• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

Parts ei luba Keskerakonnaga võimulepet teha

Parts ei luba Keskerakonnaga võimulepet teha

---

BNS
13. november 2002 16:05
Juhan Parts
ETA FOTO

Res Publica esimees Juhan Parts on kindlalt vastu Keskerakonnaga ühise võimuliidu moodustamisele Kohtla-Järvel.

“Res Publical on selged ja ranged tingimused igale võimalikule partnerile koalitsiooni moodustamiseks,” teatas Parts kolmapäeval tehtud avalduses.

Keskerakonna liikmed on Partsi sõnul Kohtla-Järvel tegelenud sundparteistamisega. “Neid seostatakse korruptsiooniga, avalike vahendite kasutamisega isiklikeks hüvedeks ja allilmaga, nende juhi üle peetakse ka praegu kohut.”

“Me peame hoidma Res Publica väärtusi nagu silmatera ja mitte vahetama neid peenrahaks,” deklareeris kolmapäeval Kohtla-Järve erakonnakaaslastega kohtunud Parts. “Tulenevalt eelnevast ei näe ma võimalust, et Res Publica saaks Kohtla-Järvel moodustada koalitsiooni Kohtla-Järvet niimoodi juhtinud poliitikutega. Selline samm oleks vastuolus Res Publica väärtuste ja põhimõtetega.”

Keskerakond ja Res-Publica on arutanud võimalust sõlmida Kohtla-Järvel koalitsioonilepe.

Ajalehe Põhjarannik andmeil lootis Keskerakond leppe juba teisipäeval allkirjastada, kuid Res Publica kohalikud juhid soovisid võtta veel mõtlemisaega, muuhulgas arupidamiseks partei juhtidega.

Eelmisel nädalal kukkus Kohtla-Järvel läbi nelja poliitilise jõu katse linna pikka aega valitsenud Keskerakond võimult kukutada.

Üks võimupöörde kavandajaid, Ühendatud Rahvapartei juht Viktor Andrejev ütles siis BNS-ile, et tõenäoliselt toetasid keskerakondlase Valeri Korbi valimist volikogu esimeheks just Res Publica liikmed, sealhulgas erakonna kohalik juht Hants Hint.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Res Publica esimehe seisukoht koalitsioonist Keskerakonnaga Kohtla-Järvel

Täna hommikul kohtus Res Publica esimees Juhan Parts erakonna Kohtla-Järve osakonna juhtidega, kes küsisid erakonna esimehe seisukohta koalitsiooni moodustamise kohta Keskerakonnaga.

“Res Publical on selged ja ranged tingimused igale võimalikule partnerile koalitsiooni moodustamiseks. Keskerakonna liikmed on Kohtla-Järvel tegelenud sundparteistamisega, neid seostatakse korruptsiooni, avalike vahendite kasutamisega isiklikeks hüvedeks ja allilmaga, nende juhi üle peetakse ka praegu kohut.

Me peame hoidma Res Publica väärtusi nagu silmatera ja mitte vahetama neid peenrahaks,” ütles erakonna esimees.

“Tulenevalt eelnevast ei näe ma võimalust, et Res Publica saaks Kohtla-Järvel moodustada koalitsiooni Kohtla-Järvet niimoodi juhtinud poliitikutega. Selline samm oleks vastuolus Res Publica väärtuste ja põhimõtetega.”

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Parteiline käepigistus

Parteiline käepigistus

---

Jüri Leesment, Raadio Vaba Euroopa
13. november 2002 6:00
Vähemalt ühes asjas on olnud iga uus valitsus eelmisest hullem — parteikaaslaste olulistele positsioonidele paigutamises. Samas rütmis jätkates saab välja jõuda vaid kaose või diktatuurini.

Tugeva parteilise käepigistusega teele saadetud ametnike töö ja tõsiseltvõetavus kannatavad, parteiliselt jaotatud raha võib aga kergelt kaduda.

Täpselt samas tempos, kui on kasvanud parteid, on nad püüdnud oma haaret laiendada erinevatele eluaaladele. Nii on erakondliku mõju suurendamise ja partei- või mõttekaaslaste olulistele positsioonidele paigutamise osas iga uus valitsus olnud eelmisest hullem. Tuues põhjenduseks, et enne meid tehti ju samamoodi. Ja trumbates eelkäija üle, arvestamata sedagi, et vastasjõud võib kunagi omakorda topelt tagasi teha.

Taolise ühepäevaloogika najal näib täna võimul olev Kaksikliit võtvat kohe mitu sammu korraga. Valimised ju lähenevad. Ajakirjandusest loeme, et riigikontrolöriks tahetakse panna parteipoliitik, et Keskerakond jagab ümber koolide raha, jättes omavalitsuste ettepanekud arvestamata, et Migratsioonifondi nõukogus on rahvastikuteadlane asendatud parteiafunktsionääriga, et riigiettevõtete nõukogudes toimub ridamisi parteilisi vahetusi, et käivad arutlused Eesti Televisiooni peadirektori posti ümber…

Lõpuks saab eriliste teenete eest Eesti Vabariigi ees kodakondsuse võõrriigi erusõjaväelasest suurvõlgnik Haidari, kelle üle käib Saksamaal kohtuprotsess. Aga taolised hoiatavad näited, nagu Kranichi poolt Keskonnaministeeriumi kujundamine Reformierakonna filiaaliks, unenevad oi kui kiiresti. Nagu oleks see normaalne.

Aga ei ole ju normaalne. Ei olnud normaalne ka siis, kui sarnast parteipoliitikat ajas Kolmikliidu või enne seda Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse valitsus. Ka nende kohta on näiteid, mis kahjuks unustusse vajunud. Ent ikkagi — kuidas ma saaksin vaba kodaniku või vaba ajakirjanikuna võtta tõsiselt ETV poliitikasaateid, kui televisooni juhib valimisklippides Keskerakonna eeskõnelejaks tõusnud Heimar Lenk?

Kui erakonnad kavatsevad samas tõusvas tempos oma sundparteistamist jätkata, kui parteitruudus saab töölevõtmise põhiargumendiks, oleme demokraatia suhtes valinud taandarengu tee. Millel lõputult samas rütmis jätkates saab välja jõuda vaid kas kaose või diktatuurini. Kus meie au, mõistus ja südametunnisus määratakse poliitbüroos.

Tugeva parteilise käepigistusega teele saadetud ametnike töö ja tõsiseltvõetavus kannatavad. Kas saab neile kindel olla, kui erakonna staabi tungivad soovitused seadustest erinevad? Samas segab see teiste ametnike tööd. Ja mingil hetkel võib käepigistusest saada jalahoop, kas omade või uute võimude poolt. Keelata ametnike erakonnastumist ka ei tasu — kui asi vabatahtlik, las astub. Nende ametikohtade loetelu, mis parteilist kuuluvust välistavad, peab aga olema selge ja üheselt mõistetav.

Parteiliselt jaotatud rahadega on jälle see oht, et uue võimuliidu puhul võivad need kiirelt ümber reastuda, nii et mõnel majal saavad müürid püsti, aga katus jääb panemata.

Kuigi tegu on korduvalt üle kirjutatud teemaga, tasub “parteilise käepigistuse” nähtude ilmnemisel alati kära teha. Muidu võib see käsi või mõni käepikendus ühel hetkel endal kraest haarata.

Vaata lisaks:

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Andres Jaadla – Rakvere linnapea

Rakvere linnapea on Andres Jaadla

Rakvere linnavolikogu valis eile õhtul maakonnakeskuse linnapeaks Kodulinn Rakvere esitatud Andres Jaadla, kes kohalikel valimistel kogus 29 häält ning jäi oma nimekirjas üheksandaks.

Juristiharidusega Andres Jaadla sai Rakvere linnavolikogu liikmetelt 12 poolt- ja 9 vastuhäält. Seega toetas koalitsioon üksmeelselt varasemat kokkulepet.

Opositsioon oma kandidaati üles ei seadnud.

Vastne linnapea tänas volikogu osutatud usalduse eest ning lubas tõestada tegudega, et ta väärib seda usaldust. “Usun, et leiame ühise keele ka nendega, kes täna vastuhääle andsid,” ütles Jaadla, kes oli üks valimisliidu Kodulinn Rakvere algatajaid ning pani selles rõhuasetuse linnarahvale. “Poliitika on kord selline, et teinekord tuleb vastu hääletada.”

Enne hääletamist tutvustas Jaadla oma nägemust Rakvere linna arengust ning vastas mitmetele volikogu saadikute küsimustele. Jaadla sõnavõtust jäid kõlama sellised teesid, nagu “Ehitav Rakvere”, “Turvaline Rakvere”, “Sotsiaalne Rakvere”, “Rakvere – Euroopa linn” ja “Rakvere lastele”.

Andres Jaadla, kes oli Rakvere Linnavaraameti looja ja juhataja, kuulus lõpetanud linnavolikogu koosseisu.

Mõneti ootamatult tekkinud koalitsioonis, kuhu kuuluvad lisaks Kodulinn Rakvere neljale liikmele veel neli isamaaliitlast, kaks reformierakondlast, üks Res Publica ja üks valimisliidu Tarvas esindaja, pakuti pärast lõppenud valimisi linnapeakohta just Kodulinn Rakverele kui kõige rohkem hääli kogunud nimekirjale. Seda võis võtta ka kui tasu niinimetatud poole vahetamise eest.

Kuigi algselt hoidis see valimisliit Mõõdukate ja Keskerakonna liidu poole, kust Kodulinn Rakveret ootas väidetavalt pool volikogu esimehe kohta, mängiti asjade esialgne kulg ümber, sest loodetud volikogu esimees Andres Jaadla künnist ei ületanud. Ta saavutas oma häältearvuga kandideerijate edetabelis kõigest 56. koha.

Andres Jaadla sai tuntuks aktiivse riigikorterite erastamisele kaasaaitajana ja oli esimesi Eestis, kes moodustas korteriühistuid. Suuresti tänu Jaadlale oli just Rakvere korterite erastamises ja ühistute loomises esirinnas. Ta pani aluse Eesti Korteriühistute Liidule ning on selle esimees. Jaadla töökoht asub praegu Tallinnas.

Rahvusvahelisi suhteid omav Andres Jaadla lõi sidemeid ka ülemaailmsete korteriühistute organisatsioonidega.

Osa oponente on Jaadlale ette heitnud tema firma võlgasid linnavalitsuse ees, mis näitavat värske linnapea majandamisraskusi.

Lääne-Viru Maksuameti direktor Tiit Hallikma kinnitas, et korteriühistute liit on riigile võlgu ligi 300 000 krooni tulu- ja sotsiaalmaksu. Kuigi võlg sotsiaalmaksu osas on pikaajaline, pole Maksuamet Hallikma sõnul võlglasele väga karmi survet seni veel avaldanud. Hallikma sõnul lubas vastne linnapea likvideerida võla selle kuu jooksul.

Kaheksa aastat tagasi intervjuus Virumaa Teatajale ütles Andres Jaadla: “Tähtis on, et inimesed, kes siin elavad, tunnetaks Rakveret oma linnana, kus kõik oleks ilus ja korras.”

Veel lisas ta tollal, et Rakvere on kinnine linn, kus valitsevad omad suhted ning kõik on teada, ja sedagi, et Rakvere inimesed naljalt vanu asju ei unusta.

Uut Rakvere meeri mäletatakse ülikooliajast ka kui aktiivset üliõpilasmalevlast ja rühmakomandöri ning Tartu Ülikooli üliõpilasteatri Munev Aine näitlejat.

Andres Porila, Aarne Mäe

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Jalak, Johannes – eesti major

Esimese Eesti Vabariigi kaadriohvitser major Johannes Jalak sündis 18.02.1899. a. Avinurmes, Maetsma külas, Kaunissaare talus. Hukkus  Permi koonduslaagris 23.01.1942. a.

Johannes Jalak osales Gatðina sõjakooli kursandina vabatahtlikult Vabadussõjas ja sõjas Landeswehri vastu. Lõpetas hiljem Tallinna Sõjatehnika Kooli. Ta teenis Tapa 1. Soomusrongide rügemendis ja aastast 1936 Tallinnas Raudteevalitsuses ja Sõjaministeeriumis insenerina. Koostas õpikud ,,Telefoniasjandus’’ ja ,,Gaasikaitse’’ (kummastki on eksemplarid säilinud). Oli Tallinna Ohvitseride Keskkogu liige. Autasustatud Valgetähe teenete märgiga.

Abielust Jenny Ottmanniga (07.08.1906 – 27.02.1997) on lapsed Inge (sünd. 14.06.1929) ja Enn (sünd. 26.12.1932). Johannes Jalak päris Maetsmas Avijõe kaldal oleva Kaunissaare jahu ja saeveski peale oma isa surma. Kaunissaare esiisade talu jäi vanemale vennale Karl-Richardile.

Pärast võimuvahetust 1940. a. jäi Johannes edasi väeteenistusse. Tema sõnad olid: ,,Põgenemist ei peeta heaks tooniks. Ma olen vande andnud, sõdureid ei saa üksi jätta.’’ Eesti sõjavägi astus ülemjuhataja korraldusel 23.02.1941. a. Punaarmee koosseisu. Eesti kõrgemad sõjaväelased arreteeriti 30.04.1941 ja saadeti Venemaa koonduslaagritesse. Johannes Jalak lasti sõjatribunali otsusel maha 23.01.1942. a. Permis.

Johannes Jalak Mihkli p. rehabiliteeriti 25.02.1991. a. Eesti NSV Ülemkohtu määrusega tühistada sõjaväeosa nr. 4165 sõjatribunali otsus kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Koostatud tütre Inge Kanguri meenutuste põhjal

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Kaunissaare talu

 Maetsma küla Kaunissare talu ajaloost.

Alustame pererahvast.

Kaunissaare talu peremehe Mihkel Jallakas’e (29.07.1858 – 24.09.1917) ja abikaasa Elisabeth Hein’a (19.07.1870 – 31.08.1912 pärit Paasverest) lapsed olid: Karl-Richard,

Johannes ja Alide (suri noorelt). Kirikukirjades kasutati perekonnanimi Jalak, vallakirjades Jalakas, sellest nimede erinevus.

Esimese Eesti Vabariigi kaadriohvitser major Johannes Jalak sündis 18.02.1899. a. Avinurmes, Maetsma külas, Kaunissaare talus. Surnud on ta Permi koonduslaagris 23.01.1942. a.

Johannes Jalak osales Gatðina sõjakooli kursandina vabatahtlikult Vabadussõjas ja sõjas Landeswehri vastu. Lõpetas hiljem Tallinna Sõjatehnika Kooli. Ta teenis Tapa 1. Soomusrongide rügemendis ja aastast 1936 Tallinnas Raudteevalitsuses ja Sõjaministeeriumis insenerina. Koostas õpikud ,,Telefoniasjandus’’ ja ,,Gaasikaitse’’ (kummastki on eksemplarid säilinud). Oli Tallinna Ohvitseride Keskkogu liige. Autasustatud Valgetähe teenete märgiga.

Abielust Jenny Ottmanniga (07.08.1906 – 27.02.1997) on lapsed Inge (sünd. 14.06.1929) ja Enn (sünd. 26.12.1932). Johannes Jalak päris Maetsmas Avijõe kaldal oleva Kaunissaare jahu ja saeveski peale oma isa surma. Kaunissaare esiisade talu jäi vanemale vennale Karl-Richardile.

Pärast võimuvahetust 1940. a. jäi Johannes edasi väeteenistusse. Tema sõnad olid: ,,Põgenemist ei peeta heaks tooniks. Ma olen vande andnud, sõdureid ei saa üksi jätta.’’ Eesti sõjavägi astus ülemjuhataja korraldusel 23.02.1941. a. Punaarmee koosseisu. Eesti kõrgemad sõjaväelased arreteeriti 30.04.1941 ja saadeti Venemaa koonduslaagritesse. Johannes Jalak lasti sõjatribunali otsusel maha 23.01.1942. a. Permis.

Johannes Jalak Mihkli p. rehabiliteeriti 25.02.1991. a. Eesti NSV Ülemkohtu määrusega tühistada sõjaväeosa nr. 4165 sõjatribunali otsus kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Koostatud tütre Inge Kanguri meenutuste põhjal

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Soojafirma jõhker meetod

(12.11.2002)

JUHTKIRI: Soojafirma jõhker meetod

Korralikult kommunaalteenuste eest maksnud inimeste ähvardamine väljatõstmisega korterist, mille nad on ise ehitanud või ostnud, on jõhker meetod elamuühistu korrale kutsumiseks. Just nii Tallinna Soojus talle 15 miljonit krooni võlgneva elamuühistu Edu liikmetega teeb.

Tallinna Soojuse motiive võib mõnevõrra mõista. 15 miljonit krooni pole peenraha, teenus on osutatud ning on loomulik, et soojafirma tahab selle eest raha. Sageli ei avane aga võlgnike rahakotirauad enne, kui neile on hirm naha vahele aetud. Tallinna Soojus ei taha kortereid, ta tahab raha inimestele osutatud teenuste eest.

Kas Tallinna Soojusel on tõepoolest õigus korterid arestida ja müüki panna, on juristidel lõplikult selgeks vaidlemata. Väga võimalik, et ei ole. Samuti on kaheldav, kas Tallinna Soojusel on õigus elanikud neist korteritest välja tõsta. Kui üldse, siis tõenäoliselt saaks soojafirma müüa korterid koos elanikega.

Millised oleksid Tallinna Soojuse alternatiivid raha kättesaamiseks? Kui vastab tõele, et Edu juhtkond ei andnud Tallinna Soojusele konkreetsete soojavõlglaste nimekirja, siis inimlikumaid ja õiglasemaid alternatiive polnud. Kuna Tallinna Soojuse klient on Edu, mitte Edu liikmed ühekaupa, siis ei ole Tallinna Soojuse kohus elamuühistu siseseid suhteid klaarida ja juhtimist korraldada. See on Edu liikmete kohustus. Antud juhul pole ka Edu juhtkond oma ülesannete kõrgusel olnud.

Edu puhul oleks õiglane, kui korralikult soojaarveid tasunud inimesed pihtide vahelt siiski pääseksid ning surve alla satuksid inimesed, kelle tõttu võlg on tekkinud. See ei tohiks olla täitmatu ülesanne, Edu ja Tallinna Soojus peaksid selleks vaid natuke koostööd tegema ja infot vahetama.

Sõltumata sellest, millega Edu lugu lõpeb – kas tõesti mõnede korterite müügiga või võlgnikele maksegraafiku koostamisega – on selle õpetlik sõnum järgmine: vältige täpselt määratlemata või mitmeti mõistatavaid olukordi omandisuhetes.

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: “Luikede järv” “Estonia” laval

Kuidas kurgede tiigist sai Eesti laval luikede järv
Teisipäev 12.11.2002

Helmi Puur ja Verner Loo moodustasid tandemi «Luikede järve» lavastuses, mis püsis Estonia laval aastail 1954–1966

Mida kõike pole üks ballett korda saatnud! Seitse aastat tagasi vajas tollane Peterburi Maria teatri solist Marina Tshirkova partnerit, et Saksamaale ja Shveitsi turneele sõita. Tema pilk peatus Vladimir Arhangelskil, äsja teatrisse tööle tulnud noorel ja andekal tantsijal.

Kokku saadi Maria teatri puhvetis. Siis ei juhtunud veel midagi.
Plõks käis turneel, «Luikede järve» etenduses, kus Tshirkova tantsis Odette-Ottiliet, Arhangelski aga prints Siegfriedit. Kui tantsupaar Peterburi naasis, olid leivad juba ühes kapis.

Oma lugu ei ole mitte ainult praegusel Estonia esipaaril Tshirkoval-Arhangelskil, vaid kõigil, kes kunagi «Luikede järve» juhtrollides üles astunud. Estonia teatris, kus peatselt lavale jõudev Tiit Härmi versioon on juba kuues, on neid kokku ligemale 40.

Neist 14 – Lia Leetmaa, Helmi Puur, Ago-Endrik Kerge, Tiiu Randviir, Larissa Kaur, Tatjana Maiste-Laid, Olga Tshitsherova, Kaie Kõrb, Aleksandr Basihhin, Viesturs Jansons, Viktor Fedortshenko, Marina Tshirkova, Vladimir Arhangelski ja Tiit Härm – kogunesid eile teatri talveaeda.

Oli, mida meenutada. Üks legendaarsemaid luiki Helmi Puur, kes tuli Estoniasse 1953. aastal ja kellele Ottilie/Odette roll oli esimesi tuleproove, tuletas meelde, kui pingelised olid omal ajal proovid. «Proovi lõpus oli õhukesest materjalist kleit ribadeks ja küljed punased, sest partner haaras kinni nõnda ägedalt,» rääkis ta.

Samuti ei lähe Puuril elu lõpuni meelest, kuidas ta pidi ühel etendusel Ottilie kuulsaid fouette’sid tehes peaaegu minestama, sammud läksid sassi ja ta jäi lihtsalt seisma. «See oli mu karjääri suurim aps,» tunnistas ta eile.

Seevastu teine kuulus luik Tiiu Randviir, kes ühines Estoniaga aastal 1955, tunnistas, et ei osanud 18-aastasena «Luikede järve» ees veel aukartust tunda. «Kartma hakkasin alles aastaid hiljem, kui sain teada, et maailmas on veel teisigi häid baleriine.»

Larissa Kaur, kes tegi kaasa 1954. aastal esietendunud versioonis, meenutas, kuidas tantsiti «Luikede järve» Viljandi järvele püstitatud läbimärjal laval. Tatjana Maiste-Laid rääkis sellest, kuidas ta tantsis etenduse lõpuni, endal balletikingast välja turritav ja põrgulikku valu tekitav naelapea jalas.

Kahjuks jäi eile kohale tulemata Estonia teatri esimene luik, 1940. aastal Rahel Olbrei versioonis tantsinud Erika Määrits, kel eluaastaid juba 82.

Teatriuurija Lea Tormis on nimetanud «Luikede järve» küpsuseksamiks. Nii teatrile, kes otsustab selle välja tuua, kui ka baleriinile, kes selles üles astub.

Iga baleriini unistuseks nimetas seda eile ka Marina Tshirkova, kes Ottilie/Odette rolli kallal praegu tööd teeb. «Miks see nii oluline on – sest võimaldab avada oma hinge, panna proovile tantsija füüsilised ja plastilised võimed,» selgitas ta.

Kõige kauem on Estonia laval püsinud 1981. aastal esietendunud «Luikede järv» – seda jätkus 222 mängukorraks aastani 2001. Kes kõik pole selles kahe aastakümne jooksul kaasa teinud. Toomas Edur, Meelis Pakri, Tiit Helimets, Age Oks, Jane Raidma, Inge Arro, Stanislav Jermakov, Toomas Rätsepp… Paraku ühendab neid üks – nad kõik on Eestimaa tolmu jalgelt pühkinud.

Aga et mitte minoorselt lõpetada, tasub mainida, et eestlased kuulsid «Luikede järvest» ilmselt esimest korda kõigest 12 aastat pärast esietendust Moskva Suures Teatris. Nimelt kirjutas Karl August Hermann 1889. aastal oma lehes, et Tshaikovski on ooperite kõrval loonud ka hüppemängu «Kurgede tiik».

–>Tiit Tuumalu
tiit.tuumalu@postimees.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Sõnavabadus Eesti moodi

Sõnavabadus Eesti moodi

---

Ülo Mattheus, Raadio Vaba Euroopa
12. november 2002 6:00
Avalike tegelaste kritiseerimine ja ka solvamine on Eesti suuremates arvutiportaalideks üsna igapäevane tegevus. Solvavate ütluste rohkusele vaatamata pöördutakse suhteliselt harva oma väärikuse kaitseks õigusorganite poole.

Teatud erandina meenub hiljutine juhtum, kus Delfis kirjutanud kommentaator õhutas tapma Edgar Savisaart ja tema perekonda. Üleskutse sattus pahuksisse seadustega ja Delfi leidis, et sõnavabaduse piire on ületatud. Kohtusse asi siiski ei jõudnud, sest ohver Edgar Savisaar loobus ametlikku kaebust esitamast.

Professionaalse ajakirjanduse vallast on kõige kuulsam nn rongaema juhtum, kus ajakirjanik Enno Tammer tituleeris selle väljendiga naispoliitikut Vilja Laanaru. Viimane kaebas ajakirjaniku kohtusse ja ajakirjanikku karistati au ning väärikuse solvamise eest tollal kehtinud kriminaalkoodeksi alusel.

Mõnevõrra värskema uudise võib leida Keskerakonna häälekandjast Kesknädal, mis teatab, et rahvastikuminister Eldar Efendijev võitis kohtuprotsessi Eesti Päevalehe üle. Väidetavalt esitas leht Efendijevi kohta laimavaid väiteid.

Samas ripub Kesknädala elektroonilises väljaandes juba neljandat päeva lugeja kommnetaar, mis tituleerib Eldar Efendijevit “tiblaks”. “Kesknädala” peatoimetaja Eimar Lengi arvates on Eldar Efendijevi tituleerimine “tiblaks” solvav.

“Tibla”, see on öeldud teatud klassi venelaste kohta. Efendijevi puhul on see loomulikult solvav väljend. Tuletame meelde, et Efendijev oli see mees, kes heiskas Narva kindluses rahvarinde päevil esimese sini-must-valge lipu,” sõnas Lenk.

Raadio Vaba Euroopa täpsustava küsimuse peale tõdes Lenk, et see väljend ei solva mitte ainult Efendijevit ja et tegemist võib olla koguni rahvuslikku vaenu õhutava sõnaga.

Nõnda siis oleks ministril taas põhjust kohtusse pöörduda. Et niisuguseid põhjuseid võib arvutiportaalidest sagedasti leida, seda ütles Raadio Vaba Euroopale ka Riigikohtu esimees Uno Lõhmus. “Eriti kui lugeda internetikommentaare, siis kohati on seal üldse kaotatud igasugune mõõdutunne,” märkis Lõhmus.

Lõhmuse arvates jäetakse kohtusse sageli pöördumata ehk selle pärast, et see on liiga vaevanõudev ja ei taheta sattuda avalikuse tähelepanu alla.

Advokaat Hannes Vallikivi arvates on põhjus ka eestlaste rahvuslikus iseloomus: “Eestlased ei ole väga hagemislembene rahvas. Saadakse aru sellest, et lihtsam on ära kannatada kui minna õigust taga nõudma.”

Vaatamata kohtupretsedentide vähesusele tõdes esdmaspäevase seminari korraldanud Ajalehtede Liidu tegevdirektor Tarmu Tammerk, et too tuntud “rongaema” juhtum on ajakirjandusvabaduse seisukohalt pigem ohtlik kui eeskuju andev.

“Kuna ka Strassbourgi kohus nõustus selle minu arvates Eesti kohtusüsteemi eksliku otsusega, siis see on nagu halb märk sellest, et võib jälle juhtuda nõnda, et täiesti õigustatud sõnakasutuse eest teatud kontekstis saab ajakirjanik karistuse,” sõnas Tammerk.

Heaks märgiks pidas Tammerk seda, et sellise teo eest ei saa enam karistada kriminaalkorras. Täna mõistetakse inimeste au ja väärikuse solvamise eest kohut tsiviilseadustiku alusel, ja kui ka ajakirjanik peaks süüdi jääma, ei ole ta enam kriminaalkurjategija.

Vaata lisaks:

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Salis, Indrek – Eesti Mälumänguliidu juht

Mälumäng peegeldab isiksust

Eesti Mälumänguliidu juht ja Tarkade Klubi üks nooremaid liikmeid Indrek Salis (39) ütleb, et faktide teadmine ja seoste leidmine nende vahel on üks isiksuse terviklikkuse peegeldus. Millest ja millal tekkis teil huvi mälumängu vastu?

Koolis klassiõhtutel tehti meil ikka mingi viktoriin, aga õige huvi tuli kodust kaasa. Sai jälgitud kodus televiisorist neid mänge, mis siis toimusid: “Üks viie vastu” ja “Kes pääseb edasi”. Mul vanemad olid ka asjast huvitatud ning teadsid asjast üsna palju, siis ma nendega koos vaatasin neid mänge.

Kes te vanemad olid? Kas nad võtsid mälumängu sama tõsiselt kui teie praegu?

Ema töötab mul siiamaani Mustamäe polikliinikus medõena ja isa ametikoht ei olnud küll midagi erilist, aga mälumäng oli tal selles mõttes nagu hobi: ta käis raamatukogudes, uuris kõiksugu kirjandust, tol ajal ka venekeelset.

Ma usun, et kuigi tal ei olnud kõrgharidust, oli tal teadmisi palju enam kui nii mõnelgi kõrgharidusega inimesel.

Mälumänguhuvilistele jäite te silma ülikooliajast, kui te tollase TPI võistkonnaga kõrgkoolide hulgas kõige tugevamad tegijad olite.

Ehitusteaduskonnas ma õppisin veevarustuse ja kanalisatsiooni eriala. Õppegrupi tähis oli EV – see oli stagnaajal selline hea tähis, et Eesti Vabariigi meenutamiseks. Tallinna Polütehnilises Instituudis ma alguses mälumänguga ei tegelenud, aga kui olin kas esimese kursuse teisel poolel või teise kursuse alguses, korraldati meil ehitusteaduskonnas mäng mingi komsomoliürituse nime all, ma läksin sinna ja juhtus kuidagi nii, et ükski mu kompanjon kohale ei tulnud, ja siis ma mängisin üksi ning sain üsnagi hea tulemuse. Siis pandi mind tähele, et oh-ohh, selline noorema kursuse tegelane.

Edasi tuli juba ülitugev Mõigu KEK.

Tegelikult ma päris sinna tööle ei läinud, ma lihtsalt sain Mõigu rahvaspordiklubi liikmeks.

Kus te töötate?

Erialasel tööl olen ma firmas Schöttli Keskkonnatehnika AS, mis tegeleb reovee ja joogivee puhastussüsteemide projektide ja nende seadmete müügiga.

Kas mälumängust on töö juures abi ka?

Otseselt, jah, tööga mälumäng seotud ei ole, aga pigem aitab see kaasa, sest ikka ütleb üks või teine, et me teame sind küll, et tegeled mälumänguga ja oleme sind seal või teises kohas näinud. See on see positiivne moment asja juures, aitab inimestega suhelda.

Kuidas saada heaks mälumänguriks?

Selleks peab hulk aastaid asjaga tegelema, et tekiks mingisugune baas, millele toetuda, tuleb luua mingi teadmiste süsteem ja maailmapilt, kus sul on mingid punktid kirjas, et sa umbes tead ja väga mööda ei vasta.

Ja muidugi tuleb jälgida igapäevast lisanduvat infot ka.

Tean inimesi, kes ütlevad, et mälumäng on üks kuiv faktide tuupimine, mis reaalelus mingit kasu ei anna. Mida mälumäng inimesele annab?

Võib-olla paljudele jääb mulje, et see on nagu mingi mehaaniline tuupimine, mis ei näita tõelist intelligentsi. Päris nii see ei ole – see on ikkagi faktide ja seoste loomise oskus, isiksuse terviklikkuse peegeldus.

Nii et tegelikult mitte faktitundmine kuivõrd just faktide tuletamine on oluline.

–>Meelis Lainvoo
meelis@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud