• Tere taas!

     

    Kreekide õitsemise aeg

     

     

    Viimased postitused:

VE: Panso, Voldemar – Eesti teatri suurkuju

Voldemar Panso tippaja päevaraamatud kadusid arhiivist

18. aprill 2008 kl 20:15
Eesti Päevaleht Online 
 

Voldemar Panso

Voldemar Panso

Kui selle aasta alguses nägid ilmavalgust Eesti teatri suurkuju Voldemar Panso esimesed päevaraamatud, siis Panso elu viimast 20 aastat puudutavad päevaraamatud on Kirjandusmuuseumi arhiivist jäljetult kadunud.

Praegu on raamatupoodides müügil hiljuti trükis avaldatud Voldemar Panso päevikud, mida ta pidas aastatel 1931 kuni 1946 ning 1946 kuni 1956. Mappide vahel, kus peaksid aga asuma järgmised kolm päevaraamatud kuni aastani 1976, valitseb tühjus. Kuhu, kunas, kuidas ja miks väärtuslikud päevaraamatud kadusid, on senini selgusetu.

Panso arhiivi materjalid andis tema lesk ja pärija Mari-Liis Küla Kirjandusmuuseumi hoiule 1986. aastal. Fond jäi suletuks ligi kahekümneks aastaks. „Mulle soovitati need jätta suletuks poliitilistel põhjustel. Tollel ajal tegutses ka teatris erineva taustaga poliitilisi grupeeringuid,” rääkis Mari-Liis Küla.

Pikemalt lugege homsest Eesti Päevalehest!

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Ojuland nimetab Küprose-apsakat tööõnnetuseks

Ojuland nimetab Küprose-apsakat tööõnnetuseks

18.04.2008 10:38Hanneli Rudi, Postimees.ee 

Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland seletab eilset Küprose-teemalist eksitust kiirustamisest tuleneva tööõnnetusega.

 
Pildil on Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland Toompea lossis.
Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Seoses teie nimel tehtud Küprose-teemalise pöördumisega välisminister Urmas Paeti poole soovib Postimees.ee teada, kas ja millal süü enda peale võtnud Aarne Veedla vabandas teie ees? Kuidas ta oma eksimust teile selgitas?

Andsin ülesande oma nõunikule tegeleda korvpalluri juhtumiga telefoni teel. Mul on väga kahju, et kiirustamise käigus ei kontrollitud fakte ja juhtus selline piinlik tööõnnetus. Olin kursis sellega, et Eesti elamisloaga inimesel tekkis Küprose piiril probleem. Kaks nädalat tagasi  lasti ta viisata Küprosele, kaks nädalat hiljem enam mitte. Palusin asja selgitada. Tehniline vormistamine jäi nõunikule. Tegemist oli lihtsa inimliku eksimusega.

Kelle algatusel koostati pöördumine välisminister Urmas Paetile? Kes selle teksti koostas?

Pidasin vajalikuks, et olukorda välisministriga selgitada. Teate koostas minu nõunik.  Selliseid küsimusi selgitatakse töö käigus, kasutades  lihtsamaid kommunikatsioonivahendeid. Antud juhul küsisime olukorra kohta välisministeeriumi ametnikult, kes antud juhtumiga kursis polnud ning seetõttu saatsime kirjaliku teate. Kindlasti tuleb aktiivselt sekkuda igal juhtumil, kus Eesti elanikud jäävad hätta.

Kes sellele alla kirjutas? Kas tutvusite selle tekstiga enne selle meediasse saatmist?

Pressiteatele kirjutab alla seda väljastanud isik, antud juhul minu nõunik, keda ma usaldan. Nõuniku eksimus on loomulikult kahetsusväärne. Ta on vabandanud juba nii avalikkuse, kui ka minu ees, ning on lubanud sellest eksimusest teha omad järeldused.

Kas Küprose esindajad on teiega seoses tänase [eilse-toim] avaldusega ühendust võtnud ning asjaolusid selgitanud?

Minu nõunik oli Küprose Helsingi saatkonnaga  ühenduses ja nad selgitasid asjaolusid.

Viibisite täna ENPA  kevadistungjärgul, kas teil tuli täna seoses selle avaldusega ka seal vastata samateemalistele küsimustele?

Ei

Kas Urmas Paet on teile vastanud ja mis oli tema vastuse sisu?

Välisministeerium informeeris avalikkust koheselt Eesti elanike reisimisvõimalustest Küprosele, nende teade ilmus ka Postimehes. Usun, et see on täiesti piisav.

Korvpallimeeskonna Tartu Ülikool Rocki ühelt liidrilt, grusiinist mängujuhilt Giorgi Tsintsadzelt nõuti üleeile Küprosel Larnaca lennujaama piiripunktis viisat, kuigi tal on olemas Eesti elamisluba ja ID-kaart.

Eesti välisministeeriumi teatel peavad kolmandate riikide kodanikud, kellel on Schengeni liikmesriigi elamisluba, Küprosele reisimiseks taotlema viisat. Eesti välismaalase passi omanikud saavad Küprosele reisida ilma viisata.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Suur Munamägi

Suur Munamägi

elt.jpg: Vaade Suure Munamäe vaatetornist. Foto: Lauri Kulpsoo

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Wheeler, John Archibald – füüsikateoreetik

Suri üks tuumapommi loojaid

15.04.2008 07:51ETV 24 

USAs suri 13. aprillil 96 aasta vanuselt kopsupõletikku füüsikateoreetik John A. Wheeler, kes kandis võtmerolli aatomipommi loomises ja võttis hiljem kasutusele termini «must auk».

 
Tuumaseen.
Foto: AFP / Scanpix

Wheeler, kes oli aastaid Princetoni Ülikooli professor, töötas koos selliste suurmeestega nagu Albert Einstein ja Niels Bohr, vahendas AP.

John_Archibald_Wheeler.jpg:

Teise maailmasõja aastail töötas Wheeler projektis Manhattan aatomipommi loomisel.

Erinevalt mõnest oma kolleegist, kes tundsid kahetsust pärast aatomipommide heitmist Jaapanile, leidis Wheeler, et pomm ei valminud õigeaegselt, et saanuks mõjutada sõja lõppu Euroopas.

Tema vend Joe hukkus võideldes Itaalias 1944. aastal.

Wheeler aitas ka Edward Telleril luua vesinikupommi.

1967. aastal kasutas Wheeler ühel konverentsil esmakordselt terminit «must auk» märkimaks maailmaruumi piirkondi, kus gravitatsioon on niivõrd tugev, et valgus ei pääse sealt välja.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Kull, Mart – kõrvaarst, professor

Mart Kull tõi unerahu tuhandetele

14. aprill 2008 kl 19:14
EPLOnline
 

Autor: Mirko Ojakivi

Foto: Aldo Luud Mart Kull 03.11.1956 – 13.04.2008

Mart Kull 03.11.1956 – 13.04.2008
 
Nädalavahetusel suri ootamatult Tartu ülikooli kõrvakliiniku juhataja Mart Kull.

Ligi pooled eestlased kannatavad unehäirete all. Peaaegu kõigil eestlastel on elu jooksul olnud probleeme nohu, köha ja kõrvavaluga. Kui valukäes vaevlevat haiget ei päästnud mitte miski muu, siis soovitati võtta ette tee Tartusse, kus ülikooli kõrvakliinikus oli keegi imeravitseja Mart Kull.

Haiguste loetelu, mille ravimise ja uurimisega doktor Kull tegeles, on aukartust äratav. Ligi kolmkümmend aastat kestnud arstipraksise jooksul sattus Kulli noa (Kulli töövahendist rääkides oleks õigem vist öelda “laseri”) alla üle tuhande inimese.

Mart Kull oli ideedegeneraator ja 1990. aastate alguses võttis ta pühaks eesmärgiks asuda uurima unehäireid alates norskamisest kuni unelämbumistõveni. 2003.–2004. aastal käivitas Mart Kull kõrvakliinikus ka uneuuringute keskuse, kus unehädas inimesed said aparaatidega ühendatult veeta ühe öö ning hommikul oli kas Kullil või mõnel teisel kliiniku töötajal juba võimalus patsiendile öelda, mis tal ei lase segamatult uinuda ja magada ja kuidas saaks unerahu taastatud. 

Abiks veokijuhtidele

Uneuuringute keskus on kujunenud niivõrd populaarseks, et seal magamise järjekorrad on kuudepikkused ja nüüdseks on Kulli kliinikust abi saanud tuhanded inimesed.

Viimaste aastate uudiseid sirvides meenub, et Kulli juurde on olnud asja ka sadadel pikamaasõidujuhtidel. 2006. aasta sügisel käivitas Kull kõrvakliinikus katse, mis aitab veokijuhtidel ja pikki vahemaid sõitvatel bussijuhtidel katsetada tähelepanuvõimet. On ju üsna sagedased olukorrad, kus sõidukijuht peab olema kümneid tunde järjest roolis. Sageli ei tajuta aga, et selline tegevus on ohtlik, sest inimese aju ei suuda üle paari tunni ühesugust, monotoonset tegevust teha ja kuna aju “lülitab” end välja, on liiklusõnnetuste oht ülisuur. Kull üritas autojuhtidele puust ja punaselt ehk ühe pisikese katsega selle ohu selgeks teha.

Kulli radikaalsemaid seisukohti oli see, et inimene ei vaja kurgumandleid ja enamasti on inimese kõrva-, nina- ja kurguhädade põhjuseks just mandlid, mis tuleks juba paariaastasel lapsel ära lõigata. Nii olevat kergem.

Kuid lisaks suurepärasele suhtlemisoskusele, rohketele ideedele ja arstiks olemisele oli Kull ka suurepärane teadlane. Tema arstikontosse jääb üle tuhande lõikuse ja tema teadlasekontosse saab suurte tähtedega kirjutada maailmas laialdaselt kasutusel oleva laserkontaktmeetodi loomise. Lisaks töötas professor Mart Kull välja mitmesuguseid meditsiinilisi instrumente ja ravimeetodeid.

Mart Kull lõpetas 1987. aastal Leningradi meditsiiniinstituudi, olles eelnevalt õppinud ka Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. Ka kõrvakliiniku varasemad juhid Heinrich Koppel ja Ernst Saareste lõpetasid nagu Kull kõrgkooli praeguses Peterburis.

Kulli teaduslike saavutuste nimistusse jäävad ka maailmas esimene ultraheli funktsionaalne kõrvakirurgia, kopsude topeltsagedusega jugaventilatsiooni metoodika ning kolmesagedusega meetod, mis optimeerib veelgi hingamisteede laserkirurgiat.

Kulli peamised teaduslikud uurimisvaldkonnad olid farüngeaalsed ja larüngeaalsed stenoosid, kunstlik kopsude ventilatsiooni metoodika ja laserkirurgiline instrumentaarium. Mart Kulli juhtimisel sai Tartu ülikooli kõrvakliinikust Euroopa laserkirurgia referentkliinik, mis on üks suuremaid tunnustusi ühele kliinikule. 

Ain-Elmar Kaasik: Kull kuulus arstina maailma tippu

Mart Kull oli rohkem novaator kui teadlane. Kuid klinitsistide seas kipubki see asi nii olema. Laboriteadlane Mart Kull igatahes polnud. Kuid professor Kull täiustas oluliselt operatsioonimeetodeid ja kindlasti on tema puhul üks märkimisväärsemaid asju see, et ta võttis esimesena kasutusele koos narkoosiarstide ehk anestesioloogidega spetsiaalseid valutustamismeetodid, mis muutsid kõrioperatsioone tunduvalt patsiendisõbralikumaks. Varem olid kõrioperatsioonid ikka kaunis jõhkrad ja valulised. Selles valdkonnas on Mart Kulli panus päris märkimisväärne.

Kindlasti on Mart Kulli kaotus Eesti meditsiinile väga suur. Arvestades seda, et kõigil inimestel on nina, kõrva või kurguga mingil ajal probleeme, siis on professionaalne ravi hädavajalik. Enamasti paranevad paljud nina-, kurgu- ja kõrvahädad ise, kuid mõnel inimesel muutuvad need krooniliseks. Kui varem olid üliolulised vaid keskkõrvalõikused, siis Kull arendas ka ninakirurgiat ja tõi oma tegevusega leevendust ikka väga paljudele inimestele. Ma usun, et väga paljud Kulli käest abi saanud inimesed ei tea tänini, kui palju nende tervis oleneb ninahingamise häiretest.

Kuid Kulli tegevusest rääkides tuleb esile tõsta nii tema kui ka tema kollegi Marlit Veldi initsiatiivi unehäirete ravis. See on olnud inimeste seisukohalt väga oluline tegevus. Kokkuvõttes suurenes Mart Kulli tegevuse ajal kõrvakliiniku aktiivsus kirurgilises osas tohutult. Nii palju kui mina karta oskan, pole Eestis Kullile sama tasemega järeltulijat. 

Ain-Elmar Kaasik on Eesti teaduste akadeemia asepresident.

Mart Kulli CV

03.11.1956 – 13.04.2008

Haridus:

Tartu ülikooli arstiteaduskond, ravi eriala, lõpetanud 30.06.1981.

Kliiniline ordinatuur otorinolarüngoloogia erialal 1981–1983;

Soome haridusministeeriumi stipendium, erialane täiendus Turu ülikooli keskhaiglas, otorinolarüngoloogia õppetool 1993 (kaks kuud)

Teenistuskäik:

1981–1983 Tartu ülikooli otorinolarüngoloogia kateeder, kliiniline ordinatuur

1983–1984 Tartu ülikooli otorinolarüngoloogia kateeder, assistent

1984–1987 Leningradi meditsiiniinstituudi kõrva-nina-kurguhaiguste osakond, aspirant

1987–1989 Tartu ülikooli otorinolarüngoloogia kateeder, assistent

1988–1991 Tartu ülikooli lasermeditsiini laboratoorium, vanemteadur

1989–1992 Tartu ülikooli otorinolarüngoloogia kateeder, dotsent

Alates 1992 Tartu ülikooli arstiteaduskonna otorinolarüngoloogia õppetooli juhataja ja professor

Alates 1992 SA Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku juhataja

Teadustöö põhisuunad:

Kõrva-nina-kurguhaiguste kirurgia:

– Laserkirurgilised operatsioonid, uute meetodite väljatöötamine pea ja kaela piirkonnas (1987. a kaitstud meditsiiniteaduste kandidaadi kraad)

– Rakulised muutused erinevate füüsikaliste faktorite toime järgselt (1987. a kaitstud meditsiiniteaduste kandidaadi kraad)

– Kopsude kunstliku jugaventilatsiooni meetodite arendamine ning juurutamine

– Ultraheli mikrokirurgiliste meetodite arendamine ja juurutamine

– Kohlea implantatsioon

Väikelaste varajane kuulmislanguse avastamine (skriining), kuulmislanguse etioloogia ja epidemioloogia

Allikas: Eesti teadusportaal 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Ülemiste ristmiku ümberehitusest

Maaomanikke ähvardab sundvõõrandamine

14.04.2008 00:01Urmas Seaver, Postimees 

Linna maa-ameti munitsipaalmaade osakonna peaspetsialisti Argo Reiljani sõnul anti 7. aprillil Peterburi tee pikendusele jalgu jäävate maade ja hoonete omanikele üle sundvõõrandamise otsuse eelnõu. Neil on kaks nädalat aega eelnõuga tutvuda ja oma seisukohad esitada.

«Siis vaatame asja uuesti üle,» nentis Reiljan. «Praegu ei saa ma veel öelda, millised otsused lõpuks tehakse.»

Sundvõõrandamiseni jõudsid ametnikud põhjusel, et linn ja maaomanikud pole jõudnud kokkuleppele Peterburi tee pikendusele või seda Järvevana teega ühendavale viaduktile ette jäävate majade ja maade väljaostmise osas.

Seejuures on käärid linna pakkumise ja omanike soovide vahel enam kui kahekordsed.

PetPikendus.jpg:

Kokku 16 krunti

Näiteks aadressil Filtri tee 9a asuva ning ka Järvevana teelt nähtava neljakorruselise ASi Kemivesi hoone ja 4500-ruutmeetrise krundi eest pakub linn ettevõttele 12,9 miljonit krooni.
Samal ajal on Kemivesi oma vastuskirjas linnale teatanud, et kolimise korral tuleks neil tööle panna uus tehas, mille ehitamise ja käivitamise kulud on 62 miljonit krooni.

Tartu maantee 88 ja 88a kruntide omanikule, osaühingule Ehmo pakkus linn 22,73 miljonit krooni, kuid firma soovib hüvitust saada 51,2 miljonit krooni. Tartu maantee 86a maatüki omanikule, osaühingule Solfer Trade pakub linn 18,1 miljonit krooni, ettevõte aga tahab 43,9 miljonit.

Filtri tee 9 ja 16 krunte kasutavale Orbonale pakub linn 15,15 miljonit krooni ning ka selle firmaga pole seni kokkulepet saavutatud.

Kuigi ühtekokku tuleb Ülemiste liiklussõlme ehitamiseks välja osta 16 krunti, alustas linn esmalt läbirääkimisi just nimetatud nelja firmaga, sest nendelt maa ostmine tõotab linnale kujuneda kõige kallimaks ja keerulisemaks.


Aega piisavalt

Kemivesi tegevdirektor Tarmo Siir ega ka Ehmo direktor Aleksei Potapov ei soovinud läbirääkimisi linnaga Postimehele kommenteerida.

Solfer Trade OÜ telefonilt vastas tundmatuks jääda soovinud mees, et firma rahanõudmised on põhjendatud, kuid täpsematest kommentaaridest ta keeldus.

Hiiglaslik erinevus linna pakkumiste ja firmade nõudmiste vahel tuleneb suuresti tõigast, et linn on valmis maksma vaid maa ja hoone turuväärtuse eest.

Kuid firmad soovivad hüvitist ka näiteks uue tehase rajamise või ettevõtluse seiskumisest saamata jäänud tulu eest.

Linnal ei ole kruntide omandamisega veel kiiret, sest Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppeli sõnul algab Peterburi tee pikenduse ehitamine esialgse plaani kohaselt 2010. aastal.

Euroraha abil tehtav Ülemiste liiklussõlme ümberehitus neelab enam kui 1,5 miljardit krooni ning tööd peaksid kestma vähemalt kolm aastat.

Liiklussõlme mahukaim töö ongi just Peterburi tee ühendamine kahe viadukti abil Järvevana teega. Üks viadukt viib Peterburi teelt üle Tartu maantee ning teine viadukt Filtri teeotsa juurest üle raudtee Järvevana teele.

Eestis pole ellu viidud veel ühtegi sundvõõrandamist. Viimati algatas Tallinn sundvõõrandamise seoses linna sees kulgeva Tartu maantee laiendamisega.

Pärast sundvõõrandamise algatamist jõudsid linn ja eraomanik kiiresti kokkuleppele.

Tee-ehitust segavad krundid

•    ASile Kemivesi kuuluv hoone ja 4532 ruutmeetri suurune kinnistu Filtri tee 9a.
•    OÜ-le Orbona kuuluvad hooned ja maatükid Filtri tee 9 ja 16. Kahe krundi suurus on kokku 8590 ruutmeetrit.
•    OÜ-le Ehmo kuuluvad hooned ja maatükid Tartu maantee 88 ja 88a. Linn tahab ettevõttelt võõrandada 4446 ruutmeetrit maad.
•    OÜ-le Solfer Trade kuuluv hoone ja 2639 ruutmeetri suurune maatükk Tartu maantee 86a.
Allikas: PM

 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Phobos – Marsi kaaslane

Suure mõlgiga kuu

 

12.04.2008 00:01

 

Marsi kuu Phobose värsked ülesvõtted pakuvad lummavat vaadet selle taevakeha suurimale vaatamisväärsusele – hiiglaslikule löögikraatrile.

 
Phobos.jpg:
Foto: NASA/THE UNIVERSITY OF ARIZONA

Fotod tegi märtsi lõpus kosmoselaeva Mars Reconnaissance Orbiter pardal töötav seadeldis nimega HiRISE (High Resolution Imaging Science Experiment). Fotod võeti Phobosest 5800–6800 kilomeetri kauguselt.

Nii Phobos kui ka teine Marsi kuu Deimos on väga väikesed (diameetritega vastavalt 22 ja 12 kilomeetrit) ning kuna nende külgetõmbejõud on vaid tuhandik Maa omast, pole nad omandanud kerakujulist vormi. Seega sarnanevad kuud rohkem asteroididega.

Phobose värsketel fotodel on näha 9-kilomeetrise läbimõõduga kraater Stickney, mis on Phobose suurim pinnavorm. Peakraatrit ümbrisevad vaod ja väiksemad kraatrid võivad olla Stickney sünnitanud kokkupõrke kõrvalsaadused.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: miinijahtija “Sakala”

Miinijahtija Sakala jõudis täna kodusadamasse
mil.ee

Miinijahtija Sakala jõudis kodusadamasse

12.04.2008 17:04
Toimetas Silver Saluri
www.sloleht.ee
 
Täna kell 12.00 sildus Miinisadamas esimest korda mereväe uus miinijahtija Sakala.

Laeva olid vastu võtmas mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede, mereväe staabiülem vanemleitnant Ivo Värk ja Miinilaevade Divisjoni ülem kaptenmajor Sten Sepper, samuti meeskonnaliikmete lähedased, teatas Kaitsejõudude peastaap.

“Uute miinijahtijate soetamisega on astutud suur samm edasi miinitõrje parandamise osas,” lausus mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede, lisades, et laevadel on nüüdisaegne varustus, mis võimaldab miinitõrjeoperatsioone senisest oluliselt efektiivsemalt läbi viia.

“Miinijahtijate tähtsaimaks ülesandeks on hoida meie veed puhtana ja tagada laevasõidu ohutus laevateedel,” ütles mereväe ülem.

Sakala on ehitatud 1990. aastal mittemagnetilisest komposiitplastikust ja varustatud hüdrolokaatori ja Seafox miinihävitussüsteemiga.

Laev on 52,6 m pikk ning selle meeskonda kuulub 34 mereväelast, sealhulgas 12 ajateenijat. Enne Eestisse tulekut läbis Sakala meeskond seitsmekuulise laevaklassipõhise väljaõppe Suurbritannias.

“Meeskonna väljaõppega alustati eelmise aasta aprillist, täiskoosseisus sai meeskond koos harjutada alates eelmise aasta novembrist. On märkimisväärne, et kokkusurutud programmi omandamisega suutis meeskond hästi toime tulla,” ütles laeva komandör vanemleitnant Ain Pärna, sõnades veel, et pärast kahenädalast puhkust asub meeskond taas teenistusse, esimeseks ülesandeks saab sonarisüsteemi väljaõpe.

Sakala on teine kolmest mereväele Suurbritanniast soetatud Sandown-klassi miinijahtijast. Esimene alus Admiral Cowan saabus Eestisse 2007. aasta juulis. Kolmas laev Ugandi planeeritakse Eestile üle anda 2009. aasta alguses.

Uusi miinijahtijaid hakkab Eesti merevägi kasutama siseriiklikel miinitõrjeoperatsioonidel mereteede puhastamiseks peamiselt maailmasõdade ajal veesatud miinidest ja muudest lõhkekehadest.

Samuti asuvad miinijahtijad osalema NATO miinitõrjeeskaadri töös, kuhu varem on kuulunud staabi- ja varustuslaev Admiral Pitka ja miinijahtija Sulev.

Laevale paigaldatud hüdrolokaator aitab avastada ja identifitseerida ankru- ja põhjamiine. Seafox miinihävitussüsteemi allveeroboti abil tehakse lõhkekehad kahjutuks.

Meeskonna jaoks on seni kasutusel olnud Saksa päritolu miinilaevadega võrreldes suurimaks erinevuseks kinnine sild, mis tähendab, et laeva vahiohvitser ja vaatlejad ei pea laevaga opereerimiseks väljas seisma. Samuti asuvad kõik meeskonna olme- ja eluruumid pealpool veeliini.

Sakala on saanud oma nime samanimelise ennesõjaaegse Eesti mereväe aluse järgi.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE; Art Plaza – Eesti Kunstiakadeemia hoone projekt

Lihtne ja avalik Kunsti väljak

12.04.2008 00:01

Urmas Oja, arhitektuurikriitik
Urve Eslas, Postimees 

Konkurentsitult Eesti suurejoonelisema arhitektuurikonkursi võitnud töö rikkus jultunult tingimusi – ja õigesti tegi. Noore Taani arhitekti Tue Hesselberg Fogediga rääkisid Urve Eslas ja arhitektuurikriitik Urmas Oja.

Kõigepealt – palju õnne veel kord! Tue Hesselberg Foged, kui alustada päris algusest, siis mis tõi teid kunstiakadeemia uue maja konkursile osalema?

Me oleme üleüldiselt väga huvitatud sellest, millised arengud toimuvad arhitektuuri vallas teistes maades. Eesti Kunstiakadeemia arhitektuurivõistlus oli meile aga äärmiselt huvitav seepärast, et see esitas meile tõsise väljakutse – mõte luua uus ruum kesklinna, kus sedavõrd paljud inimesed sellest osa hakkavad saama, oli väga põnev.

Art_Plaza.jpg:

Taanlaste võidutöö Art Plaza on julge ja tugeva kontseptsiooniga elegantne projekt, mis võlub lihtsusega ning annab linnale kasutamiseks 4000 m² suuruse väljaku. Foto: Repro

Kas mõte lahendada hoone kõrge tornina tekkis teil kohe või proovisite alguses etteantud detailplaneeringust lähtuda?

Alguses me proovisime lähtuda etteantud tingimustest, kuid meil oli suuri probleeme, et neile ettekirjutustele vastavalt kõiki vajalikke ruume hooneprojekti mahutada. Lõpuks otsustasime alustada hoopis teisest küljest ja vaadata kõigepealt, kuidas igapäevaelu selles hoones toimuma hakkaks, nii et seal oleks hea olla nii üliõpilastel kui ka teistel, kes seda maja kasutavad. Väga tähtis oli meile ka see idee, et projektiga tekiks võimalus anda midagi kogu linnale – ja selle projektiga tekkis meil võimalus anda linnale uus väljak, uus avalik ruum.

Ma saan aru, et te analüüsisite linna ja leidsite, et siin on avaliku ruumiga probleeme?

Ma ei ütleks nii karmilt, et siin on suuri probleeme avaliku ruumiga, kuid me leidsime, et ümbruskonnale oleks hea, kui sealt võiks leida enam avatud territooriumi, kus tulevikus võiks midagi ühist toimuma hakata. Näib, et sellises ümbruskonnas, kus on palju firmasid, ärisid, poode, eraomanduses olevaid hooneid, oleks äärmiselt hea nii ülikoolile kui kogu linnale pöörata sealne üldine idee teiseks ja luua piirkonda midagi ühist ja avalikku.

Nagu te auhindamisel ütlesite, oli teil soov luua Tallinnale uus ikoon, et tulevikus, näiteks kümne aasta pärast, oleks Art Plaza just see ehitis, mille järgi Tallinna tuntakse.

Jah, muidugi me loodame, et tulevikus on see üks põhjusi, miks inimesed Tallinna külastada tahavad. Ehitis ise on äärmiselt lihtne – ja me usume, et kuigi linnas toimuvad muutused küll kiiresti, on lihtsus ja ilu pikaajalised ja püsivad väärtused.

Nagu te ilmselt teate, vallutas 13. sajandil Tallinna Taani kuningas Waldemar II, ja Tallinna nimi tuletati tõenäoliselt Taani linnast. On üsna sümboolne, et 21. sajandil tuleb taanlane ja tahab anda linnale uue ikooni, mille järgi linna tundma hakataks. On see, naljaga pooleks, taanlaste uus invasioon?

(Naerab.) Jah, see on tõesti üsna sümboolne, aga ma loodan, et see ei ole uus invasioon, vaid võimalus heita pilk ajalukku – muide, teie linna vapil on meie lipu kujutis – ja anda midagi omalt poolt kingitusena Tallinnale tagasi.

Te juba mainisite oma projekti lihtsust. Tõepoolest, selle ülesehitus on nii lihtne, et see juba ise sai tähenduslikuks. Nagu me teame, on vähemalt ühel selle projekti neljast autorist lisaks arhitektuurialasele veel teine kõrgharidus, sedapuhku filosoofiaalane. Kas see tähendusrikas lihtsus on osa teie töörühma maailmavaatest?

Me oleme üsna paljusid oma projekte alustanud üldse mitte arhitektuurist, vaid millestki laiemast, millestki, mis on väljaspool arhitektuuri. Eriti huvitab meid inimeste igapäevaelu, ja see omakorda on ehitistega tihedalt seotud.

Mõnikord on äärmiselt oluline, et projekti tegemine algaks mitte millestki keerulisest, vaid ühest väga lihtsast ideest – näiteks sellest, kuidas saada inimesi kokku tulema ja koos olema, nii et neil on koos hea olla.

Siit edasi saab mõelda, kuidas nad saaksid selles loodavas ruumis paremini omavahel suhelda, nii et see ruum seda suhtlemist toetaks.

Ja seepärast ongi kunstiakadeemia uuel majal nii lihtne idee inimesi omavahel ühendada, neid kokku viia ja teha seda avaliku ruumi kaudu. Mõnikord võib arhitekt ilusat ikooni luua püüdes enese jaoks kaduma minna, ära eksida, kui püüda teha midagi, mis ainult vormiliselt vapustav välja näeks.

Seetõttu on oluline, et projekti tegemine algaks õigest kohast, sellest tundest, mis seal iga päev tegutsevatel inimestel võiks selles majas ja selle ümbruses tekkida, et nad saaksid olla loovad ja arenevad. See hoone on projekteeritud eesmärgiga, et seal saaks õppida kunsti, ja kõik muu on loodud selle mõtte ümber. Oluline ei ole mitte teha ikooni, vaid luua hoone ühe kandva ja lihtsa idee ümber.

Nagu projektist võib aru saada, on hoone välisfassaadil plaanitud kasutada palju klaaspindu. Nagu te ilmselt märkasite Tallinnas olles, on tegu üsna tolmuse linnaga. Paari aasta pärast ei pruugi klaaspinnad enam nii heas korras olla ja praegune efekt, kus piir sise- ja välisruumi vahel on hajutatud, kipub kaduma.

See on järgmine samm, millega me peame tegelema hakkama – kuidas leida sellele projektile parim lahendus just siin ja praegu. Iga projekt vajab edasiarendamist konkreetsele olukorra järgi, ja see olukord on igal ajal ja igas riigis erinev, sest sõltub palju kohalikust ümbrusest.

Praegu me küll ei tunne linna veel väga hästi, aga tean selle ajaloolist väärtust ja suurt potentsiaali – ja ma juba ootan kannatamatult, et saaks linnaga lähemalt tutvuda.

Eesti Kuntiakadeemia uue hoone konkurss

I koht – Art Plaza, autorid Tue Hesselberg Foged, Uffe Leth Laursen, Karsten Gori, Sinus Lynge (Taani)

II koht – TLN 247, autorid NAT Architecten (Holland)

III Koht – Arts Factory, autorid Paulo Sérgio Gonçalves, Teixeira de Sousa (Portugal)

Ergutuspreemia – Publicsection, autor Bernd Upmeyer (Holland)

Ergutuspreemia – Sashimi, autor Francois Blanciak (Jaapan)

Rahvusvahelisse žüriisse kuulusid:

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) rektor professor Signe Kivi,
Eesti Arhitektide Liidu aseesimees ja arhitekt Indrek Allmann,
arhitekt ja EKA emeriitprofessor Veljo Kaasik,
EKA kunstikultuuri teaduskonna dekaan professor Mart Kalm,
arhitekt Ülar Mark,
Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd,
arhitekt Roger Riewe Austriast,
EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan professor Jüri Soolep ja
arhitekt David Zahle Taanist.

Võistles 96 tööd enam kui 25 riigist, Eestist võistles 20 tööd. Viie hulka neist ükski ei jõudnud.
Auhinnafond oli rekordiliselt 2,45 miljonit krooni, preemia esikoha eest üks miljon krooni.
Umbes 700 miljonit krooni maksev 16-korruseline klaastorn peaks valmima 2011. aastaks, mil Tallinn kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit.
Hoone ehitatakse Tartu maantee 1,3 ja 5 krundile, hoone kõrvale rajatakse linnaväljak.

Näitus võistlusel osalenud töödest jääb Rotermanni soolalaos avatuks kuni 9. maini.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Loewe, Frederick – “Minu veetlev leedi” Estonias

Just selline «Leedi», nagu rahvas ootab

08.04.2008 00:01Verni Leivak, Postimees 

Estonia teatris esietendunud muusikal «Minu veetlev leedi» küttis juba ammu kirgi. Tuuakse ju Estonias muusikale lavale suhteliselt harva – teatri auväärselt pikas ajaloos kannab praegune «Leedi» järjekorranumbrit 24.

 Mis aga nüüdsele tõlgendusele erilise maigu annab, on tõik, et täpselt 46 aastat tagasi oli just see teos esimeseks pääsukeseks, mis teatrikorüfee Voldemar Panso käe all väärikas ooperi- ja balletiteatris tee muusikalidele valla päästis.
Paraku on neid, kes Panso lavastust näinud, vähe, ent teatri raudvara kõnelevat sellest tänini legende. Et kuidas säras Endel Pärn Henry Higginsina, kuidas ta frakki kandis, ja kui ilus oli Linda Rummo Eliza Doolittle’ina.

Üllatav Milling

Milling_jt.jpg:

Alkohoolikute trio: Alfred Doolittle (Madis Milling) koos sõprade Harry (Aare Kodasma) ja Jamie’ga (Rostislav Gurjev). Foto: Harri Rospu

Nüüd on lavastajaks Endrik Kerge, kes ise paarkümmend aastat tagasi Vanemuise interpreteeringus Higginsit kehastas, ning peaosades (vähemalt esietendusel) sõnateatris ilma tegevad Hele Kõre ja Raivo E. Tamm.
Esile tõstmist väärib kahtlemata just Raivo E. Tamm, kelle foneetikaprofessor Henry Higgins manab vaataja ette paadunud poissmehe muundumise armunud meheks veenvalt ja usutavalt – ja mis kõige tähtsam, sellise nüansi- ja detailirikkusega, et vist ei jää puudutamata ükski aste inimhinge emotsionaalsel skaalal. Teise vaatuse suhteliselt veniva faabula päästab just nimelt tema.

Üllatada suudab Madis Milling, kelle ampluaa ei peaks kindlasti ka tulevikus jääma vaid «Vanade ja kobedate» tallermaale. Milling tegi lilleneiu Eliza isa, prügivedaja Alfred Doolittle’ina muusikalilaval suurepärase debüüdi ja moodustas koos oma kroonilistest alkohoolikutest sõprade Harry (Aare Kodasma) ja Jamie’ga (Rostislav Gurjev) publikut pisarateni naerutava trio. Mis sest, et suur osa nende lavaloleku ajast meenutas pigem Browni liikumist, andes tunnistust näitleja tööst endaga.
Tugevaima aplausi teenis aga esietenduse lõpul Helgi Sallo, kelle Missis Pearce – professor Higginsi majapidajanna – oli meeldejäävalt esitatud ja kelle aeg-ajalt kuuldavale toodud «söör!» jääb kauaks ka unenägudesse kummitama.

Nagu déjà vu

Millegipärast tekitas värske «Leedi» mõnusa déjà vu tunde. Mis polnud üldse seotud George Cukori kaheksa Oscarit võitnud filmiversiooniga, mille peaosas hiilgas Audrey Hepburn. Pigem meeldiva äratundmisrõõmuga, et riigi esiteatris – erinevalt nii mõnestki kümne-etenduse-muusikaliprojektist – pole endiselt mindud kergema vastupanu ja ülejalategemise teed.

Ja kuigi üllatavat jagus pisut vähevõitu, võis vaataja saalis mõnuleda. Naerda, nutta või lihtsalt nautida head klassikalist muusikalilavastust. Nagu näitlejad ise on öelnud – mitte Miki-Hiire kostüümides efektitsemist, vaid sellist, nagu rahvas Estonialt ootab. Head näitlejate mängu, kirkaid karaktereid, kauneid kostüüme ja muidugi muusikat, mis oma tuntuse efektile kaasa ümisema meelitab.

Uus muusikal

Frederick Loewe
«Minu veetlev leedi»
Lavastaja Endrik Kerge, dirigendid Mihhail Gerts või Erki Pehk, kostüümid Liina Pihlak
(Taas-esi)etendus toimus 3. aprillil Estonia teatris.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud