• Tere taas!

    Kreekide õitsemise aeg


    Viimased postitused:

     

Eesti kohtunik vilistab jalgpalli Meistrite liiga poolfinaali

Eesti kohtunik vilistab jalgpalli Meistrite liiga poolfinaali

02.04.2008 09:15

Selle hooaja jalgpalli UEFA Women’s Cupi ehk õrnema soo Meistrite liiga poolfinaali korduskohtumist Itaalia klubi Verona Bardolino ja Saksamaa naiskonna FFC Frankfurt vahel teenindab peakohtunikuna eestlanna Maaren Olander.

 
Maaren_Olander.jpg:
Maaren Olander
Foto: Uefa.com

Koos 13 ametikaaslasega Euroopa naiskohtunike kõige kõrgemasse ehk eliitgruppi kuuluvat Olanderit assisteerivad laupäeval, 5. aprillil Veronas toimuvas mängus rootslannad Susanne Borg ja Anna Nyström, neljandaks kohtunikuks on Lena Arwedahl samuti Rootsist.

Bardolino – Frankfurt poolfinaalpaari avakohtumise võitsid sakslannad tulemusega 4:2. UEFA Women’s Cupi teises poolfinaalis on vastamisi Rootsi klubi Umeå IK ja Prantsusmaad esindav Lyoni Olympique.

Toimetas Ann Hiiemaa, Postimees

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Teeremont-2008

Suvel ootab remont peamiselt väiksemaid teid

02.04.2008 00:01
Vahur Koorits, Postimees

Teetööd keskenduvad tänavu väiksematele Põhja-Eesti teedele, suurematest remonditakse Tallinna–Tartu ja Tallinna–Narva maanteed.

Teeremont-2008.jpg:

Tallinna–Tartu maanteel jätkub Vaida–Aruvalla neljarajaliseks ehitatud lõigul vana teeosa remont. Ehitatakse viaduktid, kergliiklusteed, remonditakse kohalikke kogujateid ja rajatakse jalakäijatele sild.

Töid alustati sel lõigul juba mullu, lähipäevil jätkatakse pärast talvepausi taas. Remont peaks tehtud saama augusti lõpuks. Kui riigihange ja projekteerimine plaanipäraselt edeneb, loodetakse Tartu maanteel tänavu alustada ka Mäo möödasõidu ehitust.

Tallinna–Narva maanteel alustatakse 7,3 kilomeetri pikkuse Kukruse– Jõhvi lõigu ehitust, ülejäänud remondid puudutavad pigem väiksemaid riigiteid. Jõgevamaal ei kavandata seejuures praeguste plaanide kohaselt ühtki suuremat teeremonti, vaid vähesel määral puudutavad teetööd saari, Pärnu- ja Võrumaad.

Maanteeameti peadirektori asetäitja Märt Puusti sõnul tegeldakse praegu peamiselt löökaukude remondiga, ent mõne nädala pärast saab alustada ka suuremate tegemistega. Nimelt eeldavad asfalditööd, et õhutemperatuur ei langeks ka öösel alla viie soojakraadi.

Tänavu maanteeametile eraldatud 3,6 miljardist kroonist kulub prognooside kohaselt investeeringuteks 2,7 miljardit. Summa sisaldab ka uute teede projekteerimist, teedeehituse jaoks maade ostmist jne. Et aga kõik remonditööde riigihanked ei ole veel lõppenud, pole ka teada, palju raha tegelikult kulub.

Puusti sõnul on tee-ehitusse palju firmasid juurde tulnud ja eriti väiksemate, alla 100 miljoni krooni suurustele hangetele tekkinud tõsine konkurents. Ehitussektorit tabanud languse tõttu on maanteeamet saanud firmadelt vahel isegi loodetust odavamaid pakkumisi.

Kokku on tänavu plaanis remontida 218 kilomeetrit adfaltkattega teid. Ligi sajale kilomeetrile kruusateedele pannakse tolmuvaba kate ja 200 kilomeetrit remonditakse kruusateid. Tolmuvaba katte saab näiteks Paldiskist Padisele viiv tee 14 ja Viljandi–Põltsamaa tee 7 kilomeetri ulatuses.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Rein Taagepera pälvis maineka Skytte auhinna

Rein Taagepera pälvis maineka Skytte auhinna

01.04.2008 13:09

Tuntud politoloogile antud preemiat peetakse ühiskonnateaduste Nobeliks!
Uppsala ülikool otsustas tänavu omistada tuntud Eesti politoloogile Rein Taageperale Skytte auhinna, mida peetakse omamoodi ühiskonnateaduste Nobeli preemiaks.

 
Rein Taagepera
Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Oma pika karjääri jooksul ka füüsiku, presidendikandidaadi ja erakonnajuhina tuntust kogunud Taagepera sai preemia valimissüsteemide uurimise eest, teatas agentuur UNT.

1995. aastal asutatud tuntud Rootsi riigitegelase Johan Skytte nime kandva auhinnaga kaasneb poole miljoni Rootsi krooni suurune auhinnaraha. See antakse üle iga-aastasel Skytte peol 27. septembril.

«Ma ei reageeri nii kiiresti ja ma ei suuda lihtsalt uskuda, et see on tõsi. Kuid kuna sa helistad, siis peab see tõepoolest nii olema,» vastas Californias viibiv Taagepera UNT telefonikõnele.

«Tunne on suurepärane. See on sisuliselt ainus tõeliselt rahvusvaheline ühiskonnateaduste auhind. Meie erialal on Skytte auhind tõesti vaste Nobeli preemiale,» ütles Taagepera.

1992. aastal Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna asutanud Taagepera sündis 1933. aastal Tartus. Muu hulgas Marokos, USAs ja Kanadas elanud politoloog veedab poole aastast California Ülikooli Irvine’i harus, kus ta on riigiteaduste emeriitprofessor.

Toimetas Andreas Sepp, Postimees.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Ahto Lobjakas: Riigikogu palk ei tee vabaks

Ahto Lobjakas: Riigikogu palk ei tee vabaks

01. aprill 2008
 

Autor: Ahto Lobjakas

Filosoofilisema vaatleja jaoks saab üha usutavamaks hüpotees, et Eesti ühiskond ei ole liberaalne. Nüüd on esimest korda võimalik varustada see matemaatilise tõestusega.

Täpsemalt on võimalik klassikute toel näidata, et Eesti ühiskond ei ole õiglane. Õiglust mõistkem kui võimaluste võrdsust mööndusega, et igaühele peab olema tagatud inimväärne äraelamine – milleta põhivabadustel ei ole sisu.

Tõestuskäigu aritmeetilise poole saab tuletada valemist, millega Eesti ühiskonna poliitilise eliidi sissetulek arvutatakse Eesti keskmise palga korrutisena. Riigikogu oma neljakordse keskmisega on selle valemi tuntuim, kuid mitte ainus näide. Kordaja suurusel ei ole põhimõttelist tähtsust.

Tõestuskäigu sisuline pool tugineb USA poliitikafilosoofile John Rawlsile, kes sõnastas 20. sajandi teisel poolel põhjapanevalt liberalismi põhiprintsiibid (siinjuures pole mõeldud liberalismi poliitilise ideoloogiana, vaid demokraatliku ühiskonnakorralduse põhiväärtuste allikana).

Rawlsi poolt tänapäevaseks lihvitud liberalism toetub kahele kandvale printsiibile. Esimene sõnastab klassikalise põhimõtte, et ühiskond peab tagama igale liikmele maksimaalse võimaliku vabaduse, ilma et kannataks ühegi teise indiviidi õigus sama ulatuslikule vabadusele.

Vabadust pärssiv toime

Teine printsiip käsitleb varaliste ressursside ja sotsiaalsete privileegide jaotumist ühiskonnas ning jaguneb kaheks. Meid huvitab printsiibi esimene pool, mis ütleb, et jõukuse ja sotsiaalse positsiooni erinevus on õiglane siis, kui see toob kasu kõigile – s.t mitte ainult kõige privilegeeritumatele. Kuna vaba ühiskond ei seisa paigal, siis ütleb põhimõte tegelikus elus seda, et ühiskonna jõukamate ja paremal positsioonil olevate liikmete heaolu kasv on õiglane vaid juhul, kui samal ajal paranevad ka halvemas seisus olevate ühiskonnaliikmete olud.

Printsiibi teine pool sedastab, et sissetulekut ja privileege võimaldavad ametid ja kohad peavad olema avatud kõigile.

Riigikogu palga arvutamise meetod on Rawlsi teise printsiibiga lepitamatus vastuolus. Lihtne aritmeetika näitab, et keskmise sissetuleku järgi arvutatud mitmekordne palk tõstab omakorda keskmist ning seeläbi taas kordset palka ennast ja nii lõpmatuseni – ilma et ülejäänute, sealhulgas ühiskonna kõige vaesemate liikmete sissetulek seeläbi tõuseks.

Liberaalne teoreetik on sunnitud järeldama, et sissetuleku ebaõiglasel jaotumisel saab aja jooksul olla vaid kumulatiivne vabadust pärssiv efekt. Ebaõiglane ebavõrdsuse süvenemine viib eeliste kivistumiseni ning ligipääs varalisele rikkusele ja sotsiaalsetele privileegidele koondub üha kindlamalt kitsa ringkonna kätte. Privileegid ja vara omakorda kinnistavad eliidi ligipääsu võimule. Varem või hiljem saab ebavõrdsust – sest see kasvab ebaõiglaselt, mahajääjaid järele aitamata ning nende jaoks paremaid võimalusi välistades – nimetada põhivabaduste erinevuseks. Ühiskond, kus ühed on vabamad kui teised, ei olekski aga enam vaba…

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Toomas Leius naiste tennise episoodist

Leius: seda mängu oleme aastaid oodanud!

01. aprill 2008

Autor: Jaan Jürine

Kanepi mängis täna öösel naiste tennise viie aasta taguse valitseja Serena Williamsiga.

Kui tänane Eesti Päevalehe number on hommikul lugejani jõudnud, on Eesti esimängija Kaia Kanepi Miami turniiri neljanda ringi mängu Serena Williamsiga juba pidanud. Läks, kuidas läks: juba 16 parema hulka jõudmine tõelisel eliitturniiril – WTA I kategooria, auhinnafond 3,77 miljonit dollarit – on suurepärane saavutus.

“Kohtumist ükskõik kummaga Williamsi õdedest oleme juba aastaid oodanud kui unelmate mängu. Nüüd sai Kaia selle võimaluse,” sõnas Eesti kõigi aegade parim mängija Toomas Leius eile enne mängu ootusärevalt.

Leius ei kõhelnud õli tulle valamast. “Olen ikka väitnud, et väga hea klapi korral võib Kaia võita keda tahes naiste tippudest. Ka Serena Williamsit. Ent kui mingi mänguelement tõrgub – näiteks esimene serv –, tuleb Kaial kaotus vastu võtta. Võit või kaotus tipptennises sõltub pisiasjadest,” analüüsis Leius, tuletades meelde, et Williams pääses Miami turniiri eelmises ringis napilt Kanepi tänavuse kirstunaela itaallanna Flavia Pennetta käest.

“Pennetta võitis avaseti ja juhtis teises 3:0. Siis näitas Serena, mis puust ta on,” lisas Leius.

Kaia karjääri rajaja, isa Jaak Kanepi on lasknud endal internerist live-ülekandeid vaadates öö ja päeva sassi minna.

“Ühes sõnumis pärast võidumängu Patty Schnyderi üle lubas Kaia, kui nüüd õigesti mäletan, asjad ka Serena Williamsiga samas vaimus ära korraldada. No oleks vahva! Kuid Serenal on kõvad kogemused ja kodupublik toeks. Ja ka joonekohtunikud on ameeriklased, kuigi olen kaugel arvamisest, et seal mänge “ära tehakse”. Aga ma ei arva, et Kaia võit utoopia oleks. Kindlasti läheb Kaia mängu võitma, sest sest õed Williamsid ei hirmuta enam kedagi,” hindas Jaak Kanepi.

Neljandasse ringi jõudmisega on Kanepi teeninud Miamis 38 570 USA dollarit ja 70 edetabelipunkti.

Schnyder sobiv vastane

16 parema hulka jõudis Kanepi 48 minutiga saavutatud 6:0, 6:1 võiduga maailma 12. reketi ðveitslanna Patty Schnyderi üle. Kanepi võitis Schnyderit kindlalt ka aasta tagasi samal turniiril, kuid ring varem.

“Kui tulemust vaadata, siis mängis Kaia imelist tennist või tuli vastane mängu kiiresti kaotama. Oma mängu poolest on Schnyder Kaiale väga sobiv vastane,” kahetseb Leius, et seda kohtumist ükski telekanal ei näidanud.

Sama mõtet, “sobiv vastane”, kasutas oma hinnangus ka Jaak Kanepi. Kumbki kommentaator ei pidanud Kanepi võitu Schnyderi üle eriliseks üllatuseks. Turniiri kodulehekülg märgib, et Kanepi võit kuulub lihtsalt üllatuste kategooriasse.

Turniiri ajal usutlusi vältiv Kanepi ei pea Schnyderi võitmist kindlasti mingiks vägitükiks. Kanepi neelud käivad suurema suutüki järele. Eestlanna on maksimalist, lootes murda esmalt 25 parema sekka, siis esikümnesse ja… Ja ta on öelnud sedagi, et enne esireketiks jõudmist ta mängimist ei lõpeta.

Schnyder ongi edetabelis kõige kõrgemal asuv naismängija, keda Kanepil on võita õnnestunud. Mulluse võidu ajal oli ðveitslanna edetabelikoht 13., tänavu 12. Esikümne mängijat pole Kanepil seni veel võita õnnestunud, Serena Williams oleks sobiv ohver.

Williamsid tenniseajaloos

2002. aastal läks naiste tennise liidrikoht vanemalt õelt Venuselt noorema, Serena Williamsi kätte. Papa Richard Williams võis võidutseda: tema plaan A oli ellu viidud.

Vana Williamsi idee oli viia mustanahalised õed vaesusest kuulsuse ja raha juurde. Papa Williams ei teadnud tennisest suurt midagi, kuid tegi endale ja lastele asjad selgeks. Mõlemad õeksed olid papa idee kohaselt atleetliku naiste tennise eestvõitlejad. Serena on praegugi “musklimägi”, kuid oma kleenukestele võistluskaaslastele ta enam hirmu nahka ei aja. Saati Kaia Kanepile, kes füüsilise jõu poolest Williamsile vaevalt alla jääb.

Õed Williamsid on võitnud kahe peale 14 suure slämmi turniiri ning teeninud auhinnarahaks üle 36 miljoni dollari. Mõlemal on tekkinud tennise kõrval muid huvisid: kuigi Serena ja Venus püsivad veel edetabeli esikümnes, hakkavad ärihuvid võimust võtma.

Peatükk, mida võib  tinglikult pealkirjastada kui black power’it, jääb siiski tenniseajalukku.

Intervjuud:

Pablo Giacopelli: mina usun Kaiasse, usun, et ta on ülesande kõrgusel

•• Kuidas on Kaia teie arvates Miamis mänginud?

Kaia mängus on Miamis aset leidnud dramaatiline muutus. Ütlesin talle pärast esimest matði, et kui ta ei muutu agressiivsemaks, siis läheb tal raskeks siin võistlevate tüdrukutega sammu pidada. Tegime mängujärgsel päeval väga spetsiifilisi treeninguid ning pean tema kiituseks ütlema, et muutus on tõesti märkimisväärne.

Tal on olnud piisavalt usku ja meelekindlust, et end muuta ning uusi oskusi rakendada nii mängus Bondarenko kui ka Schnyderiga.

Ta jookseb võrku palju rohkem ning võtab punkte varem, mitte ei püsi tagajoone lähedal, oodates, millal teine punkti võtab või palli kaotab.

•• Kuigi see on USA turnee viimane turniir, on Kaia väga heas hoos! Kuidas kommenteerite?

Kaia füüsiline vorm paraneb iga päevaga. See on tõestuseks, et kui tennisisti hästi treenida, korralikult toituma õpetada ja talle mängude, trenni ja turniiride vahepeal piisavalt puhkust anda, siis on ta püsivalt heas vormis. Muidugi on Kaial veel pikk tee käia, kuid ma usun, et tänu tema pühendumisele, meie toitumisspetsialisti näpunäidetele ja füüsilise koormuse treenerile on ta juba palju saavutanud.

•• Mis on Kaia tugevus Williamsi vastu?

Ma arvan, et Kaial on praegu palju tugevaid külgi, sest ta mängib nüüd teistsugusel moel. Ma arvan, et tuleb vaimne mäng, ning küsimus on vaid selles, kas Kaia suudab tõusta ülesande kõrgusele ja mängida peaväljakul Serena Williamsiga turniiri sellises faasis, kuhu ta kunagi varem pole jõudnud. Mina usun Kaiasse ja usun ka, et ta suudab seda.

Peame ju uskuma parimat. Samas – see on Kaia kolmas järjestikune matsŽ Florida päikese käes ning hoolimata heast vormist,  mõjutab see iga mängijat, kes siin veel võistleb.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Mile High Tower – miili kõrgune kõrgehitis

Punase mere äärde kerkib 1609 meetri kõrgune tornmaja 

31.03.2008 17:38
 

Punase mere ääres asuvasse Jeddahsse kerkib maailma kõrgeim ehitis – 1609 meetri kõrgune tornmaja.

Torniprojekti Mile High Tower taga on Londonis asuva Savoy hotelli omanik, Saudi Araabia prints Al-Walid bin Talal, kirjutab AFP.

 

Ehitusfirmad saavad torni ehitamise pakkumisi teha kuni juuli alguseni.

 

Kinnitamata andmetel ulatuvad selle miilikõrguse torni ehitamiskulud 6,44 miljardi euroni (100,7 miljardit krooni).

 

See torn on valmides kaks korda nii kõrge kui järgmisel aastal valmiv Burj Dubai pilvelõhkuja ja seitse korda kõrgem kui Londonis asuv Canary Wharf.

 

Väidetavalt võib Punase mere kaldale rajatava torni ülemiselt korruselt näha Aafrika randa.

 

Uus torn on ehitajatele suur väljakutse, sest see peab vastu pidama nii kuumusele kui ka liivatormidele.

Toimetas Inna-Katrin Hein
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: “Aljoša”

TV3: pronkssõdurist rääkivat dokumentaalfilmi lähiaastail neutraalselt vaadata ei suudeta
Postimees,31.03.2008, 20:55

Kuigi eelmisel nädalal esilinastunud Meelis Muhu dokumentaalfilm «Aljoša» on käsitlusviisilt neutraalne, ei usu lavastaja ise, et publik seda lähiaastail lõpuni neutraalsena suudab võtta.

Film näitab sündmusi ilma kommentaarideta, poliitikuid ei ole, kommenteerivat autoriteksti samuti mitte, vahendas TV3 «Seitsmesed uudised».

Režissör Meelis Muhu arvas, et filmi kümne aasta pärast vaadates lähevad asjad paika, aga mitte veel praegu.

Ka Peterburi dokumentalist Aljona Surzikova leidis, et vaatajad kindlasti lähiaastail filmi neutraalselt vaadata ei oska, kuna isiklikud tunded domineerivad liiga tugevalt.

 
 
xxx
 
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Croucher Matt – briti merejalaväelane, seljakotiga kapral

Kangelaslik merejalaväelane viskus granaadile

31. märts 2008 kl 15:46
Tuuli Aug

Toimetaja: Tuuli Aug
 
Foto: telegraph.co.uk seljakott kapraliga.jpg:

Kangelane Croucher oma seljakotiga.

Briti merejalaväelane võib saada vapruse kõrgeima autasu, kuna ta päästis Afganistanis plahvatavale granaadile viskudes oma kaaslased.

Kapral Matt Croucher elas plahvatuse imekombel üle ja nüüd võibki mees saada Victoria Risti, kirjutab The Telegraph.

Patrull, milles Croucher osales sattus Helmandi provintsis Sanginis lõksu peale 9. veebruaril. Traadi peale astumine vallandas granaadi, mis ähvardas õhku lasta nii kaprali kui tema kaaslased.

Merejalaväelane karjus „granaat!“ ja sellal, kui ta sõbrad varjusid, viskus Croucher selili granaadile.

Patrulli ülem, kapral Adam Lesley viskus pikali ja üks teine mees leidis varju müüri tagant, kui üks teine merejalaväelane, kapral Lesley jäi tardunult seisma. „Mu reaktsioon oli: „Mu jumal, see ei saa tõeline olla!“. Croucher oli lihtsalt pikali visanud ja oma seljakotiga plahvatuse jõudu tõkestanud. Sellises situatsioonis, võiks arvata, saab surma 9 inimest 10-st“.

Plahvatus lennutas merejalaväelase seljakoti ligi 10 meetri kaugusele.

Kapral Croucher pääses tänu oma killuvestile plahvatusest ninaverejooksu ja šokiga.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Rootsi tõstab piirkiiruse 120 km/h

Rootsi tõstab piirkiiruse 120 km/h

31.03.2008 16:21

Rootsi tõstab sügisest inimelude ja keskkonna säästmiseks piirkiiruse 120km/h, praegu tohib Rootsi teedel sõita kuni 110 km/h.

 
Foto: Caro / Scanpix

Uued reeglid võimaldavad 120-kilomeetrise tunnikiirusega kihutada parematel maantteedel, kuid on ka teid, kus kiirusi hoopis alandatakse, kirjutas Forbruker.no.

Rootsi maanteeameti järgi on kiiruspiirangute muutmise eesmärgiks inimelude säästmine.

Kui kõik liiklejad piirangutest kinni peaksid, säästetaks aastas 150 inimelu, lisaks väheneks atmosfääri paisatava süsinikdioksiidi hulk 700 000 tonni võrra aastas.

Uued kiiruspiirangud hakkavad kehtima sügisest ja vastavad märgid vahetatakse Rootsi teedel välja 2009. aasta jooksul.

Toimetas Siiri Erala, Tarbija24.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Metsaomanikele rahvusvahelise tunnustuse PEFC sertifikaat

Metsade säästva majandamise kinnitamiseks on metsaomanikel võimalik taotleda rahvusvaheliselt tunnustatud PEFC sertifikaati.

27.märtsil toimus Tallinnas Eesti Metsasertifitseerimise Nõukogu üldkoosolek, millel osalejad tunnustasid senise juhatuse tööd, kuna 04.03.2008 tunnustas PEFC rahvusvaheline nõukogu  meie rahvuslikku sertifitseerimise skeemi .

Üldkoosolek leidis, et uus juhatus, kuhu peaksid kuuluvad Eesti Erametsaliidu, Eesti Metsaseltsi, Maaülikooli, Eesti Metsatööstuse Liidu ja Looduskaitseseltsi esindajad peab organiseerima peamiselt Euroopas ja Põhja -Ameerikas levinud skeemi rakendamise ning tagama tehtud tööle  jätkuva rahvusvahelisel tunnustuse.

Sertifitseeritud puidust tooteid on kergem turustada, kuna teadlik tarbija eelistab keskkonnasõbralikult valmistatud kaupa. PEFC tulek Eestisse parendab meie metsanduse mainet rahvusvahelisel tasandil.

Täpsem informatsioon

Christiane Herty
SA Erametsakeskus
christiane.herty@eramets.ee
Tel.: 00372 574 20 675

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud