juhatas koore, aitas kontsertmeistril Lilian Pärtnal noodilehti pöörata, saatis ise klaveril koori ning kantseldas lapselast, kui taktikepp oli tütre käes.
Peale kohaliku segakoori võtsid peost osa koorid Avinurmest,
Atsalamast, Lüganuselt, Kiviõlist, Roelast ja Rakverest, puhkpilliorkestrid Avinurmest ja Mäetaguselt, naisrahvatantsurühm Tudulinnast. Alalise külalisena oli ka seekord Tallinnast kohal EKE inseneride meeskoor, mis tegutseb Ants Üleoja ja tema abikaasa Saari Tamme käe all.
Pidu juhtis “oma poiss” – Rannapungerjalt pärit, sõja ajal Oonurmes elanud endine Estonia teatri solist ja näitejuht Tiit Tralla.
Peol kõlanud igihaljastes lauludes on tavainimestele lähedast helikeelt ja aegumatut sõnumit. Kuidagi eriliselt oskab laulu mõtet oma Avinurme naiskoorilt välja võluda dirigent Maris Laht.
Oonurmelaste ettevõtmisel võimendus toetas, mitte ei seganud kõla. Ida-Virumaal polegi see nii tavaline.
Palju käinud ja näinud ETV operaator Peeter Ülevain, kes jäädvustas pidu saatesarja “Osoon” tarvis, leidis, et laulupidu väikeses metsakülas on erakordne nähtus Eesti kultuurielus.
Maakonna külaliikumise eestvedaja Krista Pedak tõdes rõõmuga, et üritusele andis väge ja haaret see, et korraldamisel lõi kaasa kogu külarahvas eesotsas külavanema Thea Lepasaarega. Muidugi ka Tudulinna vallavalitsuse, Tudu metskonna ja Eesti Kultuurkapitali toetus.
Haltuuramaiguta, oma ja ehtne, kodune ja lahe pidu täis ilusat laulu, puhkpillimuusikat ja rahvatantsu näitas veel kord, et inimesed, kes kannavad hinges tegemislusti, pole kusagile kadunud.
Toetuseta jäänud entusiastid kaovad Ida-Viru suurtest keskustest, seega paremad päevad Vargamäel (loe: maal) pole möödas.
ARVO LEKK
Põhjarannik, neljapäev, 24.07.2003