Tarva kuju ei tee tehast rikkaks
Ideejärgus Tarva kuju hinnaks pakutud 450 000 krooni sai lepingus realistlikuma hinna. Ometi ei tee ka kokku lepitud 950 000 krooni Ars Monumentaali rikkaks ning kuni kuju valmimiseni ei saa tehas teisi suuri töid alustada.
Ars Monumentaali nn kuuri esisel lösutab tohutu hunnik kipsi ning armatuurvõrku. Lähemalt vaadatuna meenutab see väga kuulsat Tarva skulptuuri. Ars Monumentaali juhi Väino Tamre sõnul ongi see moodustis skulptuuri kipsvorm.
“Algul oli ta väiksem, aga siis pani Tauno Kangro siia ikka kõvasti kipsi juurde, sest tekkis kahtlus, et Vallimäel ei jää ta muidu mõjuma. Pronksil on omadus looduses nagu kaduma minna,” rääkis Väino Tamre.
Eile tehti viimaseid valutöid. Oma pronksi valamist ootasid hiigelkuju sarved ja veel mõned detailid, mille tegelikku välimust ei lubanud paks kipsi- ja armatuurikiht aimata.
Ühe valuprotsessi käigus kulub kolm tonni kergpetrooli. Kokku on arvestatud 20 000 liitrit kütust. Seesama kogus on ka lepingusse kirjutatud. Ometi läks kütuse kulu arvestatust suuremaks.
“See kipsvorm siin kuuris pidi talve ju kuidagi üle elama. Ei jäänud muud üle, kui ostsime kuuri ahju ning asusime seda kütma,” seletas Väino Tamre.
Ars Monumentaali töötajad näitavad meelsasti kõiki Tarva kuju valmimisega seotud pabereid. Möödunud aasta 24. aprilli kuupäeva kandev leping kannabki eelarvestatud numbrit 950 000 krooni.
Kuid see leping ei sisalda pronksi, millest kuju nüüd valatud on. Pronksi lubas teose autor Tauno Kangro ise hankida. Selle hind võib ulatuda kuni 50 kroonini kilogrammi eest. Kuju lõppkaal saab olema ka 4,8 kuni 5 tonni. Kiire arvutus annab metalli maksumuseks 250 000 krooni.
Kuid seegi pole kindel number, sest siis, kui pronks saab oma valutemperatuuri 1250 kraadi, põleb selle üks komponent – tsink – sealt välja. Kuigi tsinki on pronksis vaid mõni protsent, tuleb see sinna uuesti lisada. Ja ka see maksab.
Ars Monumentaal järgib praktikat, mille kohaselt ei tehta leping mitte skulptori, vaid tegeliku tellijaga. Tarva skulptuuri puhul oleks lepingu teine pool olnud Rakvere linn. “Kunstnikud on sageli selline unistaja rahvas,” selgitas Väino Tamre sellise praktika tagapõhja.
Et aga Tauno Kangro on end näidanud eriti hakkaja ning asjaliku mehena, siis sedakorda sõlmiti leping kujuri endaga.
Eile lebas skulptuuri kokku keevitatud osa veel kõht ülespoole. Metsveise jalad olid juba valuvormist puhastatud ning seisid sealsamas. Kogu pronkspinda tuleb veel liivapritsiga töödelda.
Ka liiv on omaette kuluartikkel ja seda on arvestuslikult ette nähtud 6 tonni.
“See kuju on nii suur, et ega me seni ole teisi suuri töid saanud sisse võtta,” tähendas Väino Tamre. Kui aga kuju valmimiseks kokku lepitud summad laekuvad graafikujärgselt, teeb Ars Monumentaal oma osa lubatud töödest valmis ja 15. juunil võiks skulptuuri avada.
Indrek Silver Einberg
indrek@virumaateataja.ee
Loe Virumaa Teatajat
Umbes 40 aastat tagasi läks Tõnu Maarand appi naabrimehest skulptorile Martin Saksale. Enda teadmata tõmbas ta selle samariitliku teoga rasvase risti oma plaanile astuda kunstiinstituuti arhitektuuriteaduskonda. Tänaseks on nii Maarandi kui ta skulptoritest õpilaste töid jagunud kogu maailma. Jätkub ka Rakverre, Tarvana. “Lõpuks annab publik sellele loomakujule vaimse sisu,” ütleb Tõnu Maarand.
Arkna endine katsejaam jätkab põllundust (VT)
Katsejaama uus omanik pühendub põllundusele
Eesti Põllumajandusülikoolilt Arkna katsejaama ostnud metsahaldusfirma lubab jätkata põlluharimist ja karjapidamist.
Arkna katsejaama senine omanik Eesti Põllumajandusülikool kuulutas aasta algul välja kirjaliku enampakkumise katsejaama müügiks.
Viie tagatisraha maksnud firma hulgast langes müüja valik suurima summa pakkujale, Pärnus registreeritud Metsamaahalduse AS-ile, kellega 30. aprillil sõlmiti ostu-müügileping nii OÜ Arkna Karjatalu kui ka sihtasutuse Arkna katsejaam müügiks.
Teadustööd enam ei tehtud
Eesti Põllumajandusülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Uudo Sõõru sõnul ei olnud põllumajandusülikoolil rahapuuduse tõttu viimastel aastatel enam võimalik Arknal teadustööd teha. “Kolme katsejaama pidamine Eestis käis meile selgelt üle jõu,” tunnistas ta.
Peale Arkna tegutsevad katsejaamad veel Tartu lähedal Eerikal ja Piistaojal.
Juba varem oli põllumajandusülikool eraomandisse müünud Arkna mõisahoone, kus kunagi tegutses loomakasvatuskool. “Selle raha paigutasime farmi piimaruumi euronõuetele kohandamiseks,” lausus Sõõru.
loe edasi Virumaa Teatajast