on Virumaa virulaste hoida

Juhi lahkumine
Janar Filippov Eesti Ekspress, 28.11.2002

Aivar Kuusmaa. (Aivar Juhanson) Aivar Kuusmaa * 1989. aastal Klaipedas üleminekuturniiril laskis kiirrünnakut realiseerinud Kuusmaa palli lendu ja kukkus maandumisel läbi pehkinud põrandalaudade. Veiko Jurkatamm ristis meeskonnakaaslase Sumo’ks. * Kuusmaa abikaasa Mari on seitsmekordne Eesti meister lauatennises. Aivar palus oma tulevase kätt Tartu-Tallinna liinibussis 1989. aasta suvel. Neil on kaks tütart: 12-aastane Getter ja 4-aastane Gertrud. * Kuusmaa ei armasta lendamist. 88ndal lendas Kalevi meeskond Kuibõševi (nüüd Samaara). Oli väga tugev torm ja lennuk pidi tegema vahemaandumise Togliattis. Kaks meest – Sokk ja Kuusmaa, selle asemel, et edasi lennata, tellisid takso ja läbisid 100 kilomeetrise vahemaa kindlal maal. * Teadaolevalt mänginud Eesti liigas 217 kohtumist, visanud 4240 punkti. Keskmiselt 19,5 mängus. Kolmepunktiviskeid kokku 2014, neist tabanud 849. See on liiga parim näitaja. Ühe mängu rekord liigas hooajast 92/93 – 50 punkti, sealhulgas 13 “kolmest”.

15 aasta jooksul eestlaste korvpallivaimustust toitnud Aivar Kuusmaa (35) riputas pärast laupäevast võidumängu rahvuskoondise särgi varna. Järgmist temasarnast tähte tuleb kaua oodata.

Eesti ja Poola mängu viimane veerandaeg. Seis on 76:52, mäng on tehtud. Aivar Kuusmaa efektne sööt Martin Müürsepale korvi kohale, viimane toob kaks punkti. Mõlemad tulevad rõõmsa näoga pingile. “Sellise hetkega on ilus koondisest lahkuda,” ütleb Kuusmaa pärast mängu ajakirjanikele. Otsus osutub lõplikuks, Prantsusmaale Kuusmaa ei sõitnud, kuigi teoreetilised edasipääsulootused ei olnud veel kadunud.

Sügis 1976. Aivar teeb Heino Rebase juhendamisel kaasa esimeses korvpallitrennis.

“Vaadake seda blondi poissi, vaadake millised kassilikud liigutused. Temast tuleb hea mängija,” ütleb Rebane. See poiss oli Aivar Kuusmaa.

Rebane meenutab üheksa-aastast Kuusmaad kui väga kiiret, elavat ja uudishimulikku poissi. “Pisike trullakas hästi heleda peaga. Küsis ja uuris kogu aeg. Kõige kohta jagus küsimusi. Kurat, sa küsid nii palju, käis peast läbi,” naerab Rebane.

Sügis 1982. Kuusmaa üritab TSIKi õppima asuda, kuid esimesel katsel ebaõnnestunult. “Olin liiga väikest kasvu, napilt üle 1.70. Ei nähtud perspektiivi. Aga juba samal suvel viskasin mingi 12 sentimeetrit juurde”

Aasta pärast läheb paremini. TSIKis jääb Kuusmaa silma nii koolis tüdrukuid treeninud Jaak Salumetsale kui ka Liidu juunioride koondise treeneritele.

“Järgnesid võistlusreisid mööda Venemaa avarusi. Niipalju sellest värgist kasu oli, et aega teenima pääsesin Riia ASKsse,” räägib Kuusmaa.

Sügis 1985. Ajateenistus nõukogude armees. Kaks aastat korvpalli Riia ASK ridades esiliiga keskmike hulgas.

“Aivar oli ASKs põhitegija, kuigi meeskonnas olid ka Gundars Vetra ja paar praegustki Läti koondislast. Kuldse käega vend,” kiidab Kuusmaa tiimikaaslane Riia ASK ja hiljem Kalevi päevilt Ivo Saksakulm.

“Pane tähele, treener – ma tulen Eestisse tagasi ja lükkan vanad olijad eest,” lubas 20aastane Kuusmaa siis Heino Rebasele üht Kalevi mängu vaadates. Noormees oli parajasti sõjaväest puhkusele saanud. Ja pidas oma sõna – 80ndate teise poole Kalevi põhitagamängijad Aivar Toomiste ja Taavi Reigam jäid endast nooremale, erakordselt kiirele ja fantastilise viskekäega Kuusmaale alla. “Kuusmaa lõi Kalevi ukse jalaga lahti,” kiidab Riho Soonik tagantjärele.

Jaanuar 1988. “Meeskond vajas kiiremat käiku. Aivar tõi oma agressiivsuse ja kiirusega uue kvaliteedi, uue taseme,” tunnustab toonane Kalevi peatreener Salumets. Juba esimeses mängus Moskva Dünamo vastu lahmis Kuusmaa kiiresti neli kolmest järjest sisse, nii et isegi peatreener ehmatas ning kutsus poisi pingile rahunema.

Tänapäeva noormängijate kombel pingil “oma aega” oodata Kuusmaal ei lastud. “Ta oli Riias valmis mängijaks saanud. Viskasin ta kohe vette. Välja ujus,” muheleb Salumets. “Eks ta natuke närvitses ka. Kussal on üks omadus – kui ta läheb näost roosaks, siis on närv püsti. Esimestes mängudes oli ta ikka roosa, aga tuli olukorrast auga välja.”

Kevad 1991. NSVLiidu meistritiitli toonud ajaloolisel hooajal on Kuusmaa pidurdamatu. Varakevadel Minski RTI vastu lõpetab ta kiirrünnaku enda kohta haruldase pealtpanekuga, ühes mängus Riia VEFi vastu kogub esimese poolajaga 33 punkti. Vahetult enne finaali tabab Kuusmaad ohtlik lihasevenitus, kuid spetsid ja mehe enda tahtmine aitasid välja. Finaalis on kergelt lonkav snaiper taas tasemel.

“Kussa oli ja on mängur. Mitte ainult korvpallis. Tema jaoks on asjad must ja valge – on või ei ole. Impulsiivne, emotsionaalne, kompromissitu võitleja,” hindab Jaak Salumets Kuusmaa natuuri.

Järgmisel hooajal esineb Kalev Euroopa 16 tugevama klubi jõukatsumisel. Tasavägised mängud Tel Avivi Maccabi, FC Barcelona ja Bologna Kinderiga. Kuusmaa parim esitus: 39 punkti Prantsusmaa meistri vastu. 

“Välismaale minnes küsisid vastaste treenerid alati, kas “Blond” on kaasas. Kaasas, vastasin. Nii mõnigi küsija kahvatus,” meenutab Salumets.

Salumetsal on huvitav seletus Kuusmaa fenomenaalsetele petteliigutustele, millega mees tervet Euroopat pettis: “Vaata kiiruisutaja tuharalihaseid. Vägevad, eks. Ja vaata Aivari omi. Naljaga pooleks võiks öelda, et Aivari edu saladus peitub tema tagumikus. Ainult äärmiselt tugevad tuharalihased annavad võimaluse selliseid petteid teha.”

Suvi 1993. Eesti saavutab EMil kuuenda koha. Kuusmaa on kogu turniiri üks väljapaistvamaid mängijaid.

Pärast superesinemist EMil tuli pakkumine Panathinaikoselt. Kuusmaa jääb Kreeka kuulsaimasse klubisse kolmeks hooajaks. Kodumaal levivad hämarad jutud topeltkodakondsusest, reetmisest jne.

“Sel ajal situti meid Tiiduga Eesti pressis nii täis, et ma otsustasin intervjuude andmisest igaveseks loobuda,” tuletab Kuusmaa oma pettumust meelde. “Rahvuslased nõudsid meeste skalpe. Sisemuses sain aru, miks Tiit ja Aivar selle valiku tegid. Mehed said lõpuks ometi oma tasemele vastavat väärikat palka,” räägib Salumets.

Kuusmaad Kreekas külastanud ajakirjanik Urmo Soonvald kirjeldab Kreeka elu kui parajat põrgut: “Treeningud on hullumeelsed. Võite-kaotusi elati üle kümme korda rohkem kui siin. Samas oli Aivar seal väga tuntud. Inimesed tulid tänaval ligi, küsisid, kuidas läheb.”

Soonvald ei säästa Kuusmaast rääkides kiidusõnu. Ta peab Kuusmaad väljapaistvaimaks Eesti korvpalluriks. “Ei Sokk ega Müürsepp ulatu temani selles mõttes, kuidas Kuusmaa kaaslased mängima õhutab.”

“Olen kultuuriministeeriumis pettunud, kui Kuusmaad koondisest ovatsioonidega ära ei saadeta,” lisab Soonvald, meenutades Tiit Soku korvpallist ärasaatmist 1998. aastal.

2001. aasta EM-finaalturniiril Kuusmaa ei osalenud. Põhjus jäi tema ning koondist juhendanud Üllar Kerde teada. Versioone oli palju, alates kehvast vormist ja lõpetades sellega, et Kuusmaa ülbitses treeneriga nii palju, et Kerde teistele hoiatuseks staari kõrvale jättis. Koondisel läks nagu läks, vastased olid hirmkõvad. Ja kuigi Kuusmaa lubas juba siis koondisest lõplikult loobuda, mõtles ta ümber, kui meeskonna tüüri juurde tuli Heino Enden.

***

Kuusmaa otsus nüüd lõplikult loobuda oli paljudele ootamatu. “Saadakse ka minuta hakkama,” ütles ta.

Jaak Salumets leiab, et ega ei saada küll: “Nüüd algab Eestis tõeline snaiperite põud. Läheb hulk aastaid, enne kui tagaliin on taas tasemel.” Järgmiseks Kuusmaa-sarnaseks viskekahuriks ootavad Salumets ja Kuusmaa ise Nybiti noormängijat Gert Dorbekut. “Eks õepoeg minult mingi pisiku kindlasti sai,” on Kuusmaa tulevikumehest rääkides elevil.

“Klubi tasemel jätkan kindlasti selle hooaja lõpuni kui mitte kauem,” lubab Kuusmaa. “Motivatsiooni ja võidujanu jagub veel küll.”

Jaak Salumets: “Ilus mälestus sellisest mängijast. Olgu nüüd edukas järgmises elus, mis ei ole kaugeltki nii mustvalge. Noorematele aga soovitaks – tehke, mehed, järele.”