• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

VE: Tulko, Eddy – rahuvalvaja

“Toimetad seal omi asju ja järsku – kõmm, kõmm! Nagu lasketiirus,” kirjeldab 22aastane jõhvilanna Eddy Tulko Kosovos aeg-ajalt ette tulnud kohalike serblaste ja albaanlaste vahelisi tuliseid arveteõiendamisi, mille ärahoidmiseks tema ühena Eesti 98 rahuvalvajast paljurahvuselises rahutagamismissioonis selle aasta esimesel poolel osales.

Nooremseersant Tulko sõnul ei olnud eemalt kostnud paugutamine üldsegi hirmus, pealegi on sellega võimalik ära harjuda. Erinevalt oma lähedastest, kellel võtsid mõnikord seest õõnsaks Eddy koju saadetud sõnumid stiilis “täna sõitis tankitõrje sellel põllul, kuhu mina pidin patrullima minema, miini otsa”.

“No ei olnud seal midagi hirmsat. Miks inimesed arvavad, et sõjaväes on ohtlikum kui näiteks ehitusel töötada?” püüab Eddy üht ühiskonnas juurdunud eelarvamust ümber lükata. “Tuleb lihtsalt täpselt korraldusi täita,” arvab ta.

Rahutagamismissioonil osalemist peab Eddy väga huvitavaks tööks, millele lisab vürtsi teadmine, et missioonile saavad vaid parimatest parimad.

“See oli suur rahvusvaheline koostöö, sest selles piirkonnas, Mitrovica linna lähedal, töötasid mitme riigi rahuvalvajad,” ütleb Eddy. Tema sõnul hoiab teadmine, et rahuvalvajad riigis on, kohalikke tulipäid, kes omavahelistes arveteklaarimistes relvad käiku lasevad, kontrolli all.

“Mõnikord piisab vaid sellest, et ümbruskonnas pidevalt patrullitakse.”

Oma vastutusalal patrullisid eestlastest rahuvalvajad kahel Mercedese tüüpi maastikuautol, kummaski kuus sõdurit, lisaks kuulipilduja ja granaadiheitja. Viimased küll rohkem igaks juhuks.

Lisaks patrullimisele otsiti läbi maju ja oma maa-ala, et konfiskeerida kohalikelt miine ja lõhkekehi ning relvi, mille omamiseks neil luba polnud.

100eurosed kanad

Eddy sõnul suhtusid kohalikud ja rahuvalvajad üksteisesse respektiga.

Eddy sõnul on rahuvalvajad kohalikele mitmekordselt kasulikud. Eelkõige muidugi kodurahu tagamise pärast. Teisalt said põliselanikud rahuvalvajate laagris, näiteks köögis, tööd.

Kohalikud kavalpead pressisid rahuvalvajailt ka mitmesuguseid kompensatsioone välja. Üks näide. Teel koperdanud kohalik kana leidis rahuvalvajate auto rataste all oma lõpu. Mõne minuti pärast oli kanaomanik ühes suguvõsaga rahuvalvajate aia taga nutmas ja halamas: see oli meie lemmikkana, me kõik armastasime teda. Muidugi tuli õnnetuse põhjustajatel kahju korvata. Otsa saanud kanad olid Eddy sõnul aga kullahinnas – umbes 100 eurot (ligikaudu 1550 Eesti krooni) tükk.

Või korjati mõne kohaliku aias nektariinipuu tühjaks. Teadmata, kes tegelikult puuviljadega maiustamas käis, oli aiaomaniku sugulastest koosnev nutukoor taas missiooni täitjate aia taga kahjutasu välja nõudmas.

“See oli lihtsalt nende stiil,” nendib Eddy. Nii oli ka väikestel kosovolastel kombeks sõdurite sabas jõlkuda ja neilt magusat välja pinnida: “Soldier, give me chocolate.”

Et rahuvalvamine on mitme riigi koostöö, on missiooni keeleks inglise keel. “Kihlefeldi inglise keel on ülikõva,” kiidab Eddy oma inglise keele õpetajat Jõhvi gümnaasiumist ja ütleb, et keeleoskus ei ole probleemiks olnud.

Töö kõrvalt oli missioonil osalenud sõduritel võimalus end proovile panna kolmel rännakul, mille Eddy sportlikust huvist läbi tegi. Täisvarustuses veerandsada kilomeetrit kiirel matkasammul 40kraadises kuumuses läbi käia, kümnekilone seljakott seljas, on kunsttükk, mille sooritajad tunnustusmedali saavad. Muide, kui isiklikke asju kümne kilo jagu kokku ei saanud, võis seljakotti raskuseks kive juurde panna.

“See on lihtsalt enda proovilepanek. Ühe rännakuga kaotad paar-kolm kilo, nii et ei märkagi,” ütleb Eddy.

Lahingukooli

Ja ikkagi, kui lihtne on end meeste maailmas kehtestada ja seal läbi lüüa, tahab allakirjutanu teada. Eddy sõnul sõltub kõik eelkõige iseendast: kui sa näitad, et saad oma ülesannetega hästi hakkama ja tahad tööd teha, ei ole see probleemiks. “Muidugi pannakse sind algul proovile, et kes sa selline oled, aga kui oled enesekindel ja teed selgeks, et ka sina teed oma tööd, siis saab asi korda,” ütleb ta.

Nääpsuke Eddy, kes oma välimuse poolest võiks missivõistlustelt tiitleid korjata, ütleb, et talle lihtsalt meeldib kogu see põnevus, mida sõjavägi pakub.

Ehkki edukalt gümnaasiumi lõpetanud neiu võiks ükskõik millisel alal läbi lüüa, tõmbab teda ikkagi militaarne maailm. Sellest sügisest jätkab Eddy õpinguid Meegomäe lahingukoolis. Sinna pääsemiseks tuli vestluse ja erialatestide kõrval näidata ka füüsilist vormi. Näiteks teha kahe minuti jooksul põrandal 56 kätekõverdust või sama aja jooksul 84 istessetõusu ning joosta 3200 meetrit 15,5 minutiga.

ERIKA PRAVE
Laupäev, 30.08.2003

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Roos, Kaido – taluperemees

Normaalne mees Eestis talu ei peaks

Eesti paremate talude konkursil tootmistalude seas kolmandaks tunnistatud Janika talu on Ida-Virumaal üks arvestatavamaid karjakasvatustalusid. Peremees Kaido Roos räägib söödaratsioonist, rohumaade uuendamisest ja masinaosadest nõnda veenvalt, nagu oleks eluaeg ainult sellega tegelenudki.

Tegelikult on Irina ja Kaido Roos suurema osa elust hoopis linnainimesed olnud.

“Ma ei teadnud traktorist ega lehmast midagi,” naerab Kaido Roos. “Nii palju olin seda maaelu näinud, et vanatädid elasid Sakal ja Ontikal ning tahtsin ikka minna sinna kartulit võtma. Mitte kartulivõtmise pärast – seal sai hobusega sõita! Vankril sõitsin ja vahel lubas mõni ka ohjad pihku võtta. See oli poisikesele ju põnev!”

Siis tuli aga majaehitus Purtsesse ja kolhooside lagunemine ja lauda ehitamine ja ühe lehma asemele kümme ja… nii see läks.

“Kui mul juba kümme lehma laudas oli, siis olin enda arvates kõva tegija,” meenutab Kaido Roos algusaegu, mil aastanumbriks kirjutati 1990.

Nüüd on lüpsilehmi kuuekümne ümber ja noorkari küünib 130-140 peani.

“Ega ma täpselt teagi, neid tuleb ju juurde ja läheb välja,” tunnistab Irina Roos. “Kui keegi täpselt teada tahab, siis lähen loen üle.”

Täpset ülelugemist on vaja kindlasti siis, kui toetuse saamiseks pabereid tuleb täita. Janika talu on igal aastal kindlalt nii piimalehma kui teraviljatoetuse saajate hulgas.

Esialgu ehitatud lauta tuli peatselt vasikalauda jagu pikemaks ehitada. Rohkem sellele hoonele enam juurde ehitada ei anna – ühelt poolt tuleb ette tee, teiselt poolt elumaja.

“No kui nüüd peaks ehitama hakkama – eluilmas ei teeks lauta kohe maja kõrvale,” on Kaido Roos aastatega targemaks saanud. “Vasikalaudas on ju kärbseid hirmus palju ja need trügivad puha tuppa.”

Kaarhall, mille kaared viimase nädalaga püsti pandud, tuleb majast õige sutike kaugemale. Sinna kolib sügisel noorkari.

“Praegune seis on selline, et kui sügisel pean karja lauta ajama, siis jääb kolmkümmend kohta kindlasti puudu. Nii et sügiseks pean selle kaarhalli valmis saama. Lauta jääb siis ainult lüpsikari. No ja vasikad muidugi ka.”

Kaarhall sellepärast, et see tulevat odavam kui laut ehitada. Ja seda on lihtsam lahti võtta ja ära vedada, kui Roosid ühel päeval loomakasvatusega lõpparve otsustavad teha.

Tööaja kirjutab ette töö

Üks talunik ütles mõni aasta tagasi, et Eestis on põllumajandus hobi. Ja hobid on kallid.

Kaido Roos on selle ütlusega päri. Ning tunnistab, et eks tal endalgi ole kerge kiiks küljes – muidu ei viitsiks niiviisi mässata.

“Üks mees kurtis kunagi, et tal on tööpäev nii pikk, et kuidagi ei viitsi kaheksast viieni rabada. Ma ütlesin selle peale, et pole tal häda midagi – mina pean ka magama töökohal,” muheleb Kaido Roos.

Roosid üritavad arutada, mida kõike nad teeksid, kui talutööd pidevalt kuklasse ei hingaks.

Ega arutada suurt midagi ole; ikka jõutakse jutuga mingite töödeni välja.

“Tegelikult ma ei ihka seda elu, et ei peaks midagi tegema. Ega seda elu ka, et kaheksast viieni tööl peaks olema. Mina normeerin ise oma tööaega. Niimoodi on hea öelda, aga tegelikult normeerib ikkagi töö,” arutleb peremees. “Paljud, kes talu peavad, on rääkinud, et neile kohe meeldib, kui tempo on taga ja kogu aeg on kiire.”

“Suvel ei saa ma üldse magada,” täiendab Irina Roos. “Õhtul, kui hakkan magama jääma, mõtlen, mis tööd järgmisel päeval kõik teha on vaja. Siis läheb uni ära ja tahan kohe hakata ruttu-ruttu tegema. See ei ole ju normaalne!”

“Ma olen juba mitu aastat öelnud, et normaalsed talu ei pea,” võtab Kaido Roos jutu kokku.

Piimaliitri hinnast kroon puudu

Mõni aasta tagasi, piimatootmise madalseisu aegu maksti piimatootjaile piimaliitri eest natuke üle ühe krooni. Jõhvi piimaühistu suutis ka kõige hullemal ajal kõrgema sordi liitri eest kroon kaheksakümmend maksta. Ja korralikult, ilma viivitusteta maksta.

Tänavu märtsikuu teisel poolel loobus Janika talu oma piima Jõhvi piimakombinaati saatmast. Sealtmaalt käib nende piimal järel Rakvere piimakombinaadi auto.

“Mina olin Jõhvi Piimas üks viimaseid patrioote,” ütleb Kaido Roos. “Enamik talunikke lahkus sealt ammu enne mind.”

Asi pole selles, et Rakvere piimakombinaat rohkem maksaks – kõrgema sordi liitri hind kõigub üle Eesti üsna ühtlaselt 2,60-2,80 krooni vahel.

“Rakvere lihtsalt maksab,” ütleb Kaido Roos, rõhuga sõnal “maksab”.

Jõhvi Piimal on maksmisega juba mõnda aega suuri raskusi.

Piima hind on praegu selline, mis laseb kuidagi ära elada. “Ütleme niimoodi, et piimaliitri hinnast on kroon puudu. Siis jätkuks investeeringuteks ka,” usub Kaido Roos.

Ise pangale võlgu, mõned talule võlgu

Mullu kevadel sai Janika talu SAPARDist toetust traktori ostuks.

Enne seda olid meie maakonnas SAPARDist toetust saanud ainult Tiido talu (taimekaitsepritsi ostuks) ja osaühing Revino (veiselauda ehituseks).

Kaido Roos tunnistab, et alguses ta seda Valmeti traktorit nii väga ei tahtnudki.

“Aga kui ma sellega juba natuke aega tööd olin saanud teha, siis ostis naabrimees endale uue Vene traktori. Sõitsin sellega kümme meetrit, siis tulin maha, läksin tuppa ja ütlesin südamest, et see Valmet oli ikka hea ost küll. Nii palju on see läänemaailm targem, et seal mõeldakse kuigi palju inimese peale ka. Tervisele on lääne traktor igatahes kasulikum.”

Traktori kolmeaastasest liisingust on kasinalt üks aasta läbi. “Ega uue taotlusega nii kaua oodata anna, kuni kolm aastat täis saab. Kui oled harjunud pankasid toitma, siis toida muudkui edasi. Palju asju on vaja: nii atru kui külvikuid kui kombaini… Praegu on meil kolme peale kaks kombaini, aga ikka päris oma oleks vaja,” arutleb peremees.

Kaido Roos ei saa aru, miks põllumajandustehnika nii hirmus kallis on. “Võta neid kombaine või suuremaid traktoreid – kaks-kolm miljonit tuleb välja käia. Alla saja tuhandelist asja vist ei olegi enam. Kaheksakümmend tuhat maksab üks jooks kumme traktori alla.”

Pangale intressi maksmisest ei pääse, kuid talunik teeb teenust puhta protsentideta. Nagu Kaido Roos koos paarimehega teenustööna silopalle.

“Tellijaid on väheseks jäänud,” tunnistab ta. “Varem oli kümne palli tellijaid palju, nüüd on need ära kadunud. Suured loomakasvatajad küll tellivad ja tahavad palju saada, aga maksmisega ei kiirusta. Nii et silotegijal peab endal palju raha olema – kõik materjalid osta ja… See on silotegemine järelmaksuga, mõni maksab aasta aega tagantjärele.”

Liivamaad päästavad hullemast

Janika talu viljapõllud pole mudamärjaks muutunud, sest liivane maa laseb lihtsalt vee läbi. “See käib nende maade kohta, mis on siinpool Tallinna-Narva maanteed,” täpsustab peremees. “Teisel pool on üks nisupõld, kuhu vist enne külma peale ei saa. Kuna ma vilja pean maas vähe – 60 hektari ümber -, siis see kaheteisthektariline põld on küllaltki oluline osa.”

Aga vihm peksab vilja maha kõikjal, umbrohi kasvab läbi ikka ja koristamiseks on vili lihtsalt liiga märg.

Uppumine ei ohusta ka köögiviljaaeda, kus kõike maas ja puus olevat ainult oma pere tarbeks kasvatatakse.

“Aiast ei tea mina midagi,” vaatab Kaido Roos abikaasa poole. “Ei tea, mis seal kasvab, ei tea, mis on muruniitmine või hekipügamine.”

“Aiakäru on kakskümmend aastat vana, rattad puha viltu all, aga ikka vean sellega,” vastab Irina Roos etteheitva pilguga.

“Kui Euroopa Liitu läheme, saab seal ehk toetust, siis ma ostan sulle uue käru,” muheleb Kaido Roos.

Ja tõsineb siis: “Hea on naerda, aga hädad tulevad selle taluga külge. Öeldakse küll, et töö konti ei murra, aga paistab, et ikka murrab ka. Paarimees alles tuli operatsioonilt, homme lähen mina seljaga kompuutri alla…”

KÜLLI KRIIS
Laupäev, 30.08.2003

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Lääne-Virumaa: Riik tahab endale suurt osa metsamaadest

Riik tahab endale suurt osa metsamaadest

Nüüdseks on selge, et Lääne-Virumaa vabadest metsamaadest tahab riik endale majandamiseks üle 14 tuhande hektari.

Lääne-Viru Keskkonnateenistuse metsanduse peaspetsialist Raivo Helm rääkis, et toimikute koostamine nimetatud alade kohta tehti alates märtsikuust ülesandeks neile. Protsess lükati käima koostöös valdadega ja viimased täidavad olulist rolli vabade metsamaade riigistamisel või erastamisel edaspidigi.

Vabad metsamaad on alad, mis on juba kaitse all või sinna minemas, samuti tükid, mis külgnevad metskonna maadega või jäävad kiiludena-tükkidena lausa nende sisse. “Oleme selle asjaga tegelenud intensiivselt alates juunikuust,” tähendas Helm ja lisas, et mitmesugustel põhjustel valdadest andmete kättesaamine venis.

Viimane oli Rägavere, kuid eile saadi ka nendega asjad ühele poole. Väga selgelt ja sirgelt käis toiming Väike-Maarjas.

Keerulisim on protsess kindlasti Vihula vallas, millest hõlmab suure osa enda alla Lahemaa Rahvuspark.

Saadud andmed näitavad, et kõne all olevad alad on võrdlemisi suured (keskmiselt 20 hektarit), sageli liigniisked ja paljudes kohtades kahjuks põhjalikult rüüstatud. Samuti alad, mis paljuski pole senisel erastamisel huvi pakkunud. “Kui ainuüksi meie maakonnas on niisuguseid maid arvult üle seitsmesaja, hektaritelt üle neljateistkümne tuhande, siis võib arvata, mis see üle Eesti teha võib,” nentis Raivo Helm.

Osa kõrgematel aladel olevaid metsamaid on tulevikus mõeldud vahetusmaadeks, sest osa kaitsealuste maade metsaomanikke võivad nõuda kas maa väljaostmist või vahetusmaad. Viimast ju riigil seni peaaegu üldse polnud. Napib ka raha.

Pärast keskkonnateenistuse taotlusi valdadest esitatakse need maavalitsusele, kus vastav komisjon need üle vaatab. “Vaidlustest kindlasti pääsu pole,” märkis metsaametnik.

Helm teab, et mõnel pool on neid taotlusi isegi suurendatud, mitte vähendatud.

Kui kõik korda saab, antakse maad Riigimetsa Majandamise Keskuse Kirde regiooni majandada.

Kõigepealt tuleb üle vaadata, mis seal üldse teha vaja. Kui üle kümne aasta pole midagi liigutatud, kui metsarüüste välja arvata, siis võib ju arvata, missugune laamas pilt ees ootab. Ilma põhjaliku inventuuri ja metsakorralduskava koostamiseta siin toime ei tule.

Silmi ei saa sulgeda tõsiasja ees, et just nimetatud maadel, kus pole mingit silma peal olnud, on toimunud rohkesti röövraieid ja metsavargusi.

“Me peame ju lõpptulemusena jõudma niikaugele, et igal maatükil on lõpuks omanik,” lausus Raivo Helm.

Maareform on Helmi hinnangul Eestis veninud kahetsusväärselt pikale.

Maareformi seadus võeti vastu juba 1991. aasta oktoobrikuus, seega varsti juba kaksteist aastat tagasi.

Tähtaegu on järjest pikendatud ja seadust mitu korda muudetud. Nüüd on lõpuks otsustatud, et tuleb lõplikud tähtajad kindlaks määrata.

Viimastel aastatel avalduste esitajad peavad käesoleva aasta 1. novembriks otsustama, kas nad võtavad oma metsamaad tagasi või piirduvad kompensatsiooniga.

TAOTLUSED VALDADELE:

Kõige rohkem taotlusi on riigil Vihula vallas: 213 metsatükki, kokku 2390,9 hektarit, vähim Rakvere vallas, kus arvud vastavalt 8 ja 256,7 ha. Rägavere vallas on need arvud 23 ja 170,8 ha.

Lääne-Virumaal 778 metsatükki, kokku 14 224,2 hektarit.

–>Valdo Einmann
valdo@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: eesti keel ja keelenõukogu

Keelenõukogu eelistab EL-i  
 
Keelenõukogu leiab, et Euroopa Liiduga ühinemine on eesti keele kestmajäämisele pigem kasulik kui kahjulik.

“Väikese kasutajaskonnaga keeltele, seega ka eesti keelele, kahjulik üleilmastumisprotsess, mille teravaim keeleline tunnus on inglise keele kasutusala laienemine, toimub nii EL-i liikmeks olles kui ka olemata,” nentis Eesti Keelenõukogu reedel tehtud avalduses. “Liikmestaatus võimaldab praeguse arusaamise järgi leida rohkem vahendeid üleilmastumise kahjulike keeleliste mõjude vähendamiseks ja eesti keele arendamiseks.”
Keeleteadlased leiavad, et liikmeks olemata jääb Eesti eemale EL-i liikmesmaadele mõeldud keeleprogrammidest, majanduskasvu aeglustumise tõttu on inimeste, sealhulgas ka spetsialistide ja oskustööliste väljavool suurem ning kui sündimus ei suurene, siis eesti keele kasutajaskond väheneb.

Avalduses tõdetakse, et ühelgi keelel, mis pole arvutiga suhtlemise keel, pole tulevikku, kuid eestikeelse kõne süntees on osalt EL-i projektide toel juba olemas. “Keerulisem pool — kõnetuvastus, see on eestikeelse suulise kõne mõistmine arvuti poolt, on osa EL-i vastavatest programmidest.”

“Keeletehnoloogiat saab arendada vaid Eesti suhteliselt piiratud rahalistele ja isoleeritud intellektuaalse potentsiaali võimalustele vastavalt, selle mahajäämus teistest keeltest suureneb ning eesti keele kasutusvõimalused ka igapäevaelus vähenevad,” märgib keelenõukogu oma seisukohavõtus.

Lisaks tuuakse avalduses esile, et EL-i liikmeks olek suurendab eesti keele tuntust, mis on selle püsimise ja arenemise tagatisi. “EL-i ametliku keelena jõuab eesti keel EL-i dokumentidesse, välismaal suureneb huvi eesti keele õppimise vastu, nii on see toimunud kõikides liikmesmaades, ning ka Eesti muulastel võib tekkida lisamotivatsioon eesti keele õppimiseks.”

Keelenõukogu avaldusele on alla kirjutanud Mati Erelt (Tartu Ülikooli professor), Birute Klaas (Tartu Ülikooli professor), Irina Külmoja (Tartu Ülikooli professor), Suliko Liiv (Tallinna Pedagoogikaülikooli professor), Anne Lind (Tallinna Saksa Kultuuriinstituudi juhataja), Kristi Mere (haridus- ja teadusministeeriumi peainspektor), Helle Metslang (Tallinna Pedagoogikaülikooli professor), Karl Pajusalu (Helsingi ülikooli ja Tartu Ülikooli professor), Mart Rannut (Tallinna Pedagoogikaülikooli dotsent), Urmas Sutrop (Eesti Keele Instituudi direktor), Tõnu Tender (haridus- ja teadusministeeriumi teaduse ja kõrghariduse osakonna keeletalituse juhataja), Jüri Valge (haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika nõunik ja keelenõukogu esimees), Enn Veldi (Tartu Ülikooli dotsent), Jüri Viikberg (Eesti Keele Instituudi vanemteadur), Tiit-Rein Viitso (Tartu Ülikooli professor) ja Haldur Õim (Tartu Ülikooli professor).

BNS

xxx

Milline tulevik ootab eesti keelt Euroopa Liidus?

Külli-Riin Tigasson – 30. august, 2003 18:47

Vahetult enne euroreferendumit on Eesti emakeeleasjatundjate vahel puhkenud vaidlus eesti keele tulevikust Euroopa Liidus. Sellal kui keelenõukogu kinnitusel annab Euroopa Liiduga ühinemine eesti keelele paremad arenguvõimalused ning parandab selle staatust maailmas, väidab Tallinna Pedagoogikaülikooli professor Martin Ehala, et pärast Euroopa Liiduga ühinemist peab Eesti olema valmis immigratsiooniks Venemaalt, mis seab eesti keele löögi alla.

– – – – –

Niinimetatud Vene kaarti kasutavad oma argumentatsioonis mõlemad – nii Euroopa Liitu pooldavad kui vastustavad emakeeleasjatundjad.

Tallinna Pedagoogikaülikooli professori Martin Ehala sõnul tuleb Euroopa Liiduga ühinemise korral olla valmis selleks, et ühel hetkel võib suureneda immigratsioon Venemaalt.

“Kui Venemaa areneb demokraatlikult ja vabalt edasi, siis ühel hetkel muutub tõenäoliselt vaba liikumine Venemaa ja Eesti vahel normaalseks, mistõttu Eesti peab olema valmis, et toime tulla immigratsiooniga sealtpoolt,” nentis Ehala. “Kui selleks ajaks on kohalik venekeelne elanikkond integreerida õnnestunud, siis on oht väiksem. Aga kui areng toimub teises suunas – et vene keel selle aja jooksul kuni vaba liikumine tuleb – saavutab Eestis kõrgema staatuse kui praegu, siis see võib olla reaalne oht. “

Võimalikku vene keele areaali laienemist peab eesti keelele suurimaks ohuks ka Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop. Kuid erinevalt Ehalast on Sutrop veendunud, et just Euroopa Liiduga ühinedes, mitte välja jäädes, saab Eesti ennast selle eest kaitsta.

“Loomulikult tuleb liituda, vastasel juhul satume Venemaa mõjusfääri,” ütles Sutrop. “Vaadake seda lainet, mis on toimunud. Kogu Põhja- ja Loode-Venemaa on endised soomeugrilaste alad, seal elavad soomeugri rahvad, kes on loobunud oma keelest ja läinud vene keelele üle. Meie oleme viimases servas vastu pannud, aga see laine on jõudnud meieni. Meie kõrvalt on rahvad hääbunud ja meie oleme järgmised. See protsess käib lainena, kui me ei hakka sellele aktiivselt vastu.“

Sutropi sõnul pole eesti keele jaoks vähetähtsad ka uued arenguvõimalused, mis avanevad Euroopa Liiduga ühinedes. Näiteks saab Eesti osaleda siis Euroopa keeleprogrammides, mille üks eesmärke on arendada keeletehnoloogiat ja emakeelset arvutikeskkonda.

Eesti keelenõukogu esimehe Jüri Valge kinnitusel aitab liitumine tõsta ka eesti keele ja kultuuri staatust maailmas.

“Üle Euroopa ja üle maailma hakatakse tundma eesti keele vastu rohkem huvi,” kinnitas Valge. “Juba praegu õpetatakse eesti keelt enam kui 30 välismaa ülikoolis. Järjest enam tuleb telefonikõnesid ja kirju teiste riikide ülikoolidelt, kes kirju, avaldavad soovi, et järsku võiks sinna saata eesti keele lektori. Nad põhjendavad seda nii, et kui meie ülikoolis teisi Euroopa Liidu keeli õpetatakse, kuidas me siis ühte ei õpeta.”

Jüri Valge lisas, et Euroopa Liiduga ühinemine võib anda eesti keele õppimiseks lisamotivatsiooni ka Eesti muulastele.

xxx

 

Eesti keelt saab õppida Euroopa vanimas ülikoolis
08.03.2004 07:38PM Online

Eesti keelt saab õppida 17 välisriigi 37 kõrgkoolis, kusjuures viimasena täiendas seda kaarti Euroopa vanim, Bologna ülikool Itaalias, teatab Eesti Päevaleht.

«See on eelkõige juhus, et Bologna ülikoolis eesti keelt olen õpetama hakanud,» ütles eesti keele õppejõud Ülle Toode. «Praegu on meil märtsi lõpuni kestev väike eksperiment, et selgeks teha, kas huvi eesti keele õppimise vastu on.»

Toode sõnul on Bologna ülikoolis soome-ugri keelte professor Carla Corradi Musi, kes ise aastakümneid tagasi üliõpilasena on eesti keelt õppinud.

«Eesti keelt ta küll ei räägi, aga eesti kultuuri ja näiteks soome-ugri ðamanismi ja Kalevipoja-teemalisi loenguid on ta pidanud ja kavatseb Kalevipoja itaalia keelde tõlkida,» lausus Toode.
Huvi eesti keele õppimise vastu on Toode sõnul Bolognas isegi suurem, kui nad professor Musiga lootsid. «Paaris esimeses tunnis on käinud kümme inimest, aga arvasime enne, et hea, kui viis tuleb,» lausus ta.

Võrdluseks – näiteks 55-aastase eesti keele õpetamise traditsiooniga Prantsusmaa INACO-s ehk ida keelte ja kultuuri instituudis õppis sügissemestril eesti keelt 22 üliõpilast. Peterburi ülikoolis, kus äsja eesti keele kabinet avati, õppis 26 noort.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Värnik, Andrus – odaviskaja

Värnik viskab nagu peab: jalgade, keha, käega
Andrus Allika, 26.08.2004

Ruut Andrus Värnik loodab täna kvalifikatsiooninormi – 81 meetrit – ületada esimese viskega.

Odaviskaja Andrus Värnik ja tema treener Heino Puuste ilmusid eile Eesti ajakirjanike ette vähemalt pealtnäha heatujulistena.

Kuigi veel neli päeva tagasi ütles Puuste Eesti Päevalehele, et Ateenas on Andruse sihiks lõppvõistlusele jõudmine, sest pole tõenäoline, et ta suudaks medalite pärast võidelda.

“Kui tegime lõpliku otsuse Ateenasse tulla, pidime mõtlema, kas tuleme osa võtma või tulemust tegema. Aga tahaks paremat tulemust,” alustas Puuste.

“Usk peab olema ja usk on sees, kõige kõrgemad usk ja tahe. Vaim on valmis, aga jalg on küsimärk,” tunnistas Värnik. “Jalg on enam-vähem paranenud, kiirusega nagu augusti alguses lootsingi.”

Värniku hüppeliigese sidemed said kannatada 2. augustil rõõmuhüpetes pärast Eesti meistrivõistlustel näidatud 87.58-st odalendu. Vigastuspausi järel tegi Värnik esimese visketreeningu alles 18. augustil. Treeningutel pole hüppeliiges tunda andnud. Aga treening on treening ja võistlus on võistlus. Sellist proovi, kas jalg võistlusolukorras täiskoormusele vastu peab, pole aga tehtud ega tehtagi.

Läheb kindla peale

“Me ei ole jalale liiga teinud, oleme kasutusele võtnud kõik abinõud, et jalg vastu peaks,” rääkis Värnik. “Arutasime just ükspäev, et me ei ole midagi vajalikku tegemata jätnud,” lisas Puuste. “Siin on hea soe ilm, see aitab ka paranemisele kaasa.”

Visketreeningutel rakendab Värnik energiast 70 protsenti. Mehed ei paljasta, kui kaugele sel moel tehtud visked kanduvad, ainult naeravad.

Kvalifikatsiooninormi (81.00) loodab Värnik esimese viskega ületada. “Iga sportlane tahab seda teha esimese viskega,” naerab Puuste vahele.

“Ma ei lähe riskeerima, lähen kindla peale,” selgitas Värnik. “Ma ei lähe viskama selle mõttega, et panen käega ära. Viskan nagu oda viskama peab: jalgade, keha, käega.”

Värniku sõnul tunneb ta nagu alati võistluse eel ka väikest hirmu, aga peab sellest tugevam olema. Võimalikust kohast või meetritest Värnik ja Puuste ei räägi, kõik teavad niigi, et enne vigastust oli sihiks olümpiakuld.
“Kui jala asja poleks, siis ma räägiks teist juttu,” ütles Värnik. “Ma ei ole muutunud nõrgaks, enesekindlus on viimaste päevadega kasvanud. Ehku peale ei ole midagi üles ehitatud.”

“Täitsa tundmatusse me ei jookse. Esimese pildi, mida oodata, saab neljapäeval soojendusväljakul,” ütleb Puuste lõpetuseks.

Värnik viskab täna A-kvalifikatsioonigrupis neljandana.

Allikas

xxx

Andrus Värnik võitis Pariisi MM-il 31.08.2003 meeste odaviskes tulemusega 85.17 hõbemedali!

Hõbedane Andrus Värnik.jpg:

Kulla sai venelane Sergei Makarov 85.44-ga ning pronksi sakslane Boris Henry 84.74-ga. Eesti koondis sai seega viimasel päeval oma medaliarve avatud.

Värnik viskas oma parima esimesel katsel nagu ka muud medaliomanikud. Kuulsustest oli Jan Zelezny neljas, Aki Parviainen viies ning Steve Backley üheksas.

Tulemused: 1.Makarov Sergey RUS 85.44 2.Värnik Andrus EST 85.17 3.Henry Boris GER 84.74 4.Zelezny Jan CZE 84.09 5.Parviainen Aki FIN 83.05 6.Nicolay Christian GER 81.77 7.Guzdek Miroslav CZE 81.40 8.Blank Peter GER 80.34 9.Backley Steve GBR 80.13 10.Li Rongxiang CHN 78.24 11.Thorkildsen Andreas NOR 77.75 12.Ivanov Alexandr RUS 77.32

xxx

(01.09.2003)

Värniku avavise tabas hõbedat
Jaan Jürine

Ruut Andrus Värnik haistis pärast rekordiviset MM-šansse

Ruut Heino Puuste: treeneritöö on üks koeraamet

Veel mõned nädalad tagasi Eesti rekordimehe tagasihoidlikus staatuses olnud odaviskaja Andrus Värnik tõi eile Pariisis Eestile hõbeda.

“Kui kolm nädalat tagasi Valgas Eesti rekordit uuendasin, hakkas koitma, et võin MM-il midagi ilusat ära teha. Kõva häälega ma seda välja ei hüüdnud, salamisi lootsin,” pihtis särav Värnik ajakirjanikele. “Igaüks teab, et kevadel vingerdasin 73 m peal. Miski ei õnnestunud.”

Mõni kuu tagasi Andruse juhendamise üle võtnud Heino Puuste esitas treeneritööle naasmise kohta üllatava väite: “Mul hakkas Andrusest lihtsalt kahju. Mehes on ainet, kuid ta ei osanud seda esile tuua.”

Esimene voor otsustas

MM-i pikemad visked tehti avavoorus, kus soomlane Aki Parviainen sai kirja 83.05, Tšehhimaa kuulsus Jan Železny 82.98, sakslane Boris Henry 84.17, kuuendana visanud Värnik 85.17 ja tema järel Makarov 85.44. Hilisemates viskevoorudes suutis lisada vaid tšehh (84.09).

Värnik viskas juba soojenduskatsel üle 80 meetri. “Algusest peale oli näha, et võistlus võtab närvilise ilme. Andrus tegi avakatse ettevaatlikult, kuid kindlalt ja tehniliselt korralikult,” nentis Puuste, kes ise oli 1983. aasta MM-il odaviskes neljas.

Hõbemedali eest 30 000 dollarit teeninud Värnik kiitis lisaks Puustele temaga kaua töötanud Toomas Merilat, oma vanemaid, kõiki toetajaid ja fänne, kellest suur osa oli veel kuu aega tagasi temas pettunud.

Värnik ruttas MM-ile nagu rongile. Pääsunormi 80.80 täitis ta kolm päeva enne kella kukkumist Berliinis viimase katsega, tegi seejärel Valgas rekordiuuenduse 87.83 ja sõitis suurenenud lootustega MM-ile. “Peale Värniku Eesti rekordit mõistsin, et selle mehega peab Pariisis tõsiselt arvestama,” tunnustas kuldmedalivõitja Makarov ja lisas: “Ja tulevikus samuti.”

Hõbe polnud pettumus

“Ei, pettunud ma pole. Hõbemedal on ikkagi suurepärane. Mul olid lõppvõistlusele minnes meeles Puuste õpetussõnad: mine lennukalt, suure hooga viskesse. Läksin ja see töötas. Hiljem midagi ei muutunud, kuigi kartsin viie viskevooru vältel, et keegi võib suuta enamat.”

“Veel bussis staadionile sõites tuletasin Andrusele meelde ühe tehnilise nipi. Soojendusel nägin, et poiss tegigi nii,” meenutas Puuste, kelle koostöö jätkumine Puustega pole kindel. “Mul õnnestus poiss järje peale aidata. Lepe koostöö kohta kehtis MM-ini. Mind ootavad Tallinnas juba praegu asjatoimetused. Olin omal ajal treener ja tean, et see on üks tänamatu koeraamet,” märkis ärimees Puuste.

“Mul oli pisut õnne ka. Pikad visked tehti alguses, konkurendid peale Makarovi langesid ootamatult ära. Ise ei suutnud edasisele enam keskenduda. Oli kange tahtmine kaugele visata, aga ülipüüdlikkuse nahka see läkski,” ütles Värnik.

Värniku paremuselt järgmine vise oli 81.98. Kolmel varasemat Värnikut meenutaval katsel lendas oda paremale sektori äärele.

Eile võttis eestlane vastu oma kuulsate vastaste õnnitlusi. Oli Värniku suurpäev. Ta tegi oma hõbedase viske hetkel, kui maratonirajalt saabus staadionile kurnatud Jane Salumäe.

No kes see uskus?

“Esimese katse järel jõime Prantsuse veini. Kui võistlus läbi oli, eks siis tuli poes käia šampuse järel,” kirjeldas Andrus Värniku üks esimesi treenereid Viljar Nummert ootamatu medali tähistamist.

“No kes see uskus seda medalit?” oli Nummert õnnelik. “Minu jaoks oli tulemus täidetud Värniku esimese viskega, sest lootsin viset 84-85 meetrit.”

Nummerti sõnul olnuks ta rahul ka Värniku viienda kohaga. “Praegu on rõõm piiritu!” ütles Nummert, kes treenis Värnikut, kui ta oli 15-18 aastane.

Antsla vallavanem Tiit Tõns ütles, et kohalikud helistavad üksteisele ja õnnitlevad Värniku edu puhul. “Telefon on punane,” lausus ta. “See medal oli küll täielik pauk,” ütles Antsla spordiklubi juht Kalmer Kallion. “Nüüd hakkame seda kindlasti tähistama.”

Tänaval erilist pidutsemist Antslas eile õhtul siiski polnud, sest linnakese 1500 elanikust ligi pooled on pensionärid.

Nummert ütles, et väga tuleb tänada treener Toomas Merilat, kes juhendas Värnikut augustini ja tegi ära musta töö Värniku ettevalmistamisel tippodaviskajaks.

Jaanus Piirsalu

Allikas
xxx

 

Andrus Värnik seab tänase testi eesmärgiks visata 83 meetrit

Jaan Jürine 18.08.2004

Ruut Kergejõustik: Värnik ja Puuste on ühte meelt: Ateenas tuleb visata tõsiselt või üldse mitte.

Eesti üks väheseid medalilootusi, Käärikul treeninglaagrit lõpetav odaviskaja Andrus Värnik proovib täna esmakordselt pärast vigastust oda visata.

Mullune MM-hõbe tegi oma hüppeliigesele liiga 2. augustil Eesti meistrivõistlustel. Arstid arvestasid, et tervenemiseks kulub kolm kuni kuus nädalat.

“Katsume loomulikult hoo pealt, sest olümpial paigalt ei visata,” ütles eile treener Heino Puuste. “Mõistagi pelgan, sest hoojooksu viimastel sammudel langeb jalgadele kõva koormus. Aga selgust on vaja.” Ateenasse sõidavad Värnik ja Puuste 22. augustil, odaviske kvalifikatsioon algab 26. augustil.

Puuste jutust kumas teadmatus. “Kui teibiga visates valu tunda annab, proovime süstide varal. Kui ka see ei aita, on meie mõistus otsas,” ütles ta. “Siis on kuri tõesti karjas.”

“Olen seda meelt, et olümpiale ei sobi Andruse tasemel sportlasel enam proovima minna,” lisas Puuste. “Tema jaoks pole vahet, kas koht on kuues või kuueteistkümnes. Maailma hooaja parima tulemuse omanik on medalipretendent: kas kõik või mitte midagi.”
<SCRIPT language=javascript src=”/cgi-bin/rot.fcgi?m=1&zone=20&type=js”></SCRIPT>

Hooaja edetabelis on 87.58 visanud Värnikust 15 sentimeetrit rohkem suutnud vaid venelane Aleksandr Ivanov, kuid Puuste andmetel Ivanov seljavea tõttu Ateenas ei võistle.

Veel kaks treeningut

Värniku kinnitusel tuli üle nädala kestnud Kääriku laager igati kasuks. “Jalg paraneb jõudsalt, see sisendab optimismi,” ütles Värnik. “Annan koos Heinoga endale aru, et alateadvusse võib vigastus jälje jätta. Ainult head visked pühivad selle jälje minema. Tahan esimeste hoo pealt tehtud visetega 83 meetrit kätte saada. Aga lepiksin ka 75-ga.”

Värnik lisas, et proovis Käärikul juba õrnalt enam-vähem paigalt ja ilma jalateibita visata ning 60 meetrit tuli täis.
“Sisendan endale, et pole vaja muretseda,” kommenteeris Värnik. “Planeerisime enne ärasõitu kaks odavisketreeningut: ühe kolmapäeval, teise laupäeval. Need peavad seisundist pildi andma.”

Temagi lisab, et hoiakult tuleb olla maksimalist. “Ka mulle on turistina Ateenasse minek vastumeelne…” jättis odamees lause lõpetamata.

“Nõustun: Andruse jalg on tõhusalt paranenud, kuid kas sellest piisab tipptasemel konkureerimiseks, pole veel teada. Me pole saanud tegelda vormi ajastamisega, see faas jääb vahelt välja. Andrus pole isegi korralikult joosta saanud,” valis Puuste mõtlikult sõnu.

“Täitsa hea tunne on. Paugupealt tuleb mul visata õigel hetkel. See hetk võib olla ka Ateenas, kuigi parem on kodus hinge kosutada,” lausus Värnik.

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Järvelaid, Peeter – professor

(30.08.2003)

PEETER JÄRVELAID: E-tiigrike ilmutab väsimusmärke

Professor Peeter Järvelaid: E-riigi tarbijana on vahel tunne, et nii mõnigi osa e-riigi projektist on jäänud esimese kodulehekülje tasemele.

Hiljuti juhtus minuga naljakas lugu. Käisin oma estofiilist kolleegiga poes ja tasusime mõlemad oma ostude eest pangakaardiga. Kui väliskolleegi pangakaart töötas laitmatult, siis nii minu pangakaart kui ka kaubamaja kliendikaart tõrkusid makse teostamisel. Seisin piinlikkust tundes kassa juures ning kolleeg oli valmis juba mu eest maksma, arvates, et ma pole maksujõuline. Kuid siis nägi ta midagi, mida ta Saksamaal elades veel polnud näinud. Kolleeg oli sedavõrd rabatud, et lubas nähtut isegi oma sõpradele Saksamaal kui tõelist Eesti Nokiat tutvustada.

Saksa kolleeg, kelle sügavam huvi Eesti vastu algas vaimustumisest meie eeposest ja kes tunneb Oskar Looritsa väidet, et meie rahva enamik on ühtlasi eestlaste paremikuks. Oleme kolleegiga rahva ja eliidi asja korduvalt arutanud. Temale kui väljast tulevale psühhoanalüütikule on rahvas huvitavam. Üheks selliseks kangelaseks rahva hulgast sai kolleegile sel õhtul üks tavaline eesti naine, selvepoe kassiir. Heaoluühiskonnast tulnud kolleegi jaoks tegutses see naine tõelise mustkunstnikuna. Selle asemel, et tagastada tõrkuv kaart, torkas kassiir tõrkuva kliendikaardi ja siis pangakaardi kilekotti ning oh imet, tehing sai tehtud!

Raiskab end kassiirina

Meie oleme sellise pildi nägemisega nii harjunud, et mõned lugejad ehk ütlevadki, milleks sellest kirjutada. Kuid välismaalasele oli asi palju selgem. Ta nägi selle naise tehtud lisatöös kogu seda jada, mis sellele tehingule järgneb. Mina sain vajalikud ostud tehtud, kuid selle tehingu taga algab jada finantsoperatsioone, millele me ei ole harjunud mõtlema. Kui elektrooniliste ülekannete puhul käiks tehtud tehingu juurde rahakõlin ja tavalise poe kassa arvutiekraanil projekteeruks ka see maksude-aktsiiside jada, mis lõpuks riigikassasse jookseb, hakkaks me vaatama oma kodanike panust riigi ülalpidamisse veidi teise pilguga.

Kujutage ette müüja enesetunnet, kui ta tööpäeva lõpuks trükiks välja väikese aruande tehtud tööst, kus kirjas, kui palju tema töö kaudu teenisid omanikud, pangad, kui palju makse-aktsiise jne laekus riigile. Välismaalasele aga oli siin küsimus olemas. Ta imestas meie rahva andekuse üles, sest tema arvates tehniliselt nii andekas ja innovatiivselt mõtlev inimene raiskab end asjata madalapalgalisel tööl kassiirina.

Teiseks oli kolleeg veendunud, et end Baltikumi suurimaks pangaks pidav pank ja suur kaubamaja kindlasti maksavad midagi kassiiridele, kes annavad neile võimaluse teenida täiendavat kasumit, sest pangad ja kaubamajad saavad hoida käibes ikka veel odavaid – pidevalt streikivaid pangakaarte. Lääne inimesele on iseenesest mõistetav, et sellist mustkunsti tegevale kassiirile kindlasti kompensatsiooni makstakse!
Kui ma vastasin, et ei usu neid kassiire mingit lisatasu saavat, esitas ta ühe küsimuse, millele oli minul kõige raskem vastata. Küsimus oli tegelikult lihtne. Miks on vaja minu pangakaarti kilekoti sisse panna, kui tema Saksa panga kaart töötab ilma täiendava turvaabinõuta?

Vastasin talle, et meie oleme Eestis juba jõudnud e-riiki ja sellepärast me moodsa ühiskonnana hoidume e-viirustest. Kui välismaalane ei teinud nägu, et asjast aru saab, siis selgitasin, et kilekott minu pangakaardile on sama kui temale tuntud preservatiiv reisimehele, kes tahab maailma julgemalt avastada.

Teie, eestlased, olete ikka üks imerahvas, vangutas kolleeg pead! Teie jääte siin maailmas alles ka siis, kui objektiivselt peaksite välja surema. Olukord oli selleks korraks naljaga lahendatud, kuid õhtul oli kolleeg veidi mures Eesti tuleviku pärast. Poes nähtu põhjal süvenesid kahtlused, et kui ka meie ülejäänud e-riigi projektid on analoogselt üles ehitatud kui maksukaartidega maksmise süsteem täna, pole see asi eriti jätkusuutlik.

Skeem oli tuntud õpikust. Kuid Eesti sõbrana ei tahaks ta näha, et siin valitseks nii julmalt Ladina-Ameerika riikidele omistatav skeem, kus kasumid lähevad ka e-riigi ülesehitamisel pankadele ja vahendusfirmadele, projekti elushoidmine pannakse aga vaeste-vaprate ja hingelt suurte inimeste ennastsalgavale vähetasustatavale või üldse tasustamata jäävale tööle. Lääne heaoluühiskonnas valitseb kokkuleppeline aksioom – vabal maal teeni kasumit, kuid tehtud töö eest tuleb kõigile maksta.

Estofiilist sõber arvab, et Eestis oleks see eluterve reegel vaja kiirelt üle võtta. Ta arvab ka, et Eestile tuleks e-riik kindlasti kasuks, sest see peaks tähendama suuremat avatust ja infoühiskonna eeliste arvel ühiskonna kiiremat rikastumist, mis Eesti ühiskonna vajaduste rahuldamiseks oleks hädavajalik.

Kas e-riik toob infoühiskonna meie õuele?

Me armastame rääkida infoühiskonnast, kuid sageli ei vaevu kontrollima, kui hea meie loodu on. Praegu on valitsuse jaoks saabumas üks tõetunni hetk. Juba lähiajal pannakse proovile Eesti infokanalite läbilaskevõime, kusjuures ka osa sellest, mis e-riigi projekti alla viidav.

E-riigi tarbijana on vahel tunne, et nii mõnigi osa e-riigi projektist on jäänud esimese kodulehekülje tasemele. Iga ametkond peaks regulaarselt ise tavatarbijana proovima saada oma infobaasidest teavet. Siis saaks ka tegijad-finantseerijad endale pildi, milline mulje nendest jääb tavatarbijale. Kui raha jääb üle, siis võiks säärast hindamist tellida spetsialistidelt-firmadelt, sest paraku on meil olukord, kus e-riigi tarbija ei usu, et tema arvamust keegi Eestis teada tahaks.

Vesteldes kolleegidega, kes tegelesid ülikoolidesse vastuvõtuga, jäi kõlama, et paljud ellu astuvad noored ei tea näiteks peaministri nime. Riigikogu esimehe nimi meenub veelgi vähemale.

Püüdes sellele fenomenile seletust leida, sain teada, et paljud pered ei telli enam ajalehti. Kusjuures lehed jäetakse tellimata peredes, kus raha ei ole takistuseks. Trükiväljaannete vähese tellimise taga on üks põhjus kultuur, kümne aastaga pole suudetud Eestis kehtestada Lääne ajalehetraditsiooni standardit – leht on tellija postkastis vähemalt kell 6 hommikul.

Elan ise piirkonnas, kus töötab väga mugav ja elunautija postikandja, kes saab lubada endale elustiili, et ta loeb hommikukohvi juues uue päeva lehed rahulikult kodus läbi, enne kui läheb teistele ajalehti koju toimetama. See tähendab, et meie piirkonna inimestele saabub post ajal, kui lapsed juba koolis ja ise peame juba tööle tõttama. Olen kindel, et ka meediaettevõtte peadirektor on sel ajal juba töölaua taga.

Ajalehtede omanikud ja info levitamisest huvitatud teevad pingsalt tööd, kuid neil pole aega huvituda, kas nende tegevuse lõpptulemust ei seata kahtluse alla vale teenindusstandardi kasutamisega. Ei
tea, kes peaks seda üldusutavalt ütlema, et kliendisõbralik teenindus info edastamisel aitab firmadel enam raha teenida ja riigiasutuste puhul suurendab ühiskonna rikkust, kui mitte vahetult, siis vähemalt kaudselt.

Minul endal oli suur lootus, et haridus- ja teadusministeerium kujuneb e-riigi arendamisel üheks oluliseks veduriks. Ministeeriumil tasuks interneti abiga juba sügisest ette võtta mahajäänumate koolide järeleaitamine. Heade õpetajate tunnid üle riigi tuleb interneti teel teha kättesaadavaks teistegi koolide õpilastele. Muidu me vaid räägime headest õpetajatest, kuid siis on ka avalikult näha, kuidas tõeliselt hea õpetaja õpilasi õpetab. Hea õpetaja on suur väärtus ja ehk saab internetis tuulav teismeline oma küsimustele vastuse, kui ta vaatab-kuulab Eesti parimate õpetajate seletusi samas aines, mida ei suuda ilmselt arusaadavaks teha tema kodukooli õpetaja. Selle lahenduse kaudu saame tõesti rääkida juba pikemast sammust infoühiskonna poole.

Edasine pikk samm e-riigi poole ei ole seotud enam niivõrd tehniliste võimalustega, kuivõrd istub meie peades. E-riik nõuab paratamatult ühiskonna avatuse uut standardit. Momendil on suund teises suunas. Soov liikuda avatuma ühiskonna poole on takerdunud mitte rahva, vaid poliitilise ja majandusliku eliidi mõtlemise taha.

E-riigi küsimus on kinni eestluse põhiolemuses

Tulebki välja, et e-riigi ehitamine Eestis on kinni eetikas. See tähendab, et reeglite-normide kehtestajad peaksid neid kohustuslikuks ka endale.

Infoühiskonda püüdlevas riigis on ka infotehnoloogiaspetsialistidel raske eetiline koorem kanda. Ühiskond pole paljudes tehnilistes nüanssides võimeline orienteeruma ja loodab spetsialistide arvamusele. Samas sunnib majanduslike huvirühmade surve nõrgemaid eksperte vahetama oma eetilised väärtused firmadelt saadava raha vastu. Ühiskond võtab e-riigi vastu ja on nõus selle ülalpidamise eest oma võimaluste piires maksma, kui see annab ühiskonnale juurde kindlust, et siin kehtivad monistlikud ehk ühtsed mängureeglid.

Miks on siis eetiline monism, mida täna filosoofid viivad eetilise absolutismi nimetaja alla, nii oluline Eestile? Tuleks veel kord Oskar Looritsa eestluse olemuse seletuse juurde. Loorits luges eestlust oma põhilaadilt reaktiivsesse tüüpi kuuluvaks, s.t eestlane elab ise ja laseb ka teistel elada. Kui aga need teised teda häirivad, reageerib eestlane enesekaitseks nagu siil, tõmbudes kerra ja ajades okkad turtsudes sassi.

Seega, e-riigi küsimuse areng ongi eestluse põhiolemuse taha maetud. Kuni Eestis on lahti rääkimata tänase ühiskonna eetilised põhiküsimused, pole midagi parata, et meie E-tiigrike iga aastaga üha enam väsinud ka väljastpoolt välja näeb.

Kui me räägime ühiskonnas selgeks täna painavad eetilised probleemid, siis on lootust ka Eestil kui E-tiigrikesel saada kord suureks, tugevaks ja ilusaks E-tiigriks.

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Algas Sillamäe vabatsooni detailplaneeringu avalik väljapanek

25. augustil 2003 algas Sillamäe vabatsooni arengut käsitleva detailplaneeringu avalik väljapanek. Kestab 7. septembrini.

Detailplaneeringu avalik arutelu toimub 9. septembril 2003.

 

Detailplaneeringu tellis AS Silmet Grupp, koostas OÜ E-Konsult (töö nr. E821. Sillamäel Kesk 2, Kesk 2/1, Kesk 2B ja Ehitajate 1 maa-ala ja nendega piirneva maa-ala detailplaneering).

 

Detailplaneeringu koostamise eesmärk – määrata tingimused maa-ala kruntideks jagamiseks, kaubasadama ja uute tööstusettevõtete ehituseks ning maakasutuseks.

 

Et www.virumaa.ee lugejal Sillamäe vabatsooni tulevikuvisioonist mõningast aimu oleks, avaldame lühiülevaate planeeringuala olukorrast ja planeeringust endast.

Sillamäe vabatsoon idast vaadatuna.jpg:
<p><font face="Times New Roman,Times,Serif" size=2>Sillamäe vabatsoon paikneb Tallinn-Narva maantee ja mere vahel. Merre ulatuv tipust (Türsamäe nina) saab alguse merre minev kahekilomeetrine kai.</font></p>
<p><font face="Times New Roman,Times,Serif" size=2>Vahetult jäätmehoidlast lõunasse tuleb sadamatagune ala koos termilalidega ja raudteejaam.</font></p>
<p>

Sillamäe vabatsoon (ca 6,5 ruutkilomeetrit) paikneb Tallinn-Narva maantee ja mere vahel. Merre ulatuvast Päiteninast saab alguse merre minev kahekilomeetrine kai. Vahetult jäätmehoidlast lõunasse tuleb sadamatagune ala koos terminalide ja raudteejaamaga. Krundid uute ettevõtete tarvis paiknevad Tallinn-Narva maanteest sadama-alani.

 

 

ÜLEVAADE PLANEERINGUALA KESKKONNAKAITSELISEST OLUKORRAST JA KAVANDATAVATEST MEETMETEST

 

1.       Planeeringuala suurus ja asend

 

Planeeringualaks on Sillamäe linna tööstuspiirkond, mis võtab enda alla umbes 6 ruutkilomeeri suuruse maa-ala. Kavandatav tööstusettevõtete ala piirneb põhjast merega, idast Sõtke jõega, lõunast Tallinn-Narva mnt äärse haljasmaaga ning läänest Toila valla maadega.

 

2.      Ühendusteed

 

Tallinn-Narva maanteelt viib tööstusettevõtete juurde kaks sõiduteed. Teed on ehitatud lähtuvalt ühe monopoolse ettevõte struktuurist ja vajadustest, mis on tänapäeval minetanud oma tähtsuse seoses uute ettevõtete kerkimisega. Tööstusrajooni teedevõrgu seisund on halb. Olemasolevad valdavalt kõvakattega teed ristuvad AS-ile Silmet kuuluva raudteeharuga.

Auto- ja kergliikluse skeem järgib linnatänavate paiknemist ja seotust tööstustsooniga. Linna ainus autobussiliin ühendab elupiirkonda tööstuspiirkonnaga.

Tööstusterritooriumil on osaliselt säilinud vana pinnasetee (endine Tallinn-Narva maantee).

 

3.       Tööstuspiirkonna iseloomustus

3.1.      Tööstusettevõtted

Suurim ettevõte planeeritaval alal on AS Silmet Grupp, mille kooseisu kuuluvad AS Silmet, AS Sillamäe SEJ, AS Silmet Kinnisvara, AS Ökosil. Lisaks AS-ile Silmet Grupp tegutsevad selles planeeringualal veel teised tööstusettevõtted. Suuremad neist on AS Polyform, AS Norwes Metall, AS Norwes Tööstus, AS Ritus Ehitus, AS Motor V, Sillamäe Õlletehas, teenindusettevõtted AS MEKE Sillamäe, AS Hesfil, AS Sillamäe Veevärk.

Tööstusrajooni territooriumil olev vabamajandustsoon loob eeldused uute ettevõtete paigutamiseks ja majandustegevuse elavdamiseks. Tööstusrajooni on planeeritud kaubasadama ehitus, milleks on asutatud AS Sillamäe Sadam.

Lähtudes Sillamäe linna üldplaneeringust jääb kehtima tööstusmaa kasutus. Uued kavandatavad krundid paiknevad metsata jäätmaadel ning piisavalt kaugel mereäärsest paekaldast. Uute kaasaegsete ja olemasolevate ettevõtete terviklik asetus võimaldab ratsionaalsemalt kasutada maad ja vähendada energiakulusid, samuti välja ehitada ühtselt toimiv teedevõrk.

Detailplaneeringuga määratakse kaubasadama teenindusmaa ja nn sadamatagune maa, samuti ühendusteed sadama-ala eri osade vahel.

Tööstusettevõtete kavandamisel tuleb arvestada:

            olemasolevate ettevõtete ümberstruktureerimist ja uute ettevõtete ehitamist;

            tööstusterritooriumi ühtse tehnovõrgu rajamist;

            ajaloolise territooriumi ja maastiku säilitamist.

 

3.2.       Raudteesõlm

Sadama teenindamiseks on reserveeritud maa-ala rajamisele tuleva raudteesõlme tarbeks. Raudteejaama maa-ala paikneb endisel kaevandusalal ning on planeeritud horisontaalsena ümbritsevast maapinnast madalamal. Olemasolevate ja perspektiivsete ühendusraudteede rajamiskoridorid on kavandatud lähtudes raudteetranspordi vajadustest tulevasel tööstusterritooriumil. Raudteetransport areneb ainult sadama ja tööstuse teenindamise suunas. Mööda Tallinn-Sankt-Peterburgi raudteega ühenduses olevat raudteeharu veetakse kaupa tööstus- ja ladude alale ning sellel puudub negatiivne mõju linna elamualadele. Vastavalt raudteeseaduse §-le 21 on mõlemad pool raudteed kaitsevöönd laiusega 30 m mõõdetuna äärmise rööpa teljest. Kaitsevööndis on vastavalt raudteeseaduse §-le 21 lg 3 ja 4 kehtestatud piirangud.

 

3.3.      Sadam

Sadamaga seotud maa-ala kavandamisel lähtutakse sellest, et ajapikku kujuneb Sillamäe sadamast regiooni tähtsaim sadam. Tulenevalt sellest, peab olema tagatud sadama mitmekülgne talitlus, s.t valmidust täita rahvusvahelise kaubasadama funktsioone.

Sadama rajamisel peetakse silmas järgmiste ülesannete täitmist:

            sadamasse rajatakse terminaalid vedelate naftasaaduste ja kemikaalide ümberlaadimiseks, s.h toodetele, mis vajavad enne ümberlaadimist eelsoojendamist;

            sadamasse ehitatakse terminaalid kuivlastilaevadele, s.h puistkaupade, pakendatud kaupade, puidu ja selle toodete, metalli, seadmete, autode jne jaoks;

            sadamasse rajatakse konteinerterminaalid;

            sadamasse rajatakse ro-ro-tüüpi terminaalid;

            sadamas saab olema võimalik laadida kaupu väikelaevadelt suurtele ja vastupidi (meri-meri).

Sadama tegevuse kavandamisel arvestatakse kõrvalasuva suure maa-alaga, mida saab kasutada imporditava ja eksporditava kauba eelladude ehitamiseks. Oma talitluselt jaguneb sadam kaheks suureks terminaaliks:

            tanklaevade terminaal (vedelate naftasaaduste ja kemikaalide terminaalid);

            multifunktsionaalne terminaal (kuivlastilaevade terminaal, konteinerterminaal ja ro-ro-tüüpi terminaal).

Sillamäe sadama projekteerimine koos keskkonnamõju hindamisega on läbinud vajalikud kooskõlastused ning saanud loa tegevuse alustamiseks. Seetõttu sadamaga seotud teemasid käesolevas töös lähemalt ei käsitleta.

 

3.4.      Kaevandus

Territooriumil paiknevad varem alt kaevandatud maa-alad. 2000.a sügistalvel tegi TTÜ Mäeinstituut Sillamäe endise põlevkivi- ja uraanitoorainekaevanduse kaevandatud alal uuringuid, millest järeldub, et:

            territooriumi külastamiseks füüsilisi takistusi ei ole;

            kaevanduse nr 1 peatuulutusšaht kujutab endast äärmiselt ohtlikku lahtist varingut, kuigi sulgemisprojekti kohaselt pidi see olema täis puistatud;

            kooritud alal on selgesti jälgitav põhja-lõunasuunaliste kaevanduskäikude hoidetervikutel seisev maa;

            kaevandatud ala, sh allmaakäikudes olev, vajab uurimist;

            kaevandatud ala loodenurgas, kus lasumi paksus on minimaalne, ei leitud avasid, millest oleks lihtne alla pääseda;

           kõik võimalikud suudmed klindis ja karjääris näisid kindlalt kaetuna.

 

3.5.     Jäätmehoidlad

Planeeringuala Soome lahe ranna poolsel osal asuvad

Jäätmehoidla konserveerimine.jpg:

Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla ja Sillamäe Soojuselektrijaama tuhaärastushoidla. Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla kohta on koostatud mitmeid uuringuid, koostatud keskkonnanõuetele vastav hoidla katmise projekt ja hoidla katmise (keskkonnale ohutuks muutmise) tööd on käimas. Projekti lõpptähtaeg on 2006.a.

Kaltsiumirikkad tuhavee selgitusjärved.jpg:

Tuhaärastushoidla tuleb likvideerida 2009. aastaks. Need alad kaetakse pinnasega ning jäävad ehitusõiguseta.

Seoses juba käimasolevate projektide jätkumisega jäätme- ja tuhahoidlaga seotud teemasid käesolevas töös lähemalt ei käsitleta.

 

 

4.       Maastikuplaneerimine

4.1.      Kaitsemets

Sillamäe linna üldplaneeringuga on tööstuspiirkonna üle 0,5 ha suurused metsa-alad loetud kaitsemetsaks ning kavandatud säilitada kaitsehaljastusena. Üldplaneeringu järgi on kavas muuhulgas järgmiste linna maa-alade haljastamine:

            jäätmaa piki Tallinna maanteed;

            hoonestamisele mitte kuuluvad maa-alad tööstusrajoonis, mis muudetakse kaitsemetsaalaks.

Selle nõudega on arvestatud ka käesoleva detailplaneeringu koostamisel. Tööstusrajooni pikemas arengukavas on soovitav maksimaalselt säilitada olemasolevat looduslikku maastikku.

Ukuoru lilled.jpg:

Naabervaldade üldplaneeringutes ja maakonna planeeringus säilivad linna territooriumiga piirnevad loodusalad looduslike haljasaladena.

Planeeringuala keskosas paiknev tiigiga krunt heakorrastatakse ning rajatakse park.

 

4.2.     Vaated

Kütuseterminaalide asukoht sadama maa-alal (endisel kaevandusalal jäätmehoidla nõlva varjus) on kavandatud selliselt, et tulevane mahutipark ei hakkaks rikkuma vaadet. Teistele hoonetele ja rajatistele seatakse kõrguspiirangud lähtudes peamistest vaatesuundadest merelt ja Tallinn-Narva maanteelt.

 

4.3.      Maastikuarhitektuursed põhimõtted kruntidel

Uus täiendav kõrghaljastus rajatakse igale krundile, mille suurus ületab 1000 m2; kõrghaljastus kavandatakse igale konkreetsele krundile kehtestatava detailplaneeringuga. Keskmise kõrgusega rajatud haljastust soovitatakse kavandada vähemalt krundi loodusliku piirdena. Büroo- ja olmekorpuste ilmestamiseks on soovitav kasutada püramiidja võraga ilupuid ning konteinerhaljastust.

Tänava maa-alale kõrg- ja keskmise kõrgusega haljastust ei rajata. Sõidutee kõrval paiknevale 4 meetri laiusele koridorile võib rajada üldkasutatavaid parkimiskohti ja 2 meetri laiusele koridoridele kõnniteed või madalhaljastus (muru).

Käesoleva planeeringu põhimõtte kohaselt kõrgeid mitteläbipaistvaid piirdeid ei rajata. Tootmisettevõtte profiilist tulenevatest eritingimustest (ohustusnõuded jms) lähtudes võib rajada vaid kõrgeid võrkpiirdeid, kui sellised piirded nähakse ette krundi detailplaneeringuga.

 

4.4.      Vertikaalplaneerimine

Vertikaalplaneerimisega soovitakse planeeringualal olemasolev pinnareljeef üldjuhul krundi piires säilitada, seda eriti planeeringuala lääneosas, kus paeastang ja -platoo on rikkumata. Raudteejaama maa-ala range horisontaaltasapinnalisus, raudtee ja tänava kahetasapinnalised ristumised, samuti terminaali ja selle laadimisestakaadide horisontaaltasapinnalisus on lahendite erijuhud.

Türsamäe etüüd.jpg:

 

4.5.      Vaatamisväärsused

Sillamäe üldplaneeringus on välja toodud objektide rühma koondnimetusega Sillamäe linna vaatamisväärsused, mida on võimalik käsitleda kui edaspidi võimaliku riikliku või kohaliku kaitse alla võetavaid vaatamisväärsusi.

Ukuoru juga augustis.jpg:

Detailplaneeringu alale jäävad neist järgmised: Ukuoru tehisjuga (looduse üksikobjekt), Päite paekallas, Päite nina, Vana-Narva maantee Sillamäe-Voka vaheline teelõik, tuuleveski varemed, AS-i Silmet Grupp tehase haldushooned, vana paekivihoone varemed ja park (endine Türsamäe mõis) kaevandusalast lõuna pool.

Detailplaneeringus on arvestatud Ida-Viru maakonna arengukava ja Sillamäe linna üldplaneeringu otsuseid:

            säilitatud on endine Tallinn-Narva maantee; nähakse ette endise ajaloolise maanteelõigu rekonstrueerimine ja taas kasutusse võtmine;

Veski-etüüd.jpg:

            säilitatud on endise tuuleveski varemed; sellele on kavandatud teenindusmaa;

            säilitatud on pankranniku vaateplatoo maa-ala, miljööväärtusliku alana käsitletav objekt jääb ranna ehituskeeluvööndisse.

Vastavalt linna üldplaneeringule on nõudmised ülaltoodud objektide kasutamise kohta järgmised:

           Ukuoru joa ümbruse heakorra tagamine (hooldus ja korrashoid, säästlik kasutus, juurdepääsu- ja jalgteede ehitamine, vaate- ja puhkekohtade rajamine);

            säilitada linna ümbritsev kaitsemetsa vöönd;

           rajada läbi Sillamäe linna tööstusettevõtete maa kulgev turismirada (Vana-Narva maantee).

Üldplaneeringus esitatud nõudmised on õigustatud ja detailplaneeringuga nähakse ette nende täitmine, välja arvatud vabatsoonis asuva sadama-ala läbiva Vana-Narva maanteeteelõigu kasutamine turismirajana.

Vana Tallinn-Narva mnt.jpg:

Vastavalt üldplaneeringule vajab Vana-Narva maantee Sillamäe-Voka vaheline teelõik turistliku sõidukõlbulikkuse taastamist. Korrastamist ja rekonstrueerivat kujundamist vajavad samas paiknevad puistud (sh Türsamäe mõisapark) ja niidud.

Mereäärse ala jaoks vajavad väljatöötamist abinõud rannaerosiooni tõkestamiseks, rannaäärse haljasala ja veekaitsetsooni saneerimise ning heakorrastuse-haljastuse põhimõtted. Keelatud on: maaparandussüsteemi rajamine; veekogu vee taseme muutmine ja kallaste kahjustamine; jäätmete ladustamine; väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine; teede ja liinirajatiste rajamine; ehitiste püstitamine; sõidukitega liiklemine selleks mitteettenähtud ja tähistamata teel; telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohas.

 

5.       Tehniline infrastruktuur

 

Käesoleval ajal on kõik planeeringualal tegutsevad ettevõtted hädavajalike kommunikatsioonide ja kommunaalteenustega kindlustatud, kuid valdaval osal planeeringualast on tehniline infrastruktuur kavandamata ja välja arendamata. 

Kommunikatsioonide välja-arendamine toimub uute kruntide kasutuselevõtuks vajalike tingimusi,  käesolevas planeeringus esitatud põhimõtteid ja kommunikatsiooniteenuseid osutava ettevõtte poolt seatud tehnilisi tingimusi arvestavate tehniliste projektide järgi. 

 

5.1.      Veevarustus

Praegu rahuldab Sillamäe Veevärk linna veevajadused põhjaveega. Puurkaevud vajavad kaasajastamist.

Kinnitatud andmetel on Sillamäe linna põhjaveevaru 7000 m3/ööpäevas. Puurkaevudest pumbatakse vesi süvaveepumpadega veemahutitesse (kogumaht on 3500 m3) ja vahetult linna olme- ja joogivee trassi. Linna arenguga kaasnev veetarbimise suurenemine ei ületa prognooside kohaselt olemasolevaid põhjavee varusid.

AS-il Silmet on oma puurkaevud ja jõest saadav pinnavee varu. Vee-ettevõttelt saadava vee hulk on muutuv. Kuni viimase ajani seda lisavee hulka ei mõõdetud ja sellepärast on AS Silmet veetarbimine Sõtke jõest arvestuslikult keskmiselt 120 m3 vett päevas. Põhjavett kasutatakse tehases töötlusveena. Sõtke jõest võetavat vett kasutatakse auru saamiseks ja jahutuseks ja merevett ainult jahutuseks. AS Silmeti enda puurkaevud toodavad keskmiselt 800 m3 ööpäevas, jõest ja merest võetakse vett kokku kuni12 000 m3 ööpäevas.

Tööstuspiirkonna peamine joogivee kvaliteediga vee vajadus kaetakse põhjavee baasil. Tehnilisteks vajadusteks ja tuletõrjeveeks on detailplaneeringu järgi võimalus kasutada ka jõe- ja merevett. Sellekohane vee erikasutusluba tuleb taotleda keskkonnaministeeriumilt vastavalt veeseadusele.

 

5.2.     Kanaliseerimine

Linnas on lahkvoolne kanalisatsioon. Pumbajaamad nr 2 ja 3 pumpavad linna ja tööstusrajooni heitveed heitvete bioloogilisse puhastusjaama. Puhastatud ja desinfitseeritud heitvesi voolab läbi kanalisatsioonikollektori lahte. Uusehituste kvartalites on ette nähtud kinnise sadeveekanalisatsiooni ehitus.

AS Silmet on oma jäätmekäitluskontseptsiooni alusel välja töötanud keskkonnakaitse projekti, milles on ette nähtud mitmesuguste meetmete rakendamine. Jäätmekäitluskontseptsiooni järgi (meede 5) on ettevõte võtnud endale järgmised keskkonnakaitselised kohustused heitveepuhastuse parandamiseks:

            tootmisreovee eelpuhastus ja nende saatmine lõplikuks puhastamiseks linna puhastusseadmetele;

            Sillamäe linna reoveepuhasti rekonstrueerimise finantseerimises osalemine.

Meetmete rakendamiseks on koostatud plaan-graafik, mis on keskkonnaministri poolt heaks kiidetud kõikide meetmete realiseerimise lõpliku tähtajaga 01. juuli 2004.a. Kavandatud meetmeid ja nende rakendamistähtaegu aluseks võttes on keskkonnaminister ja AS Silmet sõlminud saastetasu asendamise lepingu, mille alusel saastetasu asendamise käigus tagasisaadav saastetasu, summas mitte üle 25 miljoni krooni, suunatakse riigiabina keskkonnakaitse projekti realiseerimiseks.

Meetmete väljatöötamisel ja saavutatava keskkonnasaaste vähendamise kavandamisel on AS Silmet aluseks võtnud õigusaktidega püstitatud kriteeriumid, arvestades ettevõtte ja Sillamäe linna praegusest olukorrast lähtuvaid parima võimaliku tehnika (BAT) põhimõtteid.

 

5.3.      Soojavarustus

Peamiseks Sillamäe linna soojusenergia tootjaks on tööstusrajoonis asuv AS Sillamäe Soojuselektrijaam. Praeguseid ja lisanduvaid tarbijaid varustab soojusega kolm 200 ja 400 mm läbimõõduga soojatrassi. Soojuskandjaks kütte-, ventilatsiooni- ja soojaveevarustuse süsteemis on võrguvesi. Kui hoone tervikuna kavandatakse alternatiivküttele, siis võib selleks kasutada elektrit või gaasi.

 

5.4.      Jäätmemajandus

Sillamäe SEJ-l on luba põlevkivituha ladustamiseks olemasolevale tuhaväljale kuni 2009 aastani, samuti Sillamäe SEJ-s on väljatöötamisel ja teostamisel katlamaja üleviimise programm jäätmevabale alternatiivkütusele (gaasile, vedelkütusele), nähes ette ka olemasoleva tuhavälja etapiviisilise saneerimise.

Seoses jäätmehoidla sulgemisega korraldab AS Silmet ümber ettevõtte jäätmekäitluse süsteemi, lõpetades jäätmete ladestamise jäätmehoidlasse. AS-l Ökosil ja AS-l Silmet Grupp on kavas loobuda avatud jäätmehoidlate kasutamisest ja minna üle jäätmete hoidmisele konteinerites tahkes olekus suletud laoruumides AS Silmet tootmisplatsil kuni nende probleemide lahendamiseni Euroopa Liitu integreerumise riiklikus programmis.

Seoses Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla sulgemisega töötakse suurte ettevõtete poolt välja ja rakendatakse tööstusjäätmete töötlemise uusi skeeme kuni 2015 aastani. Uued tööstusjäätmete ladustamise kohad tuleb määrata tootmise arengukava alusel tööstuskruntide detailplaneeringutega.

Olmejäätmete käitlemise korraldab krundivaldaja vastavalt jäätmeseadusele ja Sillamäe linna jäätmehoolduseeskirjale. Laevajäätmete äraandmine sadamas toimub agenteerimisfirmade vahendusel tellitud jäätmekäitlusfirmadele. AS Silmetil maavaldajana on soovitav omada ajakohast süsteemset informatsiooni jäätmemajanduse korraldamisest territooriumil.

 

6.      Keskkonnaaspektid

6.1.     Ettevõtete ohu- ja kaitsetsoonid

AS Silmet on A-kategooria suurõnnetusohuga ettevõte. Suurõnnetust põhjustada võivad kemikaalid kuuluvad mürgiste kemikaalide rühmitisse, mille ohutu piirkogus on tinglikult ületatud 6,5 kordselt. Ettevõttes toodetava ammooniumfluoriid-bifluoriidi ladustamine territooriumil suurendab tinglikku suurõnnetuse ohtu, kuid ettevõte jääb endiselt A-kategooria suurõnnetuseohuga ettevõtete klassi.

Suurim risk tuleneb vesinikfluoriidhappest, mis lekkimise korral eraldab gaasilist vesinikfluoriidi. Suurim risk inimestele võib tekkida vesinikfluoriidhappe mahuti purunemisel eralduvast gaasilisest vesinikfluoriidist. Vesinifluoriidhape on nõrgalt keskkonnaohtlik, sest pinnases seotakse fluoriidioon kaltsiumi või alumosilikaatidega, sama toimub ka merevees.

Keskkonnamõju hindamisel saadud ülevaate põhjal võib öelda, et kemikaalide hoiustamine tehases ja nende üle kehtestatud kontroll võimaldavad kemikaalidest lähtuvat ohtu töötajatele ja keskkonna saastamist praktiliselt täielikult vältida.

Käesolevaks ajaks pole teada, millise profiiliga ettevõtted hakkavad maa-alal tegutsema. Seetõttu pole võimalik määrata ega analüüsida kujade ja sanitaartsoonide vajadust. Kui tekivad konkreetsed huvitatud firmad ja on teada nende tootmistegevuse parameetrid, siis tuleb naaberkruntide tegevuste kavandamisel sellest lähtuda. Eraldi tuleb tagada tingimused sanitaartsooni vajavatele ettevõtetele (näiteks toiduainete käitlemine) ja kõrgendatud ohuga (suurõnnetuseohuga) ettevõtetele.

 

6.2.     Välisõhu seisund

2000. aastal Ökoloogia Instituudi poolt koostatud AS Silmet ja AS Sillamäe SEJ (AS Silmet Grupp) saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete LHK projektist selgub, et AS Silmet õhusaasteallikatest paisatakse välisõhku ligikaudu 260 t/a saasteaineid, millest ammoniaak (NH3) moodustab 248,5 t/a. Ülejäänud saasteaineteks on NO2, HNO3, HCl ja HF (kokku 11,5 t/a). Märgitud saastainete heitkogused ei põhjusta üldjuhul välisõhus väljaspool AS Silmet Grupp tootmisterritooriumi piire käesoleval ajal lubatud saastetaseme piirväärtuste (SPV1) ületamist.

AS Sillamäe SEJ paiskab välisõhku kuni 6643 t/a saasteaineid, millest ligikaudu 6084 t/a moodustavad tahked osakesed (põlevkivituhk) ja SO2. Õhkupaisatavate CO ja NO2 kogus moodustab kuni 553 t/a, alifaatseid süsivesinikke satub välisõhku kuni 3 t/a. Kõik need saasteainete heitkogused ei põhjusta Sillamäe linnas lubatud saastetaseme SPV1 ületamist (mitte üle 0,3 SPV1).

Välisõhu kvaliteeti Sillamäe linnas on kontrollinud 1998-1999.a Virumaa Keskkonnauuringute Keskuse ja AS-i Silmet laborid. 1998.a ületati ühel korral kuni 2,3 korda ammoniaagi ja 23 korral kuni kolm korda tolmu (tahked osakesed) SPV1 väärtust. 1999. a. teostati analüüse vaid kahe kuu jooksul (mai-juuni), mille kestel eelpool nimetatud saasteainete osas lubatud saastetaseme piirväärtuse ületamist ei fikseeritud. Varasematel aastatel (1991-1995) on olnud Sillamäe õhu saastatuse probleeme tolmu, ammoniaagi, fluorvesiniku (HF) ja fluoriididega ning väävelhappe sooladega.

AS-i Sillamäe SEJ katlamajast paisatakse välisõhku ka raskmetalle (Hg, Cd, Pb, Cu, Zn, As, Cr, Ni, V), sh Pb kuni 0,6 t/a, Zn kuni 0,8 t/a ja V kuni 0,3 t/a. Raskmetallide poolt põhjustatud saastetase on siiski ebaoluline, moodustades maksimaalselt 0,012 SPV1 (vanaadiumi puhul). Rajatava vanade pliiakude ümbertöötlemise tehase põhiliseks emissiooniks atmosfääri on plii (Pb). Praegu teadaolev organiseeritud Pb heide atmosfääri moodustab 0,0345 g/s (AS Sillamäe SEJ, korstna kõrgus 120 m), millest tingitud maksimaalne lühiajaline saastetase Sillamäe linnas võib olla kuni 0,03 mg/m3, mis on oluliselt madalam Eestis kehtivast aasta keskmisest saastetaseme piirväärtusest (1 mg/m3).

Kahjustavate ainete sisaldus Sillamäe linna atmosfääris (Ökosil Keskkonnalabori andmetel) 1999. a. I kuni, 2002. a. II kv. ei ületanud piirväärtusi, mis kehtestati Keskkonnaministri 25.01.1999.a määrusega nr 5 Välisõhu saastetaseme piirväärtuste kehtestamine.

Radioaktiivseid aerosoole oli 2001-2002.a analüüsides Bq/m3 < 0,005…0,008 ja 1999.a Bq/m3 0,037. 1999.a I kvartalis paiskus õhku 203,9 g/sek (lubatud 129,9 g/sek) Sillamäe linna idaosas oli sisaldus 0,55 mg/m3.

Sillamäe välisõhu saastekoormus on viimastel aastatel tunduvalt langenud. Välisõhu seisundit võib hinnata heaks.

 

6.3.         Joogivee kvaliteet

Sillamäe puurkaevudest toodetava vee kvaliteeti hinnatakse heaks ja üldistelt näitajatelt joogiveele kehtestatud standardile vastavaks. Kõrvalekalded normidest tulenevad pigem vee pikaajalisest torudes seismisest, kuna vee voolavus on väga madal või kohati peaaegu olematu. Neid andmeid on kinnitatud Sillamäe Linna Tervisekaitsetalituse poolt, kes regulaarselt teeb veeanalüüse.

Sillamäe joogivee puuraukude veest eralduva radioaktiivse gaasilise radooni taseme uuringute tulemused näitasid, et tase pole kõrgem kui mujal Eestis või näiteks Taanis ja kui on olemas piisav ventilatsioon, pole muretsemiseks põhjust. Eraldi kontrolliti fenooli sisaldust. Taanis teostatud uuringud kinnitasid, et fenooli tase ei põhjusta probleeme.

Potentsiaalset ohtu põhjaveele kujutab soolase merevee sissetungi võimalikkus, sest Soome lahe veesurve on küllaltki suur. Vaatamata asjaolule, et üle 20 aasta on põhjavee tase olnud rohkem kui 40 m alla merepinna, ei ole kloriidide sisalduses märgatud muutusi – see on stabiilselt umbes 200 mg/l. Fakt, et veetaseme langus Sillamäel ja selle ümbruses on 1990. aastast alates peatunud, on vähendanud soolase vee sissetungi ohtu.

 

6.4.      Müra

Müra allikateks on raudteeliiklus, autoliiklus, tootmistegevus ning ehitus- ja lammutustegevus.

Autoliiklusest tuleneva müra peamiseks allikaks on liiklus Tallinn-Narva maanteel. Kuna elamud paiknevad sellest magistraalist küllaltki kaugel, siis liiklusmüra hajub ega mõju häirivalt. Ülenormatiivne raudteemüra elupiirkondadeni ei ulatu. Tootmistegevusest tulenev müra piirdub tööstustsooniga. Ehitus- ja lammutustegevusest tulenev müra on paratamatu, kuid ajutine nähtus.

 

6.5.       Kaevandusalade ohutuse tagamine

AS-i Silmet Grupp territooriumil on alad maaaluste kaeveõõnte, kaevanduste ja strekkidega. Endiste kaeveõõnte territooriumil on ehitus ja ehitustegevus praegu keelatud, sissepääsud kaevandustesse on suletud. Kaevandustesse ja kaevudesse ei ole vaba juurdepääsu. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut (E. Reinsalu, professor) on teostanud uuringud ja andnud endise uraanikaevanduse ohutustamise soovitused, millega tuleb kavandatud objektide projekteerimisel arvestada.

Üldplaneeringuga kehtestatakse arvestusperioodiks järgmised kaevandatud maa-ala üldised kasutus-, ehitus- ja keskkonnatingimused:

            ehitustegevus on võimalik pärast kaevanduskäikude ja neist lähtuva potentsiaalse ohu täpsustamist;

            kaevandatud alale kavandatud raudteed ja muud rajatised tuleb rajada ohutu konstruktsiooniga arvestades kaevandatud maa-ala iseloomu

            kaevanduskäigud peavad olema inimeste vabaks juurdepääsuks suletud;

           tuleb teostada territooriumi saneerimine, heakorrastus, edaspidiseks tagada vastav korrashoid.

           tuleb välja töötada spetsiaalsed tehnilised kaitseabinõud endiste kaevanduste territooriumide kohta;

            kaaluda tuleb kaevandatud maa-ala kattekihi, eriti lubjakivi kasutuselevõttu sadama kaitseehitiste ja territooriumi rajamisel.

 

6.6.     Keskkonnakaitse abinõud

Keskkonnakaitse abinõud kajastuvad Sillamäe linna arengukavas.

Sillamäe linna territooriumil on kavas:

            vahetada 15 aasta jooksul olemasolev veetorustik plastmasstorustiku vastu;

            täielikult rekonstrueerida linna puhastusseadmed vastavalt Euroopa Liidu direktiivide nõuetele;

           välja töötada spetsiaalsed tehnilised kaitseabinõud endiste kaevanduste territooriumide kohta.

Hetkel on Sillamäe linnas käsil järgmiste keskkonnakaitseliste abinõude väljatöötamine ja projektide elluviimine:

            Sillamäe radioaktiivsete jäätmete ja põlevkivituha hoidlate saneerimine vastavalt rahvusvahelise keskkonnaprojekti etappidele ja AS-i Silmet territooriumi uue jäätmekäitlusesüsteemi juurutamine seoses radioaktiivsete jäätmehoidla saneerimise ja sulgemisega.

           AS-i Silmet radioaktiivselt saastatud maa-ala desaktiveerimine ning haljastuse taastamine;

Ukuorust SEJ tuhahoidlale. Võimalik sadamatee siht.jpeg:            vana olmejäätmete hoidla haljastamine (saneeritud 1979.a.)

            kanalisatsioonitorustiku vahetamine ja hermetiseerimine;

           SEJ saastuse vähendamine (põlevkivikatelde järkjärguline üleviimine gaasiküttele ja seega välisõhku paisatavate saasteainete vähendamine, samuti pinnase ja vee saastamise vähendamine ning põlevkivituha ladustamise välistamine).

            tööstusrajooni uue sanitaar-kaitsetsooni kavandamine;

            veevärgi-, kanalisatsiooni- ja heitvete puhastamise rekonstrueerimisprojektid;

           ohtlike olmejäätmete käitlemise kaasajastamise projekt, ohtlike jäätmete kogumise uue süsteemi juurutamine.

Käesolev detailplaneering annab peamised suunad ettevõtluse arendamiseks maa-alal, mis Sillamäe üldplaneeringuga on määratud tööstuspiirkonnaks. Üksikute kruntide kohta koostatavad detailplaneeringud ja ehitusprojektid koostatakse sellest lähtudes ning need peavad vastama tööstuspiirkonna üldkontseptsioonile ning arvestama naaberkruntidele kavandatava/kavandatud tegevusega.

Keskkonnamõju hindamine on vaja läbi viia vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadusele kõigile olulise keskkonnamõjuga objektidele. Keskkonnamõju hindamise vajaduse üle otsustamise aluseks on keskkonnamemorandum. Krundile ehitatavate hoonete keskkonnakaitseline olukord peab vastama krundi detailplaneeringule, Eesti projekteerimisnormidele ja keskkonnakaitselistele tingimustele.

Projekteerimistingimustega tuleb esitada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu nõuetekohaseks elluviimiseks ja vajaduse korral määrata ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine.

 

7.   Piirangud vastavalt seadusandlusele ja Sillamäe üldplaneeringule

 

Läänemere ranna ja Sõtke jõe kalda ulatus

Vastavalt ranna ja kalda kaitse seadusele määrab tiheasustusalal ranna ja kalda ulatuse üldplaneeringuga kohalik omavalitsus, aga mitte üle paragrahvis 3 sätestatud laiusest. Lähtuvalt kehtestatud üldplaneeringust ja maakonnaplaneeringust on Sillamäe linna territooriumil Läänemere ranna ulatus 200 m ja Sõtke jõe kalda ulatus 200 m. Detailplaneeringus on selle nõudega arvestatud.

 

Ranna ja kalda kasutamise kitsendused tiheasustusalal

Tiheasustusalal on rannal ja kaldal 50 m laiune ehituskeeluvöönd. Ehituskeeld ei laiene töödele: kallaste kindlustamiseks ja heakorrastamiseks; avaliku tee või kallasraja rajamiseks; säilitamiseks määratud hoonestusega alal; maaparandussüsteemide ehitamiseks.

Lisaks seaduses sätestatud toimingute loetelule, ei laiene ehituskeeld üldplaneeringu alusel toimuvatele järgmistele töödele: meresadama ja -kaide ehitamiseks; sadamakaide teenindamiseks vajalike rajatiste ehitamiseks; samuti teistele üldplaneeringuga määratud töödele.

 

Kallasrada

Vastavalt veeseadusele on kallasraja laius mere rannal 10 m ja Sõtke jõe ääres 4 m. Sadama-alal kallasrada ei kehtestata.

 

Kaitsemets

Lähtuvalt metsaseadusest on kaitsemetsas (üle 0,5 ha suurused metsaalad) metsa kasutamise lubatud viisideks: looduse kaitse; keskkonnakaitse; sanitaarkaitse. Kogu planeeringualal kasvav kõrghaljastus säilitatakse.

 

Üldised ehitustingimused

Tingimused (kehtestatud Sillamäe linna üldplaneeringuga) linna mereranna ja Sõtke jõe kalda lähedase ala hoonestamisel on järgmised:

            haljasalasid (krunte) kasutada esmajoones üldkasutatava-, asutuste- ja ärimaana, samuti vähekorruseliste elumajade kruntideks, kaitseotstarbeliseks maaks;

           kalda lähedusse tootmise planeerimisel paigutada sinna eelkõige käitised, mille tehnoloogiline protsess on seotud veega;

            lubamatu on linna liiklusmaa eraldamine, jäätmehoidla ja sihttootmise rajamine kaldaalale.

 

Tööstuse maa-ala sanitaartsoon

Sillamäe Põlevkivikeemiatehase (endine nimetus) sanitaartsoon on kinnitatud Sillamäe Linna RSN TK poolt 1971.aastal (06.07.1971.a joonised inv.nr 36/71 AK). Põlevkivikeemiatehase (endine nimetus) sanitaartsoon (joonis nr. 317/86 AK) on tõendatud Sillamäe Linna RSN TK 08.10.1986.a otsusega nr 171. Tsooni jääb osa planeeritavast elamuhoonestusest.

Seoses uute töötingimustega käitistes, tööstusettevõtete keskkonnaalase saastuse vähenemisega ja radioaktiivsete jäätmete hoidla konserveerimisega tuleb edaspidi vähendada sanitaartsooni. Sanitaartsooni vajadust ja ulatust on võimalik määrata siis, kui on põhimõtteliselt teada, millised ettevõtted hakkavad planeeritavat tootmisterritooriumi kasutama.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Sillamäe sadamaprojektis osalevad ka soomlased

(16:19 27.08.2003)

Silmet kaasas sadamaprojekti Soome investeerimisfirma

Uudise pilt
Foto: ETA

TALLINN, 27. august (BNS) – Silmet kaasas Sillamäe sadama arendus- ja ehitusprojekti Soome investeerimisfirma Kaakon Kuljetussuunnittelu OY tütarfirmad Kaakon Kuljetussuunnittelu ja Kaakon Holding.

Silmeti juht Tiit Vähi ütles BNSile, et Kaakon Kuljetussuunitelu OY on eraisikutele kuuluv investeerimisfirma, kes osaleb sadamaprojektis finantsinvestorina.

Silmet leidis Kaakon Kuljetussuunitelu OY pärast seda, kui partneriks plaanitud Tallinna Sadam loobus projektis osalemisest, rääkis Vähi.

Osalus Sillamäe sadamas jaguneb Silmeti ja Soome osapoole vahel võrdselt.

Silmeti teatel on Sillamäe sadama juhatuse liikmed Margus Vähi ja Vitali Ivanov.

Rajatava sadama kogumaksumus on suurusjärgus 350 miljonit krooni. Suuremahuliste ehitustööde finantseerimine on lahendatud sadam omafinantseeringute ning laenukapitali kaasamise kaudu.

Vähi sõnas, et Sillamäe sadamal on põhimõtteline lepe laenu võtmiseks Eestist, kuid pakkumisi laenu osas on firma saanud ka välispankadelt.

Kolmapäeval kirjutasid Eesti Ehitus ja Sillamäe sadam alla ehituse peatöövõtulepingu sadama esimese etapi ehitamiseks.

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Kaljuste, Tõnu – vabakutseline dirigent

Palju õnne, Tõnu Kaljuste!
Neljapäev 28.08.2003

Kui otsida persooni, kes on eesti muusikaelus viimasel paarikümnel aastal kõige rohkem elevust tekitanud ja kelle tegevus on ohtrat vilja kandnud ka siinse muusika piiri taha viimisel, siis Tõnu Kaljuste nimest me mööda ei pääse.

Täna ületab ta 50 eluaasta väärika piiri. Noorustuhinad ja -õhinad seljataga ja muusikuna hulk tuuma küpsemise kaalukaid aastaid veel ees.

Isalt Heino Kaljustelt sai ta mantlipärijana koori, ise pressis paarkümmend aastat tagasi läbi bürokraatialabürintide ellu Eesti Filharmoonia Kammerkoori. 1990ndatel saavutasid nad tunnustuse kui maailma kammerkooride eliiti kuuluv seltskond.

See oli visa ja kirgastunud kerkimine. Kõigepealt Veljo Tormise ürgset jõudu kätkevate laulude suureks laulmine, seejärel Arvo Pärdi vaimukõrgustesse kerkiva muusika täppisesitused plaatidel ja laval, mis äratasid laia tähelepanu. Ka Erkki-Sven Tüüri maailma katapulteerimisel oli Kaljuste käsi mängus.

Ja nii on Tõnu Kaljuste nimi koos enda asutatud koori ja kammerorkestriga (Tallinna KO) osalenud ka tähtede paraadil Grammy-kandidaatide seas ja võitnud mitmeid auhindu. Kiitvaid vastukajasid välispressis võib kaustade vahel mõõta juba kilodes.

Praegu on Tõnu Kaljuste vabakutseline dirigent, orkestri juurest orkestri juurde käija, kes vaid harvad korrad aastas astub siinsetele kontserdilavadele. Muusikasõpradel on sellest kahju, kuid osalt korvab seda kaasaelamine tema välismaal sooritatud tegudele.

Kas seda kõike on mõtet täpselt mõõtagi, kui leppida üldistusega, et tõenäoselt on tegemist eesti muusika viimase aja suurima katalüseerijaga, leppimatu täiusetaotlejaga, muusika ime poole püüdlejaga.

Kõrge ideaali poole püüdlejaid on alati hinnatud, kadestatud ja austatud ning nende võitlusele pöialt hoitud. Valjult ja mõttes õnnitlejate ühendkoor on täna kindlasti väga suur.

Immo Mihkelson
immo.mihkelson@postimees.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Politsei eksitus päästis juhi karistusest

(27.08.2003)

Politsei eksitus päästis juhi karistusest
Tarmo Õuemaa

Ruut Protokollide järgi rikkus sama autoga korraga reegleid kaks juhti

Ruut Prokurör nimetab politsei eksimust lolluseks

Uudise pilt
Purjus peaga autojuhtimises süüdistatud Georg Gross peab juhtunut politseinike isiklikuks vihaks. “Politsei kui süsteemi vastu pole mul midagi. Usun, et seal töötab palju normaalseid inimesi,” lisas ta.
Foto: Toomas Volmer

Suurärimees Oleg Grossi poeg, purjus peaga autojuhtimises süüdistatud Georg Gross pääses politseinike vea tõttu kriminaalkaristusest.

15. veebruari öösel veidi enne kella nelja märkasid Rakvere politseinikud Aivar Saare ja Meelis Kivirand linna vahel kihutavat halli Volkswagen Golfi. Kui politseinikud peatunud autole järele jõudsid, nägid nad, kuidas juht ronis juhiistmelt tagumise istme keskele. Tagaistmelt kahe sõbra vahelt said politseinikud kätte keskmises joobes juhiloata Georg Grossi, kellel on kehtiv karistus purjuspäi sõitmise eest.

Ometi pidi prokurör paluma mõni kuu hiljem Georg Grossi õigeksmõistmist, sest politsei oli koostanud samal ajal sama autoga juhiloata sõitmise eest väärteoprotokolli ka teisele mehele. “Ma poleks ise selle peale tulnudki, et küsida, kas kellelegi autosolijaist on veel protokoll tehtud. Sellise lolluse peale lihtsalt ei tule,” kommenteeris kohtus politseinike teguviisi prokurör Aita Ploom.

“Võta süü enda peale!”

Politseinik Aivar Saar kirjutas oma ettekandes, et Volkswageni kiirus oli suur ja sõidustiil agressiivne, seepärast sõitsid nad autole ka järele. Kui politseinikud Volkswagenile järele jõudsid, jäi see nende sõiduki suhtes nurgeti. “Volkswageni tagaklaasid olid tumedad, kuid vastu valgust oli näha, kuidas juht lahkus oma kohalt ja istus taha keskele. Inspektor Kivirand oli juba autost väljas ja avas juhiukse. Samal ajal tuli parempoolsest uksest välja naisterahvas. Vaatasime kohe sõidukisse ja nägin tagaistmel keskel Grossi, keda tunnen nägupidi,” kirjutas Saar. “Küsisin väljas naisterahvalt, kes autot juhtis. Tema vastas, et Gross, ja palus, et ma seda autos istuvale seltskonnale ei ütleks. Märkasin, et ta oli väga hirmul.”

Hämamist esineb sageli

Indrek Sirk, liiklusõigusjurist

Grossi juhtum on klassikaline näide, mida USA-s tihti kohtab. Kui keegi suudab tekitada kahtluse, tõlgendatakse kõik süüdistatava kasuks.

Kui politsei tegi teisele mehele protokolli, näitab see, et nad protokolli tegemise hetkel süüdlases kahtlesid. See, et hiljem ümber mõeldi, ei muuda midagi.

Liikluspolitsei puutub päris tihti kokku selliste juhtumitega, kus üritatakse kedagi teist ette sööta. Tihti proovitakse eest ära sõita ja siis juhti vahetada. Tean juhtumit, kus musta verd mehed sõitsid otsa jalgrattaga memmele. Kui politsei kohale tuli, ütlesid kõik mehed, et juht põgenes ja nemad roolis polnud. Memm kinnitas, et ära ei jooksnud keegi, aga kes juhtis, ei tea, sest nad on nii sarnased.

Enamasti hämamistaktika läbi ei lähe. See saab juhtuda, kui politsei ei käitu korrektselt. Selle juhtumi puhul on politsei ja prokuratuuri koostöö kahjuks äärmiselt nõrk olnud. Prokuratuur peaks eeluurimist juhtima sedavõrd, et teaks juhtumi tausta. Tarmo Õuemaa

Politsei viis Grossi joobe kindlakstegemiseks Rakvere haiglasse. Saare tunnistuse järgi käitus Gross väljakutsuvalt ja helistas pidevalt, paludes kellelgi süü enda peale võtta. “Kuulsin, kuidas ta käskis Mäidul asi oma peale võtta,” märkis Saar.

Tahtis sõpra päästa

Georg Grossi seletus juhtunu kohta on teistsugune – roolis oli tol hetkel juhiloata, kuid kaine Mäidu. Kui nad nägid, et politsei neile järgnema hakkas, sõitsid nad Carola baari parkimisplatsile, kus Gross soovitas lubadeta Mäidul tagaistmele ronida ja neiul rooli istuda.

“Politsei jõudis kohale umbes pool minutit hiljem. Mina istusin seni juhi taga, aga kui Mäidu taha tuli, hakkasin üle tema parempoolse ukse poole ronima, et välja saada. Juhiiste on katki ja sealtpoolt välja ei saa. Olin jõudnud just keskele, kui politsei mu autost välja tõmbas,” kirjeldab Gross. “Ei tea, mis neil minu vastu oli. Olen sellist suhtumist Rakveres ennegi tunda saanud, mujal aga mitte. Võib-olla on see mu isa pärast.”

Kohtus kinnitasid ka kõik teised autosistunud Grossi versiooni. Tütarlaps, kes alguses Grossi süüdistas, selgitas hiljem, et tegi seda viha pärast, sest teda taheti politseinike tüssamiseks rooli panna.

Kummal poolel õigus on, ei saagi kahjuks selgeks. Kohtus selgus, et järgmisel nädalal oli Mäidu Liivamets läinud politseisse ning teatanud, et tema sõitis purjuspäi kõnealuse Volkswageniga just 15. veebruari öösel kell neli. Politseinikud Saar ja Kivirand tegid Liivametsale väärteoprotokolli.

“Teatavasti hinnatakse kõik kahtlane kriminaalmenetluses kohtualuse kasuks. Kui politsei nüüd kinnitab, et kell neli sõitis autoga purjus Gross, aga samal ajal ka Liivamets, seavad nad sellega kahtluse alla Grossi roolis-oleku,” selgitas prokurör Ploom.

“Politsei küll tühistas Mäidu Liivametsa protokolli, aga ei osanud ette näha, kuidas see hiljem mängima hakkab. Tõendite hindamine on peen töö,” lisas Lääne-Viru prokutratuuri vanem- prokurör Sirje Merilo.

Prokurörid usuvad, et Georg Gross oli süüdi. “Igaks juhuks asju kohtusse ei saadeta,” märkis Merilo.

Keegi pääses karistuseta

On selge, et 15. veebruari öösel sõitis Rakveres Volkswageniga kas purjus Gross või lubadeta Liivamets. Liivamets karistada ei saanud, sest politsei lõpetas väärteomenetluse. Põhjus – nad nägid samal kellaajal autoroolis Grossi. Gross ei saanud karistada, sest prokurör võttis süüdistuse tagasi. Põhjus – politsei oli algatanud väärteomenetluse Liivametsa vastu.

“Olen 16 aastat kohtunikuna töötanud. Sellist asja pole enne ette tulnud,” tunnistas kohtunik Monica Vels.
Vels lisas, et Gross poleks pruukinud süüdi jääda ka juhul, kui Liivamets poleks teinud avaldust selle kohta, et roolis oli tema. “Ma ei usu, et tulemus oleks olnud teistsugune. Oleks tulnud faktide ja muude tõendite hindamine. Ja politsei käitumine selle juhtumi puhul paneb imestama,” ütles ta.

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud
  • Arhiiv