• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

VE: Castro, Fidel – Kuuba liider-revolutsionäär

(10:29 13.08.2003)

Castro sai kolmapäeval 77aastaseks

Uudise pilt
Foto: Reuters

LA HABANA, 13. august (AP-EPLO) – Maailma kuulsaim ja kõige kauem võimul püsinud diktaator, Kuuba liider Fidel Castro sai kolmapäeval 77aastaseks.

Kuid hoolimata kuulujuttudest, et vananeva diktaatori tervis on vilets, on habetunud revolutsionäär näidanud viimastel nädalatel, et tal on endiselt energiat pidada oma traditsioonilisi mitmetunniseid kõnesid ja täita ajakava, mis võib ka noore mehe hingetuks teha.

Fidel Castro Ruz sündis Ida-Kuubal suhkrukasvatamise piirkonnas, kus tema Hispaania immigrandist isa pidas õitsvat rookasvandust. Mehe ametilik sünnipäev on 13. august 1926, ehkki mõned väidavad, et ta sündis aasta hiljem.

Ametlikest sünnipäevatähistustest pole praeguseks veel teatatud. Castro hoiab sünnipäevadel tavaliselt madalat profiili, mõnikord jagab sünnipäevatorti Kuuba koolilastega.

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Loot, Heiki – EV riigisekretär

(14:21 11.08.2003)

Heiki Loot asus täitma riigisekretäri kohuseid

Uudise pilt

TALLINN, 11. august (EPLO) – Alates esmaspäevast täidab riigisekretäri kohuseid Heiki Loot. Senine riigisekretär Aino Lepik von Wirén asub tööle Eesti suursaadikuna Portugalis.

Riigisekretär Heiki Loot sündis 28. aprillil 1971 Tallinnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduse eriala 1995. aastal.

Aastatel 1994 – 1995 töötas Heiki Loot Riigikohtu esimehe abina. 1995-1998 töötas Loot justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhatajana. Enne riigisekretäri kohale asumist juhtis ta sisekaitseakadeemiat.

Loot oli aastatel 1997-1999 Euroopa Nõukogu juures tegutseva riigiõiguse ekspertide komisjoni (Euroopa Komisjon Demokraatia Edendamiseks Õiguse Abil ehk nn Veneetsia komisjon) liige.

Loot on Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi liige aastast 1993.

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: von Krusenstern, Adam Johann – Kiltsi lossihärra

Kiltsi lossihärra tegi ajalugu

Eile peeti Kiltsi lossis konverents “200 aastat admiral Adam Johann von Krusensterni ümbermaailmareisi algusest”, mis sisukate ettekannetega palju külalisi kohale meelitas.

Esimesele Vene laevade ümberilmapurjetamisele pühendatud konverentsi avas A. J. von Krusensterni nimelise mittetulundusühingu juhatuse liikme, ürituse korraldaja Lembit Keeruse kõne, milles ta tänas kohalviibijaid ning tutvustas Krusensternide suguvõsa esindajaid, kes olid siia tulnud Saksamaalt, Venemaalt, Ameerika Ühendriikidest ja esmakordselt ka Rootsist.

Kohalolijad said Eesti Ajalooarhiivi arhivaari Tiiu Oja vahendusel kuulda Krusensterni pärandist Eesti Ajaloo- ja Venemaa Riiklikus Sõja-Merelaevanduse Arhiivis, Tartu Ülikooli inimgeograafia professor Ott Kurs rääkis konverentsi päevakangelase suhtumisest põliselanikesse.

K. E. von Baeri muuseumi direktor Erki Tammiksaar, keda tutvustati kui Krusensterni elulugu kõige põhjalikumalt uurinud inimest, esitas ettekande maadeuurijast teadlasena. “Palju teatakse Krusensterni ümbermaailmareiside kohta, kuid tõesti vähe on uuritud muud, mis sellele eelnes,” lõpetas Tammiksaar oma etteaste. Seejärel esitati saalisviibijatele üleskutse tutvuda kuulsa admirali elulooga.

Pärast pikaleveninud kohvipausi ettekanded jätkusid ning Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresden tutvustas konverentsi külalistele ümbermaailmareisi merenduslikest ettevalmistustest. Dresdeni esitatud faktidele tegi täiendusi Erki Tammiksaar ning kohalolijad olid tunnistajaks kahe teadlase vahelisele diskussioonile Krusensterni eluloo ja merereiside eripärasustest.

Krusensternide perekonna liige Helene von Schilling rääkis Baeri kirjast meresõitjale ja konverentsi ametliku poole lõpetas Aleksei Vjatseslavovitsh Krusensterni ettekanne huvilistele 200. aastapäeva üritusest Peterburis, mille korraldajaks oli mees ise. Selgus, et Venemaal on Krusensternide nimi väga tuntud ja austatud.

Konverentsi korraldaja Lembit Keerus väljendas heameelt, et huvilisi oli rohkelt ja pidas üritust igati kordaläinuks: “Seda, mis heameelt põhjustas, oli palju. Korraldajana olen tulemusega muidugi rahul. Kõik ettevalmistused laabusid üllatavalt hästi. Ka Krusensterni perekonna liikmed olid meeleldi nõus osalema ja just siin, Kiltsis, kohtuma.”

Ettekannete lõppedes oli osalistel veel võimalik tutvuda mõisa, kooli pargi ja näitustega loomelaagrist, ümbermaailmareisiga seotud dokumentidest ja esemetest ning teemakohastest postmarkidest. Konverentsi külalised said ühe meeldiva päeva osalisteks, mis rohkete ettekannete ja näitustega veel kauaks mõtlemisainet pakub.

ÜMBERILMASÕITJA:

Adam Johann von Krusenstern (19. 11. 1770 Hagudi – 24.08. 1846 Kiltsi) oli baltisaksa päritolu Vene meresõitja, kelle juhtimisel 1803-06 sooritasid laevad “Nadezhda” ja “Neva” (komandör J. Lisjanski) I Vene ümbermaailmareisi.

Allikas: Eesti elulood

Kristel Lehtme

xxx

Vaata lisaks Ümbermaailmapurjetajad

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Ahtme vagunitehas

Täna, reedel 8. augustil pannakse nurgakivi Ahtmesse rajatavale vagunitehasele, kus tulevikus saab tööd 400 inimest.

Tehast rajav firma UVZ & AVR kavatseb hakata Ahtmes tootma kuni 3000 naftatsisterni aastas. Peale selle on plaanis hakata seal tegema vagunite tehnohooldust ja remonti. Firma kavandab oma aastakäibeks täisvõimsuse saavutamisel 1-1,5 miljardit krooni.

Tehase rajamine läheb maksma 240-270 miljonit krooni. Praeguses etapis finantseerib tehase rajamist UVZ & AVR omavahenditest, kuid ettevõtte teatel on projekti rahastamisest huvitatud ka mitmed pangad. Vagunitehast rajatakse koostöös Venemaa suurima vaguni- ja tankitootja Uralvagonzavodiga, kes saab UVZ & AVRi kaudu Eesti liitumise korral Euroopa Liiduga oma tugipunkti Euroopa majandustsoonis. Niþni Tagilis asuv Uralvagonzavod ei osale esialgu Ahtme vagunitehase rajamises investorina, kuid UVZ & AVRi pressiteate kohaselt käivad selle üle läbirääkimised. Praegu tegelevad Venemaa tööstusgigandi spetsialistid tehase projekteerimisega.

Uralvagonzavod hakkab ka tarnima Ahtme vagunitehasele seadmeid ja töötab välja tehnoloogia.

UVZ & AVRi pressiesindaja Ain Allase sõnul tegutseb Ahtmes juba väike tehase katsejaoskond, kus on augustikuu jooksul plaanis valmis teha 50 uut tsisterni. “Reedel toimuval nurgakivipaneku tseremoonial näitame me viit esimest valmis tsisterni,” ütles Allas.

UVZ & AVRi tegevdirektori Vadim Gvozdevi sõnul on sel faktil ettevõttele põhimõtteline tähtsus. “Asjaolu, et toodang tuleb välja ajal, mil tehast alles rajatakse, suurendab investeeringu efektiivsust,” kinnitas Gvozdev.

UVZ & AVRi asutajaks on Eesti transiidi operaatorfirma AVR Transservice, kelle põhilised äripartnerid Venemaal on Jukos Transservice ning mitmed Lukoili ekspediitorfirmad.

Uue vagunitehasega Ahtmes loodab AVR Transservice tugevdada oma positsioone turul. “Eestist võib tänu UVZ & AVRile saada Balti riikide vaguniehituskeskus. See omakorda võimaldab tugevdada kogu riigi positsiooni naftatoodete rahvusvahelises transiidiäris,” märgitakse pressiteates.

ERIK GAMZEJEV
Reede, 8.08.2003

XXX

Ahtme tehase territooriumilt veeres eile välja viis naftatsisterni

Kuigi Ahtmesse rajatav vagunitehas sai eile alles nurgakivi, veeres tehase territooriumilt juba eile välja viis uhiuut naftatsisterni.

Tehast rajava ASi UVZ & AVR koostööpartner, Venemaa tööstusgigant Uralvagonzavod oli saatnud Ahtmesse viis Niþni Tagilis kokku pandud tsisterni, mis siin värvikatte ja logod peale said.

UVZ & AVRi tegevdirektor Vadim Gvozdev ütles, et tehas on kavas käiku anda tänavu detsembris, kuid juba praegu käib katsejaoskonnas töö esimeste vagunitega ning viis tsisterni on selle töö esimene tulemus.

“Praegu on meil tööl 24 inimest,” ütles Gvozdev. “Meil tuleb väga lühikese aja jooksul luua töövõimeline kollektiiv, kes suudaks tööd teha moodsate seadmetega. Detsembris vajame juba 120 inimest. Hiljem, kui tehas saavutab täisvõimsuse, tekib töökohti ligemale 400.”

Tehasele nurgakivi paneku puhul oli Ahtmesse saabunud ka Uralvagonzavodi peadirektor Nikolai Malõhh. “Täna on siin tähendusrikas sündmus, mis on minu arvates heaks signaaliks nii poliitikutele kui investoritele, et Eestiga saab ja tuleb koostööd teha. Rajatava tehase toodangut vajatakse nii Eestis kui Venemaal. Me teeme tööd selle nimel, et tugevneksid nii Eesti ja Venemaa sõprus kui ka mõlema riigi majandus,” lausus Malõhh.

Malõhh ütles, et Uralvagonzavod otsustas osaleda Eestisse vagunitehase ehitamises, kuna ta veendus, et UVZ & AVRi omaniku AVR Transservice’i näol on siin olemas tugev transiidifirma. “Me usume selle ettevõtmise edusse ja ka see koht on tehase jaoks sobilik. Esimestel kuudel tehakse siin valmis 25 vagunit. Hiljem hakkavad tootmismahud kasvama. Peame võimalikuks toota siin mitu tuhat vagunit aastas,” ütles Malõhh.

“Me otsustasime selles projektis osaleda, kuna meil endil pole otstarbekas tootmismahte suurendada, sest tehas on niigi ülekoormatud,” märkis Malõhh, kes lisas, et ühe Kasahstani tehase kõrval tuleb Ahtmesse teine Uralvagonzavodi ühisettevõte väljaspool Venemaad.

Niþni Tagilis asuv Uralvagonzavod on maailma suurim vaguneid ja tanke tootev ettevõte. Territooriumi poolest on see Euraasia mandri suurim tööstusettevõte. Seal töötab 33 000 inimest. Ettevõttele kuuluvad linnas oma kultuuri- ja spordipaleed ning staadion. Lisaks tööstusele tegeleb ettevõte ka põllumajandusega.

Nikolai Malõhhi sõnul on Uralvagonzavodi töötajate keskmine kuupalk 250 dollarit, paljud spetsialistid teenivad aga kuni 1000 dollarit. “Ma arvan, et ka Ahtme tehase töötajad hakkavad saama head palka ja sellest saavad maksude näol lisatulu kohalikud eelarved,” ütles Malõhh.

Vagunitehas rajatakse Ahtmesse ASile Silbet kuuluvale territooriumile. Silbet on tehase ehituse esimese järgu peatöövõtja.

NIINA VOROPAJEVA
Laupäev, 9.08.2003 Kuigi Ahtmesse rajatav vagunitehas sai eile alles nurgakivi, veeres tehase territooriumilt juba eile välja viis uhiuut naftatsisterni.

Tehast rajava ASi UVZ & AVR koostööpartner, Venemaa tööstusgigant Uralvagonzavod oli saatnud Ahtmesse viis Niþni Tagilis kokku pandud tsisterni, mis siin värvikatte ja logod peale said.

UVZ & AVRi tegevdirektor Vadim Gvozdev ütles, et tehas on kavas käiku anda tänavu detsembris, kuid juba praegu käib katsejaoskonnas töö esimeste vagunitega ning viis tsisterni on selle töö esimene tulemus.

“Praegu on meil tööl 24 inimest,” ütles Gvozdev. “Meil tuleb väga lühikese aja jooksul luua töövõimeline kollektiiv, kes suudaks tööd teha moodsate seadmetega. Detsembris vajame juba 120 inimest. Hiljem, kui tehas saavutab täisvõimsuse, tekib töökohti ligemale 400.”

Tehasele nurgakivi paneku puhul oli Ahtmesse saabunud ka Uralvagonzavodi peadirektor Nikolai Malõhh. “Täna on siin tähendusrikas sündmus, mis on minu arvates heaks signaaliks nii poliitikutele kui investoritele, et Eestiga saab ja tuleb koostööd teha. Rajatava tehase toodangut vajatakse nii Eestis kui Venemaal. Me teeme tööd selle nimel, et tugevneksid nii Eesti ja Venemaa sõprus kui ka mõlema riigi majandus,” lausus Malõhh.

Malõhh ütles, et Uralvagonzavod otsustas osaleda Eestisse vagunitehase ehitamises, kuna ta veendus, et UVZ & AVRi omaniku AVR Transservice’i näol on siin olemas tugev transiidifirma. “Me usume selle ettevõtmise edusse ja ka see koht on tehase jaoks sobilik. Esimestel kuudel tehakse siin valmis 25 vagunit. Hiljem hakkavad tootmismahud kasvama. Peame võimalikuks toota siin mitu tuhat vagunit aastas,” ütles Malõhh.

“Me otsustasime selles projektis osaleda, kuna meil endil pole otstarbekas tootmismahte suurendada, sest tehas on niigi ülekoormatud,” märkis Malõhh, kes lisas, et ühe Kasahstani tehase kõrval tuleb Ahtmesse teine Uralvagonzavodi ühisettevõte väljaspool Venemaad.

Niþni Tagilis asuv Uralvagonzavod on maailma suurim vaguneid ja tanke tootev ettevõte. Territooriumi poolest on see Euraasia mandri suurim tööstusettevõte. Seal töötab 33 000 inimest. Ettevõttele kuuluvad linnas oma kultuuri- ja spordipaleed ning staadion. Lisaks tööstusele tegeleb ettevõte ka põllumajandusega.

Nikolai Malõhhi sõnul on Uralvagonzavodi töötajate keskmine kuupalk 250 dollarit, paljud spetsialistid teenivad aga kuni 1000 dollarit. “Ma arvan, et ka Ahtme tehase töötajad hakkavad saama head palka ja sellest saavad maksude näol lisatulu kohalikud eelarved,” ütles Malõhh.

Vagunitehas rajatakse Ahtmesse ASile Silbet kuuluvale territooriumile. Silbet on tehase ehituse esimese järgu peatöövõtja.

NIINA VOROPAJEVA
Laupäev, 9.08.2003

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Krimmi eestlaste järeltulijad

(09.08.2003)

Krimmi eestlaste järeltulijaid jahmatasid kauplused ja meri
Airi Ilisson

Ruut 15 Krimmi eestlaste järeltulijat oli kahenädalasel unistustereisil Eestis

Ruut Krimmis eesti keelt õpetanud Merge Simmul loodab laste pääsu Eesti ülikooli

Täna asub 2000 kilomeetri pikkusele koduteele 15 Krimmi Krasnodarka küla eestlaste järeltulijat; veel juuni algul rippus kahenädalase Eesti-reisi toimumine juuksekarva otsas.

Kui talvel 40 Krasnodarka noorele eesti keelt õpetanud Merge Simmul juuni algul kuulis, et rahapuudusel võib laste suvine laager Eestis ära jääda, oli ta väga pettunud. Viisad olid tehtud, elamine Tallinna, Rakvere, Viljandi ja Haapsalu peredes korraldatud. Lapsed jäid kurvaks, et talv läbi oodatud unistustereis Eestisse võib jääda vaid lubaduseks.

Õpetaja Simmulile Krimmi külla tulnud Tallinna-sõbrad hakkasid uurima, kui palju kogu reis maksaks. Seejärel koguti kiiresti annetusi eraisikutelt, haridusministeeriumilt, Tartu linnalt, AS-ilt Aspi ja MTÜ-lt Emma, millest jätkus sõiduks ja iga laps sai veel ka 300 krooni taskuraha.

Kuupalk 100 krooni

See summa on kolm korda suurem kui Krimmi elaniku keskmine kuusissetulek. Aga Eesti “kasuvanemate” hirm laste priiskamise pärast oli asjata – poodi sattudes ostis Krasnodarka noorsugu kõigepealt emale kohvi, isale meened ja vennale sokid ning alles siis mõeldi enda peale.

Eesti kauplused olid Krimmi põhi- ja keskkooliõpilastele korralik šokk. Krasnodarkas on naturaalmajandus, iga pere sõltub oma lehmast, makaronid ja pelmeenid valmistatakse ise. Seepärast pole midagi imestada, et juhendajaga poodi läinud kasulaps pidas püha toimingu rikkumiseks, kui klient riiulilt võetud kauba ostmata jätab.

“Meil on klient kuningas, neil on vastupidi,” meenutas Simmul. “Ühel õhtul tahtsime Krimmi poest hulga koogikesi osta, kaupmees aga ei müünud – meil polnud kaasas oma “paketikut”, kuhu koogid panna.”

Eestikeelsed koolid suleti Krimmis 1938. aastal. Sestsaadik oskavad Krasnodarka 54 eesti perekonnas eesti keelt peamiselt ainult vanavanemad. Noorematest räägib eesti keelt ainsana tänavu juba teist korda siin käinud Polina Fromina (16) ema, kes ise ei ole Eestis käinud.

Krasnodarka noorte talvistest keeletundidest tundsid enim rõõmu küla memmed-taadid. Kui 5. klassi õpilane Marina koolis õpitud uut eesti laulu vana- emale lõõritas, hakkasid sel pisarad voolama.

Eksootiline Eesti

Kuna Krasnodarka asub stepis, kus suvel valitseb tuul, kuumus ja veepuudus, oli iga päev ujumas käia noortele siin suur eksootika. 6. klassi lõpetanud Anja Viidermann rõõmustas, et sai Eestis ujumise selgeks. Ka Krasnodarkas saab kümme grivnat (u 25 krooni – toim) maksva bussipiletiga mere äärde sõita, aga töötutel vanematel pole vahel isegi niipalju raha, et laste koolisöögi eest maksta.

Talvel laskis Simmul lastel sugupuud joonistada. Need tulid noortel kui pudru ja kapsad: ema valgevenelane, isa tšehh, vana- isa ukrainlane, vanaema eestlane. “Eesti veretilk on Krasnodarkas suhteliselt väike, aga mul on unistus, et äkki saab sealt külast mõne lapse välja rebida, stipendiumiga Eestisse ülikooli tuua,” lausus Simmul. “Et neist ei saaks taas lehmatalitajad või kombainerid, sest vanematel pole raha last Simferoopoli ülikooli saata.”

Sügisel 12. klassis õppima hakkav Polina Fromina kavatseb järgmisel kevadel kandideerida Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti keele erialale.

Eestlased Krimmis juba 140 aastat

Esimesed eestlaste saadikud saabusid Krimmi 1861. aasta kevadel, et tutvuda kohapealsete elamistingimustega. See oli vastus Venemaa valitsuse kutsele asustada tühjaks jäänud Krimmi stepiosa. Pakuti maid Simferoopoli, Eupatooria, Perekopi ja Feodossia maakonnas.

Saadikud andid kogutud teabe Eestis edasi. Algas väljarändamine. 1861. aasta augustis jõudsid Krimmi viis-kuus eesti perekonda.

1897. aastal elas Krimmis 2176 eestlast, 1989. aastal 898. Osa pöördus perestroika ajal tagasi oma ajaloolisele kodumaale Eestisse.

Vaatamata nende vähesel arvule on säilinud neli Krimmi eestlaskonna keskust, sh Krasnodarka küla Krasnogvardeiski rajoonis. 16. augustil tähistab Kras-nodarka küla 140. aasta-päeva. Ukrainas elab praegu üle 4000 eesti päritolu kodaniku. EPL

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Kohtla-Järve linna sadevete kogumise süsteem vajab uuendamist

maksimumkoormusel võttes lisaks kanalisatsiooniveele vastu ka rekordkoguse
sadevett.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI) andmetel oli
Ida-Virumaal viimase ööpäeva sademete hulk 132 mm,  mis on võrdne tavalise
suve pea 3 kuu kogusega.

Sadevete süsteemi puudustest tingitud maapinnale kogunenud vesi tungis
keldritesse ja madalamal asuvate hoonete I korrustele.

Tegime omalt poolt kõik, võttes vastu ka suure osa linna sadevetest. Kohati
uputasid sadeveed ka vee-ettevõtte kanalisatsioonipumbad.  <>, ütles Viru Kommunaalteenuste AS juhatuse liige
Mati Küünal.

Viru Kommunaalteenuste AS võttis koheselt ühendust ka  Kohtla-Järve linna
esindajatega, et alustada tekkinud olukorra lahendamist ning leida
võimalused sadevete vastuvõtu süsteemi olukorra parandamiseks. Esimene
kohtumine toimub juba täna.

Viru Biopuhastus AS-i töös takistusi ei olnud ning protsess võttis vastu
kogu sissetulnud vee.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Sademete hulk häirib Viru Keemia Grupp AS-i tööd

VKG ja selle tütarettevõtjad Viru Õlitööstus AS ning  Viru Liimid AS
peatasid  tootmise. Erakordselt suur sademete hulk ummistas sadevee
vastuvõtu süsteemid ja seadis ohtu seadmete töökorra.

Antud olukorras ei näinud ettevõte teist võimalust. Ebatavalistes
tingimustes töö jätkamine oleks võinud halvimal juhul lõppeda seadmete
töökorrast väljaminekuga.

Seadmete avarii korral oleksime riskinud ulatusliku keskkonnareostusega.
Sadevete ärapumpamisse tehase territooriumilt on kaasatud kõik tootmisega
seotud inimesed. Lisaks abistab ettevõtet piirkonna tuletõrje. VKG teeb
omalt poolt kõik, et antud olukorras mõju keskkonnale oleks minimaalne.

Tootmise seiskamine toob kaasa mitmetesse miljonitesse kroonidesse ulatuva
kahju, mida  ettevõte on valmis ise kandma. Lõplik summa selgub peale
tootmise taaskäivitamist.
Tootmist jätkatakse kohe peale veetaseme alanemist.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI) andmetel oli
Ida-Virumaal viimase ööpäeva sademete hulk 132 mm,  mis on võrdne tavalise
suve pea 3 kuu sademete hulgaga.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Üleujutuste tagajärgede likvideerimine Ida-Virumaal jätkub

Eile saadi üleujutuste tõttu 108 väljakutset.

Kohtla-Järve aselinnapea Jüri Kollo sõnutsi on Kohtla-Järvel praegu 16
elumaja Põhja Mikrorajoonis ja linnavalitsuse ümbruses ilma elektrita ja
nende keldrites on vesi. Linna kanalisatsioon on osalt tööle hakanud, kuid
see ei tõmba keldritest vett välja.
Ida-Virumaa Päästeteenistuse direktor ütles, et keldritest pumpavad vett
välja 5 päästeteenistuse masinat, neile lisandub 1 auto ja 1 Albin-pump
(väike pump, mida 4 meest kanda jõuavad) koos 27 mehega
Jõhvi-Üksik-Päästekompaniist. Majad võetakse järjekorras ette, pannakse maha
voolikuliinid ja pumbatakse keldrid tühjaks.
Ettevõtetes on olukord normaliseerumas. Nitroferdis töötab päästeteenistuse
pumbajaam ja 2 Albin-pumpa, samuti üks päästeauto Lääne-Virumaa
päästeteenistusest Rakverest. Samuti saadi tööle ettevõtte enda pumbajaam,
mis eile vee alla jäi. Vesi pumbatakse otse merre.
Aleksandrovi hinnangul on olukord Kohtla-Järvel tunduvalt parem kui eile.
Mida ei saa öelda Ida-Virumaa kohta tervikuna.

Ida-Virumaa
Ida-Viru asemaavanem, kes on ühtlasi maakonna kriisikomisjoni esimees ütles,
et üleujutusega on probleeme mitmes vallas. Näiteks on äralõikamisohus
Toila. Narva maanteelt Toila viiv tee äär on ühelt poolt vett täis, mets ja
põllud on vee all. Kui vesi üle tee tungib, saab Toilast välja ainult
ringiga, sõites Voka või Ontika suunas.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Paduvihm rikkus Kohtla-Järvel telefonikaableid

Eile, 6. augustil Kohtla-Järvet tabanud ülitugev paduvihm uputas Eesti
Telefoni ühe kaablishahti, mistõttu ei tööta osad telefonid Kohtla-Järvel.

Pooleteise päevaga  maha sadanud kahe kuu vihmakogus uputas umbes 60
ruutmeetrise pindaalaga kaablishahti Kohtla-Järve Keskalleel ning shahtis
olevad kaablid märgusid. Loodusõnnetuse tagajärgi on tulnud appi
likvideerima Eesti Kaitsevägi oma võimsate pumpadega. Shahti
tühjakspumpamise järel selgub, kui palju kaableid välja vahetada. 

Eesti Telefon vabandab klientide ees seoses häiretega teenuste kasutamisel.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Ida-Virumaal suletakse üleujutuse tõttu teid

Ida-Virumaal on olukord üleujutuste tõttu väga tõsine. Asemaavanem Agu
Värimäe teatas Päästeametile, et Saka küla on täiesti vee all, inimesed
evakueeruvad, vee läbilaskmiseks tuleb Saka-Ontika tee läbi kaevata. Sama
saatus ootab suure tõenäosusega Toila ja Narva maantee vahelist teed, kus
ühelpool teed on veetase nii kõrge, et pressib vett läbi maanteetammi truubi
Jõhvi poole.

Jõhvi linn tuleb esialgu toime, kuigi ka seal on keldrites vett. Olukord on
tõsine ka Püssis, Toila, Kohtla, Maidla ja Sonda valdades.

Kohtla-Järvel on endiselt palju maju elektrita, sest elektrikilbid on vee
all. Päästeteenistus ja Jõhvi-Üksik-Päästekompanii pumpavad majade
keldritest vett välja. Päästeteenistusele on lisandunud väljakutsed Toila
valda, kus vesi on üle ujutanud üksikuid maju ja ühe aianduskooperatiivi
territooriumi, teatas Päästeametile Ida-Virumaa Päästeteenistuse direktori
asetäitja Sergei Aleksandrov.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud
  • Arhiiv