25. augustil 2003 algas Sillamäe vabatsooni arengut käsitleva detailplaneeringu avalik väljapanek. Kestab 7. septembrini.

Detailplaneeringu avalik arutelu toimub 9. septembril 2003.

 

Detailplaneeringu tellis AS Silmet Grupp, koostas OÜ E-Konsult (töö nr. E821. Sillamäel Kesk 2, Kesk 2/1, Kesk 2B ja Ehitajate 1 maa-ala ja nendega piirneva maa-ala detailplaneering).

 

Detailplaneeringu koostamise eesmärk – määrata tingimused maa-ala kruntideks jagamiseks, kaubasadama ja uute tööstusettevõtete ehituseks ning maakasutuseks.

 

Et www.virumaa.ee lugejal Sillamäe vabatsooni tulevikuvisioonist mõningast aimu oleks, avaldame lühiülevaate planeeringuala olukorrast ja planeeringust endast.

Sillamäe vabatsoon (ca 6,5 ruutkilomeetrit) paikneb Tallinn-Narva maantee ja mere vahel. Merre ulatuvast Päiteninast saab alguse merre minev kahekilomeetrine kai. Vahetult jäätmehoidlast lõunasse tuleb sadamatagune ala koos terminalide ja raudteejaamaga. Krundid uute ettevõtete tarvis paiknevad Tallinn-Narva maanteest sadama-alani.

 

…

 

ÜLEVAADE PLANEERINGUALA KESKKONNAKAITSELISEST OLUKORRAST JA KAVANDATAVATEST MEETMETEST

 

1.       Planeeringuala suurus ja asend

 

Planeeringualaks on Sillamäe linna tööstuspiirkond, mis võtab enda alla umbes 6 ruutkilomeeri suuruse maa-ala. Kavandatav tööstusettevõtete ala piirneb põhjast merega, idast Sõtke jõega, lõunast Tallinn-Narva mnt äärse haljasmaaga ning läänest Toila valla maadega.

 

2.      Ühendusteed

 

Tallinn-Narva maanteelt viib tööstusettevõtete juurde kaks sõiduteed. Teed on ehitatud lähtuvalt ühe monopoolse ettevõte struktuurist ja vajadustest, mis on tänapäeval minetanud oma tähtsuse seoses uute ettevõtete kerkimisega. Tööstusrajooni teedevõrgu seisund on halb. Olemasolevad valdavalt kõvakattega teed ristuvad AS-ile Silmet kuuluva raudteeharuga.

Auto- ja kergliikluse skeem järgib linnatänavate paiknemist ja seotust tööstustsooniga. Linna ainus autobussiliin ühendab elupiirkonda tööstuspiirkonnaga.

Tööstusterritooriumil on osaliselt säilinud vana pinnasetee (endine Tallinn-Narva maantee).

 

3.       Tööstuspiirkonna iseloomustus

3.1.      Tööstusettevõtted

Suurim ettevõte planeeritaval alal on AS Silmet Grupp, mille kooseisu kuuluvad AS Silmet, AS Sillamäe SEJ, AS Silmet Kinnisvara, AS Ökosil. Lisaks AS-ile Silmet Grupp tegutsevad selles planeeringualal veel teised tööstusettevõtted. Suuremad neist on AS Polyform, AS Norwes Metall, AS Norwes Tööstus, AS Ritus Ehitus, AS Motor V, Sillamäe Õlletehas, teenindusettevõtted AS MEKE Sillamäe, AS Hesfil, AS Sillamäe Veevärk.

Tööstusrajooni territooriumil olev vabamajandustsoon loob eeldused uute ettevõtete paigutamiseks ja majandustegevuse elavdamiseks. Tööstusrajooni on planeeritud kaubasadama ehitus, milleks on asutatud AS Sillamäe Sadam.

Lähtudes Sillamäe linna üldplaneeringust jääb kehtima tööstusmaa kasutus. Uued kavandatavad krundid paiknevad metsata jäätmaadel ning piisavalt kaugel mereäärsest paekaldast. Uute kaasaegsete ja olemasolevate ettevõtete terviklik asetus võimaldab ratsionaalsemalt kasutada maad ja vähendada energiakulusid, samuti välja ehitada ühtselt toimiv teedevõrk.

Detailplaneeringuga määratakse kaubasadama teenindusmaa ja nn sadamatagune maa, samuti ühendusteed sadama-ala eri osade vahel.

Tööstusettevõtete kavandamisel tuleb arvestada:

–            olemasolevate ettevõtete ümberstruktureerimist ja uute ettevõtete ehitamist;

–            tööstusterritooriumi ühtse tehnovõrgu rajamist;

–            ajaloolise territooriumi ja maastiku säilitamist.

 

3.2.       Raudteesõlm

Sadama teenindamiseks on reserveeritud maa-ala rajamisele tuleva raudteesõlme tarbeks. Raudteejaama maa-ala paikneb endisel kaevandusalal ning on planeeritud horisontaalsena ümbritsevast maapinnast madalamal. Olemasolevate ja perspektiivsete ühendusraudteede rajamiskoridorid on kavandatud lähtudes raudteetranspordi vajadustest tulevasel tööstusterritooriumil. Raudteetransport areneb ainult sadama ja tööstuse teenindamise suunas. Mööda Tallinn-Sankt-Peterburgi raudteega ühenduses olevat raudteeharu veetakse kaupa tööstus- ja ladude alale ning sellel puudub negatiivne mõju linna elamualadele. Vastavalt raudteeseaduse §-le 21 on mõlemad pool raudteed kaitsevöönd laiusega 30 m mõõdetuna äärmise rööpa teljest. Kaitsevööndis on vastavalt raudteeseaduse §-le 21 lg 3 ja 4 kehtestatud piirangud.

 

3.3.      Sadam

Sadamaga seotud maa-ala kavandamisel lähtutakse sellest, et ajapikku kujuneb Sillamäe sadamast regiooni tähtsaim sadam. Tulenevalt sellest, peab olema tagatud sadama mitmekülgne talitlus, s.t valmidust täita rahvusvahelise kaubasadama funktsioone.

Sadama rajamisel peetakse silmas järgmiste ülesannete täitmist:

–            sadamasse rajatakse terminaalid vedelate naftasaaduste ja kemikaalide ümberlaadimiseks, s.h toodetele, mis vajavad enne ümberlaadimist eelsoojendamist;

–            sadamasse ehitatakse terminaalid kuivlastilaevadele, s.h puistkaupade, pakendatud kaupade, puidu ja selle toodete, metalli, seadmete, autode jne jaoks;

–            sadamasse rajatakse konteinerterminaalid;

–            sadamasse rajatakse ro-ro-tüüpi terminaalid;

–            sadamas saab olema võimalik laadida kaupu väikelaevadelt suurtele ja vastupidi (meri-meri).

Sadama tegevuse kavandamisel arvestatakse kõrvalasuva suure maa-alaga, mida saab kasutada imporditava ja eksporditava kauba eelladude ehitamiseks. Oma talitluselt jaguneb sadam kaheks suureks terminaaliks:

–            tanklaevade terminaal (vedelate naftasaaduste ja kemikaalide terminaalid);

–            multifunktsionaalne terminaal (kuivlastilaevade terminaal, konteinerterminaal ja ro-ro-tüüpi terminaal).

Sillamäe sadama projekteerimine koos keskkonnamõju hindamisega on läbinud vajalikud kooskõlastused ning saanud loa tegevuse alustamiseks. Seetõttu sadamaga seotud teemasid käesolevas töös lähemalt ei käsitleta.

 

3.4.      Kaevandus

Territooriumil paiknevad varem alt kaevandatud maa-alad. 2000.a sügistalvel tegi TTÜ Mäeinstituut Sillamäe endise põlevkivi- ja uraanitoorainekaevanduse kaevandatud alal uuringuid, millest järeldub, et:

–            territooriumi külastamiseks füüsilisi takistusi ei ole;

–            kaevanduse nr 1 peatuulutusšaht kujutab endast äärmiselt ohtlikku lahtist varingut, kuigi sulgemisprojekti kohaselt pidi see olema täis puistatud;

–            kooritud alal on selgesti jälgitav põhja-lõunasuunaliste kaevanduskäikude hoidetervikutel seisev maa;

–            kaevandatud ala, sh allmaakäikudes olev, vajab uurimist;

–            kaevandatud ala loodenurgas, kus lasumi paksus on minimaalne, ei leitud avasid, millest oleks lihtne alla pääseda;

–           kõik võimalikud suudmed klindis ja karjääris näisid kindlalt kaetuna.

 

3.5.     Jäätmehoidlad

Planeeringuala Soome lahe ranna poolsel osal asuvad

Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla ja Sillamäe Soojuselektrijaama tuhaärastushoidla. Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla kohta on koostatud mitmeid uuringuid, koostatud keskkonnanõuetele vastav hoidla katmise projekt ja hoidla katmise (keskkonnale ohutuks muutmise) tööd on käimas. Projekti lõpptähtaeg on 2006.a.

Tuhaärastushoidla tuleb likvideerida 2009. aastaks. Need alad kaetakse pinnasega ning jäävad ehitusõiguseta.

Seoses juba käimasolevate projektide jätkumisega jäätme- ja tuhahoidlaga seotud teemasid käesolevas töös lähemalt ei käsitleta.

 

 

4.       Maastikuplaneerimine

4.1.      Kaitsemets

Sillamäe linna üldplaneeringuga on tööstuspiirkonna üle 0,5 ha suurused metsa-alad loetud kaitsemetsaks ning kavandatud säilitada kaitsehaljastusena. Üldplaneeringu järgi on kavas muuhulgas järgmiste linna maa-alade haljastamine:

–            jäätmaa piki Tallinna maanteed;

–            hoonestamisele mitte kuuluvad maa-alad tööstusrajoonis, mis muudetakse kaitsemetsaalaks.

Selle nõudega on arvestatud ka käesoleva detailplaneeringu koostamisel. Tööstusrajooni pikemas arengukavas on soovitav maksimaalselt säilitada olemasolevat looduslikku maastikku.

Naabervaldade üldplaneeringutes ja maakonna planeeringus säilivad linna territooriumiga piirnevad loodusalad looduslike haljasaladena.

Planeeringuala keskosas paiknev tiigiga krunt heakorrastatakse ning rajatakse park.

 

4.2.     Vaated

Kütuseterminaalide asukoht sadama maa-alal (endisel kaevandusalal jäätmehoidla nõlva varjus) on kavandatud selliselt, et tulevane mahutipark ei hakkaks rikkuma vaadet. Teistele hoonetele ja rajatistele seatakse kõrguspiirangud lähtudes peamistest vaatesuundadest merelt ja Tallinn-Narva maanteelt.

 

4.3.      Maastikuarhitektuursed põhimõtted kruntidel

Uus täiendav kõrghaljastus rajatakse igale krundile, mille suurus ületab 1000 m2; kõrghaljastus kavandatakse igale konkreetsele krundile kehtestatava detailplaneeringuga. Keskmise kõrgusega rajatud haljastust soovitatakse kavandada vähemalt krundi loodusliku piirdena. Büroo- ja olmekorpuste ilmestamiseks on soovitav kasutada püramiidja võraga ilupuid ning konteinerhaljastust.

Tänava maa-alale kõrg- ja keskmise kõrgusega haljastust ei rajata. Sõidutee kõrval paiknevale 4 meetri laiusele koridorile võib rajada üldkasutatavaid parkimiskohti ja 2 meetri laiusele koridoridele kõnniteed või madalhaljastus (muru).

Käesoleva planeeringu põhimõtte kohaselt kõrgeid mitteläbipaistvaid piirdeid ei rajata. Tootmisettevõtte profiilist tulenevatest eritingimustest (ohustusnõuded jms) lähtudes võib rajada vaid kõrgeid võrkpiirdeid, kui sellised piirded nähakse ette krundi detailplaneeringuga.

 

4.4.      Vertikaalplaneerimine

Vertikaalplaneerimisega soovitakse planeeringualal olemasolev pinnareljeef üldjuhul krundi piires säilitada, seda eriti planeeringuala lääneosas, kus paeastang ja -platoo on rikkumata. Raudteejaama maa-ala range horisontaaltasapinnalisus, raudtee ja tänava kahetasapinnalised ristumised, samuti terminaali ja selle laadimisestakaadide horisontaaltasapinnalisus on lahendite erijuhud.

 

4.5.      Vaatamisväärsused

Sillamäe üldplaneeringus on välja toodud objektide rühma koondnimetusega Sillamäe linna vaatamisväärsused, mida on võimalik käsitleda kui edaspidi võimaliku riikliku või kohaliku kaitse alla võetavaid vaatamisväärsusi.

Detailplaneeringu alale jäävad neist järgmised: Ukuoru tehisjuga (looduse üksikobjekt), Päite paekallas, Päite nina, Vana-Narva maantee Sillamäe-Voka vaheline teelõik, tuuleveski varemed, AS-i Silmet Grupp tehase haldushooned, vana paekivihoone varemed ja park (endine Türsamäe mõis) kaevandusalast lõuna pool.

Detailplaneeringus on arvestatud Ida-Viru maakonna arengukava ja Sillamäe linna üldplaneeringu otsuseid:

–            säilitatud on endine Tallinn-Narva maantee; nähakse ette endise ajaloolise maanteelõigu rekonstrueerimine ja taas kasutusse võtmine;

–            säilitatud on endise tuuleveski varemed; sellele on kavandatud teenindusmaa;

–            säilitatud on pankranniku vaateplatoo maa-ala, miljööväärtusliku alana käsitletav objekt jääb ranna ehituskeeluvööndisse.

Vastavalt linna üldplaneeringule on nõudmised ülaltoodud objektide kasutamise kohta järgmised:

–           Ukuoru joa ümbruse heakorra tagamine (hooldus ja korrashoid, säästlik kasutus, juurdepääsu- ja jalgteede ehitamine, vaate- ja puhkekohtade rajamine);

–            säilitada linna ümbritsev kaitsemetsa vöönd;

–           rajada läbi Sillamäe linna tööstusettevõtete maa kulgev turismirada (Vana-Narva maantee).

Üldplaneeringus esitatud nõudmised on õigustatud ja detailplaneeringuga nähakse ette nende täitmine, välja arvatud vabatsoonis asuva sadama-ala läbiva Vana-Narva maanteeteelõigu kasutamine turismirajana.

Vastavalt üldplaneeringule vajab Vana-Narva maantee Sillamäe-Voka vaheline teelõik turistliku sõidukõlbulikkuse taastamist. Korrastamist ja rekonstrueerivat kujundamist vajavad samas paiknevad puistud (sh Türsamäe mõisapark) ja niidud.

Mereäärse ala jaoks vajavad väljatöötamist abinõud rannaerosiooni tõkestamiseks, rannaäärse haljasala ja veekaitsetsooni saneerimise ning heakorrastuse-haljastuse põhimõtted. Keelatud on: maaparandussüsteemi rajamine; veekogu vee taseme muutmine ja kallaste kahjustamine; jäätmete ladustamine; väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine; teede ja liinirajatiste rajamine; ehitiste püstitamine; sõidukitega liiklemine selleks mitteettenähtud ja tähistamata teel; telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohas.

 

5.       Tehniline infrastruktuur

 

Käesoleval ajal on kõik planeeringualal tegutsevad ettevõtted hädavajalike kommunikatsioonide ja kommunaalteenustega kindlustatud, kuid valdaval osal planeeringualast on tehniline infrastruktuur kavandamata ja välja arendamata. 

Kommunikatsioonide välja-arendamine toimub uute kruntide kasutuselevõtuks vajalike tingimusi,  käesolevas planeeringus esitatud põhimõtteid ja kommunikatsiooniteenuseid osutava ettevõtte poolt seatud tehnilisi tingimusi arvestavate tehniliste projektide järgi. 

 

5.1.      Veevarustus

Praegu rahuldab Sillamäe Veevärk linna veevajadused põhjaveega. Puurkaevud vajavad kaasajastamist.

Kinnitatud andmetel on Sillamäe linna põhjaveevaru 7000 m3/ööpäevas. Puurkaevudest pumbatakse vesi süvaveepumpadega veemahutitesse (kogumaht on 3500 m3) ja vahetult linna olme- ja joogivee trassi. Linna arenguga kaasnev veetarbimise suurenemine ei ületa prognooside kohaselt olemasolevaid põhjavee varusid.

AS-il Silmet on oma puurkaevud ja jõest saadav pinnavee varu. Vee-ettevõttelt saadava vee hulk on muutuv. Kuni viimase ajani seda lisavee hulka ei mõõdetud ja sellepärast on AS Silmet veetarbimine Sõtke jõest arvestuslikult keskmiselt 120 m3 vett päevas. Põhjavett kasutatakse tehases töötlusveena. Sõtke jõest võetavat vett kasutatakse auru saamiseks ja jahutuseks ja merevett ainult jahutuseks. AS Silmeti enda puurkaevud toodavad keskmiselt 800 m3 ööpäevas, jõest ja merest võetakse vett kokku kuni12 000 m3 ööpäevas.

Tööstuspiirkonna peamine joogivee kvaliteediga vee vajadus kaetakse põhjavee baasil. Tehnilisteks vajadusteks ja tuletõrjeveeks on detailplaneeringu järgi võimalus kasutada ka jõe- ja merevett. Sellekohane vee erikasutusluba tuleb taotleda keskkonnaministeeriumilt vastavalt veeseadusele.

 

5.2.     Kanaliseerimine

Linnas on lahkvoolne kanalisatsioon. Pumbajaamad nr 2 ja 3 pumpavad linna ja tööstusrajooni heitveed heitvete bioloogilisse puhastusjaama. Puhastatud ja desinfitseeritud heitvesi voolab läbi kanalisatsioonikollektori lahte. Uusehituste kvartalites on ette nähtud kinnise sadeveekanalisatsiooni ehitus.

AS Silmet on oma jäätmekäitluskontseptsiooni alusel välja töötanud keskkonnakaitse projekti, milles on ette nähtud mitmesuguste meetmete rakendamine. Jäätmekäitluskontseptsiooni järgi (meede 5) on ettevõte võtnud endale järgmised keskkonnakaitselised kohustused heitveepuhastuse parandamiseks:

–            tootmisreovee eelpuhastus ja nende saatmine lõplikuks puhastamiseks linna puhastusseadmetele;

–            Sillamäe linna reoveepuhasti rekonstrueerimise finantseerimises osalemine.

Meetmete rakendamiseks on koostatud plaan-graafik, mis on keskkonnaministri poolt heaks kiidetud kõikide meetmete realiseerimise lõpliku tähtajaga 01. juuli 2004.a. Kavandatud meetmeid ja nende rakendamistähtaegu aluseks võttes on keskkonnaminister ja AS Silmet sõlminud saastetasu asendamise lepingu, mille alusel saastetasu asendamise käigus tagasisaadav saastetasu, summas mitte üle 25 miljoni krooni, suunatakse riigiabina keskkonnakaitse projekti realiseerimiseks.

Meetmete väljatöötamisel ja saavutatava keskkonnasaaste vähendamise kavandamisel on AS Silmet aluseks võtnud õigusaktidega püstitatud kriteeriumid, arvestades ettevõtte ja Sillamäe linna praegusest olukorrast lähtuvaid parima võimaliku tehnika (BAT) põhimõtteid.

 

5.3.      Soojavarustus

Peamiseks Sillamäe linna soojusenergia tootjaks on tööstusrajoonis asuv AS Sillamäe Soojuselektrijaam. Praeguseid ja lisanduvaid tarbijaid varustab soojusega kolm 200 ja 400 mm läbimõõduga soojatrassi. Soojuskandjaks kütte-, ventilatsiooni- ja soojaveevarustuse süsteemis on võrguvesi. Kui hoone tervikuna kavandatakse alternatiivküttele, siis võib selleks kasutada elektrit või gaasi.

 

5.4.      Jäätmemajandus

Sillamäe SEJ-l on luba põlevkivituha ladustamiseks olemasolevale tuhaväljale kuni 2009 aastani, samuti Sillamäe SEJ-s on väljatöötamisel ja teostamisel katlamaja üleviimise programm jäätmevabale alternatiivkütusele (gaasile, vedelkütusele), nähes ette ka olemasoleva tuhavälja etapiviisilise saneerimise.

Seoses jäätmehoidla sulgemisega korraldab AS Silmet ümber ettevõtte jäätmekäitluse süsteemi, lõpetades jäätmete ladestamise jäätmehoidlasse. AS-l Ökosil ja AS-l Silmet Grupp on kavas loobuda avatud jäätmehoidlate kasutamisest ja minna üle jäätmete hoidmisele konteinerites tahkes olekus suletud laoruumides AS Silmet tootmisplatsil kuni nende probleemide lahendamiseni Euroopa Liitu integreerumise riiklikus programmis.

Seoses Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla sulgemisega töötakse suurte ettevõtete poolt välja ja rakendatakse tööstusjäätmete töötlemise uusi skeeme kuni 2015 aastani. Uued tööstusjäätmete ladustamise kohad tuleb määrata tootmise arengukava alusel tööstuskruntide detailplaneeringutega.

Olmejäätmete käitlemise korraldab krundivaldaja vastavalt jäätmeseadusele ja Sillamäe linna jäätmehoolduseeskirjale. Laevajäätmete äraandmine sadamas toimub agenteerimisfirmade vahendusel tellitud jäätmekäitlusfirmadele. AS Silmetil maavaldajana on soovitav omada ajakohast süsteemset informatsiooni jäätmemajanduse korraldamisest territooriumil.

 

6.      Keskkonnaaspektid

6.1.     Ettevõtete ohu- ja kaitsetsoonid

AS Silmet on A-kategooria suurõnnetusohuga ettevõte. Suurõnnetust põhjustada võivad kemikaalid kuuluvad mürgiste kemikaalide rühmitisse, mille ohutu piirkogus on tinglikult ületatud 6,5 kordselt. Ettevõttes toodetava ammooniumfluoriid-bifluoriidi ladustamine territooriumil suurendab tinglikku suurõnnetuse ohtu, kuid ettevõte jääb endiselt A-kategooria suurõnnetuseohuga ettevõtete klassi.

Suurim risk tuleneb vesinikfluoriidhappest, mis lekkimise korral eraldab gaasilist vesinikfluoriidi. Suurim risk inimestele võib tekkida vesinikfluoriidhappe mahuti purunemisel eralduvast gaasilisest vesinikfluoriidist. Vesinifluoriidhape on nõrgalt keskkonnaohtlik, sest pinnases seotakse fluoriidioon kaltsiumi või alumosilikaatidega, sama toimub ka merevees.

Keskkonnamõju hindamisel saadud ülevaate põhjal võib öelda, et kemikaalide hoiustamine tehases ja nende üle kehtestatud kontroll võimaldavad kemikaalidest lähtuvat ohtu töötajatele ja keskkonna saastamist praktiliselt täielikult vältida.

Käesolevaks ajaks pole teada, millise profiiliga ettevõtted hakkavad maa-alal tegutsema. Seetõttu pole võimalik määrata ega analüüsida kujade ja sanitaartsoonide vajadust. Kui tekivad konkreetsed huvitatud firmad ja on teada nende tootmistegevuse parameetrid, siis tuleb naaberkruntide tegevuste kavandamisel sellest lähtuda. Eraldi tuleb tagada tingimused sanitaartsooni vajavatele ettevõtetele (näiteks toiduainete käitlemine) ja kõrgendatud ohuga (suurõnnetuseohuga) ettevõtetele.

 

6.2.     Välisõhu seisund

2000. aastal Ökoloogia Instituudi poolt koostatud AS Silmet ja AS Sillamäe SEJ (AS Silmet Grupp) saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete LHK projektist selgub, et AS Silmet õhusaasteallikatest paisatakse välisõhku ligikaudu 260 t/a saasteaineid, millest ammoniaak (NH3) moodustab 248,5 t/a. Ülejäänud saasteaineteks on NO2, HNO3, HCl ja HF (kokku 11,5 t/a). Märgitud saastainete heitkogused ei põhjusta üldjuhul välisõhus väljaspool AS Silmet Grupp tootmisterritooriumi piire käesoleval ajal lubatud saastetaseme piirväärtuste (SPV1) ületamist.

AS Sillamäe SEJ paiskab välisõhku kuni 6643 t/a saasteaineid, millest ligikaudu 6084 t/a moodustavad tahked osakesed (põlevkivituhk) ja SO2. Õhkupaisatavate CO ja NO2 kogus moodustab kuni 553 t/a, alifaatseid süsivesinikke satub välisõhku kuni 3 t/a. Kõik need saasteainete heitkogused ei põhjusta Sillamäe linnas lubatud saastetaseme SPV1 ületamist (mitte üle 0,3 SPV1).

Välisõhu kvaliteeti Sillamäe linnas on kontrollinud 1998-1999.a Virumaa Keskkonnauuringute Keskuse ja AS-i Silmet laborid. 1998.a ületati ühel korral kuni 2,3 korda ammoniaagi ja 23 korral kuni kolm korda tolmu (tahked osakesed) SPV1 väärtust. 1999. a. teostati analüüse vaid kahe kuu jooksul (mai-juuni), mille kestel eelpool nimetatud saasteainete osas lubatud saastetaseme piirväärtuse ületamist ei fikseeritud. Varasematel aastatel (1991-1995) on olnud Sillamäe õhu saastatuse probleeme tolmu, ammoniaagi, fluorvesiniku (HF) ja fluoriididega ning väävelhappe sooladega.

AS-i Sillamäe SEJ katlamajast paisatakse välisõhku ka raskmetalle (Hg, Cd, Pb, Cu, Zn, As, Cr, Ni, V), sh Pb kuni 0,6 t/a, Zn kuni 0,8 t/a ja V kuni 0,3 t/a. Raskmetallide poolt põhjustatud saastetase on siiski ebaoluline, moodustades maksimaalselt 0,012 SPV1 (vanaadiumi puhul). Rajatava vanade pliiakude ümbertöötlemise tehase põhiliseks emissiooniks atmosfääri on plii (Pb). Praegu teadaolev organiseeritud Pb heide atmosfääri moodustab 0,0345 g/s (AS Sillamäe SEJ, korstna kõrgus 120 m), millest tingitud maksimaalne lühiajaline saastetase Sillamäe linnas võib olla kuni 0,03 mg/m3, mis on oluliselt madalam Eestis kehtivast aasta keskmisest saastetaseme piirväärtusest (1 mg/m3).

Kahjustavate ainete sisaldus Sillamäe linna atmosfääris (Ökosil Keskkonnalabori andmetel) 1999. a. I kuni, 2002. a. II kv. ei ületanud piirväärtusi, mis kehtestati Keskkonnaministri 25.01.1999.a määrusega nr 5 Välisõhu saastetaseme piirväärtuste kehtestamine.

Radioaktiivseid aerosoole oli 2001-2002.a analüüsides Bq/m3 < 0,005…0,008 ja 1999.a Bq/m3 0,037. 1999.a I kvartalis paiskus õhku 203,9 g/sek (lubatud 129,9 g/sek) Sillamäe linna idaosas oli sisaldus 0,55 mg/m3.

Sillamäe välisõhu saastekoormus on viimastel aastatel tunduvalt langenud. Välisõhu seisundit võib hinnata heaks.

 

6.3.         Joogivee kvaliteet

Sillamäe puurkaevudest toodetava vee kvaliteeti hinnatakse heaks ja üldistelt näitajatelt joogiveele kehtestatud standardile vastavaks. Kõrvalekalded normidest tulenevad pigem vee pikaajalisest torudes seismisest, kuna vee voolavus on väga madal või kohati peaaegu olematu. Neid andmeid on kinnitatud Sillamäe Linna Tervisekaitsetalituse poolt, kes regulaarselt teeb veeanalüüse.

Sillamäe joogivee puuraukude veest eralduva radioaktiivse gaasilise radooni taseme uuringute tulemused näitasid, et tase pole kõrgem kui mujal Eestis või näiteks Taanis ja kui on olemas piisav ventilatsioon, pole muretsemiseks põhjust. Eraldi kontrolliti fenooli sisaldust. Taanis teostatud uuringud kinnitasid, et fenooli tase ei põhjusta probleeme.

Potentsiaalset ohtu põhjaveele kujutab soolase merevee sissetungi võimalikkus, sest Soome lahe veesurve on küllaltki suur. Vaatamata asjaolule, et üle 20 aasta on põhjavee tase olnud rohkem kui 40 m alla merepinna, ei ole kloriidide sisalduses märgatud muutusi – see on stabiilselt umbes 200 mg/l. Fakt, et veetaseme langus Sillamäel ja selle ümbruses on 1990. aastast alates peatunud, on vähendanud soolase vee sissetungi ohtu.

 

6.4.      Müra

Müra allikateks on raudteeliiklus, autoliiklus, tootmistegevus ning ehitus- ja lammutustegevus.

Autoliiklusest tuleneva müra peamiseks allikaks on liiklus Tallinn-Narva maanteel. Kuna elamud paiknevad sellest magistraalist küllaltki kaugel, siis liiklusmüra hajub ega mõju häirivalt. Ülenormatiivne raudteemüra elupiirkondadeni ei ulatu. Tootmistegevusest tulenev müra piirdub tööstustsooniga. Ehitus- ja lammutustegevusest tulenev müra on paratamatu, kuid ajutine nähtus.

 

6.5.       Kaevandusalade ohutuse tagamine

AS-i Silmet Grupp territooriumil on alad maaaluste kaeveõõnte, kaevanduste ja strekkidega. Endiste kaeveõõnte territooriumil on ehitus ja ehitustegevus praegu keelatud, sissepääsud kaevandustesse on suletud. Kaevandustesse ja kaevudesse ei ole vaba juurdepääsu. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut (E. Reinsalu, professor) on teostanud uuringud ja andnud endise uraanikaevanduse ohutustamise soovitused, millega tuleb kavandatud objektide projekteerimisel arvestada.

Üldplaneeringuga kehtestatakse arvestusperioodiks järgmised kaevandatud maa-ala üldised kasutus-, ehitus- ja keskkonnatingimused:

–            ehitustegevus on võimalik pärast kaevanduskäikude ja neist lähtuva potentsiaalse ohu täpsustamist;

–            kaevandatud alale kavandatud raudteed ja muud rajatised tuleb rajada ohutu konstruktsiooniga arvestades kaevandatud maa-ala iseloomu

–            kaevanduskäigud peavad olema inimeste vabaks juurdepääsuks suletud;

–           tuleb teostada territooriumi saneerimine, heakorrastus, edaspidiseks tagada vastav korrashoid.

–           tuleb välja töötada spetsiaalsed tehnilised kaitseabinõud endiste kaevanduste territooriumide kohta;

–            kaaluda tuleb kaevandatud maa-ala kattekihi, eriti lubjakivi kasutuselevõttu sadama kaitseehitiste ja territooriumi rajamisel.

 

6.6.     Keskkonnakaitse abinõud

Keskkonnakaitse abinõud kajastuvad Sillamäe linna arengukavas.

Sillamäe linna territooriumil on kavas:

–            vahetada 15 aasta jooksul olemasolev veetorustik plastmasstorustiku vastu;

–            täielikult rekonstrueerida linna puhastusseadmed vastavalt Euroopa Liidu direktiivide nõuetele;

–           välja töötada spetsiaalsed tehnilised kaitseabinõud endiste kaevanduste territooriumide kohta.

Hetkel on Sillamäe linnas käsil järgmiste keskkonnakaitseliste abinõude väljatöötamine ja projektide elluviimine:

–            Sillamäe radioaktiivsete jäätmete ja põlevkivituha hoidlate saneerimine vastavalt rahvusvahelise keskkonnaprojekti etappidele ja AS-i Silmet territooriumi uue jäätmekäitlusesüsteemi juurutamine seoses radioaktiivsete jäätmehoidla saneerimise ja sulgemisega.

–           AS-i Silmet radioaktiivselt saastatud maa-ala desaktiveerimine ning haljastuse taastamine;

–           vana olmejäätmete hoidla haljastamine (saneeritud 1979.a.)

–            kanalisatsioonitorustiku vahetamine ja hermetiseerimine;

–           SEJ saastuse vähendamine (põlevkivikatelde järkjärguline üleviimine gaasiküttele ja seega välisõhku paisatavate saasteainete vähendamine, samuti pinnase ja vee saastamise vähendamine ning põlevkivituha ladustamise välistamine).

–            tööstusrajooni uue sanitaar-kaitsetsooni kavandamine;

–            veevärgi-, kanalisatsiooni- ja heitvete puhastamise rekonstrueerimisprojektid;

–           ohtlike olmejäätmete käitlemise kaasajastamise projekt, ohtlike jäätmete kogumise uue süsteemi juurutamine.

Käesolev detailplaneering annab peamised suunad ettevõtluse arendamiseks maa-alal, mis Sillamäe üldplaneeringuga on määratud tööstuspiirkonnaks. Üksikute kruntide kohta koostatavad detailplaneeringud ja ehitusprojektid koostatakse sellest lähtudes ning need peavad vastama tööstuspiirkonna üldkontseptsioonile ning arvestama naaberkruntidele kavandatava/kavandatud tegevusega.

Keskkonnamõju hindamine on vaja läbi viia vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadusele kõigile olulise keskkonnamõjuga objektidele. Keskkonnamõju hindamise vajaduse üle otsustamise aluseks on keskkonnamemorandum. Krundile ehitatavate hoonete keskkonnakaitseline olukord peab vastama krundi detailplaneeringule, Eesti projekteerimisnormidele ja keskkonnakaitselistele tingimustele.

Projekteerimistingimustega tuleb esitada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu nõuetekohaseks elluviimiseks ja vajaduse korral määrata ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine.

 

7.   Piirangud vastavalt seadusandlusele ja Sillamäe üldplaneeringule

 

Läänemere ranna ja Sõtke jõe kalda ulatus

Vastavalt ranna ja kalda kaitse seadusele määrab tiheasustusalal ranna ja kalda ulatuse üldplaneeringuga kohalik omavalitsus, aga mitte üle paragrahvis 3 sätestatud laiusest. Lähtuvalt kehtestatud üldplaneeringust ja maakonnaplaneeringust on Sillamäe linna territooriumil Läänemere ranna ulatus 200 m ja Sõtke jõe kalda ulatus 200 m. Detailplaneeringus on selle nõudega arvestatud.

 

Ranna ja kalda kasutamise kitsendused tiheasustusalal

Tiheasustusalal on rannal ja kaldal 50 m laiune ehituskeeluvöönd. Ehituskeeld ei laiene töödele: kallaste kindlustamiseks ja heakorrastamiseks; avaliku tee või kallasraja rajamiseks; säilitamiseks määratud hoonestusega alal; maaparandussüsteemide ehitamiseks.

Lisaks seaduses sätestatud toimingute loetelule, ei laiene ehituskeeld üldplaneeringu alusel toimuvatele järgmistele töödele: meresadama ja -kaide ehitamiseks; sadamakaide teenindamiseks vajalike rajatiste ehitamiseks; samuti teistele üldplaneeringuga määratud töödele.

 

Kallasrada

Vastavalt veeseadusele on kallasraja laius mere rannal 10 m ja Sõtke jõe ääres 4 m. Sadama-alal kallasrada ei kehtestata.

 

Kaitsemets

Lähtuvalt metsaseadusest on kaitsemetsas (üle 0,5 ha suurused metsaalad) metsa kasutamise lubatud viisideks: looduse kaitse; keskkonnakaitse; sanitaarkaitse. Kogu planeeringualal kasvav kõrghaljastus säilitatakse.

 

Üldised ehitustingimused

Tingimused (kehtestatud Sillamäe linna üldplaneeringuga) linna mereranna ja Sõtke jõe kalda lähedase ala hoonestamisel on järgmised:

–            haljasalasid (krunte) kasutada esmajoones üldkasutatava-, asutuste- ja ärimaana, samuti vähekorruseliste elumajade kruntideks, kaitseotstarbeliseks maaks;

–           kalda lähedusse tootmise planeerimisel paigutada sinna eelkõige käitised, mille tehnoloogiline protsess on seotud veega;

–            lubamatu on linna liiklusmaa eraldamine, jäätmehoidla ja sihttootmise rajamine kaldaalale.

 

Tööstuse maa-ala sanitaartsoon

Sillamäe Põlevkivikeemiatehase (endine nimetus) sanitaartsoon on kinnitatud Sillamäe Linna RSN TK poolt 1971.aastal (06.07.1971.a joonised inv.nr 36/71 AK). Põlevkivikeemiatehase (endine nimetus) sanitaartsoon (joonis nr. 317/86 AK) on tõendatud Sillamäe Linna RSN TK 08.10.1986.a otsusega nr 171. Tsooni jääb osa planeeritavast elamuhoonestusest.

Seoses uute töötingimustega käitistes, tööstusettevõtete keskkonnaalase saastuse vähenemisega ja radioaktiivsete jäätmete hoidla konserveerimisega tuleb edaspidi vähendada sanitaartsooni. Sanitaartsooni vajadust ja ulatust on võimalik määrata siis, kui on põhimõtteliselt teada, millised ettevõtted hakkavad planeeritavat tootmisterritooriumi kasutama.