Maailmarändur Adam Olearius (tegelikult Ölschläger) sündis 16.08.1603 Saksimaal Ascherslebenis.
Tänu oma andekusele ja tahtejõule õnnestus tal saada hea haridus Leipzigi ülikoolis.1633 määrati ta Schleswig-Holsteini hertsogi Friedrich III poolt Moskvasse lähetatud saatkonna liikmeks ja peagi sai temast Moskvasse ja Pärsiasse läkitatud saatkonna nõunik ja sekretär. Sellest reisist valmis
tal reisiraamat, mis sai kohe kuulsaks ja millest ilmus mitu trükki.
Reisiraamatu tugevaks küljeks oli see, et ta ei piirdunud kronoloogiliste ülestähendustega, vaid uuris ka läbitud piirkondade rahvaste tavasid, kombeid ja ajalugu. Väga head olid etnoloogilised tähelepanekud.
Tänu Ivar Leimuse tõlkele 1996a-l on võimalik ka meil tutvuda selle suurepärase Oleariuse raamatuga, mille täielik pealkiri on: “Täiendatud uus reisikiri Moskoovia ja Pärsia teekonna kohta. Mis toimunud Holsteini saatkonna lähetamisel Vene tsaari ja Pärsia kuninga juurde. Milles leida läbi käidud paikade ja maade, nimelt Liivimaa, Venemaa, Tataaria, Meedia ja Pärsia kirjeldus, koos nende elanike iseloomu, eluviisi, kommete, koduste, ilmalike ja vaimulike oludega hoolsasti üles tähendatud ja paljude enamasti elust joonistatud piltidega kaunistatud, mille annab teistkordselt välja Adam Olearius Ascanius, Schleswig-Holsteini võimuloleva valitseja bibliotekaarius ja õukonna matemaatikus.”
Selles on ka üsna palju juttu Virumaalt Narva kohta. Pakuks siin ka mõnda lugemist 1636. aastast – nimelt Narva kosest:
“Narva linn paikneb Alutagusel Ingerimaa piiri ääres 60 kraadi kaugusel ekvaatorist kiirevoolulise jõe ääres, mida nad kutsuvad Narva jõeks. See jõgi on Narva linna juures peaaegu sama lai kui Elbe Saksamaal, kanab pruuni vett, lähtub suurest, kuue miili kaugusel asutsevast Peipsi järvest, poole väikese miili kaugusel Narvast on kõrge kosk, kus vesi ühest kaljulõhest hirmsa mühinaga alla langeb ja kaks miili linna taga Soome lahte voolab. Ja kuna see kaljule langev vesi piiskadena kõrgele üles pritsib, on heleda päikesevalguse käes enne ja pärast keskpäeva alati vikerkaar, mida on kena vaadata. Suure kose tõttu tuleb kaubad, mis Pihkvast ja Tartust Narva juurest merele suunduvad, oma tubli pool miili linnast ülalpool maha laadida ja maad mööda linna viia.”
Selline pilt avanes Oleariusele ja tema kaasaegsetele ja tulevastele põlvedele kuni 30.09.1955.a-ni, mil anti käiku Narva Hüdroelektrijaama esimene turbiin, mis tarvis paisutati Narva jõele veehoidla ja ilusast kosest sai mälestus.
Adam Olearius suri Gottropis 23.02.1671.
Selline oli ühe maailmaränduri nägemus Virumaast ligi kolm ja pool sajandit tagasi.
Aga kes tahab lähemalt lugeda Oleariuse teisigi tähelepanekuid Narvast, Eestimaast, Moskvast ja Pärsiast, siis lugege ülalnimetatud raamat läbi ja Te ei kahetse. Head lugemist!
Arthur Ruusmaa.
VE: Friedenthal, Adolf David Ernst – arst ja harrastusajaloolane
Arst ja harrastusajaloolane Adolf David Ernst FRIEDENTHAL sündis 22.10.1874 Miitavis (Jelgavas) ja suri 12.05.1941 Posenis.
Ta on õppinud ka Tartu Ülikoolis 1894.-l arstiteadust. Kuulas samal ajal ka arheoloogiaalaseid loenguid, osales kaevamistel, nis saigi üheks tema hobiharrastuseks. Ta ongi läinud teaduslukku eelkõige arheoloogina.
Uuris eriti põhjalikult Põhja-Eesti kivikalmeid ja avaldas ka monigraafia Kurna kalmistu kohta. Kaevas ka Kõmsi, Muuksi, Napa, Purtse-Matka jmt kivikalmeid, kaevamiste tööaruanded ilmusid EKÜ väljaandes “Beiträge zur Kunde Estlands”.
1933-34 tegi väljakaevamisi mitmel Narva jõe kaldal paikneval kääbas-kalmistul (Kuningaküla, Olgina, Skarjatino). 1914.-l oli ta kaevanud ka Lohu Jaanilinna (ainus linnamägi, mida ta kaevas).
A,D.E. Friedenthal koostas ülevaate Baltimaade IX-XII sajandi mündiaardeist ja avaldas mitme aarde loendid. 1899-1905 töötas A.Frieenthal arstina Kaasanis, Kuramaal ja Riias, 1906-1939 aga Tallinnas Seewaldi haiglas närviarstina. Pärast Eestist lahkumist kuni surmani töötas Poseni muuseumis. /L.Jaanitsa andmeil/.
Väljakirjutisi tegi Arthur Ruusmaa.