Kuidas kurgede tiigist sai Eesti laval luikede järv
Teisipäev 12.11.2002
 Helmi Puur ja Verner Loo moodustasid tandemi «Luikede järve» lavastuses, mis püsis Estonia laval aastail 1954–1966 |
Mida kõike pole üks ballett korda saatnud! Seitse aastat tagasi vajas tollane Peterburi Maria teatri solist Marina Tshirkova partnerit, et Saksamaale ja Shveitsi turneele sõita. Tema pilk peatus Vladimir Arhangelskil, äsja teatrisse tööle tulnud noorel ja andekal tantsijal.
Kokku saadi Maria teatri puhvetis. Siis ei juhtunud veel midagi.
Plõks käis turneel, «Luikede järve» etenduses, kus Tshirkova tantsis Odette-Ottiliet, Arhangelski aga prints Siegfriedit. Kui tantsupaar Peterburi naasis, olid leivad juba ühes kapis.
Oma lugu ei ole mitte ainult praegusel Estonia esipaaril Tshirkoval-Arhangelskil, vaid kõigil, kes kunagi «Luikede järve» juhtrollides üles astunud. Estonia teatris, kus peatselt lavale jõudev Tiit Härmi versioon on juba kuues, on neid kokku ligemale 40.
Neist 14 – Lia Leetmaa, Helmi Puur, Ago-Endrik Kerge, Tiiu Randviir, Larissa Kaur, Tatjana Maiste-Laid, Olga Tshitsherova, Kaie Kõrb, Aleksandr Basihhin, Viesturs Jansons, Viktor Fedortshenko, Marina Tshirkova, Vladimir Arhangelski ja Tiit Härm – kogunesid eile teatri talveaeda.
Oli, mida meenutada. Üks legendaarsemaid luiki Helmi Puur, kes tuli Estoniasse 1953. aastal ja kellele Ottilie/Odette roll oli esimesi tuleproove, tuletas meelde, kui pingelised olid omal ajal proovid. «Proovi lõpus oli õhukesest materjalist kleit ribadeks ja küljed punased, sest partner haaras kinni nõnda ägedalt,» rääkis ta.
Samuti ei lähe Puuril elu lõpuni meelest, kuidas ta pidi ühel etendusel Ottilie kuulsaid fouette’sid tehes peaaegu minestama, sammud läksid sassi ja ta jäi lihtsalt seisma. «See oli mu karjääri suurim aps,» tunnistas ta eile.
Seevastu teine kuulus luik Tiiu Randviir, kes ühines Estoniaga aastal 1955, tunnistas, et ei osanud 18-aastasena «Luikede järve» ees veel aukartust tunda. «Kartma hakkasin alles aastaid hiljem, kui sain teada, et maailmas on veel teisigi häid baleriine.»
Larissa Kaur, kes tegi kaasa 1954. aastal esietendunud versioonis, meenutas, kuidas tantsiti «Luikede järve» Viljandi järvele püstitatud läbimärjal laval. Tatjana Maiste-Laid rääkis sellest, kuidas ta tantsis etenduse lõpuni, endal balletikingast välja turritav ja põrgulikku valu tekitav naelapea jalas.
Kahjuks jäi eile kohale tulemata Estonia teatri esimene luik, 1940. aastal Rahel Olbrei versioonis tantsinud Erika Määrits, kel eluaastaid juba 82.
Teatriuurija Lea Tormis on nimetanud «Luikede järve» küpsuseksamiks. Nii teatrile, kes otsustab selle välja tuua, kui ka baleriinile, kes selles üles astub.
Iga baleriini unistuseks nimetas seda eile ka Marina Tshirkova, kes Ottilie/Odette rolli kallal praegu tööd teeb. «Miks see nii oluline on – sest võimaldab avada oma hinge, panna proovile tantsija füüsilised ja plastilised võimed,» selgitas ta.
Kõige kauem on Estonia laval püsinud 1981. aastal esietendunud «Luikede järv» – seda jätkus 222 mängukorraks aastani 2001. Kes kõik pole selles kahe aastakümne jooksul kaasa teinud. Toomas Edur, Meelis Pakri, Tiit Helimets, Age Oks, Jane Raidma, Inge Arro, Stanislav Jermakov, Toomas Rätsepp… Paraku ühendab neid üks – nad kõik on Eestimaa tolmu jalgelt pühkinud.
Aga et mitte minoorselt lõpetada, tasub mainida, et eestlased kuulsid «Luikede järvest» ilmselt esimest korda kõigest 12 aastat pärast esietendust Moskva Suures Teatris. Nimelt kirjutas Karl August Hermann 1889. aastal oma lehes, et Tshaikovski on ooperite kõrval loonud ka hüppemängu «Kurgede tiik».
–>Tiit Tuumalu
tiit.tuumalu@postimees.ee
Rakvere linnavolikogu valis eile õhtul maakonnakeskuse linnapeaks Kodulinn Rakvere esitatud Andres Jaadla, kes kohalikel valimistel kogus 29 häält ning jäi oma nimekirjas üheksandaks.
Parts ei luba Keskerakonnaga võimulepet teha
13. november 2002 16:05
Res Publica esimees Juhan Parts on kindlalt vastu Keskerakonnaga ühise võimuliidu moodustamisele Kohtla-Järvel.
“Res Publical on selged ja ranged tingimused igale võimalikule partnerile koalitsiooni moodustamiseks,” teatas Parts kolmapäeval tehtud avalduses.
Keskerakonna liikmed on Partsi sõnul Kohtla-Järvel tegelenud sundparteistamisega. “Neid seostatakse korruptsiooniga, avalike vahendite kasutamisega isiklikeks hüvedeks ja allilmaga, nende juhi üle peetakse ka praegu kohut.”
“Me peame hoidma Res Publica väärtusi nagu silmatera ja mitte vahetama neid peenrahaks,” deklareeris kolmapäeval Kohtla-Järve erakonnakaaslastega kohtunud Parts. “Tulenevalt eelnevast ei näe ma võimalust, et Res Publica saaks Kohtla-Järvel moodustada koalitsiooni Kohtla-Järvet niimoodi juhtinud poliitikutega. Selline samm oleks vastuolus Res Publica väärtuste ja põhimõtetega.”
Keskerakond ja Res-Publica on arutanud võimalust sõlmida Kohtla-Järvel koalitsioonilepe.
Ajalehe Põhjarannik andmeil lootis Keskerakond leppe juba teisipäeval allkirjastada, kuid Res Publica kohalikud juhid soovisid võtta veel mõtlemisaega, muuhulgas arupidamiseks partei juhtidega.
Eelmisel nädalal kukkus Kohtla-Järvel läbi nelja poliitilise jõu katse linna pikka aega valitsenud Keskerakond võimult kukutada.
Üks võimupöörde kavandajaid, Ühendatud Rahvapartei juht Viktor Andrejev ütles siis BNS-ile, et tõenäoliselt toetasid keskerakondlase Valeri Korbi valimist volikogu esimeheks just Res Publica liikmed, sealhulgas erakonna kohalik juht Hants Hint.