• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

VE: Jõhvi rajooni laulupäev

21.06.1953. aastal oli Toila laululaval Jõhvi rajooni laulupäev.

Arthur Ruusmaa 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Heino Lipp – kümnevõistleja läbi aegade

21.06.1922.aastal sündis Virumaal Erra vallas Eesti kõigi aegade parimaid kümnevõistlejaid Heino Lipp.

Eesti kergejõustikus on mitmevõistlus alati aukohal olnud, eriti aga eestlase loomule sobiv kümnevõistlus.

Silmapaistvaim eelkäijatest oli Aleksander Klumberg, kümnevõistluse maailmarekordimees ja pronksmedalivõitja VIII olümpiamägudel Pariisis.

Paraku ei leidunud meil sellele teerajale paljude aastate jooksul väärilisi järglasi. Teati küll, kuidas harjutada, sest A. Klumbergi 1933. ja 1937. a. eesti keeles ilmunud “Kergejõustiku õpperaamatus” oli mitmevõistlust käsitletud üsna põhjalikult, kuid mõjusid samad tegurid mis mujalgi. Võistlusi oli vähe, piirduti enamasti ainult Eesti meistrivõistlustega, kus esinesid selle aja mitmekülgsemad kergejõustiklased ilma korraliku ettevalmistseta. Tulemusi vaadates torkavad silma teise võistluspäeva nõrkus ja eriti kesised saavutused vastupidavusaladel.

Meheks, kes ületas A. Klumbergi 25 aastat püsinud Eesti rekordi, oli Heino Lipp. Kuid temalgi kujunes kümnevõistlus kõrvalalaks, ehkki erakordsed kehalised võimed ja visa võistlejahing võimaldasid tõusta maailma oma aja parimaks kümnevõistlejaks. Oleks Heino Lipp harjutanud nagu praegused tippmehed, jõudnuks ta juba siis praeguse maailmarekordi tasemele. Nõukogude-aegsed võimurid takistasid Heino Lipul osalemise Helsingi olümpial. Ilmselt kardeti H. Lippu kui isiksust enam kui tema kindlalt eeldatavat olümpiavõitu.

Esimene Eesti kümnevõistleja, kes hakkas aastaringselt sihikindlalt harjutama, oli Uno Palu. Tänu visadusele ja järjekindlusele tõusis ta NSV Liidu koondisse, saavutas XVI olümpiamängudel Melbournis neljanda koha ja tuli Euroopa meistrivõistlustel Stokholmis teiseks. Tugevamad oli Palul vastupidavus- ja osavusalad, vähevõitu oli aga kiirust ja jõudu.

Heino Lipp ja Uno Palu saavutused ergutasid meil kümnevõistluse harrastust. Heino Tiik suutis 1960.a. ületada Lipu punktisumma ja tasavägiselt konkureerida Paluga. Rida noori hakkas mitmevõistluses silma juba koolipõlves.

Edukaim neist oli Rein Aun, kes võitis XIX olümpiamängudel Mexicos ja ületas tänapäeva punktitabeli järgi esimesena NSV Liidus 8000 punkti piiri. Rein Aun oli ühtlaselt tugev kõigil aladel.

Järgnesid teised. Erki Nooleni ja tema ning meie olümpiavõiduni välja.

Heino Lipp on Eesti Olümpiakomitee auliige. Teisiti ei saagi olla, sest see mees on teinud Eesti  spordile ja olümpialiikumisele ainult au.

http://my.tele2.ee/erit/kumn/est.html alusel. A. Blankin

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Saulep, Ilmar – äriteenija ja spordimees

21.06.1918.a. sündis Harjumaal äriteenija Ilmar Saulep, kes oli
äriteenijaks Jõhvis. Tema äri oli sellel kohal, kus praegu on Jõhvi Muusikakooli külge ehitatud kaubanduskeskus.

Sporlasena oli seotud Jõhvi ÜENÜ-ga. Eriti edukaks kujunes kergejõustik ja käsipall. 1937.aastat märgib 1500 meetri jooksu ÜENÜ Ringkonnavõistluste meistritiitel ja meeskonnatiitlid korv- ja võrkpallis 1937.
Ilmar Saulep on lõpetanud spordijuhtide kursused – sai spordiinstruktori kutse ja 1957-1960 oli spordijuhiks Lüganusel.

Aktiivselt osales kohaliku tuletõrjeseltsi töös.

Suri 1995.a. lõpus.

Arthur Ruusmaa 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Alber, Erich – poksija ja poksikohtunik

21.06.1908 sündis Erich Alber, kes juba 16-aastasena alustas oma poksijateed Narva “Astra” ridades. Aasta hiljem siirdus “Võitlejasse”.

Tema auhindade kappi kuulusid Virumaa meistritiitlid 1931. ja 1932.a. keskkaalus ja 1935.a. poolraskekaalus.
Korduvalt võttis osa Eesti esivõistlustest, kuid suurema eduta. Peagi sai temast tuntud poksikohtunik.

Arthur Ruusmaa

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Narva-Jõesuu Kalurite Liit

20.06.1996.a. asutati Narva-Jõesuu Kalurite Liit. Juhatuse esimeheks valiti Toomas Rebmann.

Arthur Ruusmaa

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Mälestuskivi Soodenile ja Jüriadole

20.06.1996 paigutati Jõhvi Vabadusplatsile mälestuskivi major Georg Soodenile ja ülemleitnant Jüriadole. Kivi õnnistati sisse sama aasta Võidupühal.

Arthur Ruusmaa

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Reimer, Ida – parteitöötaja

20.06.1902 sündis Vaivaras partei- ja nõukogude töötaja Ida Reimer, kes on esindanud Virumaad ENSV III Ülemnõukogu töös (25.02.1951-27.02.1955).

Arthur Ruusmaa 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Telegraaf Jõhvi postkontoris

20.06.1901 avati Jõhvi Postkontoris telegraaf.

Seni võeti telegramme vastu raudteejaamas.

S. Hurma, A. Ruusmaa

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Kaitseliidu Alutaguse Malev

19.06.1992.a-l muudeti Kaitseliidu Ida-Virumaa lippkond Kaitseliidu Alutaguse Malevaks – selle nime all tegutsetakse tänaseni.

A. Ruusmaa, S. Hurma 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Oru kodunduskool

19.06.1939.a-l avati ametlikult Oru Kodunduskool. Hävis sõja
ajal ilmselt seetõttu, et siin asus Saksa sõjaväelaste hospidal ja puhkekeskus.

S. Hurma, A. Ruusmaa 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud
  • Arhiiv