Tere!
Minu nimi on Andrus Lepik ja elan Göteborgis, Rootsis. Hugo Lepik on
minu isa. Lugesin teie “sait´il” Hugost, ja leidsin et tema surmapäev on
vale. Ta suri 20 augustis, ja mitte juulis. Palun seda muuta! Tema
viimased maalid maalis 1999.
Saadan ka fotod meremaalist 200 x 120 cm Rootsi läänerannik Göteborgi ligidalt (umbes 1976) ja Ohakas 65 x 85 cm (umbes 1980), mölemad on ölimaalid.
Lisa: Kohtla
Eesti Põlevkivi pressiteade: 26.06.02
Üle kolmesaja AS Eesti Põlevkivi endise töötaja on asunud õppima uut eriala, eelistatuimad on ehitaja ja keevitaja ametid.
338 peamiselt Kohtla ja Ahtme kaevandustes töö lõpetanud inimest õpivad veel pagar-kondiitriks, autojuhiks, infotehnoloogiat, elektriseadmete hooldajaks jne.
Kõige rohkem ümberõppijaid koolitavad AS SVS-L Koolituskeskus ning Kohtla-Järve Polütehnikum.
Kui Eesti Põlevkivis töö kaotanud inimene on ümberõppekursustel osalenud vähemalt kaks nädalat, on tal õigus taotleda õppestipendiumi. Vastavalt stipendiumide maksmise korrale peab kursuse ka lõpetama.
Õppestipendiumi suurus on 3000 krooni kuus, mis väljastatakse ühekordse maksena kogusummana 12 kuu eest. Seega saab endine töötaja kätte 36 000 krooni. Stipendiumi tulumaksu tasub Eesti Põlevkivi.
Õppestipendiumi makstakse kõigile EP tütarettevõtetest koondatud töötajatele, kellega tööleping on lõpetatud ajavahemikus 02.08.2001 kuni 24.06.2002 ja kes on end arvele võtnud Tööhõiveametis.
Stipendiumi saab endine töötaja taotleda kuni 30.11.2002. Kokku on AS Eesti Põlevkivi stipendiumite tarvis eraldanud 16,2 miljonit krooni ja õpperaha koolitusfirmadele natukene alla miljoni krooni.
Virumaa Muuseumite pressiteade: 25.06.02
28. juunil 2002 kell 14.00 toimub Palmse mõisa sepikoja avamine. Tööd alustab Eesti Kunstiakadeemias magistrikraadi kaitsnud sepp Kaupo Kangur ja tudeng Tauro Pungas.
Sepikoda jääb külastajatele avatuks neljapäevast laupäevani kella 12.00 – 16.00.
Sihtasutuse juhataja Ants Leemets ütles: “Igaüks, kellel selleks soov, võib sepikojas seppade juhendamise all proovida rauda taguda ja Palmse Mõis väljastab sellekohase pitsatiga varustatud tunnistuse”.
AS Eesti Põlevkivi nõukogu kinnitas täna, 21. juunil 2002, ettevõtte
2001/2002 majandusaasta aruande.
Kontserni konsolideeritud netokäive oli möödunud majandusaastal (01.04.01 – 31.03.02) 1,6 miljardit krooni, millest põlevkivi müük moodustas 1,5 miljardit krooni ehk 92,5%.
Eesti Põlevkivi 2001/2002 majandusaasta puhaskasum oli 181 miljonit krooni.
Eelmisel majandusaastal (01.04.00 – 31.03.01) teenis Eesti Põlevkivi 145,9 miljonit krooni kasumit, ettevõtte käive oli 1,53 miljardit krooni.
Põlevkivi müüdi majandusaastal 12,4 miljonit tonni, millest 9,9 miljonit
tonni (81 %) tarniti AS-le Narva Elektrijaamad.
Eelmisel majandusaastal realiseeris ettevõtte 11,8 miljonit tonni
põlevkivi.
Õlikivi müügimaht ulatus majandusaastal 2,4 miljoni tonnini, mis on 5 %
enam kui eelmisel majandusaastal.
Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga on põlevkivi müügimaht kasvanud 5 % võrra.
Uue kliendina lisandus lõppenud majandusaastal Sillamäe SEJ.
2001/2002. majandusaastal soetati AS Eesti Põlevkivi kontsernis põhivara
kokku 314 miljoni krooni eest.
AS Eesti Põlevkivi nõukogu kiitis tänasel koosolekul, 21.06.02, heaks
juhatuse ettepaneku liita neli põlevkivi tootmisega tegelevat ettevõtet
– AS Estonia Kaevandus, AS Viru Kaevandus, AS Narva Karjäär, AS Aidu Karjäär – ühtseks ettevõtteks.
AS Eesti Põlevkivi juhatuse esimehe Mati Jostovi sõnul ühtegi kaevandust ja karjääri ei suleta. Liitmise eesmärgiks on põlevkivi tootmise, müügi ja
logistika parem korraldamine.
Lisaks kuuluvad kontserni AS Eesti Põlevkivi koosseisu AS Põlevkivi Raudtee ja AS Mäetehnika.
Rannapi klaver tuleb lauluga
Pianist Rein Rannap koos Maarja ja Jassi Zahharovi ning teiste sõpradega läheb 12.-24. juulini kestvale üle-eestilisele suvetuurile, tuues juba neljandat korda kõigile eestimaalastele külla oma klaveri, mis seekord tuleb lauldes.
Ettekandmisele tulevad nii Maarja kui ka Jassi esituses Rannapi sellised hittlood nagu “Nii vaikseks kõik on jäänud”, “Need ei vaata tagasi”, “Must ronk”, “Ühes väikses eesti linnas”.
Rakvere Vallimäele jõuab kontsert 13. juulil. See tuur jätkab Rein Rannapi suvetuuride “Klaver tuleb külla” traditsioone, kandes alapealkirja “Klaver tuleb külla IV”.
Kava koosneb tervenisti Rannapi muusikast, ta üldtuntud poplauludest, mis on algselt kirjutatud nii ansambli Ruja kui ka teiste tema juhitud ansamblite ja laulusolistide jaoks.
Tegemist on väärtmuusikaga, olgugi kergemas zhanris. Rannapi laulud kuuluvad ju eesti kerge muusika kullafondi, ajaleht Postimees on teda nimetanud uuema aja Valgreks. Rannapi meloodilistel ja sageli rahvusliku helikeelega lauludel on kindel koht eesti rahva kultuuriteadvuses, nad paigutuvad tõsise ja kerge zhanri piirimaile, ühendades sisukuse ja rahvalikkuse. (VT)
Sillamäe linnapea Ain Kiviorg astus Keskerakonda. Kiviorg on sündinud
1949.aastal, 1972.aasta. lõpetas ta TÜ füüsikuna.
Kiviorg on olnud ka Koonderakonna liige. Keskerakonnas on ta soovinud aktiivselt kaasa lüüa eelkõige regionaalpoliitika kujundamisel.
Viimasel ajal on Eesti avalikkusele tuntud inimestest Keskerakonnaga
liitunud ettevõtjad Arnold Kimber ja Rein Triisa ning vandeadvokaat Viktor Kaasik.
Viru Keemia Grupp (VKG) jätkab põlevkivõlitööstuse jääkprodukti poolkoksi katsetamist tsemenditööstuses, mis võib õnnestumisel vähendada tulevikus ladestatava poolkoksi kogust neljandiku võrra.
VKG juhatuse esimehe Janek Parkmani kinnitusel suudab Kunda Nordic Tsement katsetuste õnnestumisel kasutada kuni 150 000 tonni poolkoksi aastas.
“See on 25 protsenti aastas tekkivast 600 000 tonnist,” täpsustas Parkman.
VKG keskkonna- ja tehnikaosakonna juhataja Jaak Jürgensoni sõnul alustab Kunda veel sel nädalal 10 000 tonni poolkoksi katselist kasutamist
tsemenditööstuse toorainena.
Poolkoksi taaskasutamisest rääkides nimetas Jürgenson ühe võimalusena
poolkoksi kasutamist kütuse ehk energeetilise toormena. “VKG labori andmetel on poolkoksi kütteväärtus 800-1000 kcal/kg. Eelmisel aastal Kundas tehtud katsetused näitasid, et poolkoksi saab kasutada segus põlevkivi ja kivisöega,” rääkis Jürgenson.
Parkmani sõnul on jäätmete hulga vähendamiseks mitu lahendust:
taaskasutamine energeetilise toormena, ümbertöötlemine mullaparandus- ja
täiteaineks ning taaskasutusvõimalus – põlevkivi poolkoksi ümbertöötlemine ehitusmaterjalideks.
“VKG valis uue põlevkivitöötlemise tehnoloogia, mis võimaldab ära kasutada pea kogu põlevkivis leiduva orgaanilise aine. See omakorda tähendab, et tekkiv jääk on täielikult keskkonnaohutu,” selgitas Parkman.
Jürgensoni kinnitusel on poolkoksi taaskasutamine tsemenditööstuses üks osa VKG kavandatud säästva arengu ja keskkonnategevusega seotud programmist.
Alates käesoleva aasta 1. jaanuarist muutis VKG poolkoksi ladestamise viisi.
2002. aastal lõpetatakse fuusside ehk pigijäätmete ladestamine
poolkoksimägedele.
Praegu toimub uue, tooraine olulist kokkuhoidu ning keskkonnasäästlikkust
garanteeriva põlevkivi töötlemise tehnoloogia ja ilmselt põlevkivikeemia
tööstuse parima võimaliku tehnoloogia (ATP) rakendusvõimaluste uurimine, katsetamine, arendamine ning rakendamine. Katsetehas on plaanis rajada paari lähema aasta jooksul. Lähtuvalt saadavatest tulemustest on kavas rajada uuel tehnoloogial põhinev tehas, mis viib põlevkiviõlide ja -toodete valmistamise Eestis uuele tasemele.
VKG on Eesti suurim keemiatööstuskontsern, mis annab tööd 1115 Ida-Virumaa elanikule.
Kirjanik püüab linna kui terendust
 Rakvere hingele lähedale jõudnud Kalju Saaber mõtiskleb iidse Vallimäe veerul, milliseks võiksid kujuneda tema kodulinna järgmised seitsesada aastat. |
Rakvere 700. sünnipäevaks esseistliku ajalooraamatu ilmutanud kirjanik Kalju Saaber loodab, et raamat äratab lugejat nägema igapäevas tähelepandamatuks kulunud kodulinna.
“Tahtsin panna pealkirjaks midagi ääretult lihtsat, kus oleks ka linna nimi sees,” selgitas kirjanik Kalju Saaber, miks on vastne raamat saanud nimeks “Rakvere lugemik”.
Jaan Krossi “Rakvere romaan” ja teatris “Rakvere romanss” olid juba olemas. “Siis äkki kukkus, et miks mitte lugemik.”
Alapealkirja pannes mõtles kirjanik naljatamisi, et kui lugemik on ikka olnud kellegi poolt lubatud ja kellelegi suunatud, siis seda raamatut sobib lugeda passieast kõrge vanuseni. “Ega seda peagi otsast lõpuni lugema, võib võtta nagu lugemikul ühe peatüki ja teinekord, kui aega, teise.”
Raamat sündis mõtiskluste käigus. “Muist mõtteid oli varem mõeldud. Kui tuli linnavalitsuse tellimus, hakkasin mõtteid tihendama, väikseid mõtisklusi endas tervikpilti sulatama. Linn ise oli mulle suuresti abiks. Kusagil mujal elades poleks saanud seda teha,” rääkis kirjanik, kelle elu on olnud tihedalt Rakverega seotud.
Püüdmatu linn
Kirjanikul polnud lihtne valida, millest kirjutada, et kõige paremini tabada Rakvere olemust. “Ka väikeses linnas on tohutult palju võimalusi. Võib-olla annab just väiksus võimaluse sügavuti minna,” arvas Saaber. Ning lisas, et valik on väga subjektiivne ja kujunes kuidagi iseenesest: kultuur, aeg, loodus, inimene. “See pole ajalooraamat ega teatmeteos, see on esseistlik mõtisklusraamat.”
Autor on vaadanud asju läbi enda prisma, kuid pole teinud Rakverest autobiograafilist raamatut. “Rakvere on selle raamatu peategelane, tema aeg ja tema sügavus. Enda kaudu minnes saab lugejale lähemale, sest tema mõtleb jälle üle oma seosed linnaga.”
Kirjanik on kodulinna süvenedes tunnetanud selle püüdmatust: “Linn on selline kummaline asi, on nagu nägemus või terendus, keegi ei taba teda lõpuks ära. Linn on sedavõrd muutuv. Nagu filosoofid ütlevad, et ühte jõkke ei saa kaks korda astuda, nii ei saa ka kaks korda sama linna näha. Juba järgmisel pilgul on midagi muud, kas või päike on pilve taha läinud. Palju tahtsingi sisse panna linnatunnetust ja loodust.”
Ajaloolasena jäi Kalju Saaber raamatut kirjutades kirjanikuliistude juurde, aga ajaloost ja ajalootunnetusest mööda ei pääsenud. “Kirjanikuõigusega olen vaadanud ajalugu filosoofilise ja subjektiivse pilguga, püüdnud lahti mõtestada seoseid, kuigi kõik ei pruugi ju paika pidada. Ajalool on raamatus suur osa, selle linna puhul ei saa ajaloost üle ega ümber.”
Müüdid peavad kestma
“Aeg on eelkõige inimeste elatud elud, põlvkonnad, nende vaimumaailm ja nende võitlused alates võitlusest linnaõiguste eest kuni õnnetuste ja hädadeni, mis on linna tabanud. Aga ka õnnelikud päevad,” mõtiskles Saaber linnast ajas. Seitsmesajast aastast peab kirjanik kõige ilusamaks ajaks XIX sajandit, kui polnud sõdu, eestlased hakkasid linnas tooni andma ning astusid kultuuris suure sammu.
“Eestimaa on õnnelik, et tal on nii palju vanu väikelinnu, kel on, mida mäletada, oma müüdid. Rakvere sai nüüd uue müüdi – tarva.”
Müütides ei tohi tulla tühimikku, siis sureb rahvas, kirjutas Kalju Saaber. “Müüdid tahavad aga erilist õhkkonda. Uuemat legendi kui Tallika-lood Rakvere kohta ei teagi,” mõtiskles kirjanik. “Eks me pea neid ise looma. Sellepärast ma siiski pooldan tarvast – linna on vaja sellist punkti või nullmeridiaani. Võib-olla tulevad koos sellega uued jutud.”
Raamat linnakodanikule
Kirjanik arvab, et raamat on täitnud eesmärgi, kui tõstab linna mainet, laseb lugejal tunda ennast linnakodanikuna ja vaadata kodulinna Rakveret teise pilguga.
“Arvan, et rakverlasel on vaja rohkem tunnetada seda linna. Kiires argielus võib-olla ei pööra sellele tähelepanu. Selleks minusugused ongi, et tähelepanu juhtida,” mõtiskles Kalju Saaber.
“Kui inimene seda raamatut loeb, siis ta ehk töötab mõttes kaasa, loob oma Rakvere, taastab vahetu suhte linnaga. Siis ta ei taha ka siit ära minna. Elab rohkem sisse, mõistab filosoofilist ja loodustasapinda, siinset elu ja surma, tunneb vastutust põlvkondade ees. Rakvere on nii põline linn oma seitsmesaja aastaga ja siin elanud inimestega.
Nüüd, kui meil pole ründajaid müüride all, peaksime paremini korraldama oma elupäevi. Kuigi oleme väike linn, elagem oma elu siingi vaimsena. Võimalusi selleks on.”
Pidupäevi varjutasid avariid (VT)
Pidupäevi varjutasid avariid
Võidupüha ja jaanipäeva varjutasid Lääne-Virumaal kaks rasket liiklusõnnetust, muidu möödusid pühad eritalituste hinnangul rahulikult.
Lääne-Viru politsei pressiesindaja Evelin Nurmla rääkis, et pühade ajal juhtus kaks rasket liiklusõnnetust, neist ühes hukkus inimene. Jaanipäeva, 24. juuni varahommikul kella seitsme paiku kihutas sõiduauto Audi 100 Põdruse-Pada maanteel Kutsala küla juures teelt välja kraavi. Autojuht, 26-aastane Vitali hukkus.
Lühendatult Virumaa Teatajast