• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

VE: Kalvi mõis

Autor Avo | Avaldatud: 20. apr. 2002

Kalvi loss avanes väärika seltskonna osavõtul

Eile avati kahe Virumaa piiril Kalvi loss, kus on kokku 28 uhket tuba, nende hulgas kolm sviiti, täiuslikud konverentsisaalid ning türgi saunadega miniveekeskus.

Avamisele oli taanlasest omanik Henning Lykke Jensen kutsunud 300 külalist, nende hulgas Riigikogu liikmeid, Ida- ja Lääne-Viru maavanema, mõlema maakonna omavalitsuste juhid ning turismitöötajaid, kellele avamisel esines Tarvanpää folkloorirühm.

1913. aastal valminud erinevates stiilides, kuid kaunis hoone võttis pärast mitut omanikuvahetust restaureerida Flexa Grupp.

Taani perekond Lykke Jensen ja eestlane Tiit Rannaste võtsid mõisa üle 1999. aastal von Stackelbergidelt.

Viimati kasutati lossi sanatooriumina ja põlevkivitööstuse töötajate puhkekoduna. Taastamisel on veel lossipark ja sealsed sillutised.

Praegu vaatab paekaldalt, kust avaneb panoraamvaade merele ja taamal asuvatele Venemaa saartele, vastu suursugune loss, mille interjööri iseloomustab ülim glamuursus.

Lisaks hotelli- ja konverentsiteenustele pakub AS Kalvi Mõis ka muid puhkuseveetmise võimalusi, näiteks jahiturismi. Samuti tegeleb mõis põllumajandusega.

Kuigi peahoone on üsna uus, pärinevad esimesed teated Kalvist XII sajandi lõpust.

Virumaa Teataja 20.04.2002220.04.2002  0.04.2002  

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Sajor, Rudolf – maalikunstnik ja kujur

Autor Avo | Avaldatud: 20. apr. 2002

10.09.1888.a. sündis Püssi vallas maalikunstnik ja kujur Rudolf Sajor.
1904.a. lõpetas ta Narva linnakooli ja 1907.a. eksternina Peterburi I Reaalkooli. Nende aastate sisse (1904-1909.a.) mahub sisse õppetöö A.Steiglitzi kunsttööstuskoolis ja täiendamised akadeemikute J.Goldblatte ja J.Zionglinski juures.
I maailmasõja ajal võitles grenaderina Kaukaasias.
1920.aastal naases Eestisse ja 6 aasta jooksul õpetas lapsi Narva koolides, olles ametis joonistamise, käsitöö ja võimlemiseõpetajana.
1926.a-st on vabakutseline kunstnik Tallinnas ja maalis peamiselt linnavaateid.
Esmakordelt astus üles näitusega 1922.a. Tallinnas.

Virumaa jaoks oli tema üheks suuremaks töös koostöös kujur Voldemar Mellikuga Narva Vabadussõjas langenute mälestussammas 1921.a.-l, mis taastati 1996.a. Vana-Narva seltsi poolt.
Rudolf Sajor suri Tallinnas 21.03.1946.a. Tallinnas.
 
Leo Anupõllu andmete alusel Arthur Ruusmaa.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Vasknarva apteek

Autor Avo | Avaldatud: 20. apr. 2002

1865. aastal tahtis Jõhvi apteeker O. F. Seiler avada oma filiaali ka
Vasknarvas, selleks aga ei antud luba. Alles 29(30) 10.1883.a. sai
proviisor A.Happich loa Vasknarva apteegi avamiseks.
28.04.1886.a. hävis see maja tules ja nüüd viidi apteek üle uude hoonesse keset alevit, kuid ruumid olid siin väga halvad ja nii ei antud uut tegevusluba. Leiti uued ruumid, mis vaadati üle kreisiarsti poolt,
kuid ka need ei vastanud tingimustele ja nii ei saadud ka seekord
tegevusluba.

Sellest hoolimata hakkas omanik ravimeid müüma ja nüüd jõudis asi haagikohtunikuni, kes sulges apteegi.

Kohalik rahvas aga saatis kõrgemale poole palvekirjad, et anda A. Happichile apteegi pidamiseks õiguse. Vastuseks aga ülemmaakohus otsustas inventari ja ravimid hoopis konfiskeerida. Kohtutäiturid jäid aga seekord hiljaks ja Happichil õnnestus kogu vara minema viia (ta viis oma varanduse Narva-Jõesuusse, kus avas apteegi).

Nüüd jäi apteegi asi Vasknarvas soiku ja uuesti alustas apteegi avamisega Jõhvi apteeker Otto Raukas, kes 13.12.1888.a. sai loa apteegi avamiseks ja 05.03.1890.a. hakkas apteek uuesti tööle.
Kuid tema sissetulekud osutusid väga kasinaks ja nii tuli apteek 5. aprillil 1895.a. uuesti sulgeda.
Kolmanda apteegi Vasknarvas avas apteekriabiline Jakob Feitelberg-Piltin, kes esitas selleks taotluse 27.11.1906.a.-l ja avamiseni jõudis 24.01.1908.a-l (eks oma osa oli revolutsioonilistel sündmustel, et asi
venis).

Tema apteegi tööd jätkas mag.pharm. Aleksei Bock, kes taotles
tegevusluba 08.10.1929.a.-l ja see apteek töötas kuni natsionaliseerimiseni 1940.a.-l.
 
Heino Gustavsoni ja L. Kiisma kirjalike märkmete alusel Arthur Ruusmaa

 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Narva poeglaste progümnaasium

Autor Avo | Avaldatud: 20. apr. 2002

28.04.1875.a. asutati Narva 4-klassiline poeglaste progümnaasium,
millest 6 aastat hiljem sai gümnaasium.

Arthur Ruusmaa

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Eesti Kodanike Komitee Jõhvi komitee

Autor Avo | Avaldatud: 20. apr. 2002

28.04.1989.a. loodi Eesti Kodanike Komitee Jõhvi komitee.

Arthur Ruusmaa

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Kalevipoja mälestussammas

Autor Avo | Avaldatud: 20. apr. 2002

28.04.1950.a. hävitati Tartus Eesti Vabadussõja sümboolne mälestussammas KALEVIPOEG ja väidetavalt valati sellest tulevane V. I. Lenini kuju endise EPA peahoone ette.
Praeguseks on ka Lenin maha võetud ja ootab oma kohta tulevases Nõukogude okupatsiooni muuseumis (skulptuuride-pargis).
Samas on päevakorda kerkinud uue Kalevipoja taasavamine endisesse kohta, mis tingib ka rahvuseepose “Kalevipoeg” looja Fr. R. Kreutzwaldi mälestusssamba ümberkolimise uude kohta.

Ühe variandi alusel jääb Kreutzwald samasse kohta ja Kalevipoeg saab seisma sinna, kuhu ta ühe variandi alusel ka planeeriti s.o endise pangahoone, praeguse Haridusministeeriumi ette.
Aeg annab arutust!

Arthur Ruusmaa

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Padrik, Paula – ooperilaulja

Autor Avo | Avaldatud: 20. apr. 2002

29.04.1926.a. sündis Tudulinnas ooperilauljatar Paula Padrik.
1945.a lõpetas ta Türi aiandustehnikumi ja jätkas õpinguid Tallinna Tarbekunsti Instituudis aia- ja pargikujundaja erialal.
1946-1950.a.õppis Tallinna Muusikakoolis ja siit läks õppima laulukunsti Tallinna Konservatooriumi, mille lõpetas 1955.a. Õppis L.Sauli lauluklassis.
Sellele järgnes 14 aasta jooksul töö Estonia ooperikooris, korduvalt esines ka soololauljana.

Arthur Ruusmaa

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Sepp, Johannes – sõjamehest arvutiinseneriks

Autor Avo | Avaldatud: 20. apr. 2002

29.04.1918.a. sündis Narvas Johannes Sepp, kes kaadrisõjaväelasena
(Eesti kaitseväes jõudis nooremleitnandiks) läks Soome 12.11.1943.a
ja suunati ohvitseride väljaõppele Taavettis, mille lõpetas lipniku
auastmes. Tema lahingutee kulges Viiburi lahel ja Vuoksel.
Soome armeest vabastati 18.09.1944.a. ja suunati Kehra laagrisse, teel õnnestus põgeneda ja pääses Rootsi, kus sai tööd arvutiinsenerina.

Arthur Ruusmaa

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Veevo, Peeter – kooli- ja koorijuhataja

Autor Avo | Avaldatud: 20. apr. 2002

Tulevane koolmeister ja muusikamees Peeter Veevo sündis 10.04.1897.a. Pärnumaal Polli vallas.
1919.aastal asus ta Jõhvi elama ja alustas tööd koolmesitrina. 1928-44 aastail oli P. Veevo Jõhvi algkooli juhatajaks (endine Pioneeride Maja, praegune Koolinoorte Loomemaja).
Ta oli tuntud muusikaõpetaja, koorijuht ja ühiskonnategelane. 1923-1943. aastail juhatas ta Jõhvi Haridusseltsi laulukoori (segakoori – vaata fotolt). Mitu aastat juhatas Jõhvi Haridusseltis tegevust ja osales näitetrupi töös ja mängis sümfooniaorkestris (mida juhatas R.Sööt).

Mitmel korral oli kohalikel laulupidusel kooride üldjuhiks ja ühiskondlike ülesannete hulka oli töö Jõhvi linna I volikogus.
1944-aastast kuni pensionile minekuni 1962. aastal töötas Peeter
Veevo Viljandimaal Tääksi 7.-klassilises koolis õpetajana ja oli ka
õppelajuhatajaks.
Peeter Veevo suri 05.06.1977.aastal.

Kasutatud kodu-uurija Lembit Kiisma materjale.
Lisaks foto Peeter Veevost Jõhvi Haridusseltsi segakoori keskel.
Arthur Ruusmaa

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Sööt, Richard-Woldemar – koolimees

Autor Avo | Avaldatud: 20. apr. 2002

Siimon Söödi kaheksast lapsest valis vaid üks laps õpetaja elukutse
ja selleks oli vanuselt kolmas laps, poeg Richard-Woldemar, kes sündis 16.aprillil 1885.a. (v.k.j.).
Oma esimese õpetuse sai kodus isa käest, sellele järgnes Jõhvi Ministeeriumikool ja selle juures asuv pedagoogikaklass, mille ta lõpetas 1902.aastal. Siis oli aasta Sakal abiks õpetaja Petersonil ja sellele järgnes isesesev õpetaja töö Savalas kuni vabanes õpetajakoht Järvel, kuhu ta sai ka ametisse.
Vahepeal käis ka ise koolis ja 1913.a-l lõpetas Narva Gümnaasiumi.

Järvel asutas R. Sööt puhkpilliorkestri ja juhatas laulukoori (käis seega isa jälgedes) ja see harrastus jäi talle külge elu lõpuni.
15.01.1915.a. vabanes Jõhvis kõstri koht peale A. Reiljani surma ja
nüüd sai selle koha R. Sööt. Siin juhatas ta laulukoori (kiriku- ja segakoori), kutsus ellu sümfooniaorkestri, mis töötas kohaliku haridusseltsi juures (katust oli ju vaja).
Ka seda orkestrit juhtis ta veerand sajandit.
Pärast Jõhvi tulemist sai temast Jõhvi alevi algkooli õpetaja.
1940.aastal lahkus R. Sööt kõstri kohalt ja jäi ainult õpetajana tööle.
1944.a-l, pärast nõukogude võimu taaskehtestamist Eestis, sai R. Söödist Jõhvi Eesti Keskkooli ajalooõpetaja.
08.01.1947.aastal, õhtul pimedas koju tulles jäi ta teel auto alla ja suri.
R-W.Sööt on maetud Jõhvi kalmistule.
Richard-Woldemar Sööti peetakse viimaseks Jõhvi kõster-õpetajaks.

Kodu-uurijate Sulev Hurma ja Lembit Kiisma materjalide alusel
Arthur Ruusmaa.
Fotol Richard -Woldemar Sööt oma õpilaste keskel.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud