• Tere taas!

     

    Kreekide õitsemise aeg

     

     

    Viimased postitused:

VE: Götzis – kümnevõistlejate Meka

Andres Raja sai esmakordselt kutse Götzise kümnevõistlusele

Toimetas Silver Saluri
www.sloleht.ee, 23.04.2008

Kümnevõistleja Andres Raja
Raigo Pajula/Postimees

Andres Raja sai esmakordselt kutse maailma mainekaimale Götzise kümnevõistlusele, mis toimub Austria väikelinnas tänavu 31. maist 1. juunini. Raja peamiseks eesmärgiks on täita võistlusel Pekingi olümpiamängude A-norm 8000 punkti.

Eile hilisõhtul Tenerifelt kahenädalasest treeninglaagrist Eestisse naasnud Andres Raja sõnul on Götzise võistluse suurimaks eesmärgiks olümpiamängude A-normi täitmine, teatab Kergejõustikuliit.

“Laagris harjutasin kõiki alasid ning treeningud näitasid, et vorm on hea. Götzise kümnevõistluse ülitugev konkurents ja suurepärased tehnilised tingimused loovad hea eelduse 8000 punkti täitmiseks,” kinnitas Raja.

“Götzise võistlus on minu olümpiaettevalmistuses väga olulise tähtsusega. Kui Austrias A-normi täitmine õnnestub, siis suure tõenäosusega rohkem ma enne olümpiamänge mitmevõistluses ei võistle ning saan pingevabalt Pekingiks treenida. Kindlasti tahan võistelda üksikaladel ning lihvida teivashüppe tehnikat,” kommenteeris Raja.

Götzise kümnevõistluse peakorraldaja Konrad Lerchi kinnitusel on tal äärmiselt hea meel näha, et Eestis on juurde tulemas maailmatasemel uusi andekaid kümnevõistlejaid.

“Ootan põnevusega Andres Raja esimest võistlust Götzises,” ütles Lerch.

Tänavu 33. korda toimuval Götzise kümnevõistlusel on sündinud hulgaliselt maailma- ja rahvusrekordeid ning tehtud palju silmapaistvaid tulemusi.

Götzises on püstitatud kolm maailmarekordit, sealhulgas Roman Šebrle 2001. aastal tehtud kehtiv maailmarekord (9026 p).

Erki Nool on Götzises püstitanud kolm Eesti kümnevõistluse rekordit ning võitnud võistluse kaks korda (1995. ja 1998. aastal).

Viimati võistlesid eestlastest Götzises 2006. aastal Mikk Pahapill (8002 p) ja Madis Kallas (7476 p).

Postitatud rubriiki VE | Kommenteerimine suletud

VE: doping, dopinguskandaalid

Soome suusatamist tabas järjekordne dopinguskandaal

23.04.2008 12:59 Lennart Komp, Postimees 

Soome telekanali Nelonen andmeil oli 2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlustel dopinguskandaal vaid osa tõest, sest suusaliidu tegevus keelatud ainetega hangeldamisel oli väidetavalt määratult suurem.

Soome suusaliidu tegevjuht Jari Piirainen oli 1990ndatel aastatel murdmaasuusatamise alajuht.
Foto: Iltasanomat
Nelonenil olevat Soome murdmaasuusatamise kõrge tegelase tunnistus, kes on valmis kohtule andma detailsed kirjeldused, kuidas 1990. aastatel toimus dopingu hankimine, kasutamine ja peiteoperatsioonide korraldamine. Allika sõnul on tema motiiviks lõpetada aastakümneid kestnud valetamine ja salatsemine.

Üks tõsisemaid süüdistusi puudutab Soome teadeteagentuuri dopingu-uudist 1998. aasta novembrist, mil STT järgi kasutas Jari Räsänen aastal 1996 kasvuhormooni. Allika järgi toimetas suusaliidu töötaja uudispommi avaldamise järel vene päritolu kasvuhormoonid teise peidikusse. Seni on kõik suusaliidu siseringi kuuluvad inimesed igasugused spekulatsioonid keelatud ainete kohta ümber lükanud.

Aastail 1989-1997 suusaliidus alajuhi ametis olnud Jari Piiraineni sõnul ei tea tema Soome suusatajate dopingukasutamisest midagi. «Loodan tõesti, et see inimene tuleb oma jutuga avalikkuse ette,» sõnas Piirainen.

Praegu tegevjuhi rollis oleva Piiraineni sõnul koguneb suusaliidu juhtkond 9. mail ning toonased treenerid kuulatakse üle. Piirainen möönis, et nende võimalused on siiski piiratud, sest kui inimene ei taha rääkida, ei ole liidu võimuses teda ka sundida.

«Neid inimesi on kuskil kümmekond, kes kuulusid 1990. aastatel sellesse tippseltskonda. Esimesena tulevad meelde treenerid ja arstid,» sõnas Piirainen.

Allika sõnul kasutati dopingu varjamiseks alpimaju ja ternespiima, mis keelatud ainete nimekirja ei kuulunud.

2001. aasta Lahti MM-il põrusid mitmed Soome suusatajad hemohesi tarvitamisega. Endine peatreener Kari-Pekka Kyrö mõisteti süüdi salakaubaveos ja petmises. Kahtlustuse said ka endised treenerid Pekka Vähäsöyrinki ja Antti Leppävouri, kuid neid süüdi ei mõistetud.

Postitatud rubriiki VE | Kommenteerimine suletud

VE: sumo

Vaata Baruto

sumokas.jpg:

internetifoto

Postitatud rubriiki VE | Kommenteerimine suletud

VE: teletorn

Teletorn võib tulevikus taas külalistele uksed avada

22. aprill 2008 kl 14:15
EPLOnline
Kerttu Rannamäe

Toimetaja: Kerttu Rannamäe

Foto: Marko Mumm Teletorn.jpg:

Lootuste kohaselt võib kunagi taas teletornist vaadet nautida.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja Tallinna linn otsivad hetkel võimalusi, kuidas saaks teletorni uksed taas külalistele avada.

Täna kohtusid omavahel ministeeriumi, linna ja teletorni omaniku AS Levira esindajad ning arutasid erinevaid võimalusi ja ideid, kuidas ja kas üldse oleks võimalik teletorni taas ühe turismiatraktsioonina kasutusele võtta.

Ministeeriumi pressinõunik Gea Otsa rääkis Päevaleht Online’ile, et täna veel kindlaid plaane paika pandud. Pigem oli tegu lahenduste otsimisega.

Mõned ideed on Otsa sõnul tõesti juba ka lauale käidud, kuid need on veel avaldamiseks liiga algusjärgus.

Kuna Tallinna teletorn suleti möödunud talvel külaliste ohutuse tõttu, tuleb hetkel keskenduda võimalustele, kuidas kõiki turvanõudeid täita ning mis peamine – kuidas ja kust selleks raha leida.

„Otsitakse kindlasti lahendusi, et see teletorn ei jääks niimoodi nukralt üksinda seisma,” avaldas Otsa ning lisas, et ministeerium on torni taasavamisest väga huvitatud.

170 meetri kõrgusel teletornis asunud ainulaadne restoran otsustati möödunud suvel sulgeda ohutusnõuete tõttu. Põhja-Eesti päästekeskuse tehtud ettekirjutuse kohaselt on teletornil vaja lisatreppi, kuna seni puudus tornis korralik evakuatsioonitee. 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Maasikas, Matti – diplomaat, euroametnik

Maasikas kutsuti ELi laienemisvoliniku kabineti liikmeks

22. aprill 2008 kl 11:11
EPLOnline
 

Toimetaja: Erik Rand

Matti Maasikas

Matti Maasikas

ELi laienemisvolinik Olli Rehn kutsus välisministeeriumi kantsleri Matti Maasikase oma kabineti liikmeks.

Maasikas on varem töötanud muuhulgas Eesti suursaadikuna Soomes ja Eesti endise peaministri Mart Laari büroo juhatajana, vahendab Euroopa Komisjoni pressiteenistus.

„Matti Maasikas on Euroopa komisjonile oluline täiendus. Ta tunneb hästi EL-i välispoliitikat ning ta on olnud osaline ühes EL-i laienemise eduloos, Eesti majanduse ja ühiskonna uuendamisprotsessis”, märgib volinik Rehn.

Välisminister Urmas Paet märkis, et ka Eestile tuleb kasuks, kui meie diplomaadid töötavad vahelduseks diplomaaditööle sellistel EL-i olulistel ametikohtadel nagu seda on laienemise eest vastutava voliniku kabinet.

„Eesti on EL-i laienemise toetaja ja eestkõneleja. EL-i poolne stabiilsuse ja jõukuse laiendamine on kasuks nii Eestile kui kogu EL-ile,” märkis Paet.

Eesti Välisministeerium jääb Paeti sõnul ajutiselt ilma suurepärasest diplomaadist, kuid Paet ootab Maasikat tagasi välisministeeriumisse.

Matti Maasikas alustab tööd Olli Rehni kabinetis 1. jaanuaril 2009. Tema tööülesannete hulka kuuluvad EL-i laienemise, välissuhete ja majandusliku konkurentsivõimega seotud küsimused.

Volinik Rehni kabineti juhatajana jätkab Timo Pesonen ning kabineti juhataja asetäitjana rootslane Maria Åsenius.

Matti Maasikas on sündinud 1967. aastal. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna, õppinud Helsingi ja Bonni ülikoolis ning stažeerinud Saksamaal Bundestagis. Suursaadik valdab soome, inglise, prantsuse, saksa ja vene keelt. Alates 2005. aastast töötab Maasikas välisministeeriumi kantslerina, enne seda oli ta Eesti suursaadik Soomes.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: erakondade rahastamine

Par­tei­de ra­has­ta­mi­se kord mää­rib Ees­ti mai­net

 

Raimo Poom, Eesti Päevaleht Online
22. aprill 2008 5:46
 

Euroopa Nõukogu alaorganisatsiooni raporti kohaselt on Ees­tis peh­melt öel­des suu­ri va­ja­kajää­mi­si kor­rupt­sioo­ni tõkes­ta­mi­sel, kuid rii­gi­ko­gu ka­he suu­re­ma era­kon­na esin­da­jad ei näe hinnangus Ees­ti par­tei­de ra­has­ta­mi­se koh­ta suurt prob­lee­mi.

Ke­set üle-eel­mi­se nä­da­la tu­li­seid rii­giee­lar­ve­vaid­lu­si li­bis­tas jus­tiits­mi­nis­tee­rium vaik­selt väl­ja mit­te­mi­da­giütle­va peal­kir­ja­ga pres­si­tea­te. Min­gi GRE­CO ole­vat and­nud Ees­ti­le soo­vi­tu­si kor­rupt­sioo­ni­vas­ta­seks võit­lu­seks. Leh­te­de võrguväl­jaan­ded aval­da­sid lühiuu­di­se ning asi ka­dus ra­hakär­pi­mi­se tu­hi­nas ke­nas­ti or­bii­dilt, kirjutab Eesti Päevaleht.

Alus­ta­da tu­leb sel­lest, mis asi on see müsti­li­ne GRE­CO. Te­ge­mist on Eu­roo­pa Nõuko­gu juu­res töö­ta­va alaor­ga­ni­sat­sioo­ni­ga, mi­da ni­me­ta­tak­se kor­rupt­sioo­ni­vas­tas­te rii­ki­de gru­piks. Sel­le asu­ta­sid 1998. aas­tal 17 rii­ki — nen­de hul­gas muu­seas ka Ees­ti. Nüüdseks on liik­mes­kond Eu­roo­pa Nõuko­gus­se kuu­lu­va­te rii­ki­de ar­vel tun­du­valt laie­ne­nud.

GRE­CO ra­por­ti te­gi­ja­te Ees­ti kor­rupt­sioo­ni­vas­tast võit­lust hin­dav aruan­ne jah­ma­tab. Kok­ku an­nab GRE­CO Ees­ti­le oma ra­por­tis 17 soo­vi­tust, kuid täht­sam on lu­ge­da, mis vald­kon­di need puu­du­ta­vad. Üle poo­le ehk ühek­sa soo­vi­tust on koon­da­tud sil­di al­la “e­ra­kon­da­de ra­has­ta­mi­ne”. Ja soo­vi­tus­teks saab neid punk­te pi­da­da vaid hea taht­mi­se kor­ral: poo­led GRE­CO tä­he­le­pa­ne­kud on pi­gem et­te­kir­ju­tu­sed, sest 2009. aas­ta ok­toob­riks tu­leb Ees­til aru an­da, kui­das need on el­lu vii­dud.

Ra­port on kir­ju­ta­tud nii sel­ges kee­les, et kui ta­va­li­selt tu­leb amet­ni­ke sõnu­mit sel­lest aru­saa­mi­seks sel­gi­ta­da, siis se­da võib pea üks-ühe­le tsi­tee­ri­da. Pä­rast paa­ri sis­se­ju­ha­ta­vat lau­set koo­rub väl­ja karm tõde, et era­kon­da­de ra­haas­ju puu­du­ta­vad reeg­lid puu­du­vad täie­li­kult — süstee­mi, mi­da po­le, ni­me­ta­tak­se ise­re­gu­lee­ri­vaks. “Sel­gub, et te­ge­lik­ku­ses ei toi­mi see ala­ti ra­hul­da­valt ning Ees­tis ei ole po­lii­ti­li­se te­ge­vu­se ra­has­ta­missüstee­mi jä­re­le­val­ve tõhus ning ole­ma­so­le­vaid ees­kir­ju ei ra­ken­da­ta,” se­das­tab ra­port.

“Po­lii­ti­ka ra­has­ta­mi­se täie­li­ku lä­bi­paist­vu­se ta­ga­mi­seks tu­leb luua pii­sa­va­te vo­li­tus­te ja va­hen­di­te­ga sõltu­ma­tu jä­re­le­val­veor­gan ning keh­tes­ta­da hulk as­ja­ko­ha­seid sankt­sioo­ne. Prae­gu­ses õigus­li­kus raa­mis­ti­kus ja prak­ti­kas ilm­ne­nud nõrgad ko­had — näi­teks ole­ma­so­le­va jä­re­le­val­ve­meh­ha­nis­mi sõltu­ma­tu­se puu­du­mi­ne, era­kon­da­de/kan­di­daa­ti­de aruan­ne­te for­maal­ne kont­rol­li­mi­ne, kont­rol­li piir­du­mi­ne vaid va­li­mis­kam­paa­nia­te ra­has­ta­mi­se­ga, va­li­mis­kam­paa­nia­te ra­has­ta­mi­se­ga seo­tud aruan­de­ko­hus­tu­se ma­dal ta­se ning eba­pii­sa­vad sankt­sioo­nid ees­kir­ja­de rik­ku­mi­se kor­ral — on po­tent­siaal­ne ku­ri­tar­vi­tus­te al­li­kas ega võimal­da tu­le­mus­li­kult avas­ta­da ja esi­le tuua eba­sea­dus­lik­ke mõju­ta­mis­juh­tu­sid, mi­da võib po­lii­ti­ka ra­has­ta­mi­sel esi­ne­da. Prae­gu­se kor­ra täius­ta­mi­ne peab see­ga ole­ma es­matäh­tis küsi­mus,” kir­ju­ta­tak­se jä­rel­dus­tes.

Enam konk­reet­se­malt po­le võima­lik vii­da­ta ko­ha­le, kus Ees­tis on peh­melt öel­des suu­ri va­ja­kajää­mi­si kor­rupt­sioo­ni tõkes­ta­mi­sel. Kuid ka­he­le suu­re­ma­le rii­gi­ko­gu era­kon­na­le po­le see min­gi suur prob­leem.

Rii­gi­ko­gu põhi­sea­dus­ko­mis­jo­ni esi­mees, re­for­mie­ra­kond­la­ne Väi­no Lin­de leiab, et ena­mik soo­vi­tu­si on ju­ba el­lu vii­dud. “Es­ma­pil­gul tun­dub, et pal­jud seal­sed mär­ku­sed on ju­ba el­lu ra­ken­da­tud,” väi­dab Lin­de. “Mui­du­gi on seal üks soo­vi­tus, mis puu­du­tab eral­di­seis­va kont­rol­lior­ga­ni loo­mist. Aga tu­leb vaa­da­ta, kas se­da on ik­ka va­ja või on pi­gem võima­lik laien­da­da ole­ma­so­le­va rii­gi­ko­gu kor­rupt­sioo­ni­vas­ta­se sea­du­se ko­hal­da­mi­se ko­mis­jo­ni vo­li­tu­si.”

Lin­de ei usu, et ra­por­ti näol oleks Ees­til te­ge­mist rah­vus­va­he­list mõõtu prob­lee­mi­ga. “G­RE­CO teeb iga­le rii­gi­le vas­ta­vaid soo­vi­tu­si ja Ees­tis po­le olu­kord kind­las­ti kõige hul­lem. Eks ka GRE­CO amet­ni­ke töö­tu­le­mu­si mõõde­tak­se sel­le jär­gi, kui pal­ju nad rii­ki­de­le konk­reet­seid et­te­pa­ne­kuid tee­vad,” näeb ta et­te­pa­ne­ku­te ta­ga pi­gem bürok­raa­ti­de soo­vi en­da tööd õigus­ta­da.

Sa­mas­se ko­mis­jo­ni kuu­luv Kes­ke­ra­kon­na frakt­sioo­ni esi­mees Vil­ja Sa­vi­saar on sa­ma meelt. “Ma ei usu, et see ra­port nüüd vä­ga Ees­ti mai­net mõju­tab. Se­da po­le va­ja vä­ga üle täht­sus­ta­da,” leiab ta ja li­sab, et Ees­ti pi­di sel­lis­te ra­por­ti­te võima­lik­kust ar­ves­ta­ma ju­ba sel­le or­ga­ni­sat­sioo­ni­ga lii­tu­des.

Eri­ne­valt suu­re­ra­kon­da­de esin­da­ja­test möö­nab Isa­maa ja Res Pub­li­ca Lii­tu esin­dav Ur­mas Rein­sa­lu, et need et­te­kir­ju­tu­sed mõis­ta­vad ta­gantjä­re­le õigeks eel­mi­se õigus­kants­le­ri Al­lar Jõksi, kes üri­tas aas­taid prob­lee­mi tead­vus­ta­da. “Ma tean, et seal si­sal­du­vad väi­ted on adek­vaat­sed. Need küsi­mu­sed näi­ta­vad, et en­di­ne õigus­kants­ler Al­lar Jõks ei tei­nud sel­le tee­ma­ga te­ge­le­des mi­da­gi va­les­ti, na­gu tal­le et­te hei­de­ti,” sõnab ta ning nõus­tub, et see ra­port ei tee küll kel­le­le­gi au. “A­ga need, kes se­da tee­mat kä­sit­le­da ei soo­vi, jät­ka­vad kind­las­ti et­tekää­ne­te leid­mist.”

Ent kõik po­lii­ti­kud ütle­vad kui ühest suust, et era­kon­da­de ra­has­ta­mi­se ja kont­rol­li väit­lus sei­sab prae­gu täie­li­kult rii­gi­koh­tu ta­ga. Rii­gi­ko­hus po­le suut­nud roh­kem kui aas­ta jook­sul lan­ge­ta­da ot­sust Jõksi poolt al­ga­ta­tud vaid­lu­se üle, mil­le­ga te­hak­se koh­tu­le et­te­pa­nek sun­di­da rii­gi­ko­gu era­kon­da­de ra­has­ta­mi­se küsi­must konk­reet­se aja jook­sul la­hen­da­ma. Jõks al­ga­tas as­ja eel­mi­se aas­ta veeb­rua­ris.

Rii­gi­ko­hus aru­tas se­da mais ning teist kor­da pä­rast pik­ka ve­ni­ta­mist no­vemb­ris. Siis lu­ba­ti la­hen­dit sel­le aas­ta al­gu­seks, kuid nüüd ütleb koh­tu amet­lik pres­sie­sin­da­ja, et sel­le as­ja­ga loo­de­tak­se ühe­le poo­le saa­da “en­ne jaa­nip­äe­va”. Ar­ves­ta­des se­nist ve­ni­ta­mist on par­tei­del hea koh­tu suit­su­kat­te ta­ha pu­ge­da. Ka rah­vus­va­he­li­ne sur­ve ei pais­ta prob­lee­mi ig­no­ree­ri­mist vää­ra­vat.

KOM­MEN­TAAR

Al­lar Jõks, õi­gus­kants­ler aas­tail 2001–2008:

“Eel­mi­se õigus­kants­le­ri­na, kes on era­kon­da­de ra­has­ta­mi­se tee­ma­ga te­ge­le­nud, peaks mul ole­ma hea meel se­da ra­por­tit lu­ge­da. Kuid te­ge­li­kult oli mul kurb se­da te­ha, sest Ees­tis lä­heb nii pal­ju ae­ga, et sel­lis­test liht­sa­test as­ja­dest aru saa­da.

GRE­CO hin­nang ei ole liht­salt min­gi sõpra­de klu­bilt tul­nud soo­vi­tus. See on sa­ma kaa­lu­ga, kui rah­vus­va­he­li­ne rei­tin­gua­gen­tuur oleks and­nud Ees­ti rii­gi­le oma hin­nan­gu. See pä­ri­neb ot­se Eu­roo­pa Nõuko­gult ning on karm: Ees­ti ei ole val­mis po­lii­ti­kae­lus kor­rupt­sioo­ni väl­ti­ma.

Po­lii­ti­kud ar­mas­ta­vad rää­ki­da po­lii­ti­li­sest vas­tu­tu­sest — näi­teks siis, kui rii­gi­ko­gu liik­mel on va­ja rii­giet­tevõtet juh­ti­ma min­na. Aga kes vas­tu­tab sel­le eest, et Ees­ti­le an­tud hin­nang on ne­ga­tiiv­ne? Vas­tus on liht­ne.

Ka­hel suu­re­mal rii­gi­ko­gu era­kon­nal on vii­ma­ne aeg pea lii­va alt väl­ja võtta ja peeg­lis­se vaa­da­ta.

Prae­gu po­le mõtet ise­gi nii vä­ga oo­da­ta rii­gi­koh­tu ar­va­must. GRE­CO ar­va­mus po­le soo­vi­tus­lik, vaid on ko­hus­tus­lik ning se­da tu­leb ko­he ha­ka­ta el­lu vii­ma.

Li­saks läks GRE­CO veel kau­ge­ma­le kui õigus­kants­ler oma taot­lu­se­ga, öel­des sel­gelt, et era­kon­da­de ka­ris­tu­sed pea­vad ole­ma mõju­va­mad. Ol­gem au­sad: prae­gu­sed ka­ris­tu­sed on nae­ruväär­sed. See on ana­loog­ne do­pin­gu­ka­su­ta­mi­se­ga. Ka­ris­tu­sed pea­vad ole­ma nii suu­red, et ühe kor­ra va­he­le jää­nu­na ei soo­vi­taks enam se­da te­ha.

GRE­CO ra­port kin­ni­tab, et na­gu ma­jan­dust mõju­ta­vad roh­kem ma­jan­dus­sea­du­sed kui koa­lit­sioo­ni­le­pin­gus­se kir­ju­ta­tud unis­tu­sed, nii on era­kon­na ra­has­ta­mi­se lä­bi­paist­vus olu­li­sem par­tei­lis­test hu­vi­dest.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Nobel, Ludvig – «teise Nobeli» preemia algataja

Putin võitis «teise Nobeli» preemia

 

21.04.2008 16:14

Venemaa ametistlahkuvale presidendile Vladimir Putinile omistati riigi heaks tehtud töö eest Nobeli preemia, millel pole siiski peaaegu midagi ühist sügiseti tunnustatud teadlastele ja ühiskonnategelastele jagatava maailmakuulsa autasuga.

 
Venemaa president Vladimir Putin imetlemas eksponaate Bulgaaria sõjaajaloo muuseumis.
Foto: AFP / Scanpix

Putin võitis hoopis Ludvig Nobeli preemia, mida jagavad Vene ärimehed ja kunstnikud neile, kelle suurtele teenetele ollakse tänulikud Venemaal, vahendas Reuters. Selle auhinna ajaloolised juured ulatuvad samuti tagasi ülemöödunud sajandisse, ent traditsioon taaselustati uuesti alles mõne aasta eest.  

Preemia laureaate valiva komitee juht Jevgeni Lukoškov märkis seekordset otsust põhjendades, et Putin oli see, kes võttis vastutuse peatamaks riigis eelmise presidendi Boriss Jeltsini ajal lokanud kaost ja seadusetust ning tegemaks lõppu röövimisele ja mõrvadele.

Venemaalaste enamus peab just praegust presidenti, kelle kaheksa aasta pikkune ametiaeg mais täis saab, majandusõitsengu toojaks ja riigi mõjuvõimsa staatuse taastajaks maailmaareenil, ehkki vähemused süüdistavad sama meest demokraatlike vabaduste jalge alla tallamises.

Lukoškovi sõnul oli Putin võiduga väga rahul, kuid auhinna kätteandmise tseremooniale ta millegipärast ei ilmunud. Ta kinnitas, et preemiat jagatakse tuntud inimestele, kes on isiklikult pühendanud oma elu sellele, et muuta Venemaa paremaks paigaks.

Tsaaririigi alamaks hakanud rootsi päritolu tööstur Ludvig Nobel elas erinevalt oma maailmakuulsast nooremast vennast Alfredist peamiselt Peterburis, kus nende isa oli avanud tollal uudseid meremiine tootva tehase. Ta suurendas oma varandust naftapumpamisega Azerbaidžaani pealinna Bakuu ümbruses ning oli ilmselt ka üks esimese naftatankeri väljamõtlejatest.

1888. aastal, kui töösturi surmast oli möödunud juba seitse aastat, otsustas Venemaa keiserlik tehnoloogiaselts hakata välja andma Ludvig Nobeli preemiat, mis mõne ajaloolase hinnangul võis olla eeskujuks ka Alfred Nobelile oma auhinnafondi loomiseks umbes kümme aastat hiljem.

Bolševike revolutsioon tegi tsaariaegsele traditsioonile aga lõpu ning see taastati alles selle aastatuhande alguses. Suurt pangatšekki võitjatele tänapäeval enam siiski ei anta. «Me leidsime, et kõike ei saa rahas mõõta,» põhjendas Lukoškov, kes oli nelja aasta eest üks vana auhinna väljaandmise traditsiooni taastajatest.

Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor

Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor loodi 1958. aastal grupi Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori vilistlaste initsiatiivil eesotsas tolleaegse TPI õppejõu Enno Soonurmega. Peagi liitusid loodava kooriga teiste kõrgkoolide meeskooride vilistlased. Akadeemiline kooseis on koorile omane tänaseni. Koori peadirigendiks kutsuti Arvo Ratassepp, kes juhatas koori kuni oma surmani 1986.a.

Alates algaastaist on koori repertuaar olnud omanäoline. Traditsioonilisele meeskoori repertuaarile lisandus sügavam huvi eesti ja kaasaegse meeskooriloomingu, klassika ning ka suurte vokaalsümfooniliste teoste vastu. Oluline on seejuures olnud koostöö Teaduste Akadeemia Naiskooriga. Koori kontsertkavu on alati iseloomustanud terviklikkus ja sihipärasus, eriti eestluse ja aatelisuse kontekstis, mis on ühtinud koori enda vaimsusega.

Loomulikult kujunes seetõttu aktiivseks ka koori lauluväline tegevus, eriti taasiseseisvumise perioodil (1988-1992). See vaimsus on tänaseks kasvanud missioonitundeks, mis väljendub sõprussidemete loomises väiksemate kooridega ning koos nendega ühiste kontserdite korraldamises. Eesti sõnumit oleme viinud väga paljudesse Euroopa riikidesse, Kanadasse, USA-sse ja Vietnami. Samuti on koor edukalt osalenud võistulaulmistel ja festivalidel nii kodu- kui ka välismaal.

Koori dirigentideks on olnud pärast prof. Arvo Ratasseppa Peeter Perens (sen.), Ants Soots, Hirvo Surva ja Lauri Sirp. Praegu on koori peadirigendiks prof. Kuno Areng, dirigendiks Andrus Siimon, hääleseadjaks ning klaveri- ja orelisaatjaks Henn Erik. Nemad jätkavd koori traditsioone, püüdes avardada koori repertuaari nõudlikkuse suunas.

Nii on koori jooksvas repertuaaris peale a capella laulude ka mitmeid suurvorme (Ch. Gounod’ “Messe Breve”, Ed. Tubina “Reekviem langenud sõduritele” ning koos Teaduste Akadeemia Naiskooriga Fr. Schuberti “Messe in G-dur” ja C. Saint-Saensi “Jõuluoratoorium.

Teaduste_Akadeemia_Meeskoor_50.jpg:

50. juubeli kontserdil Estonia kontserdisaalis 19. aprillil astus koor üles enam kui 60 liikmelisena.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: karstiala Tuhalas ja Nabalas

ETV: Soome firma tuvastas Harjumaa karstialal maa-aluste jõgede võrgustiku
21:41
 
Soome geoloogiauuringute firma tuvastas Tuhala ja Nabala karstialal ulatusliku maa-aluste jõgede võrgustiku, mis on kavandatava majandustegevuse tõttu ohtu sattunud.

Samas asub ka riikliku tähtsusega lubjakivimaardla, kus on killustiku kaevandamisest huvitatud mitu firmat. Georadari-uuringu tellisid kohalikud elanikud, kes näevad kaevandamises suurt ohtu unikaalsele loodusele, teatas «Aktuaalne kaamera».

Nõiakaev.EgertKamenik.jpg: Nõiakaev_foto_Egert Kamenik

Juhul, kui Paekivitoodete Tehas, Kiirkandur ja Merco Ehitus peaksid saama kaevandamisloa, võib kaevandamine nelja valla küla kaevud, sealjuures ka Tuhala Nõiakaevu kuivaks jätta. Seepärast tellisid külaseltsid ja ettevõtjad omal kulul uuringu rahvusvahelise mainega Soome firmalt Roadscanners, et kaitsealaderohke karstiala veerežiimi seisund kindlaks määrata.

«Me olime teadlikud, et geobioloogid ja sellesama looduskeskuse inimesed olid eelmistel aastal leidnud hulgaliselt maa-aluseid jõgesid, mida teaduslike vahenditega ei olnud suudetud kontrollida, siis otsustasime, et võtame ja mõõdame need jõed üle ja vaatame, kas need seal on või ei ole,» rääkis Kose vallas asuva Otiveski külavanem Jaanus Saadve.

Roadscanners uuris georadariga veebruaris, kui maapind oli külmunud, ligi 15 kilomeetrit veeliine. Töö näitab, et nelja valla – Kose, Kiili, Saku ja Kohila – karstialadel voolab kokku kümme maa-alust jõge.

Sellises piirkonnas, kus kuival ajal on põhjavesi 170 cm ja märjal ajal isegi vaid 30 cm sügavusel maapinnast, toob kaevandamine kaasa veerežiimi rikkumise. Ka Paekivitoodete Tehase plaan kaevandada põhjaveest allpool ei ole asjatundjate arvates võimalik..

«Meie hirm on see, et esimese ja teise põhjaveetaseme saastatus langeb alla kolmandale ehk sinna, kust meie täna oma suurte puurkaevudega omale joogivee võtame,» ütles Saadve. «Raske ennustada, mis seal juhtuma hakkab.»

Roadscannersi georadari-uuringu teostasid Soome teadlased Tomi Herronen ja Timo Saarenketo. Tuhala-Nabala karstiala pinnase geoloogiline uuring ja kümne maa-aluse jõe määramine läks maksma 6500 eurot (veidi üle 100 000 krooni).

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Panso, Voldemar – Eesti teatri suurkuju

Voldemar Panso tippaja päevaraamatud kadusid arhiivist

18. aprill 2008 kl 20:15
Eesti Päevaleht Online 
 

Voldemar Panso

Voldemar Panso

Kui selle aasta alguses nägid ilmavalgust Eesti teatri suurkuju Voldemar Panso esimesed päevaraamatud, siis Panso elu viimast 20 aastat puudutavad päevaraamatud on Kirjandusmuuseumi arhiivist jäljetult kadunud.

Praegu on raamatupoodides müügil hiljuti trükis avaldatud Voldemar Panso päevikud, mida ta pidas aastatel 1931 kuni 1946 ning 1946 kuni 1956. Mappide vahel, kus peaksid aga asuma järgmised kolm päevaraamatud kuni aastani 1976, valitseb tühjus. Kuhu, kunas, kuidas ja miks väärtuslikud päevaraamatud kadusid, on senini selgusetu.

Panso arhiivi materjalid andis tema lesk ja pärija Mari-Liis Küla Kirjandusmuuseumi hoiule 1986. aastal. Fond jäi suletuks ligi kahekümneks aastaks. „Mulle soovitati need jätta suletuks poliitilistel põhjustel. Tollel ajal tegutses ka teatris erineva taustaga poliitilisi grupeeringuid,” rääkis Mari-Liis Küla.

Pikemalt lugege homsest Eesti Päevalehest!

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud