• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

Narva kolledz tõhustab Euroopa Liidu tutvustamist piirilinnas

Kolmapäeval, 13. veebruaril peab Narva kolledzis akadeemilise loengu Euroopa Komisjoni suursaadik Eestis hr John Kjaer. Loeng keskendub vähemusrahvuste küsimustele Eestis. Sel aastal püüab kolledz tutvustada Narvas kõiki Euroopa Liidu liikmesriike ja nende vaateid Eestile.

Pärast loengut tutvub Hr John Kjaer kolledzi arvutiklassiga, mille sisustamist toetas Euroopa Komisjon Eestis. Samuti tutvustatakse Hr John Kjaerile Euroopa Komisjoni toetusel valminud kakskeelset õppevahendit, eesti ja vene keeles Eesti ajalugu tutvustavat CD-ROMi.

“Kakskeelsete õppevahendite väljaandmise abil püüame toetada eestikeelse õppetöö osatähtsuse kasvu Eesti venekeelsetes koolides,” selgitas Narva kolledzi direktor Katri Raik. Tema sõnul õpivad täna vaid pooled Eesti venekeelsete koolide õpilastest ühte või mitut õppeainet eesti keeles. CD valmistas kaardifirma Regio ja teksti koostas dots Hillar Palamets.

Alates märtsikuust Narvas toimuvatel Euroopa Liidu liikmesmaade infopäevadel tutvustatakse erinevate maade kultuuri ja keelt, õppimis- ja töötamisvõimalusi sel maal. Infopäevad viiakse läbi suursaatkondade toel.

John Kjaeri loeng algab kolledzi kaldauditooriumis kolmapäeval, 13. veebruaril kell 10.15. Loeng on inglise keeles. Kõik huvilised on oodatud.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Virumaa asend

ASEND

Ida-Virumaa on Eesti kirdepooleim maakond, mis kolmest küljest ümbritsetud veega. Põhjast piirab maakonda Soome laht, idast Eesti-Vene piiriks olev Narva jõgi, lõunast Peipsi järv. Vaid metsade ja soode keskel kulgevalt läänepiirilt algab Lääne-Virumaa ning jupikese lõunapiiri taga  Jõgevamaa.
Enne 1940. aastat moodustasid Ida- ja Lääne-Viru maakond ühtse Virumaa, Avinurme ja Lohusuu vallad olid Tartumaa osaks.
Ida-Viru maakond jaguneb 16 vallaks ja 7 linnaks, millest suurimateks on Narva, Kohtla-Järve, Sillamäe ning maakonnalinn Jõhvi.

 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Apteegikaanid – ravivad vereimejad

RAVIVAD  VEREIMEJAD

Mitmed meist tunneb vastikust juba kaanide nimetamisel.
Aga asjatult.
Viimasel ajal on hiroteraapia – nii nimetatakse kaanidega ravimist – saanud jälle poulaarseks ja järjest rohkem ravivajajaid tunnevad nende esmapilgul vastikute olendite vastu peale ravikuuri läbimist teatud sümpaatiat ja lugupidamist. (Hiroteraapia uurib kaani (lad.k Hirudinea) poolt eritatava vere hüübimist takistava valkaine hirudiini ravikasutust. Tõlkija)
Sankt-Peterburi Meditsiini-ja sotsiaalse valitsuse akadeemia juures tegutseb Venemaa ainuke hiroteraapia ja naturaalsete meetodite ravi kateeder ja arvata on, et nemad neid põhiliselt soos elavaid “tohtreid” juba tunnevad…
  Alljärgnev jutt kaanidest on kateedrijuhataja professor Albert Kratshenoki järgi.

Dinosauruste kaasaegneKuidas võib mitte armastada nii täiusliku arengutasemeni jõudnud olevust? Isegi ilu peensusi tundvad prantslased oskasid omal ajal ära tunda selle sookaunitari vormi täiuslikkuse: moedaamidele kavandati kaane meenutavaid kübaraid! Sedakord on see küll nali…
Kaanid on aga tõesti imetlust väärt. Nad on tõepoolest ammu väljasurnud dinosauruste kaasaegsed, kes elavad tänaseni. Saladus peitub ilmselt selles, et tal on väga suurepärane adaptatsioonivõime, mida võiks kadestada iga homo sapiens.
Kaanil on viis paari silmi, on kuulmisorganid, samuti tunneb ta lõhna, maitset ja mis on eriti imetlusväärne – see on kaani söögiisu. Vaid korra kehakinnitust saanud kaan võib järgmist korda oodates paastuda … pool aastat.
Oleks meil sellised omadused!

Elav “mini-apteek”Kaan teenib inimesi juba 30 sajandit. Muinas-Egiptuse vaaraode hauakambritest leitud kujutisi kaanidega ravi protseduuridest.
Ja kuidas neid vaesekesi on aegade jooksul kasutatud! Näiteks Nostradamus töötas välja musta juuksevärvi retsepti, mille koostisosaks olid 2 kuud äädikhappes leotatud kaanid…
Kaanide loomulikuks kasutusalaks siiski jäänud “paha” vere imemine. Seepärast oli varem iga endast lugupidava arsti “arsenalis” kaanid. Nendega raviti bronfiaalastmat ja südamevalusid, kõrgvererõhutõbe, koliiti, haavandtõbe, ekseeme… Ühesõnaga – kõike.
Meenutagem, vene juuksurid oskasid meisterlikult kaanide panemise meetodeid, mistõttu oskasid suurepäraselt abi anda öö läbi pidutsenud ärimehele. Paar kaani kõrvade taha ja juba pooltunni pärast läks värske ja elurõõmus kaupmees või pangahärra oma asjatoimetusi jätkama.
  Aga kaan oskab mitte ainult verd imeda. Ta on tegelikult ravimite mini-vabrik. Koos oma süljega viib kaan hammustatavasse ligi 100 bioloogilist aktiivset ainet, mis takistavad trombide teket, normaliseerivad vererõhku , alandavad kolesteriinisisaldust, takistavad põletikulisi protsesside arengut, suurendavad organismi üldist vastupanuvõimet.
Kaanid on imetlusväärsed tohtrid. Üks mu patsientidest ei rasestunud kuidagi hormonaalsete häirete tõttu. Meeleheites noorik pöördus abi saamiseks meie  poole. Läbis ravikuuri kaanidega. Hiljuti võisime õnnitleda teda tütre sünni puhul. Seejuures sattus vastsündinu nii-öelda “kümnesse”, sest ämmaemandad ja arstid hindavad vastsündinu tervislikku seisundit Apgari skaala järgi.
Siin pole midagi imelikku – juba iidsed armeenlased teadsid kaaniravi saladusi, mistõttu panid neid ka oma naistele sünnituseelsel perioodil. Lootes, et see aitab saada terveid järeltulijaid.
Hiruteraapia suudab aidata sigimatuse, tsüstide, kroonilise munasarjapõletike, endometriooside, hormonaalsete häirete, kliimaksiaegsete häirete ja mastopaatia korral.
Meestel aitavad kaanid üle saada nn meeste haigustega – prostatiidi ja impotentsusega.
Ja ka see pole veel kõik.

Ekstrasenss purgistKaan on suurepärane looduslik bioenergiline terapeut. Kinnitan seda täieliku vastutusega, sest nimelt meie kateedrile kuulub selle avastuse prioriteet.
Praegu räägitakse palju energoinfohaigustest (see mõiste on pärit Idast). Iidne idameditsiin ei jaganud inimorganismi organiteks ja süsteemideks, vaid vaatles inimest kui tervikut, mis seotud universumiga.
Iga haigus, nii arvasid iidsed ekulaabid (ravitsejad), on esile kutsutud eluenergia tsirkulatsiooni häiretega energeetilistes kanalites või meridiaanides. Inimene haigestub kui tekivad takistused eluenergia selle edasikandumisel vastavates kanalites, mis peaks toimuma vabalt analoogiliselt ühendatud anumatega. Algul häiritakse funktsioonid, lõpuks aga ka struktuurid. Seepärast on esmane vajadus loomuliku energiavoolu taastamine. Sealjuures pole vaja sugugi organismi sisse tungida – loodus on ettenägelikult loonud selleks mugavama ja ohutuma variandi.
Kõikidel inimorganitel on oma projektsioonid keha pinnal, aga peopesal, jalataldadel näppudel ja varvastel on omapärane siseorganite “tabloo”. Seepärast nõelraviarsti nõel või arsti sõrm punktmassaažil mõjutavad siseorganite projektsioone ja deblokeerivad ning taastavad energia edasikandumise.
Kui aga asemele bioloogilises aktiivses kohas asendasime metallnõela “elusa nõela” – kaaniga, selgus, et kaan kutsus ootamatult esile võimsa immuunsust stimuleeriva efekti. Algul me fikseerisime seda ainult kliiniliste meetoditega. Aga hiljem, 1996. aastal koos kirlianovi efekti uurimist juhtiva spetsialisti professor V. G. Korotkoviga sai avastatud fenomen ka instrumentaalse kinnituse.
Bioloogiliste kudede helendumine kõrgsagedusega elektriväljas oli teada juba paarsada aastat tagasi. Hiljem see fakt unustati ja avastati taas abielupaari Kirliani poolt käesoleva sajandi algul. Fenomeni uurimisel nad märkasid, et elus ja eluta asjad helenduvad erinevalt. Bioloogiliste mudelite uurimisel aga ei jäänud neile märkamatuks, et sõrmede ja varvaste kudede helendumine on sõltuv nende peremehe tervislikust seisundist. Ühendanud Kirliani efekti su-džok süsteemiga, valmistasid Sankt-Peterburi teadlased professor Korotkovi juhtimisel unikaalse seadme, mis võimaldas arvutiekraanil registreerida mitte ainult sõrmede ja varvaste “aurat”, vaid teha ka haigestunutele kirliani helenduse fenomeni kasutades ekspress-diagnostikat.
Loodud seade on väga tundlik – ta suudab registreerida isegi väga tühise inimorganismi häire. Toon näite: Meie poole pöördus patsient, kes väitis enda kahestumist. Patsiendi sõrmede aura oli ebatavaline ja koosnes kahekordsetest rõngastest.
Haigete diagnostikaks töötasid teadlased välja spetsiaalse topograafilise skeemi – nn Magdelli tabelid, mille järgi iga helenduv koht vastab kindlale organile või kehaosale. Kohe kui energeetiline kate helendub esmakordselt, saab patsienti tähelepanu vastavalt teadvustada.
Me oleme uurunud ka bioloogiliste kudede helendumist enne ja pärast kaanide kasutamist ning tõdesime energoinfostruktuuri olulist paranemist. Nii ongi ka teaduslikku tõestust leidnud kaanide ekstrasensoorsed omadused.
Avastuse lävele viijaks loeme tuntud vene teadlast Zahharjini, kes olla kunagi oma üliõpilastele jutustanud mõistetamatutest asjaoludest ühe ninaverejooksu katkestamisel – kuna verejooksu ei osatud kuidagi peatada, pandi talle kellegi teravmeelse ettepanekul mõned kaanid anuse  piirkonda … ja verejooks peatus.
Kogenud arst ei osanud siis leida ja selgitada verejooksu peatumise põhjust. Nüüd me teame, et seal, kuhu olid kaanid pandud, asusid inimese alumised energeetilised tšakrad , kust kaanide abil esile kutsutud võimas energeetilise laeng kandus selgroole ja see omakorda käivitas vere hüübimise biokeemilise protsessi. 

Just nimelt nõrganärvilisteleKaanidel on veel üks imepärane omadus – nad kutsuvad esile neurotroofilise efekti.
Esmakordselt puutusime sellega kokku siis kui hakkasime kaane kasutama parallüseeritud ajukoore halvatuse all kannatavate laste ravimisel. Lapsed, keda toodi kliinikusse kätel, suutsid mõne kuu kestnud ravi tulemusel iseseisvalt liikuda. Tõsi, nad liikusid ebakindlalt ja kellegi toel… Kuid enne ravi nad ei suutnud üldse liikuda!
Et seda fenomeni selgitada, me uurisime koos bioloogiateaduste doktor J. N. Tšalisovaga kaani ekstrakti mõju närvirakkudele. Selgus, et ekstrakt kutsub esile närvirakkude kasvu ja hargnemise, mille abil nad saavad omavahel kontakteeruda. Mõeldamatu! Närvirakk osutus palju vähem konservatiivseks kui teadlased seni arvanud olid: närvirakk on võimeline isegi stimulaatorite all kasvama. Üks stimulaatoritest võib olla aga kaani ekstrakt.
See avastus on lootustandev. Arvame, et avaneb võimalus ravida kesknärvisüsteemi kahjustustest tingitud haigusi nagu insuldi järgsei kahjustusi, skleroosi, Parkinsoni tõbe ja paljusid teisi, mille ees kaasaegne meditsiin oma jõuetust praegu veel tunnistama peab.
Viiendat aastat käib meil ravikuuridel noor naine, kes kannatab müopaatia all. See, keda varem oleks oodanud ees raskekujuline invaliidsus, elab praegu täisverelist elu, hiljuti isegi abiellus.

Ma ei saa jätta mainimata veel üht juhtumit. Ühel naisel oli polütsüstoosi tagajärjel eemaldatud munasarjad. Pärast 7 ravikuud kaanidega taastus … menstruatsioon. Ultraheliuuringud näitasid aga et tal on üks munasari taastunud. Seda juhust võiks võtta ulmejutuna kui poleks olemas meditsiinilist dokumentatsiooni, mis seda unikaalset fakti kinnitab. Nähtavasti on loodus ette näinud võimaluse inimorganite reprodutseerimiseks (taasloomiseks) temas endas, ja kaan “suutis” selle inimorganismi omaduse “käivitada”.
Pidime ootama sada aastat, enne kui allergiline inimkond hakkas lootusega taaselustama vanu ravimeetodeid, ja jäädes lootma komfortses tsivilisatsioonis haiguste ja halbade harjumuste taganemist.
Kogu maailmas on kasvanud suur huvi iidsete ravimeetodite vastu. Ja mida rohkem me pöördume nendele imelistele moodustistele, seda enam me veendume nende erilistes võimetes ja avanevates võimalustes.
Olen veendunud selles, et dinosauruste kaasaegne toob inimkonnale palju kasu ka XXI sajandil. Jelena Sleptšuk. Ajakiri Ogonjok.

Tõlkija järelsõna.Elltoodu artikli tõlkisin mõned aastad tagasi. Sel ajal oli teada Eestis vaid kaks kohta, kus kaane raviks kasutati: Võrumaal biooog hr. Elmar Susi ja Kohtla-Järve haigla polikliiniku arst Valentina Blankina, kes on minu teada praegu Eesti ainuke koolitatud  hiroterapeut. Olude kokkusattumise tulemusel oli mul võimalus (ehkki küll pealiskaudselt kuigi ka omal nahal) jälgida “ravivate vereimejate” saavutusi.
Eriti huvipakkuvaks pean järgmist lugu.
Haljalast toodi ratastoolis kaheksakümne aastane gangreeninähtudega jalaga vanamemm viimases lootuses Kohtla-Järvele kaaniabi proovima. Mitmed raviarstid (eeskätt kirurgid) pidasid kuni kaaniravitsükli lõpp-protseduurideni jala amputatsiooni vältimatuks.
Vereimejatega tehtud protseduurid sundisid aga gangreeni taganema ja  memm käib oma jalgadel…
Austust väärivad nii kaanid kui ka need inimesed, kes oskasid ja suutsid sisendada tõves olijale lootust vähetõenäolisesse paranemisse. Loomulikult andis patsiendile aga lootuskiire tema kohalik raviarst.
 
Selle memme juhtum ajendas ka mind eeltoodud lugu tõlkima. Et abikaasa igapäevane arstitöö seisneb paljuski ravivate vereimejate teenete kasutamisega, siis pidasin vajalikuks ka tõlkelugu teistele tutvustada.
Avo Blankin 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Viru veri vemmeldab… parem kui ei!

Laupäeva varahommikul tulistas ärimees Olev Puldre Rakveres Pikas tänavas oma kodus püstolist ühe lasu 29-aastasele Allanile kõhtu.

Haavatu on haigla intensiivraviosakonnas. Tema olukord on stabiilne.

Puldre selgitas kohale tõtanud politseile, et kasutas püstolit Taurus enesekaitseks.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Ellujäämine on kohustus

Ellujäämine on kohustus
Paraku on kett just nii tugev, kui tugev on selle nõrgem lüli. Ega teisiti pole ka riigiga – tema edukus, turvalisus jne on otseselt seotud tema valdade edukusega.
Enamus valdu vajab toimetulekuks lisaraha, arenguks investeeringuid.
Välja pakutud haldusreform ei suuda liitmiste läbi toimetulekut parendada. Kui jätta kõrvale halduse edasise tsentraliseerimise ja kohalike eelarvete rahakasutamise valitsuskontrolli eesmärgid (st. heita kõrvale Euroopa omavalisusharta mitmed peatükid), siis minu arvutamisoskuste kohaselt peaks … tühi kott ikka kokku kukkuma.
Kaksikliit lubas koalitsioonilepingus maksukoormust mitte tõsta. Kahju, sest järgnevate kuude jooksul halveneb ääremaavaldade olukord veelgi.
Riigieelarve lisainvesteeringud kohaliku eelarve täienduseks on minimaalsed ja tendents vähenemisele jätkub, enam isegi ei tähtsustata, kus-kes investeeringute ümberjagamisega tegeleb.
Euroopa kohaliku omavalitsuse harta kohaselt on kohalik omavalitsus riigi keskvalitsuse partneriks. Eestis on aga teised kombed.
Seni kui lepingupooled ei alusta lepingulääbirääkimisi võrdsetena (kuigi riigi keskvalitsus ning kohalik omavalitsus Euroopa harta kohaselt seda peaks olema) pole
ka lepingut ja selle tulemit. Nõustun sellega, et omavalitsusi peaks lepinguläbirääkimistel riigiga esindama linnade ja valdade omavalitsuste liit. Kahjuks on aga iga omavalitsus eraldi ja omavalitsuste liit tervikuna on vaid keskvalitsuse ees nö almuse paluja rollis.
Mis hetkest võiks omavalitsusliit olla valitsusele vääriline lepingupartner?
Igal juhul mitte enne, kui seadus on piiritlenud omavalitsuse ja riigi keskvalitsuse kohustused ja vastutuse ning määranud nende ülesannete täitmiseks vajalike finantsallikate proportsiooni.
Riiki ei ole kunagi iga tema elaniku või siis maksumaksja jaoks ühepalju. Kui aga riigi kõrgeim võim soovib (ta on seda valimistel korduvalt ka soovinud!), et elu-olu on elamisväärne nii keskuses kui ääremaal, siis tuleb ka omavalitsuse alaväärtustamise koheselt lõpetada ja riigi keskvalitsusel võtta omavalitsuste liitu võrdse partnerina.
  
Vaene omavalitsus jääb mittearvestatavaks partneriks nii riigile kui ka oma elanikele. Allakirjutanu lugupidamine neile, kes iseendal hinge sees suudavad hoida.
Ilma uue täiendava tuluallikata (või maksukoormuse suurendamiseta) omavalitsuste olukord (ja seda eriti ääremaadel) oma kohustuste täitmiseks ka tulevikus ei parane. See on kõigile selge. Mida aga maksustada?
Maksustama peaks minu arvates seda, mis praegu on maksustamata ja maksustama nii, et ääremaadel sellest tõesti kasu oleks.
Ettepanek on järgmine:
Lisada maksuseadusesse uus maks – metsatulumaks mäksumääraga 5-18%. Metsatulumaksu aastamäära kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu järgnevaks eelarveaastaks. Metsamaksuga maksustatakse kõiki metsaomanikke, kes realiseerivad tarbe- või tehnoloogilist puitu. Põletuspuid ei maksustata. Metsamaks laekub täies ulatuses metsa asukohajärgse omavalitsuse eelarvesse maksuameti kaudu.
Metsamaksust tagastatakse metsaomanikule uue metsa istutuskulud istandiku kahe aasta vanuse saavutamise järel kohalikust eelarvest.
Selgituseks: maksumäära eelolevaks aastaks kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu.
Miks maksustada metsaomanikke? Miks vallale?
Usun, et metsatulumaks saaks Vaieldamatult ääremaa valdade olulisimaks investeeringute ja finantsallikaks. Samas on praegu valla teede esimeseks lõhkujaks on metsamaterjali müüja ja teede ainsaks parandajaks vald on peenrahaga. Samal ajal jaotatakse riigimetsamiljardeid tegelike metsaomanike osaluseta. Meenutagem – mets aitas omal ajal eesti krooni- nüüd on ta vaba ja aeg aidata ka inimest.  
Ja palju seda oleks?
Parasjagu! Kui lähtuda ajakirjanduses avaldatud raiutud metsa kogusest üle 12 miljoni thm puitu aastas, siis maksustatava tarbepuidu kogus oleks 9-10 miljonit thm. Lugeja võiks siit edasi arvutada ise: x tarbepuidu müügihind x maksumäär 5..18% …
Kui orienteeruv summa käes, siis võiks seda võrrelda riigieelarvest omavalitsustele eraldatava rahasummaga.
Mida arvad Sina sellest ettepanekust?
Veel parem oleks, kui Sa tehtud ettepaneku kohta küsid arvamust mõnelt tuttavalt volikogu liikmelt.

Avo Blankin

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Ants Leemets asub juhtima Virumaa Muuseume

Kultuuriministeerium valis loodava sihtasutuse Virumaa Muuseumid juhatajaks Ants Leemetsa, sest enne selle konkursi võitnud Peeter Tammoja taandus.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Kohtla-Järve linn sai 267 miljoni kroonise eelarve

Kohtla-Järve volikogu vőttis sel nädalal vastu linna 2002. aasta eelarve, mille maht on 276 miljonit krooni vőrrelduna 267,6 miljoni krooniga mullu.

Linna selle aasta eelarvetuludest moodustab 36 protsenti maksutulu ja 26 protsenti toetus riigieelarvest.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Viru Kalatööstuse OÜ 2001 aasta auditeeritud majandustulemused

Viru Kalatööstuse OÜ auditeeritud ja osanike poolt kinnitatud
majandusaasta aruande kohaselt oli ettevőtte realiseerimise netokäive
2001 aastal 156,2 miljonit krooni ja puhaskasum 17,1 miljonit krooni.
2000 aastal oli ettevőtte käive 148,7 ja kasum 16,3 miljonit krooni,
seega aastaga kasvasid nii käive kui ka kasum ligikaudu 5 %. Müügikäibe
puhasrentaablus oli nii 2001 kui ka 2000 aastal ligikaudu 11 %.

Viru Kalatööstuse müügikäive Eesti turul moodustas mullu 36,7 miljonit
krooni ja ekspordikäive 119,5 miljonit krooni, seega ekspordi osakaal
oli 76,5 % käibest.

Tootmislikku pőhivarasse investeeris ettevőte mullu 7,8 miljonit krooni,
mis on neli korda enam kui 2000 aastal.

Viru Kalatööstuse varade maht oli 31.12.2001 seisuga 65,9 miljonit
krooni. Varade tootlikkuseks kujunes 25,4 %.

Ettevőtte töötajate arv oli möödunud aasta lőpuks 661.

Käesolevaks aastaks prognoosib Viru Kalatööstus 163,1 miljoni kroonist
käivet, 16,3 miljoni kroonist kasumit ja investeeringute mahtu 20
miljonit krooni.

Viru Kalatööstuse 2001 aasta raamatupidamise aastaaruannet auditeeris
PricewaterhouseCoopers.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Narkar – oma kooli õppevahendiks!

Haridusministeerium tellib esmakordselt koolide õppematerjaliks narkomaania probleemi käsitleva filmi, milleks valiti möödunud aasta lõpus valminud Priit Vehmi “Nime poolest võitja” Kohtla-Järve kolmest narkomaanist.

Tõsielufilm, mille peakangelanna on noor töötu HIV-positiivne varas ja narkomaan Viktoria, sobib ministeeriumi hinnangul suurepäraselt näitamiseks koolides narkoennetustöö raames, kirjutab Severnoje Poberežje.

Endise haridusministri Tõnis Lukase sõnul väljendab “Nime poolest võitja” selgelt autori kaastunnet ja südamlikkust. “Ehkki filmis on episoode, mis võivad õpilasi hirmutada, peab näitama neid asju sellistena, nagu nad on, et tutvustada narkomaaniaga kaasnevaid ohtusid,” rääkis Lukas.

Haridusministeeriumi suhtekorraldustalituse konsultandi Liina-Jaanika Seisleri sõnul jättis temalegi film sügava mulje ning otsus osta film koolide jaoks küpses eelmise aasta detsembris kohe pärast selle valmimist. Ministeerium otsustas osta filmi ja tellida sellest 160 koopiat hinnaga 200 krooni kasseti eest.

Lisaks sellele toetatakse filmi autorit Priit Vehmi, kes tegi nii režissööri- kui ka operaatoritöö, 50.000 krooniga. Vehm tegi filmi oma algatusel ja oma rahaga.

Tõsielust võetud süžeega linti tahab Vehm näidata filmifestivalidel, kuid ei usu, et selle vastu võiks tekkida huvi kellelgi väljastpoolt Eestit. “Soome televisioon keeldus filmi näitamast, kuna see on produtsendi arvates liiga räige,” ütles Vehm.

Viktoria ja tema sõbrad nõustusid osalema filmivõtetel, kuna neile võimaldati sõltuvusravikuur Wismari haiglas. Paraku ei andnud see oodatud tulemusi. “Narkomaania on nagu ühe otsa pilet: kui inimene hakkab sellega tegelema, siis lõpetab nii, nagu on filmis näidatud,” ütles Vehm.

Kassetid filmiga “Nime poolset võitja” jõuavad lähipäevil omavalitsustesse ja sealt edasi koolidesse. (ETA/EPL ainetel, artikli pealkiri muudetud) 

Kommentaar. Hiljuti avaldatud anonüümse küsitluse tulemuste kohaselt on aga iga kolmas-neljas kooliõpilane narkootikut juba proovinud… Tahes tahtmata tekib küsimus: miks käepärased õppevahendid tähelepanuta jäetakse?

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

IDA-VIRU MAAKOND: Alevite, alevike ja külade nimistu

ALAJÕE vald
Alajõe küla
Karjamaa küla
Katase küla
Remniku küla
Smolnitsa küla
Uusküla
Vasknarva küla

ASERI vald
Aseri alevik
Aseriaru küla
Kalvi küla
Kestla küla
Koogu küla
Kõrkküla
Kõrtsialuse küla
Oru küla
Rannu küla

AVINURME vald
Adraku küla
Alekere küla
Avinurme alevik
Kaevussaare küla
Kiissa küla*
Kõrve küla
Kõrvemetsa küla
Kõveriku küla
Laekannu küla
Lepiksaare küla*
Maetsma küla
Paadenurme küla
Sälliksaare küla
Tammessaare küla
Ulvi küla
Vadi küla
Änniksaare küla

IISAKU vald
Alliku küla*
Iisaku alevik
Imatu küla
Jõuga küla
Kasevälja küla
Kauksi küla
Koldamäe küla
Kuru küla
Lipniku küla
Lõpe küla
Pootsiku küla
Sõrumäe küla
Sälliku küla
Taga-Roostoja küla*
Tammetaguse küla
Tärivere küla
Vaikla küla
Varesmetsa küla

ILLUKA vald
Agusalu küla
Edivere küla
Illuka küla
Jaama küla
Kaatermu küla
Kaidma küla
Kamarna küla
Karoli küla
Kivinõmme küla
Konsu küla
Kuningaküla
Kuremäe küla
Kurtna küla
Ohakvere küla
Ongassaare küla
Permisküla
Puhatu küla
Rausvere küla
Vasavere küla

JÕHVI vald
Edise küla
Jõhvi küla
Kahula küla
Kose küla
Kotinuka küla
Linna küla
Pajualuse küla
Pargitaguse küla
Pauliku küla
Puru küla
<STRIKE>Ridaküla</STRIKE>
Sompa küla
Tammiku alevik

KOHTLA vald
Amula küla*
Järve küla
Kaasikaia küla*
Kaasikvälja küla*
Kabelimetsa küla*
Kohtla küla
Kukruse küla
Mõisamaa küla*
Ontika küla
Paate küla*
Peeri küla
Roodu küla
Saka küla
Servaääre küla*
Täkumetsa küla
Valaste küla
Vitsiku küla*

KOHTLA-NÕMME vald
Kohtla-Nõmme alev

LOHUSUU vald
Jõemetsa küla
Kalmaküla
Kärasi küla
Lohusuu alevik
Ninasi küla
Piilsi küla
Raadna küla
Separa küla
Tammispää küla
Vilusi küla

LÜGANUSE vald
Aa küla
Irvala küla
Jabara küla
Kopli küla
Liimala küla
Lohkuse küla
Lüganuse alevik
Matka küla
Moldova küla
Mustmätta küla
Purtse küla
Varja küla
Voorepera küla

MAIDLA vald
Aidu küla*
Aidu-Liiva küla*
Aidu-Nõmme küla*
Aidu-Sooküla*
Aruküla*
Arupäälse küla*
Aruvälja küla
Hirmuse küla
Koolma küla
Kulja küla*
Lipu küla*
Lümatu küla
Maidla küla
Mehide küla*
Oandu küla
Ojamaa küla*
Piilse küla
Rebu küla
Rääsa küla
Salaküla
Savala küla*
Sirtsi küla
Soonurme küla
Tarumaa küla
Uniküla*
Veneoja küla*
Virunurme küla

MÄETAGUSE vald
Apandiku küla*
Aruküla*
Arvila küla
Atsalama küla
Ereda küla
Jõetaguse küla*
Kalina küla
Kiikla küla
Liivakünka küla*
Metsküla
Mäetaguse alevik
Mäetaguse küla*
Pagari küla
Rajaküla
Ratva küla
Tarakuse küla
Uhe küla*
Võhma küla*
Võide küla
Võrnu küla
Väike-Pungerja küla

SONDA vald
Erra alevik
Erra-Liiva küla*
Ilmaste küla*
Koljala küla
Nüri küla
Satsu küla
Sonda alevik
Uljaste küla
Vainu küla
Varinurme küla

TOILA vald
Altküla*
Konju küla
Martsa küla
Metsamägara küla*
Päite küla
Pühajõe küla
Toila alevik
Uikala küla
Vaivina küla
Voka alevik
Voka küla*

TUDULINNA vald
Kellassaare küla
Lemmaku küla
Oonurme küla
Peressaare küla
Pikati küla
Rannapungerja küla
Roostoja küla
Sahargu küla
Tagajõe küla
Tudulinna alevik

VAIVARA vald
Arumäe küla
Auvere küla
Hiiemetsa küla
Hundinurga küla
Kudruküla
Laagna küla
Meriküla
Mustanina küla
Olgina alevik
Peeterristi küla
Perjatsi küla
Pimestiku küla
Puhkova küla
Sinimäe alevik
Soldina küla
Sõtke küla
Tõrvajõe küla
Udria küla
Vaivara küla
Vodava küla

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud