on Virumaa virulaste hoida

Lembit Kiisma on sündinud 06.09.1929. aastal Jõhvis ja on elanud
seal kogu oma elu. Aastatel 1948-1996 töötas ta raudteel Jõhvi ja
Toila raudteejaamades erinevatel ametikohtadel.

Kodu-uurimisega hakkas tegelema 1980-te aastate algul ja tema huvialadeks on olnud Eesti ja Jõhvi raudtee ajalugu, veidi ka Narvat, Alutagusemaa ajalugu ja sõjandust. Ta on aastate jooksul teinud väljavõtteid vanadest ajalehtedest ja teavitanud Jõhvi linnavalitusust mitmetest ajaloolistest sündmustest.

L. Kiisma on koostanud järgmised trükised: 1993.a. Jõhvi kihelkonna Vabadussõja mälestussambad” ja see on ajalooline täiendus 1935.aastal ilmunud brosüürile. Brosüüri koostamine oli seotud Jõhvi kihelkonna Vabadussõja mälestussamba taasavamisega 1993.a. võidupühal.

1994.a. ilmus memuaarteos “Poisikesena suure sõja tee ääres”, suurepärane teos sõjaaegsest Virumaast läbi poisikese silmade. Koostamiseks on kasutatud oma päevikuid ja märkmeid läbi aegade.

1997.a. ilmus Ida-Viru SOMS-i (Sõjaohvrite Mälestusselts) tellimusel koosstöös seltsi liikmete ja fotograaf Arvo Lekiga eesti- , saksa- ja vene keeles trükis “Sõdade mälestusmärgid Alutagusemaal”, rikkalik infomaterjal erinevate Virumaad läbinud sõdade mälestusmärkide ajaloost.

1998.a. ilmus Jõhvi ajaloo ülevaade “Vana Jõhvi” Jõhvi Linnavalitsuse tellimusel ja see on huvitav foto-ja tekstiajalooline ülevaade Jõhvi linnast, mis märkis Jõhvi linna 50 juubelit.

 2001.a. memuaarteos “Elasin Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vaba-
riigis”, mis oli valminud Jõhvi esmamainimise 760 aastapäevaks ja
Jõhvi linnaõiguse taastamise 10 aastapäevaks ja on kirja pandud
põlisjõhvilase mälestused ja on valminud Eesti Kirjandusmuuseumi
eluloovõistluse teemal “Minu ja minu pere elu ENSV-s ja Eesti Vaba-
riigis”.

Jõhvi Kiisma on koostanud rida fotonäitusi Jõhvis, Iisakus ja Püssis ja enamus tema fotokogu baasil.

Läbi aegade on ta kogunud materjali mappidesse ja fotodest on koostatud mitu fotoalbumit, mida on kasutatud korduvalt näituste koostamiseks ja vana Jõhvit puudutava ajalooliste trükiste ja artiklite illustreerimiseks.

L. Kiisma on teinud kaastööd ajalehtedele “Virumaa Teataja”,
“Põhja Kodu”, “Leninlik Lipp” ja “Põhjarannik” ja üheks paremaks
võiks pidada tema rubriiki Jõhvi eile, täna, homme …, mis oli pühendatud Jõhvi esmamainimise 750-le aastapäevale.

Lembit Kiisma on aktiivne osaleja Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi juures tegutseva kodu-uurimise ringis ja alati on tal huvitavat lisada käsitletavatele teemadele. Lembit Kiisma kirjutisi läbib meeldiv huumorisoon,
mis pakub meeldivat ja kaasahaaravat lugemist.

1980-te lõpust on ta teinud väljakirjutisi Jõhvi kaasaegsest ajaloost ja need on koodatud Põlevkivimuuseumi kogudesse ja allakirjutanu kätte, kes kasutab neid materjale ka oma ajalooliste rubriikide koostamiseks.

Praegu tegeleb L. Kiisma aktiivselt Jõhvi kiriku muuseumi seltsis ja
tema kaasabil on valminud ka Jõhvi kiriku ajalugu käsitlev buklett.
L. Kiisma sai kodu-uurijatelt sünnipäevakinkideks trükimasina (osa
summast) ja fotoaparaadi, mis on saanud tema lahutamatuks kaaslaseks ja tänu neile on säilinud Jõhvi ajalugu tulevastele põlvedele.

Heast ja tänulikust kolleegist Arthur Ruusmaa

xxx

Lembit Kiisma. In memoriam

xxx