19.06.1919.a. sündis Harjumaal arhitekt Heiki Karro, kes on
projekteerinud Tallinnas asunud Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaadi hoone Gonsiori t.29 (1945-1950.a-il). Praegu
asub selles hoones Sotsiaalministeerium.
A. Ruusmaa, S. Hurma
19.06.1901.a-l sündis Narvas ooperilauljatar Ida Aav-Loo (Talvari), kelle lauluõpingud kulgesid Tallinna Konservatooriumis ja eraviisiliselt Berliini, Milaano ja Viini eraõpetajate juures.
1919-26.a-il laulis ta Estonia ooperikooris ja kuni 1940.a-ni oli samas ooperisolistiks. Oli oma aja oodatuim esineja Riia, Kaunase, Soome ja Rootsi ooperilavadel.
1944.a-l õnnestus tal emigreeruda Rootsi. Edasine lauljatee kulges USA, Kanada ja Austraalia teatrites.
Ta elas Rootsis, suri 29.06.1997.a. Gõteborgis.
A. Ruusmaa, S. Hurma
19.06.1899.a. “Postimees” teatab:
“Jõhvi vallavalitsus palub kubernerilt luba Jõhvi Altkõrtsi, Puru Kuke kõrtsi, Tammiku ja Risti kõrtsi sulgeda.
Ja õige harva on neid pühapäevi, mil kõrtsi ees noad ei välgu, kivid ja pudelid vastu päid ei lenda….”
A. Ruusmaa ja S. Hurma
19.06.1791 sündis Narva lähistel tulevane kujur ja kiviraidur Johann Gottfried Exner.
J. G. Exner suri Tallinnas 17.10.1874.
Arthur Ruusmaa S. Hurma andmetel
18.06.1923.a.-l sündis Narvas Ahmed Haridonov, kes õpilasena läks Soome sõjaväkke 14.12.1943. Suunati õppima Taavettisse ja Järvenpääle, pärast seda teenis reamehena staabikompaniis.
18.09.1944.a-l sai teenistus otsa ja saadeti Eestisse. Tal õnnestus pääseda Rootsi, kus pidas Solnas köösneriettevõtet.
Suri Stockholmis 28.09.1980.
A. Ruusmaa ja L. Kiisma
18.06.1912.a.-l läbis Eestit rahvusvaheline automobiilide
“keisrisõit” marsruudil Peterburi-Narva-Tallinn-Tartu-Riia.
Võistlusest võttis osa 19 automobiili.
A. Ruusmaa ja L. Kiismaa
Eesti Draamateatri pressiteade: 19.06.02
Eesti Draamateater ja RMK Sagadi mõis esitavad:
August Strindberg
Surmatants
Lavastaja Mikk Mikiver
Kunstnik Ervin Õunapuu
Muusikaline kujundaja Lembit Saarsalu
Tõlkija Arnold Ravel
Mängivad: Elina Reinold, Guido Kangur, Mikk Mikiver ja Lembit Saarsalu või Siim Aimla
Maailmakuulsa rootsi näitekirjaniku August Strindbergi 1900. aastal kirjutatud “Surmatants” on pingeline abieludraama mehest ja naisest, kes valmistuvad oma hõbepulmadeks. Näidend põhineb autori õe Anna von Philipi abielupõrgul ning kirjaniku enda elukogemusel.
Kõik Strindbergi teosed on omamoodi autobiograafiad, tema hinge arengulood. 1877. aastal abiellus Strindberg näitlejanna Siri von Esseniga. Mida komplitseeritumaks see abielu kujunes, seda vaenulikumaks muutus kirjaniku suhtumine naissoosse üldse.
Pärast oma esimese abielu purunemist kirjutas Strindberg oma vennale: “Sa võib-olla tead, et kirjanikuna põimin ma ühte luule ja tegelikkuse ja kogu mu naistevihkamine on teoreetiline, sest ilma naiste seltskonnata ei ole ma võimeline elama.” 1893. aastal oli Strindberg aasta abielus noore austria ajakirjanikuga. 1900. aastal, kui valmis näidend “Surmatants”, oli kirjanik kiindunud nooresse norra näitlejannasse Harriet Bossesse, kellega ta ka aasta pärast abiellus.
Prantsuse psühhiaater Marcel Reja kirjutas pärast Strindbergi surma artikli kirjaniku suhetest naistega, kus ta väidab, et Strindberg pidi paratamatult naistega õnnet olema. Esiteks: ta oli armukade omaenda minale, varjas kiivalt oma siseelu, millesse ükski inimolend ei tohtinud tungida. Teiseks: tema tagasihoidlikkusest, mis on seostatav tema kinnisusega, kasvas välja paratamatus mitte valida, vaid ennast valida lasta.
Varem on Eesti Draamateater Sagadi mõisas viiel suvel (1996-2000) suure publikumenuga mänginud Anton Ts^ehhovi näidendit “Kolm õde”, mille lavastajaks oli samuti Mikk Mikiver.
“Surmatants” on eksklusiivne teatriprojekt, mida sumedatel suveõhtutel näeb Sagadi mõisas kokku vaid mõnisada inimest. Kõik juunikuu etendused on välja müüdud, augusti alguses toimub Sagadis 4 lisaetendust.
Esietendus Sagadi mõisas 20. juunil 2002
Virumaa laulupeol laksutas ööbik
 Vallo Taari taktikepi all leidsid ühise meele, keele ja hääle nii lauljad kui ka pillimehed. |
Pühapäeval laulsid Roela lauluväljakul vihmasabinat pelgamata koorid Lääne- ja Ida-Virumaalt ning lõi trillereid õrn ööbik.
Kuigi Virumaa laulupäev algas traditsiooniliselt “Koiduga” ja lõppes “Tuljakuga”, oli repertuaar valitud teistsugune kui laulupidudel tavaks.
“Oli kergemapoolseid laule, aga ka selliseid, mis tekitasid esialgu kõhklusi, kas laulavad ära,” rääkis Lääne-Virumaa laulupeokuraator Ello Odraks ja tõdes, et laulsid küll. Ka nii raske laulu nagu Veljo Tormise “Viru lugu”.
Odraksi sõnul olid märkimisväärselt tublid puhkpillid: “Oli nooruse sära ja erksust ning lood lustakad.”
Uudisasi oli laulupäeval kooride saabumine lauluväljakule ööbikulaulu saatel. Sulise eurolauliku hääl saatis ka laulmisi sõnaga sidunud Roelat ja selle ümbrust tutvustavaid vahetekste, mis pärinesid õpetaja Maret Tralla juhendatud noortelt kodu-uurijatelt. Konferansjeede rollis esinesid Vinni valla haridus-, kultuuri- ja finantsnõunik Margit Diits ning volikogu kultuurikomisjoni esimees Hannes Mets.
Idanaabreid oli napilt
Ühendkoorina astus rahva ette 27 koori umbes poole tuhande lauljaga. Ello Odraksi sõnul olid kohal peaaegu kõik Lääne-Viru täiskasvanute koorid ja kaks koori Ida-Virumaalt. “Koorid laulsid hästi. Algul vihm pisut ehmatas, aga nii lauljad kui ka kogu rahvas oli lustlik,” oli kuraator peoga rahul.
Ida-Virumaad esindasid meeskoor Kaevur, kes tegi Roela lauljaile haruldase kingituse – Roela segakoori fotod aastast 1933 ja 1938, ja Jõhvi segakoor.
Ida-Viru maakonna rahvakultuuri konsultandi Erika Kõllo sõnul oli laulupeole soovijaid palju, kuid sõit jäi seisma raha taha. “Narva tahtis tulla kõigi kooridega, Jõhvi oleks tulnud, kindlasti ka paljud teised koorid, paraku selgus peo aeg natuke hilja, eelarverahad olid juba planeeritud,” kahetses Kõllo.
Nii peojuhi kui ka korraldajana tegev olnud Margit Diits hindas laulupäeva õnnestunuks. “Inimesi oli rohkem kui oodata oskasime ja ka ilm säästis meid.” Ida-Viru kooride vähesest esindatusest arvas Diits, et 2002. aastal oli Virumaa laulupidu kooridele peaaegu ainus stiimul, oleks siiski võinud selleks vahendeid leida.
Üldjuht avardas silmaringi
Lauljaid reipuse, lusti ja säraga sütitanud Virumaa laulupäeva üldjuht Ants Üleoja ütles, et pidu jättis sümpaatse mulje. “Koorid olid hästi valmistunud. Positiivne üllatus oli, et segakoorid olid arvuliselt kõige suuremad ja kõige parema kõlaga.” Üleoja nimetas kava koostajatele suureks plusspunktiks, et kooride võimeid oli õigesti hinnatud. “Kiiduväärt, et ei püütud hüpata üle oma varju. Mida lauldi, lauldi hästi, auke kavas ei tekkinud.”
Maestro Üleoja ütles, et avardas Virumaa laulupeol silmaringi, sest nägi juhatamas dirigente, keda varem ei teadnud. “Tundub, et Eestimaal on dirigente, kes on võimelised ka suuremaid vägesid juhatama,” oli üldjuhil põhjust rõõmustada.
Roela rahvamaja juhataja Reet Alavere ütles, et nii palju häid ja ilusaid sõnu kui selle peo puhul, pole ta ammu kuulnud. “Meil on siin hea akustikaga laululava ja kui kõrval on nii hea meeskond, siis miks mitte korraldada selliseid laulupäevi ka edaspidi. Ehk mõne aasta pärast,” arvas Alavere. Sest nagu ütles peokõnes Lääne-Viru Ühisomavalitsuse tegevdirektor Jaan Lõõnik: on üsna haruldane, et kaks maakonda koos laulavad, tantsivad ja pilli mängivad. Virumaadel on see õnnestunud.
Tartu Ülikooli Narva Kolledži pressiteade: 18.06.02
Reedel, 14. juunil atesteerisid Eesti Giidide Liit ja Narva kolledž 11 uut giidi. Narva sai endale esimesed eestikeelsed atesteeritud ekskursioonijuhid. Ettevalmistuse giidieksamiks korraldasid ja finantseerisid Narva kolledž ja Eesti Kodu Narvas.
Narva linna arengut takistab hotellide ja söögikohtade vähesuse kõrval hea ettevalmistusega eesti- ning võõrkeelsete ekskursioonijuhtide vähesus. Käesoleval kevadel korraldas Narva kolledz^ eestikeelse koolituse, kus pidasid loengut oma ala head asjatundjad nii Narvast kui väljapoolt seda.
Ametliku atesteerimise läbis 11 Narva giidi, kelle hulgas oli nii kolledz^i üliõpilasi, töötajaid kui ka teiste elualade esindajaid. 11 uut giidi on heaks täienduseks möödunud aastal Narva linna ja Eesti Giidide Liidu poolt atesteeritud samale hulgale venekeelsetele giididele.
Eksamikomisjoni liikmed, Margit Hallmägi ja Aare Mae Eesti Giidide Liidust, Narva muuseumi direktor Aili Vester ja kolledz^i direktor Katri Raik olid eksami lõpul veendunud, et uued giidid on heaks tõukejõuks Narva kui turismilinna arengule ja Narva imidz^i tõusule. Seni on tutvustavad külalistele Narvat eesti- ja võõrkeeltes ekskursioonisaatjad väljapoolt linna.
Uued giidid saavad atesteerimistunnistused pärast jaanipäeva, siis korraldatakse ka Narva Giidide Ühenduse asutamiskoosolek. See haarab kõiki huvilisi, vaatamata töökeelele. Uue ühenduse peamiseks ülesandeks on giidide pideva täiendkoolituse korraldamine. Töö edaspidiseks raskuspunktiks on võõrkeelsete giidide koolitus.
VE: Tralla, Tiit – laulja
19.06.1937.a-l sündis Rannapungerjal laulja Tiit Tralla. Õppis Tallinna Muusikakoolis J. Barsovi klassis ja Tallinna Konservatooriumis A. Arderi klassis.
1955-69.a laulis Estonia ooperikooris ja 1969.a-st samas solist ning lavastaja assistent.
T. Tralla on tihti esinenud kontsertlauljana ja vokaalsümfoonilistes suurvormides.
A. Ruusmaa, S. Hurma