Edgar Savisaar – Üks neljast IME autoritest. Rahvarinde üks ellukutsujatest. Keskerakonna esimees.
Eesti taasiseseisvumise järel Virumaa vaimset palet muutnud ja eestlust edendanud Virumaa Fondi asutaja. Fosforiidikomisjoni aktiivne tegelane, poliitik, kes hoolimata vastakatest arvamustest oma tegevus kohta kogus Riigikogu valimistel Virumaalt ca 14 000 häält. Savisaare toetajaskonna suurust ja püsivust kadestab enamik poliitikuid.
Taasiseseisvunud Eesti esimene peaminister, Tallinna Linnavolikogu esimees, Tallinna linnapea.
Avo Blankin
xxx
| Savisaar kohtus Vene kuberneriga |
 BNS
22. detsember 2003 5:47 |
|
|
|
Venemaa Sverdlovski oblasti kuberner Eduard Rossel käis laupäeval Eestis ühepäevasel töövisiitil, osaledes Ahtmes vagunitehase pidulikul avamisel ning kohtudes Tallinna linnapea Edgar Savisaarega.
Venemaa poolt esindab ühisettevõttes Niþni Tagilis asuv Uralvagonzavod, Eesti poolt transpordiettevõte ARV Transservice.
Ahtmes avatud tehases hakatakse tootma rongivaguneid ning Euroopa Liidu normide ja standardite järgi sertifitseeritud teedeehitustehnikat.
Sverdlovski kuberner külastas laupäeval ka Tallinna, kus kohtus Venemaa suursaadiku Konstantin Provalovi, Tallinna linnapea Edgar Savisaare, majandusminister Meelis Atoneni ja riigikogu liikmetega. |
 |
XXX
(17.12.2003)
Jõululugu Edgar Savisaare südamest
Liivi Ðein
Ma mõistan täiesti, miks Edgar Savisaar oma esimese haigusjärgse pika intervjuu ajakirjale Elukiri andis.
Tuntud keskealiste ajakirjana on see rahulik ja sümpaatne. Selles ei aimu närvilist tõmblemist ilu, edu ja edasijõudmise teemadel. Ja ega neid Kroonika kaaneinimesi sellesse ajakirja eriti ei sattugi. Elukiri on rahulik ja usaldusväärne, vaid ajakirja logo näeb millegipärast välja nagu Priima sigaretipaki ümbris.
Pärast infarkti Elukirjale intervjuu andnud Edgar Savisaar on toimetuse hea leid. Härra Edgar ei ütle küll oma haiguse kohta midagi sellist, mida poleks varem kuulnud. Ikka needsamad sümptomid – ei mingit tunnet, ei pööranud tähelepanu, ja kõik kuni kiirabisireenideni seesama. Ja sealt edasi ka – kodune ja rahulik, psüühilisi pingeid vältiv järelravi.Sest see infarktivärk juba on kõigil inimestel enam või vähem ühesugune, erinevad vaid juhtumiskohad ja patsiendi kohtlemisviis. Infarkti või südame-veresoonkonnahaigustesse sureb pea kolmandik kõigist, aga mitte kõigist neist ei kirjutata eraldi lugu. Kui mind intervjuu juures midagi üllatas, siis see, et Keskerakonna esimehe perearst ka tuntud keskerakondlane on. Mõtlesin – huvitav-huvitav, millest see küll tuleb, kas sellest, et meil on nii vähe kuulsaid arste või sellest, et on nii palju keskerakondlasi?
Hea vähemasti, et ajakiri on avaldanud lühikese intervjuu, tavaliselt juhtub ikka nii, et persooni harukordsust arvestades laiatakse läbi kümnete lehekülgede.
Kõigel sellel heal, mida ajakiri intervjuu avaldamisel tegi, on siiski ka teine pool ja see ei johtu mitte ajakirjast. See taandub ikka sellesama eliitpoliitiku traagikani, mis avaldub armastuse ja vihkamise fenomenis. Jõulueelsel üllal enesepuhastumise ajal julgen seda öelda – on kohutavalt kahju, et nii kuulsal poliitikul ei ole ümbritsevas ühiskonnas ühtegi kohta, kuhu varjuda. See kuulsuste igavene nuhtlus, privaatsuse puudus, see tuntuks saada soovijate omade vitsadega nuheldud saamise lugu!
Sa annad korralikule ajakirjale intervjuu, ja oled jälle nähtav. Sa ei suuda tekitada inimestes enda suhtes jäägitut kaastunnet, alati jääb koht mingiks reservatsiooniks isegi sellise kõhedust tekitava lause puhul nagu “Maarjamõisa haiglast toodi mind välja tagaukse kaudu, sest ajakirjandus passis eesukse juures.”
Edgar Savisaare intervjuu Elukirja numbris on tõeline jõululugu. Ka selle uudne aspekt – Savisaar kõnelemas asjast, mis pole eriti tema “teema” – südamest ja iseendast kui inimesest.
PS Muuseas, et Edgari südameasjad hästi müüvad, näitab ka reklaamiandjate suhtumine – artikli ümber on kolm suurt südamerohtude reklaami. |
 |
xxx
Savisaare säästuplaan
Sulev Vedler Eesti Ekspress, 08.10.2003
Edgar Savisaar kehtestaks täiendava tulumaksu inimestele, kes töötavad Tallinnas ja elavad linnast väljas.
Ekspressi käsutuses on kõne tekst, mille Tallinna linnapea Edgar Savisaar pidas 12. septembril Eestis tegutsevatele Ameerika ettevõtjatele.
Keskerakonna esimees tutvustas ärimeestele ideed kehtestada lisatulumaks inimestele, kes töötavad Tallinnas, kuid elavad väljaspool linna. Ühesõnaga võõrtööjõule.
Savisaare sõnul sai ta maksustamismõtte New Yorgi linnapealt Michael Bloombergilt. Tolle tegelase idee on maksustada 2,7 protsendi suuruse lisatulumaksuga inimesed, kes saavad New Yorgist küll tulu, kuid ei ela selles linnas ega täida seetõttu maksudega ka New Yorgi rahakotti.
“Ma ei saa aru, miks ei võiks siin (loe: Tallinnas) olla samamoodi,” märkis Savisaar.
Tema sõnul oleks mittekohalike lisamaksustamine igati aus, sest linna tööle sõitvad inimesed (keda jänkid hüüavad commuters) kasutavad sageli linna infrastruktuuri isegi suuremas mahus kui kohalikud. Samuti aitaks täiendav maksustamine alandada kohalike elanike maksukoormat ning suurendada linna konkurentsivõimet.
Spetsid hämmastunud
Rahandusministeeriumi maksunduspoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro pole Savisaare mõttest vaimustatud: “Tulu maksustamine ei tohi sõltuda elukohast. Pole vahet, kas ma saan tulu Tallinnast või Mikitamäelt ja kus ma seda kulutan. Praegu jääb mulje, et Tallinn tahab avalikele teenustele vägisi hinnasilti juurde kleepida.”
Ka Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees, Rahvaliitu kuuluv Vello Tafenau ütleb, et talle idee ei meeldi. See lööks ju kogu maksusüsteemi sassi. Iga linn ja vald võiks Tallinna kombel võõraid maksudega kimbutada. “Kui Tallinn kehtestab näiteks oma kodanikele odavamad bussipiletid, siis võibolla peaksid vallad kehtestama eraldi maksu neile, kes linnast välja sõidavad?”
Kesklinna vanem Keit Pentus (Reformieraskond) sõnab, et Tallinna võimuliidus pole sellest ideest räägitud. “Midagi toetamisväärset ma taolises täiendava maksu kehtestamises ei näe,” avaldab ta arvamust. “Ajal, kui riik makse alandab, oleks tegu tegelikult omamoodi kiusliku kilplase vimkaga. Tallinn on küll Eesti pealinn, kuid siiski mitte omaette vürstiriik, kus peaksid kehtima omad seadused ja omad maksud.”
Eesti seadused kohalikku tulumaksu ette ei näe.
Müügimaks ei sobi, turismimaks samuti
Savisaar arutles USA saatkonnas esinedes ka teiste võimalike uute maksude teemal.
“Saaksime kehtestada müügimaksu ja alustada turismi maksustamist,” ütles ta kuulajatele. “Tegelikult pakuvad maksuseadused linnale veel mõne võimaluse, kuid juttu kasside ja koerte pidamise maksustamist ei saa võtta väga tõsiselt, kui arutame linna arengu probleeme.”
Savisaar väitis, et õnnetuseks ei rahulda linna vajadusi müügimaks ega turismimaks.
Müügimaksu kehtestamine paneks Tallinna veelgi kiiremini laienema (küllap mõtles ta, et kaubanduskeskused ja uued elurajoonid kolivad linnast välja) ning see tooks kaasa vajaduse ehitada suuremaid ja uhkemaid teid ning linna finantsseis halveneks veelgi.
Linnapea lisas, et “ei kavatse ka turiste Tallinnast eemale hirmutada”.
Seega pidi Savisaar jänkidele tunnistama, et Tallinnal on praegu väga vähe võimalusi maksutulu kasvatada.
Tallinn suures finantskriisis
Savisaar võttis New Yorgist eeskuju seetõttu, et meer Bloomberg tiris mullu oma linna välja viimase 30 aasta suurimast rahakriisist. “Tallinna praegune olukord on suurel määral sarnane New Yorgi omale möödunud aastal,” tähendas Savisaar.
“Linna vara on enamuses müüdud ja laenamine jõudnud peaaegu seadusega lubatud tasemeni, mistõttu nende arvelt ei saa linna arengut enam rohkem rahastada,” selgitas linnapea. “Linna rahakotti on tühjendanud ka trend, et inimesed, kes töötavad Tallinnas ja kasutavad Tallinna infrastruktuuri, kolivad Tallinnast välja. Eesti maksuseaduste kohaselt ei maksa nad linnale mitte ühtegi senti.”
Alates veebruarist on linna kulud ületanud kogutud tulu. Raha ei laeku sellises mahus ja tempoga, nagu eelarve ja finantsplaanid ette näevad.
“Verekivi” moodne versioon
Tulude tõstmiseks tegeleb Savisaare meeskond kõige tõsisemalt üksikisiku tulumaksuga, mis on linna tähtsaim tuluallikas. Tulumaksu peaks tänavu laekuma ligi kaks miljardit krooni.
Tulumaksu summa sõltub elanike arvust. Mida rohkem elanikke, seda rohkem pappi.
Juba keskajal meelitas linn oma elanikeks ümberkaudsete maade talupoegi. Kes elas linnas ühe aasta ja ühe päeva, sai vabaks meheks. Mõisahärradele see muidugi ei meeldinud. Kui üks neist, Johann von Uexküll Riisiperest aastal 1535 ühe oma ärakaranud talupoja linnas kinni püüdis ja surnuks piinas, võtsid linnavõimud rüütli kinni ja lasid tal linnavärava juures pea maha raiuda. Sellest räägib seiklusfilm “Verekivi”.
Tänapäeval naabritelt elanike ülelöömise pärast päid maha ei lööda ning vabadusest märksa enam peibutab inimesi raha. Tallinn lubab tuleval aastal oma elanikele ühistranspordis odavamaid hindu ja ka mujal soodustusi.
Kunagine linnapea Jüri Mõis tahtis ümberkaudsete valdade linnaga ühendamise teel luua Suur-Tallinna. Savisaar võtaks valdadelt vaid maksumaksjatest elanikud, kulud las jääda…
Linnavara müük hädine
Kui Savisaare vastased Res Publica leerist avaldasid augustis arvamust, et linna eelarvepoliitika on küündimatu, kinnitas linnapea, et linn saab vara müügi plaani täis ja isegi ületab seda!
Nüüd on vaid poolteist kuud möödas ja seis linna vara müügi osas nutune, lausa läbimärg. Vara müük on aga linna tähtsuselt teine tuluallikas. See peab sisse tooma 506 miljonit krooni, kuid oktoobri alguseks on laekunud vaid 29 protsenti ettenähtust. Möödunud nädalal nurjus linnahalli müük (alghind 150 mln kr, tegelikult lootis linn 200 mln kr, ühtegi ostusoovi ei tulnud). Sel kolmapäeval pandi letti rida kinnistuid, kusjuures nende hind (kokku 86 mln kr) oli ekspertide poolt soovitatust kaks korda kõrgem. Kiiret müüki selline hinnapoliitika ei soodusta.
Ka ettevõtlustulu on ahtraks jäänud. Dividende on laekunud oodatust vaid kolmandiku jagu ning aktsiakapitali vähendamisest on tulnud vaid pool protsenti! Kokku peavad need tuluallikad andma aga üle 100 miljoni krooni.
Reedel tunnistas keskerakondlik võimuliit, et vara müügi ebaõnnestumisel peab linn eelarve ümber tegema ja kulusid kärpima. See pole aga kerge. “Täna on praktiliselt oktoobri keskpaik, mistõttu paarisajamiljonilise kärpe tegemine ei saa ilmselt lihtne olema. Ilma kulude piiramiseta oleme aga lõhkise (ja sealjuures tühja) küna ees,” ütleb Keit Pentus.
Ta lisab, et eriti oluline on tegeleda samal ajal tuleva aasta eelarvega. “Peame väga kriitiliselt hindama kulutusi. On valdkondi, nagu teedeehitus ja lastega seonduv, kust kärpida pole võimalik ega mõistlik. Aga on valdkondi, kus mõistlikum kulutamine on võimalik. Näitek kas valitsemiskulusid saab kärpida? Sarnaseid küsimusi on Tallinnas üksjagu.”
xxx
Tallinna pressiteenistus
Savisaar teenindas
www.DELFI.ee
13. juuni 2007 5:48
Eile said linnavalitsuse teenindussaali asju ajama läinud tallinlased lõbusa üllatuse osaliseks, sest neid abistas linnapea Edgar Savisaar isiklikult.
Võtsin selle töö ette, et viia end ka praktiliselt kurssi teenindussaali igapäevatööga ning linnakodanike otsese teenindamisega. Arvan, et iga linnajuht peaks tegelema sarnaste ettevõtmistega, lausus linnapea.
Kindlasti annab otsene suhtlemine ning nii-öelda eesliinil olek juhtidele võimaluse vaadata probleemide lahendamist nende inimeste vaatenurgast, kes seisavad teisel pool letti. Samuti olla paremini kursis linnavalitsuse ametnike tegemistega, ütles linnapea.
xxx
Savisaare naised – abikaasad, ustavad jüngrid ja noorukesed wannabe ’d
SL Õhtuleht, 08.01.2008
www.sloleht.ee
Edgar Savisaar ja tema naised on kõmupressi igihaljas teema ja kindel leib.Viimati põhjustas nurgataguseid sosinaid Kanal 2 aastalõpupidu, kus koos Edgar Savisaare ja tema naise Viljaga jäi taas kord kaadrisse linnapea nõunik Moonika Batrakova – jah, seesama, kelle tisse Edgar suveüritusel pihus hoidis.
Mis Moonika ja Edgari vahel tegelikult toimub, teavad ilmselt vaid asjaosalised, ja kui hästi on, siis ka Vilja Savisaar. Räägitakse ju sedagi, et Savisaarel ja Batrakoval susisevat juba vähemalt pool aastat. Igatahes Kanal 2 peol oli Batrakova koha sisse võtnud Edgari kõrval, Vilja istus aga teisel pool lauda.
Et Savisaar ei näi ka eluaastate lisandudes naisterindel põrmugi väsivat, pakume lugejatele paremaks orienteerumiseks spikri, kes on kes Edgari hoomamatus haaremis.
Edgari abielud – kolm on kohtu seadus
Liis Savisaar (proua on nüüdseks perekonnanime vahetanud)
Edgar Savisaare teine abikaasa, poeg Edgar juuniori ja tütar Maria ema. Pikkade tumedate juustega Liisi kõrval on Savisaar jäänud ärkamisaja ja Rahvarinde perioodil tehtud fotodele. Nüüdseks on Liis, kes on elukutselt õpetaja, oma perekonnanime vahetanud ega ole kunagi soovinud ajakirjanikele oma eksabikaasat meenutada. Pikkade aastate taha jääb Eesti Naise lugu, kus Liis võtab Edgari kohta sõna aga lausa emaliku hellusega, nimetades meest poisilikuks ning kirjeldades tema kulinaarseid eelistusi: “Ta on õige maias. Maitsevad praetud lihatoidud, ka võiga kuldseks praetud sibulad.”
Samas loos kurtis Liis, et Edgar ei taha naisega kodutöid jagada ning saavat pahaseks, kui mehe koju jõudes soe toit ees ei oota. “Edgar oskab olla väga hell ja ka ülekohtune,” avameelitses Liis toona. “Kõik peab keerlema tema ümber. Ju ta esimene nainegi väsis nii vastuolulisest iseloomust.”
Varsti pärast artikli ilmumist abielu lõppes.
Kaire Savisaar
Edgar Savisaare esimene abikaasa, vanima poja Erki ema. Hariduselt psühholoog, töötab karjäärinõustajana. Sarnaselt Liisiga ei ole Kaire lõppenud abielu teemal naisteajakirjades mälestusi heietama soostunud.
Läbi aastate truuks jäänud austajannad
Kadri Must
30aastane klassikaline kaunitar, keskkoolipõlves edukalt Tartu missivalimistel osalenud Kadri on Edgar Savisaare kooliaegse pinginaabri ja ustava sõbra Aadu Musta tütar. Nagu Evelyn, on Kadrigi ametis olnud Savisaare abina ega pääsenud temagi juttudest, nagu oleks nende suhe töisest enamat – näiteks jäi piiga seltskonnapressile hambusse, kui aitas Savisaarel kaubamajas rõivaid valida.
Ka need jutud on ammu vaibunud, sest Kadri elab aastaid õnnelikult koos ajakirjanik Priit Simsoniga, kellega tutvus juba ülikoolis ajalugu õppides. Kroonika teada peavad noored pulmaplaane.
Verinoored wannabe`d
Siret Kotka
Poliitikataeva tulevikutäht, 21aastane Lääne-Virumaalt Triigi alevist pärit Siret on Tartu Ülikooli sotsioloogiatudeng, kes muu hulgas välimuselt äravahetamiseni sarnane Savisaare noorima tütre Rosinaga.
Edgariga hakati Siretit paari sokutama kaks aastat tagasi, kui nad ajakirjanduse väitel üheskoos Tais soojamaareisil käisid. Ühist reisi salgavad asjaosalised küll tänase päevani, aga kuulujutuveskid ei ole vaikinud. Mõne oletuse kohaselt on Siret ka Savisaare blogi tekstide tegelik autor, samuti lõi neiu agaralt kaasa Edgari valimiskampaanias. Siretki on töötanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis referendina, teisisõnu tollase majandusministri Savisaare abina.
Ilmselt on ennastsalgavast lobitööst kasu tõusnud, sest Siret on praeguseks tõusnud Keskerakonna noortekogu juhiks.
Kristiina Heinmets
Eksmiss üritas aastal 1998 Keskerakonna ridades poliitikukarjääri, kuid noorpõlvetembuks see jäigi – kinnisvaraärimees Aivar Aigroga abiellunud ja emaks saanud Kristiina astus erakonnast välja ja taandus poliitikast.
Aastate eest aga üritas Kristiina Savisaare toel kohalikel valimistel linnavolikokku pääseda, valituks aga ei osutunud. Oma vaimset isa Edgarit kiitis neiu kampaaniaüritustel taevani. Kohe pärast iluduse ootamatut poliitikasse sukeldumist hakati ka sahistama tema ja Edgari suhtest, loomulikult lisas õli tulle ka tõik, et Savisaar viis Kristiina tolle kahekümnendal sünnipäeval jahiga Pärnu lahele.
Liina Oja
32aastane Tallinna linnavalitsuse avalike suhete teenistuse nõunik ja Tallinna Ülikooli politoloogiamagistrant, kelle perekonnaseisuks on linnavalitsuse kodulehel märgitud vallaline, sattus skandaali keskmesse mullu juuli lõpus. Linnavalitsuse suvepäevadel tehtud foto, kus härra linnapea Liina süles istub, tekitas kõva kõmu.
“Ma istusin seal ka teistega niimoodi,” õigustas end Oja. “See oli nali!” Savisaarega tal lähemaid suhteid ei olevat – “Midagi tõsist ei ole.”
Et fotod üldse avalikkuse ette jõudsid, oli Oja meelest ootamatu ja taunimisväärne – üritus olnud kinnine ja seda poleks tema teada tohtinud juhtuda.
Keskerakonda Liina ei kuulu.
Moonika Batrakova
Kelmika heleda poisipeaga 23aastane Keskerakonna noortekogu liige ja Savisaare nõunik, kellele ennustatakse peatselt keskparteis mõnda kõrgemat ametikohta.
Õelad suud väidavad, et Moonika püüab endale Savisaare lähedusse hoides karjääri kindlustada – viimati vilkus ta Edgari taustal Kanal 2 aastalõpuprogrammis.
Mullu augustis sai SL Õhtuleht enda käsutusse foto, kus Savisaar on linnaametnike suvepeo möllus Moonika rinnad pihku krabanud. Ei Savisaar ega Batrakova soovinud kummalist poosi kommenteerida. Tule võttis enda peale Liina Oja, kelle sõnul olnud foto kontekstist välja rebitud – tegu olnud hoopis võimlemisharjutusega! Aga võib-olla kasutab Savisaar oma nõuniku rindu stressipallidena?
Kellest veel sosistatakse?
Olga Sõtnik
Tallinnast õpetajate perekonnast pärit 28aastane blondiin, endine Tallinna abilinnapea, nüüd riigikogu liige. Ka Olga on üks Keskerakonna noortekogu kasvandikke. Sõtnikust ja Savisaarestki on teatud ringkondades sahistatud, kas nende vahel ehk midagi ei susise – Olga poliitikukarjäär tundus selleks liiga sujuvalt edenevat, et seda ilma mõjuka eestkostjata saavutada. Sõtniku perekonnaseisuks on riigikogu ankeedis märgitud vabaabielus.
Anu Hallik-Jürgenstein
Majandusministri päevil saatis Anu ministeeriumi avalike suhete osakonna juhatajana Edgarit välisreisidel. Õiglusjanustes ajakirjanikes aga tekitas pahameelt, et Anu reisis koos Savisaarega kallis äriklassis.
Evelyn Sepp
35aastane pikajalgne brünett, kunagine modell ja nüüdne riigikogulane on Savisaare ammune võitluskaaslane ja ustav jünger. Tõsi, kuulujutud tema ja Edgari väidetavast intiimsemat laadi suhtest jäävad aastate taha, kui nooruke Evelyn veel Edgari abina töötas, tema märkmikku kandis ja lipsusõlme sidus.
Perekonnaseisuna on Evelyni riigikogu ankeedis ikka veel kirjas vallaline, kuigi teda on paari pandud mitme noormehega, teistest visamalt suhtekorralduses tegutseva Raimond Kaljulaidiga.
Evelynile kuulub legendiks saanud tsitaat: “Paar korda nädalas ööbib Edgar Savisaar isegi kodus.”
Tundub, et Vilja Savisaare ja Evelyni suhted kõige soojemad ei ole. Eelnimetatud tsitaadi kohta on Vilja Kroonikas arvanud: “Noh, see polnud tema poolt mitte just kõige parem väljendus… Mul tekib küsimus, kust Evelyn Sepp meie koosveedetud öid teab.”
Vilja Savisaar
Praegune abikaasa, tütar Rosina ema. Nooruses, veel Laanaru liignime kandes, oli Vilja telestaari Vahur Kersna pruut – mõlemad on pärit Antsla kandist.
Vilja ja Edgar kohtusid esimest korda 1986. aasta 4. detsembril (viie aasta taguses Eesti Naise loos meenutab Vilja esimest kohtumist kuupäeva ja detailide täpsusega), kui Vilja õppis Teaduste Akadeemia aspirantuuris ja võttis seal filosoofialoenguid. “Mingil põhjusel ei saanud õige õppejõud tulla ning tema asemel saabus Edgar Savisaar. Ma ei teadnud, mida Savisaar endast kujutab ja olin seetõttu elevil, isegi lõbusas tujus,” on Vilja pajatanud.
Viljast sai endast kümmekond aastat vanema Savisaare andunud austaja, armastatud mehe nimel viskus ta dzotile ka 1995. aastal nn lindiskandaali ajal, kui Savisaart süüdistati tollase peaministri Tiit Vähi ja Reformierakonna esimehe Siim Kallase omavaheliste vestluste pealtkuulamises. Vilja väitis, et tegelikult lindistas kõnesid tema.
Alati ei ole Vilja ja Edgari liit kõrvaltvaatajatele nii tugevana tundunud – pigem meenutab see visiitabielu, kus Edgar elab Hundisilmal, Vilja aga Tallinnas Nõmmel. Peale Edgari väidetavate salaafääride on Viljatki seostatud nõunikuna töötanud Jüri Jõgevaga.
Naistelehele on Vilja märkinud, et tütar Rosina paneb loomulikult oma vanemate ümber punutavaid intriige tähele, kuid tal on piisavalt mõistust, et kõlakatest üle olla.
“Ta suhtub sellesse umbes nii, et see käib paratamatult kaasas. Ainult meie ise teame, mis on tõde ning mis on oletused ja vaht,” ütleb Vilja Naistelehele.
Mis teid ürgorgu viib?
VE: Helila-Muda, Johannes – muusikapedagoog
Muusikapedagoog Johannes Helila-Muda sündis 14.05.1890.a. Narvas.
Oma muusikaõpinguid alustas ta Narva muusikakoolis ja jätkas 1908-13 Peterburi Konservatooriumis tuuba ja trombooni erialal.
Samal ajal (1910-12) mängis J. Helila-Muda Peterburis Vene Muusika
seltsi orkestris ja 1912.-ast nelja aasta jooksul Peterburi Muusikalise Draamateatri orkestris, sellele järgnes kaks aastat tööd sõjaväeorkestris, hiljem Peterburi koolides muusikaõpetajana.
1911.a. osales koos helilooja C. Kreegiga Eesti Üliõpilaste seltsi rahvaviiside kogumisvõistlustel ja nii jätkus tema tegevus suviti 1920-a-ni.
1920. aastal tuli tagasi Eestisse ja hakkas mängima Estonia teatri orkestris ja tegema õppejõu tööd Tallinna Õpetajate Seminaris ja XXI
Keskkoolis.
1925-31.a-il oli Peeter Süda Mälestuse Jäädvustamise Seltsi ja 1931-40.a.-il Muusikamuuseumi ühingu esimees ja võib õelda, et tänu tema aktiivsele ja organiseerivale tegevusele on Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis küllaltki hea sõjaeelne muusikakogu.
Johannes Helila-Muda suri Tallinnas 18.02.1947.
Arthur Ruusmaa , aluseks kodu-uurija Sulev Hurma kirjalikud allikad