Virumaa
Omavalitsused
Virumaa Entsüklopeedia
Meedia
Külastatavus
Admin
VE: teletorn
Teletorn võib tulevikus taas külalistele uksed avada
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja Tallinna linn otsivad hetkel võimalusi, kuidas saaks teletorni uksed taas külalistele avada.
Täna kohtusid omavahel ministeeriumi, linna ja teletorni omaniku AS Levira esindajad ning arutasid erinevaid võimalusi ja ideid, kuidas ja kas üldse oleks võimalik teletorni taas ühe turismiatraktsioonina kasutusele võtta.
Ministeeriumi pressinõunik Gea Otsa rääkis Päevaleht Online’ile, et täna veel kindlaid plaane paika pandud. Pigem oli tegu lahenduste otsimisega.
Mõned ideed on Otsa sõnul tõesti juba ka lauale käidud, kuid need on veel avaldamiseks liiga algusjärgus.
Kuna Tallinna teletorn suleti möödunud talvel külaliste ohutuse tõttu, tuleb hetkel keskenduda võimalustele, kuidas kõiki turvanõudeid täita ning mis peamine – kuidas ja kust selleks raha leida.
„Otsitakse kindlasti lahendusi, et see teletorn ei jääks niimoodi nukralt üksinda seisma,” avaldas Otsa ning lisas, et ministeerium on torni taasavamisest väga huvitatud.
170 meetri kõrgusel teletornis asunud ainulaadne restoran otsustati möödunud suvel sulgeda ohutusnõuete tõttu. Põhja-Eesti päästekeskuse tehtud ettekirjutuse kohaselt on teletornil vaja lisatreppi, kuna seni puudus tornis korralik evakuatsioonitee.
Postitatud rubriiki Määratlemata
Kommenteerimine suletud
VE: Maasikas, Matti – diplomaat, euroametnik
Maasikas kutsuti ELi laienemisvoliniku kabineti liikmeks
ELi laienemisvolinik Olli Rehn kutsus välisministeeriumi kantsleri Matti Maasikase oma kabineti liikmeks.
Maasikas on varem töötanud muuhulgas Eesti suursaadikuna Soomes ja Eesti endise peaministri Mart Laari büroo juhatajana, vahendab Euroopa Komisjoni pressiteenistus.
„Matti Maasikas on Euroopa komisjonile oluline täiendus. Ta tunneb hästi EL-i välispoliitikat ning ta on olnud osaline ühes EL-i laienemise eduloos, Eesti majanduse ja ühiskonna uuendamisprotsessis”, märgib volinik Rehn.
Välisminister Urmas Paet märkis, et ka Eestile tuleb kasuks, kui meie diplomaadid töötavad vahelduseks diplomaaditööle sellistel EL-i olulistel ametikohtadel nagu seda on laienemise eest vastutava voliniku kabinet.
„Eesti on EL-i laienemise toetaja ja eestkõneleja. EL-i poolne stabiilsuse ja jõukuse laiendamine on kasuks nii Eestile kui kogu EL-ile,” märkis Paet.
Eesti Välisministeerium jääb Paeti sõnul ajutiselt ilma suurepärasest diplomaadist, kuid Paet ootab Maasikat tagasi välisministeeriumisse.
Matti Maasikas alustab tööd Olli Rehni kabinetis 1. jaanuaril 2009. Tema tööülesannete hulka kuuluvad EL-i laienemise, välissuhete ja majandusliku konkurentsivõimega seotud küsimused.
Volinik Rehni kabineti juhatajana jätkab Timo Pesonen ning kabineti juhataja asetäitjana rootslane Maria Åsenius.
Matti Maasikas on sündinud 1967. aastal. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna, õppinud Helsingi ja Bonni ülikoolis ning stažeerinud Saksamaal Bundestagis. Suursaadik valdab soome, inglise, prantsuse, saksa ja vene keelt. Alates 2005. aastast töötab Maasikas välisministeeriumi kantslerina, enne seda oli ta Eesti suursaadik Soomes.
Postitatud rubriiki Määratlemata
Kommenteerimine suletud
VE: erakondade rahastamine
Parteide rahastamise kord määrib Eesti mainet
|
||
Keset üle-eelmise nädala tuliseid riigieelarvevaidlusi libistas justiitsministeerium vaikselt välja mittemidagiütleva pealkirjaga pressiteate. Mingi GRECO olevat andnud Eestile soovitusi korruptsioonivastaseks võitluseks. Lehtede võrguväljaanded avaldasid lühiuudise ning asi kadus rahakärpimise tuhinas kenasti orbiidilt, kirjutab Eesti Päevaleht. Alustada tuleb sellest, mis asi on see müstiline GRECO. Tegemist on Euroopa Nõukogu juures töötava alaorganisatsiooniga, mida nimetatakse korruptsioonivastaste riikide grupiks. Selle asutasid 1998. aastal 17 riiki — nende hulgas muuseas ka Eesti. Nüüdseks on liikmeskond Euroopa Nõukogusse kuuluvate riikide arvel tunduvalt laienenud. GRECO raporti tegijate Eesti korruptsioonivastast võitlust hindav aruanne jahmatab. Kokku annab GRECO Eestile oma raportis 17 soovitust, kuid tähtsam on lugeda, mis valdkondi need puudutavad. Üle poole ehk üheksa soovitust on koondatud sildi alla “erakondade rahastamine”. Ja soovitusteks saab neid punkte pidada vaid hea tahtmise korral: pooled GRECO tähelepanekud on pigem ettekirjutused, sest 2009. aasta oktoobriks tuleb Eestil aru anda, kuidas need on ellu viidud. Raport on kirjutatud nii selges keeles, et kui tavaliselt tuleb ametnike sõnumit sellest arusaamiseks selgitada, siis seda võib pea üks-ühele tsiteerida. Pärast paari sissejuhatavat lauset koorub välja karm tõde, et erakondade rahaasju puudutavad reeglid puuduvad täielikult — süsteemi, mida pole, nimetatakse isereguleerivaks. “Selgub, et tegelikkuses ei toimi see alati rahuldavalt ning Eestis ei ole poliitilise tegevuse rahastamissüsteemi järelevalve tõhus ning olemasolevaid eeskirju ei rakendata,” sedastab raport. “Poliitika rahastamise täieliku läbipaistvuse tagamiseks tuleb luua piisavate volituste ja vahenditega sõltumatu järelevalveorgan ning kehtestada hulk asjakohaseid sanktsioone. Praeguses õiguslikus raamistikus ja praktikas ilmnenud nõrgad kohad — näiteks olemasoleva järelevalvemehhanismi sõltumatuse puudumine, erakondade/kandidaatide aruannete formaalne kontrollimine, kontrolli piirdumine vaid valimiskampaaniate rahastamisega, valimiskampaaniate rahastamisega seotud aruandekohustuse madal tase ning ebapiisavad sanktsioonid eeskirjade rikkumise korral — on potentsiaalne kuritarvituste allikas ega võimalda tulemuslikult avastada ja esile tuua ebaseaduslikke mõjutamisjuhtusid, mida võib poliitika rahastamisel esineda. Praeguse korra täiustamine peab seega olema esmatähtis küsimus,” kirjutatakse järeldustes. Enam konkreetsemalt pole võimalik viidata kohale, kus Eestis on pehmelt öeldes suuri vajakajäämisi korruptsiooni tõkestamisel. Kuid kahele suuremale riigikogu erakonnale pole see mingi suur probleem. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees, reformierakondlane Väino Linde leiab, et enamik soovitusi on juba ellu viidud. “Esmapilgul tundub, et paljud sealsed märkused on juba ellu rakendatud,” väidab Linde. “Muidugi on seal üks soovitus, mis puudutab eraldiseisva kontrolliorgani loomist. Aga tuleb vaadata, kas seda on ikka vaja või on pigem võimalik laiendada olemasoleva riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise komisjoni volitusi.” Linde ei usu, et raporti näol oleks Eestil tegemist rahvusvahelist mõõtu probleemiga. “GRECO teeb igale riigile vastavaid soovitusi ja Eestis pole olukord kindlasti kõige hullem. Eks ka GRECO ametnike töötulemusi mõõdetakse selle järgi, kui palju nad riikidele konkreetseid ettepanekuid teevad,” näeb ta ettepanekute taga pigem bürokraatide soovi enda tööd õigustada. Samasse komisjoni kuuluv Keskerakonna fraktsiooni esimees Vilja Savisaar on sama meelt. “Ma ei usu, et see raport nüüd väga Eesti mainet mõjutab. Seda pole vaja väga üle tähtsustada,” leiab ta ja lisab, et Eesti pidi selliste raportite võimalikkust arvestama juba selle organisatsiooniga liitudes. Erinevalt suurerakondade esindajatest möönab Isamaa ja Res Publica Liitu esindav Urmas Reinsalu, et need ettekirjutused mõistavad tagantjärele õigeks eelmise õiguskantsleri Allar Jõksi, kes üritas aastaid probleemi teadvustada. “Ma tean, et seal sisalduvad väited on adekvaatsed. Need küsimused näitavad, et endine õiguskantsler Allar Jõks ei teinud selle teemaga tegeledes midagi valesti, nagu talle ette heideti,” sõnab ta ning nõustub, et see raport ei tee küll kellelegi au. “Aga need, kes seda teemat käsitleda ei soovi, jätkavad kindlasti ettekäänete leidmist.” Ent kõik poliitikud ütlevad kui ühest suust, et erakondade rahastamise ja kontrolli väitlus seisab praegu täielikult riigikohtu taga. Riigikohus pole suutnud rohkem kui aasta jooksul langetada otsust Jõksi poolt algatatud vaidluse üle, millega tehakse kohtule ettepanek sundida riigikogu erakondade rahastamise küsimust konkreetse aja jooksul lahendama. Jõks algatas asja eelmise aasta veebruaris. Riigikohus arutas seda mais ning teist korda pärast pikka venitamist novembris. Siis lubati lahendit selle aasta alguseks, kuid nüüd ütleb kohtu ametlik pressiesindaja, et selle asjaga loodetakse ühele poole saada “enne jaanipäeva”. Arvestades senist venitamist on parteidel hea kohtu suitsukatte taha pugeda. Ka rahvusvaheline surve ei paista probleemi ignoreerimist vääravat. KOMMENTAAR Allar Jõks, õiguskantsler aastail 2001–2008: “Eelmise õiguskantslerina, kes on erakondade rahastamise teemaga tegelenud, peaks mul olema hea meel seda raportit lugeda. Kuid tegelikult oli mul kurb seda teha, sest Eestis läheb nii palju aega, et sellistest lihtsatest asjadest aru saada. GRECO hinnang ei ole lihtsalt mingi sõprade klubilt tulnud soovitus. See on sama kaaluga, kui rahvusvaheline reitinguagentuur oleks andnud Eesti riigile oma hinnangu. See pärineb otse Euroopa Nõukogult ning on karm: Eesti ei ole valmis poliitikaelus korruptsiooni vältima. Poliitikud armastavad rääkida poliitilisest vastutusest — näiteks siis, kui riigikogu liikmel on vaja riigiettevõtet juhtima minna. Aga kes vastutab selle eest, et Eestile antud hinnang on negatiivne? Vastus on lihtne. Kahel suuremal riigikogu erakonnal on viimane aeg pea liiva alt välja võtta ja peeglisse vaadata. Praegu pole mõtet isegi nii väga oodata riigikohtu arvamust. GRECO arvamus pole soovituslik, vaid on kohustuslik ning seda tuleb kohe hakata ellu viima. Lisaks läks GRECO veel kaugemale kui õiguskantsler oma taotlusega, öeldes selgelt, et erakondade karistused peavad olema mõjuvamad. Olgem ausad: praegused karistused on naeruväärsed. See on analoogne dopingukasutamisega. Karistused peavad olema nii suured, et ühe korra vahele jäänuna ei soovitaks enam seda teha. GRECO raport kinnitab, et nagu majandust mõjutavad rohkem majandusseadused kui koalitsioonilepingusse kirjutatud unistused, nii on erakonna rahastamise läbipaistvus olulisem parteilistest huvidest. |
Postitatud rubriiki Määratlemata
Kommenteerimine suletud
VE: Nobel, Ludvig – «teise Nobeli» preemia algataja
Putin võitis «teise Nobeli» preemia
21.04.2008 16:14 Venemaa ametistlahkuvale presidendile Vladimir Putinile omistati riigi heaks tehtud töö eest Nobeli preemia, millel pole siiski peaaegu midagi ühist sügiseti tunnustatud teadlastele ja ühiskonnategelastele jagatava maailmakuulsa autasuga. |
|
|||||||
Putin võitis hoopis Ludvig Nobeli preemia, mida jagavad Vene ärimehed ja kunstnikud neile, kelle suurtele teenetele ollakse tänulikud Venemaal, vahendas Reuters. Selle auhinna ajaloolised juured ulatuvad samuti tagasi ülemöödunud sajandisse, ent traditsioon taaselustati uuesti alles mõne aasta eest. Preemia laureaate valiva komitee juht Jevgeni Lukoškov märkis seekordset otsust põhjendades, et Putin oli see, kes võttis vastutuse peatamaks riigis eelmise presidendi Boriss Jeltsini ajal lokanud kaost ja seadusetust ning tegemaks lõppu röövimisele ja mõrvadele. Venemaalaste enamus peab just praegust presidenti, kelle kaheksa aasta pikkune ametiaeg mais täis saab, majandusõitsengu toojaks ja riigi mõjuvõimsa staatuse taastajaks maailmaareenil, ehkki vähemused süüdistavad sama meest demokraatlike vabaduste jalge alla tallamises. Lukoškovi sõnul oli Putin võiduga väga rahul, kuid auhinna kätteandmise tseremooniale ta millegipärast ei ilmunud. Ta kinnitas, et preemiat jagatakse tuntud inimestele, kes on isiklikult pühendanud oma elu sellele, et muuta Venemaa paremaks paigaks. Tsaaririigi alamaks hakanud rootsi päritolu tööstur Ludvig Nobel elas erinevalt oma maailmakuulsast nooremast vennast Alfredist peamiselt Peterburis, kus nende isa oli avanud tollal uudseid meremiine tootva tehase. Ta suurendas oma varandust naftapumpamisega Azerbaidžaani pealinna Bakuu ümbruses ning oli ilmselt ka üks esimese naftatankeri väljamõtlejatest. 1888. aastal, kui töösturi surmast oli möödunud juba seitse aastat, otsustas Venemaa keiserlik tehnoloogiaselts hakata välja andma Ludvig Nobeli preemiat, mis mõne ajaloolase hinnangul võis olla eeskujuks ka Alfred Nobelile oma auhinnafondi loomiseks umbes kümme aastat hiljem. Bolševike revolutsioon tegi tsaariaegsele traditsioonile aga lõpu ning see taastati alles selle aastatuhande alguses. Suurt pangatšekki võitjatele tänapäeval enam siiski ei anta. «Me leidsime, et kõike ei saa rahas mõõta,» põhjendas Lukoškov, kes oli nelja aasta eest üks vana auhinna väljaandmise traditsiooni taastajatest. Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee |
Postitatud rubriiki Määratlemata
Kommenteerimine suletud
VE: Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor
Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor loodi 1958. aastal grupi Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori vilistlaste initsiatiivil eesotsas tolleaegse TPI õppejõu Enno Soonurmega. Peagi liitusid loodava kooriga teiste kõrgkoolide meeskooride vilistlased. Akadeemiline kooseis on koorile omane tänaseni. Koori peadirigendiks kutsuti Arvo Ratassepp, kes juhatas koori kuni oma surmani 1986.a.
Alates algaastaist on koori repertuaar olnud omanäoline. Traditsioonilisele meeskoori repertuaarile lisandus sügavam huvi eesti ja kaasaegse meeskooriloomingu, klassika ning ka suurte vokaalsümfooniliste teoste vastu. Oluline on seejuures olnud koostöö Teaduste Akadeemia Naiskooriga. Koori kontsertkavu on alati iseloomustanud terviklikkus ja sihipärasus, eriti eestluse ja aatelisuse kontekstis, mis on ühtinud koori enda vaimsusega.
Loomulikult kujunes seetõttu aktiivseks ka koori lauluväline tegevus, eriti taasiseseisvumise perioodil (1988-1992). See vaimsus on tänaseks kasvanud missioonitundeks, mis väljendub sõprussidemete loomises väiksemate kooridega ning koos nendega ühiste kontserdite korraldamises. Eesti sõnumit oleme viinud väga paljudesse Euroopa riikidesse, Kanadasse, USA-sse ja Vietnami. Samuti on koor edukalt osalenud võistulaulmistel ja festivalidel nii kodu- kui ka välismaal.
Koori dirigentideks on olnud pärast prof. Arvo Ratasseppa Peeter Perens (sen.), Ants Soots, Hirvo Surva ja Lauri Sirp. Praegu on koori peadirigendiks prof. Kuno Areng, dirigendiks Andrus Siimon, hääleseadjaks ning klaveri- ja orelisaatjaks Henn Erik. Nemad jätkavd koori traditsioone, püüdes avardada koori repertuaari nõudlikkuse suunas.
Nii on koori jooksvas repertuaaris peale a capella laulude ka mitmeid suurvorme (Ch. Gounod’ “Messe Breve”, Ed. Tubina “Reekviem langenud sõduritele” ning koos Teaduste Akadeemia Naiskooriga Fr. Schuberti “Messe in G-dur” ja C. Saint-Saensi “Jõuluoratoorium.
50. juubeli kontserdil Estonia kontserdisaalis 19. aprillil astus koor üles enam kui 60 liikmelisena.
Postitatud rubriiki Määratlemata
Kommenteerimine suletud
VE: karstiala Tuhalas ja Nabalas
ETV: Soome firma tuvastas Harjumaa karstialal maa-aluste jõgede võrgustiku
21:41
Soome geoloogiauuringute firma tuvastas Tuhala ja Nabala karstialal ulatusliku maa-aluste jõgede võrgustiku, mis on kavandatava majandustegevuse tõttu ohtu sattunud.
Samas asub ka riikliku tähtsusega lubjakivimaardla, kus on killustiku kaevandamisest huvitatud mitu firmat. Georadari-uuringu tellisid kohalikud elanikud, kes näevad kaevandamises suurt ohtu unikaalsele loodusele, teatas «Aktuaalne kaamera».
Juhul, kui Paekivitoodete Tehas, Kiirkandur ja Merco Ehitus peaksid saama kaevandamisloa, võib kaevandamine nelja valla küla kaevud, sealjuures ka Tuhala Nõiakaevu kuivaks jätta. Seepärast tellisid külaseltsid ja ettevõtjad omal kulul uuringu rahvusvahelise mainega Soome firmalt Roadscanners, et kaitsealaderohke karstiala veerežiimi seisund kindlaks määrata.
«Me olime teadlikud, et geobioloogid ja sellesama looduskeskuse inimesed olid eelmistel aastal leidnud hulgaliselt maa-aluseid jõgesid, mida teaduslike vahenditega ei olnud suudetud kontrollida, siis otsustasime, et võtame ja mõõdame need jõed üle ja vaatame, kas need seal on või ei ole,» rääkis Kose vallas asuva Otiveski külavanem Jaanus Saadve.
Roadscanners uuris georadariga veebruaris, kui maapind oli külmunud, ligi 15 kilomeetrit veeliine. Töö näitab, et nelja valla – Kose, Kiili, Saku ja Kohila – karstialadel voolab kokku kümme maa-alust jõge.
Sellises piirkonnas, kus kuival ajal on põhjavesi 170 cm ja märjal ajal isegi vaid 30 cm sügavusel maapinnast, toob kaevandamine kaasa veerežiimi rikkumise. Ka Paekivitoodete Tehase plaan kaevandada põhjaveest allpool ei ole asjatundjate arvates võimalik..
«Meie hirm on see, et esimese ja teise põhjaveetaseme saastatus langeb alla kolmandale ehk sinna, kust meie täna oma suurte puurkaevudega omale joogivee võtame,» ütles Saadve. «Raske ennustada, mis seal juhtuma hakkab.»
Roadscannersi georadari-uuringu teostasid Soome teadlased Tomi Herronen ja Timo Saarenketo. Tuhala-Nabala karstiala pinnase geoloogiline uuring ja kümne maa-aluse jõe määramine läks maksma 6500 eurot (veidi üle 100 000 krooni).
Postitatud rubriiki Määratlemata
Kommenteerimine suletud
VE: Panso, Voldemar – Eesti teatri suurkuju
Voldemar Panso tippaja päevaraamatud kadusid arhiivist
Kui selle aasta alguses nägid ilmavalgust Eesti teatri suurkuju Voldemar Panso esimesed päevaraamatud, siis Panso elu viimast 20 aastat puudutavad päevaraamatud on Kirjandusmuuseumi arhiivist jäljetult kadunud.
Praegu on raamatupoodides müügil hiljuti trükis avaldatud Voldemar Panso päevikud, mida ta pidas aastatel 1931 kuni 1946 ning 1946 kuni 1956. Mappide vahel, kus peaksid aga asuma järgmised kolm päevaraamatud kuni aastani 1976, valitseb tühjus. Kuhu, kunas, kuidas ja miks väärtuslikud päevaraamatud kadusid, on senini selgusetu.
Panso arhiivi materjalid andis tema lesk ja pärija Mari-Liis Küla Kirjandusmuuseumi hoiule 1986. aastal. Fond jäi suletuks ligi kahekümneks aastaks. „Mulle soovitati need jätta suletuks poliitilistel põhjustel. Tollel ajal tegutses ka teatris erineva taustaga poliitilisi grupeeringuid,” rääkis Mari-Liis Küla.
Pikemalt lugege homsest Eesti Päevalehest!
…
Postitatud rubriiki Määratlemata
Kommenteerimine suletud
VE: Götzis – kümnevõistlejate Meka
Andres Raja sai esmakordselt kutse Götzise kümnevõistlusele
www.sloleht.ee, 23.04.2008
Kümnevõistleja Andres Raja
Raigo Pajula/Postimees
Andres Raja sai esmakordselt kutse maailma mainekaimale Götzise kümnevõistlusele, mis toimub Austria väikelinnas tänavu 31. maist 1. juunini. Raja peamiseks eesmärgiks on täita võistlusel Pekingi olümpiamängude A-norm 8000 punkti.
Eile hilisõhtul Tenerifelt kahenädalasest treeninglaagrist Eestisse naasnud Andres Raja sõnul on Götzise võistluse suurimaks eesmärgiks olümpiamängude A-normi täitmine, teatab Kergejõustikuliit.
“Laagris harjutasin kõiki alasid ning treeningud näitasid, et vorm on hea. Götzise kümnevõistluse ülitugev konkurents ja suurepärased tehnilised tingimused loovad hea eelduse 8000 punkti täitmiseks,” kinnitas Raja.
“Götzise võistlus on minu olümpiaettevalmistuses väga olulise tähtsusega. Kui Austrias A-normi täitmine õnnestub, siis suure tõenäosusega rohkem ma enne olümpiamänge mitmevõistluses ei võistle ning saan pingevabalt Pekingiks treenida. Kindlasti tahan võistelda üksikaladel ning lihvida teivashüppe tehnikat,” kommenteeris Raja.
Götzise kümnevõistluse peakorraldaja Konrad Lerchi kinnitusel on tal äärmiselt hea meel näha, et Eestis on juurde tulemas maailmatasemel uusi andekaid kümnevõistlejaid.
“Ootan põnevusega Andres Raja esimest võistlust Götzises,” ütles Lerch.
Tänavu 33. korda toimuval Götzise kümnevõistlusel on sündinud hulgaliselt maailma- ja rahvusrekordeid ning tehtud palju silmapaistvaid tulemusi.
Götzises on püstitatud kolm maailmarekordit, sealhulgas Roman Šebrle 2001. aastal tehtud kehtiv maailmarekord (9026 p).
Erki Nool on Götzises püstitanud kolm Eesti kümnevõistluse rekordit ning võitnud võistluse kaks korda (1995. ja 1998. aastal).
Viimati võistlesid eestlastest Götzises 2006. aastal Mikk Pahapill (8002 p) ja Madis Kallas (7476 p).